Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit
abnormne <+ n`orm|ne -se 2 adj> (ld abnormis reeglist kõrvale kalduv, tavatu < ab- + norm) • ebanormaalne, loomuvastane, normist kõrvalekalduv
adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma
aparté [apart·e] (pr < it), a parte [ap·arte] (it kõrvale) • teater näitleja omaette öeldud repliik, mida peaks kuulma üksnes publik, aga mitte teised lavategelased
apoteem <apot|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr apotithēmi panen kõrvale) • mat korrapärase hulknurga keskpunktist küljeni tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus; korrapärase püramiidi tipust põhjaservani tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus
constructio ad sensum [konstr·uktsio ad sensum] (ld mõtte järgi ühendamine) • lgv lause moodustamine mõtte järgi, grammatikareeglitest kõrvale kaldudes
deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon
dedutseerima <deduts|`eerima -eerib 28 v> (ld deducere kõrvale v ära juhtima v viima) • loog (üldistest) eeldustest loogilisi järeldusi tegema, deduktsiooni teel tõestama. Vt ka indutseerima
deflektor <defl`ektor -i 2e s> (pr déflecteur < ld deflectere kõrvale kallutama) tehn
1. riist magnetkompassi deviatsiooni mõõtmiseks ja kõrvaldamiseks
2. seadis gaasi, vedeliku, puisteaine v elektronide voo, helilainete vm liikumissuuna muutmiseks
3. korstna otsas olev plekkseadis tõmbe soodustamiseks
deklineerima <deklin|`eerima -eerib 28 v> (ld declinare kõrvale pöörama) • lgv käänama, sõna käändeti muutma
deponeerima <depon|`eerima -eerib 28 v> (< ld deponere ära v kõrvale panema) • raha, väärtpabereid, käsikirju, kunstiteoseid vm kasutamiseks v kindlas kohas säilitamiseks hoiule andma, hoiustama, talletama; pol ratifitseerimiskirju teatud riigile v rahvusvahelisele organile hoiule andma
depositoorium <deposit`oorium -i 19~2e s> (keskld depositorium hoidla < ld deponere kõrvale panema) • maj asutus raha, väärisesemete ja väärtpaberite hoiustamiseks
depositsioon <depositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld depositio < deponere kõrvale panema) • maj deponeerimine, hoiustamine, talletamine
derivaat <deriv|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits derivatus kõrvale juhitud)
1. lgv tuletis
2. keem ühend, mis saadakse teisest ühendist mõne aatomi v aatomirühma asendamisel teise aatomi v aatomirühmaga
3. zool tekis, mingist koest v elundist tekkinud uusmoodustis
derivatiiv <derivat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld derivare kõrvale juhtima) • maj tuletisväärtpaber, lepingu sõlmimist tõendav dokument. Vt ka optsioon (2), futuurleping
derivatiivne <derivat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld derivare kõrvale juhtima) • ka lgv tuletuslik, tuletatav
deriveerima <deriv|`eerima -eerib 28 v> (ld derivare kõrvale juhtima) • tuletama
deserteerima <desert|`eerima -eerib 28 v> (pr déserter) • sõj väeosast omavoliliselt lahkuma, väeteenistusest kõrvale hoiduma
desorienteerima <+ orient|`eerima -eerib 28 v> (pr désorienter) • eksitama, õigelt orientatsioonilt kõrvale juhtima, eksiteele viima
deviant <devi|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld devius kõrvaline, ekslik, deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee) • med hälvik
deviatsioon <deviatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deviatio kõrvalekalle < ld deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee)
1. med hälve; nihe
2. kompassinõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v lennuki terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul
3. kõrvalekaldumine õigest suunast (nt laeva, lennuki deviatsioon)
4. stat statistilise rea andmete erinevus andmete aritmeetilisest keskmisest
devieerima <devi|`eerima -eerib 28 v> (ld deviare < de- + via tee) • hälbima, õigelt teelt v suunalt kõrvale kalduma
dissident <dissid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits dissidens mittenõustuv, teisiti mõtlev)
1. aj muu-usuline, lahkusuline, isik, kes kaldub valitseva kiriku dogmadest kõrvale
2. teisitimõtleja, kehtiva võimu eitaja ja selle vastu võitleja
diversioon <diversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Diversion < ld diversus vastupidine, vaenulik < divertere kõrvale pöörama, lahku minema) • sõj üksikisiku v grupi kahjustav tegu vastase tagalas; pol (riiki) kahjustav salajane tegu
divertiikul <divert`iikul -i 2e s> (< keskld diverticulum kõrvaltee, kaudne tee < ld divertere lahknema, kõrvale pöörama) • anat sopis, sopistis, söögitoru, soole, kusepõie vm seina sopitaoline laiend
ektroopium <ektr`oopium -i 19~2e s> (kr ektropion < ektrepō pööran kõrvale) • med, vet silmalau väljapööre. Vastand entroopium
epikureism <epikure|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Epikuros) • fil Vana-Kreeka materialistliku filosoofi Epikurose (341–270 eKr) õpetus, mille aluseks on atomism ning veendumus, et aatomid võivad „kõrvale kalduda“, st et maailmas on ka juhuslikke sündmusi; filosoofia peaeesmärk on Epikurose arvates anda meelerahu: õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus
eskamoteerima <eskamot|`eerima -eerib 28 v> (pr escamoter) • hrv mustkunsti abil osavalt asju kaduda laskma, salaja kõrvale toimetama
geotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< geo- + tropism) • bot raskusjõust põhjustatav taimede kasvuliikumine, nt kasvavad juured allapoole (positiivne geotropism), taimevars ülespoole (negatiivne geotropism), idulehed kõrvale (transversaalne geotropism)
heliotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< helio- + tsentriline) • astr Päikest keskusena (tsentrumina) käsitlev
heliotsentriline maailmasüsteem • M. Koperniku (1473–1543) õpetus, mille kohaselt Päike asetseb planeetide süsteemi keskuses; tõrjus kõrvale geotsentrilise maailmasüsteemi, mis väitis, et universumi keskus on Maa
imago pietatis [imaago pietaatis] (ld) • kunst kannatav Kristus, harduspilt, mis kujutab elusat Kristust haavade ja kõrvale pööratud näoga (ka okaskrooniga), oli eriti levinud Saksa kunstis XIV–XVI s plastilise harduspildina
kakofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kako- + kr phōnē heli, hääl) • ka muus ebakõla, kõrvale ebameeldiv kõla. Vastand eufoonia
laveerima <lav|`eerima -eerib 28 v> (holl laveren) • siksakitades liikuma; piltl põiklema, otsesest vastutusest kõrvale hoiduma
marketrii <marketr`ii 26 s> (pr marqueterie) • kunst panustehnika, mööbli pinna ilustamine ornamentidena üksteise kõrvale asetatud värvilistest puu-, pärlmutri- vm tükikestest, mis kinnitatakse metallraamistuse abil; selline mööbliornament. Vt ka inkrustatsioon, intarsia
mutant <mut|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits mutans, gen mutantis muutev) • biol tüvivormist ootamatult kõrvale kalduv indiviid, mutatsiooni(de)ga isend
mutanttoit • toiduained, mis sisaldavad geneetiliselt manipuleeritud koostisaineid
ontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr prees partits on, gen ontos olev, olend + -loogia) • fil olemisõpetus, olemise filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetuse analüüsi; hõlmab mitut koolkonda ja suunda antiikajast tänapäevani
paragoniit <paragon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr prees partits paragōn kõrvale juhtiv, eksitav) • miner vilgukivide hulka kuuluv hele mineraal, välimuselt ja koostiselt lähedane muskoviidile
praktitsism <praktits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Praktizismus)
1. praktilisus, teadmiste v oskuste tegelik rakendamine, asjalikkus
2. kitsas ning ühekülgne piirdumine praktikaga, jättes kõrvale teooria arendamise v isegi eitades selle vajalikkust
punktmaneer <+ man|`eer -eeri -`eeri 22e s> (sks Punktiermanier < punkteerima + maneer) • kunst graafikatehnika, mille puhul kujutise moodustavad üksteise kõrvale klišeeplaadile löödud punktid; tuli kasutusele koos vaselõikega XVI s alguses Itaalias
puäntillism <puäntill|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr pointillisme < pointiller täpitama < point täpp, punkt), divisionism <division|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr divisionnisme < ld divisio jaotamine) • kunst neoimpressionistide maalitehnikas värvide paigutamine lõuendil üksteise kõrvale, neid enne paletil segamata
rikošettima <rikoš|`ettima -etib 28 v> • rikošetina tagasi v kõrvale põrkama
salto <salto 16 s> (it < ld saltus hüpe) • sport akrobaatiline hüpe nii, et keha teeb õhus pöörde(id) ette, taha v kõrvale, aluspinda puudutavad ainult jalad
skatt <sk`att skati sk`atti 22e s> (sks Skat < it scartare kõrvale heitma) • kolmekesi 32 kaardiga mängitav kaardimäng
svastika <svastika 1 s> (sanskr õnne toov) • kunst haakrist, täisnurkselt kõrvale murtud haruotstega rist, üks vanimaid ususümboleid ja ornamendimotiive, pms hea ende, elu ja Päikese sümbol; Saksa natsionaalsotsialistid muutsid svastika oma embleemiks
transversaal <transvers|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld transversalis põigitine, põiki olev < ld transvertere kõrvale pöörama) • põik- v ristjoon
transversaalne <transvers`aal|ne -se 2 adj> (keskld transversalis < ld transvertere kõrvale pöörama) • põigitine, põiki v risti kulgev