[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 393 artiklit, väljastan 200

aadellik <`aadell|`ik -iku -`ikku 25 adj> • aadlisse kuuluv, sellele omane, aadli-

aadlik <`aadl|`ik -iku -`ikku 25 s> • aadliseisusse kuuluv isik

abüssaalne <abüss`aal|ne -se 2 adj> , abüssiline <ab´üssili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol abüssaali kuuluv, suures (üle 3000 m) meresügavuses asetsev; geol sügaval tekkinud, süva- (nt kivimi kohta)

afišš <af`išš afiši af`išši 22e s> (pr affiche) • müürileht, kuulutus, plakat (teatrietenduse, kontserdi v loengu kohta)

aie <aie 16 s> (pr aye-aye < malagassi, oletatavasti üllatushüüd v looma häälitsuse imitatsioon) • zool aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline (Daubentonia madagascariensis); kassisuurune loom, elab Madagaskaril; oma sugukonna ainus säilinud liik

akrobaatiline <akrobaatili|ne -se -st 12 adj> • sport akrobaatikasse kuuluv, sellele omane

akromonogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< akro- + monogramm) • kirj luuletus, mille iga järgmine värss algab eelmise värsi lõpusilbiga

akrostihhon <akr´ostihhon -i 19 s> (< akro- + kr stichos rida, värss) • kirj luuletus, mille ridade algustähed moodustavad sõna v lause

aktinoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< aktino- + -liit) • miner tumeroheline amfiboolide hulka kuuluv mineraal

aktivist <aktiv|`ist -isti -`isti 22e s> • aktiivi (1) kuuluv isik, ühiskondliku, teadusliku vm organisatsiooni toimekas liige

albiit <alb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld albus valge) • miner plagioklasside rühma kuuluv mineraal, naatriumpäevakivi; kasut keraamikas

alluviaalne <alluvi`aal|ne -se 2 adj> • geol alluuviumi kuuluv, uhteline; lammi-

amarüll <amar|`üll -ülli -`ülli 22e s> (< pn Amaryllis, karjusneiu Vergiliuse loomingus) • bot ratsuritäht (Amaryllis belladonna), Lõuna-Ameerikast pärit amarülliliste sugukonda kuuluv suurte värvikate õitega sibullill, Aafrikas kasvat avamaal, Euroopas pms potilillena

anaalne <an`aal|ne -se 2 adj> , anaal- (keskld analis < ld anus pärak) • anat päraku juurde kuuluv, pärakusse puutuv, päraku-
anaalperioodpsühh lapse psühhoseksuaalse arengu teine periood, u 1,5 kuni 3 aasta vanuses, vt ka oraalperiood, genitaalperiood
anaalsekssuguühe pärakusse

anatoomiline <anatoomili|ne -se -st 12 adj> • anat anatoomiasse kuuluv v puutuv

animaalne <anim`aal|ne -se 2 adj> (< ld animal loom) • loomne, loomalik, looma-; loomariiki kuuluv v sealt pärinev. Vastand vegetatiivne

anonss <an`onss anonsi an`onssi 22e s> (pr annonce < annoncer teatama < ld annuntiare) • teadaanne, kuulutus (hrl ajalehes)

antarktiline <ant´arktili|ne -se -st 12 adj> (kr antarktikos < anti- + arktiline) • geogr Antarktikasse, s.o lõunapolaarpiirkonda kuuluv, sellele omane v sealt pärit

antiikne <ant`iik|ne -se 2 adj> (< antiik) • vana, vanaaegne; antiikajale omane, sellesse kuuluv, selles vaimus

apokrüüfiline <apokrüüfili|ne -se -st 12 adj> • apokrüüfide hulka kuuluv, hämar, kahtlane, ebaehtne, võltsitud

arabinoos <arabin|`oos -oosi -`oosi 22e s> • keem taimekummides sisalduv, pentooside rühma kuuluv vees lahustuv magus suhkur (saadakse kirsikummit ja kummiaraabikut happeliselt hüdrolüüsides)

ararauna <arar´auna 16 s> (tupii) • zool aarade perekonda kuuluv papagoi (Ara ararauna), peetakse sageli puurilinnuna

arginiin <argin|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr arginoeis särav, valev) • keem valgu koostisse kuuluv osaliselt asendamatu aluseline aminohape

aristokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (kr aristokratēs) • pol aristokraatiasse kuuluv isik; piltl massidest kõrvalehoiduv, ennast erandseisundisse asetav isik

aristokraatlik <+ kr`aatl|`ik -iku -`ikku 25 adj> , aristokraatne <+ kr`aat|ne -se 2 adj> • aristokraatiakohane, aristokraatiasse kuuluv; aristokraadile v aristokraatiale omane, aristokraatial põhinev

arktiline <arktili|ne -se -st 12 adj> (< kr arktikos põhjapoolne < arktos karu, Suur Vanker („Suur Karu“), põhjakaar) • geogr Arktikasse, s.o põhjapolaarpiirkonda kuuluv, sellele omane v sealt pärit
arktiline floorabot tundravööndi taimestik

armatuur <armat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld armatura relvastus, varustus) • tehn sarrus, ehitustarindit tugevdav terasvarrastik betoonis; skulptuuri toestav metallskelett; põhiseadmestiku juurde kuuluv abivarustus, mis on vajalik tehnosüsteemi normaalseks tööks
valgustusarmatuurmitmelambiline valgusti, laevalgusti

armeelane <arm`eela|ne -se -st 12~10? s> • sõj armeesse kuuluv sõjaväelane

artikkel <art`ik|kel -li 2e s> (ld articulus liiges; lõik)
1. jur lepingu, seaduse, määruse nummerdatud osa v lõik
2. sõnaraamatus vm teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst
3. arutlev kirjutis ajalehes, -kirjas v koguteoses
4. maj kauba- v tooteliik; raamatupidamises: kirje, tulu- v kululiik
5. lgv määratleja, mis väljendab nimisõnafraasi definiitsust v indefiniitsust, nt a, the inglise keeles

astaat <ast|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr astatos püsimatu), tähis Atkeem äärmiselt ebapüsiv halogeenide hulka kuuluv tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 85

astaksantiin <astaksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr astakos koorikloom + ksanthos kollane) • keem karotenoidide hulka kuuluv punane värvaine

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aastaastr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompassnavigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laiusastr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkusastr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik astroühik

atila <atila 1 s> (< pn Attila, hunnide kuningas, surn 453) • tekst aj husaarikuub; etn ungari rahvariietusse kuuluv lühike nöörilustustega kuub

atlantiline <atl´antili|ne -se -st 12 adj> (< pn) • hüdrol Atlandi ookeanist mõjustatud, sellele kuuluv v sellega seotud

atleetiline <atleetili|ne -se -st 12 adj> • atleetikasse kuuluv; tugev, lihaseline, jõuline

atomistlik <atom`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • füüs atomistikasse puutuv v kuuluv, sellega seotud

autuniit <autun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Autun, linn Prantsusmaal) • miner uraanivilkude hulka kuuluv roheline v rohekaskollane tugevasti radioaktiivne luminestseeriv mineraal

bakeliit <bakel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn L. H. Baekeland, Belgia keemik, 1863–1944) • keem, tehn fenoplastide liiki kuuluv plast; kasut vedelal kujul (bakeliitlakk) v tahke, merevaiku meenutava massina mitmesuguste esemete valmistamiseks, isoleerainena jne

ballaad <ball|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ballade < keskld ballare tantsima) • kirj alguses keskaegne tantsulaul; hiljem fantastilise, ajaloolise v heroilise sisuga, sageli sünge v salapärase värvinguga eepiline luuletus; nüüdisajal lüroeepilist laadi mitmestroofiline luuleteos; muus lüroeepilise sisuga muusikateos
ballaadoopermuus ballaadilaadne ulatuslik heliteos rahvalaulude ja -muusikaga

baptistlik <bapt`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig baptistidesse puutuv, neile kuuluv v omane

barbamüül <barbam|`üül -üüli -`üüli 22e s> • farm barbituraatide rühma kuuluv uinutava ja sedatiivse toimega raviaine

bariton <bariton -i 19 s> (it baritono < kr barytonos madalahääleline) • muus tenorist madalam, bassist kõrgem meeshääl, sellise häälega laulja; sarvede rühma kuuluv maheda tooniga vaskpuhkpill

basaalne <bas`aal|ne -se 2 adj> (< kr basis samm; alus) • baasisse puutuv, alusel v aluse pool asetsev, põhimikule kuuluv v seal asetsev

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kellfüsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus biokütus
bioloogiline psühhiaatriamed uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi immunoteraapia
bioloogiline sõda biosõda
bioloogiline tasakaalökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid plfüsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

biotiin <biot|`iin -iini -`iini 22e s> (< bio-) • keem H-vitamiin, B-rühma vitamiinide hulka kuuluv, kõigis elusrakkudes esinev koensüüm

budistlik <bud`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig budismisse kuuluv, sellele vastav v omane

bungarus <bungarus -e 11 s> (uusld < India k-d), ka paama <paama 16 s> • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv madu (Bungarus fasciatus)

bušmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Buschmeister, ingl bushmaster võsa valitseja), ka surukuku <suruk´uku 16 s> (port surucucu < indiaani k-d) • zool lõgismadulaste sugukonda kuuluv Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev haruldane mürkmadu (Lachesis mutus)

butafoorne <butaf`oor|ne -se 2 adj> • butafooriasse kuuluv; ebaehtne

carmen [karmen] (ld) • kirj laul, lüüriline luuletus; juhu- v pidulik luuletus

corrigenda [korrig·enda] (ld „parandamisele kuuluv) • trük vigade õiendus trükises

daimyō [daimjoo] (jpn dai suur + myō nimi) • aj Jaapani samuraide klassi kuuluv suurmaaomanik; daimyō’d olid sõjalised valitsejad, kes kujunesid välja klannipealikest ning ühendasid sõjakäikude abil suured maa-alad oma võimu alla; seisus kadus koos 1868. a keisrivõimu taastamise ja klassisüsteemi kaotamisega

damaan <dam|`aan -aani -`aani 22e s> (pr < ar damān 'isrā'il Iisraeli tall) • zool Aafrikas elav küüniskabjaliste (Hyracoidea) seltsi kuuluv jänesesuurune imetaja

diluviaalne <diluvi`aal|ne -se 2 adj> • geol diluuviumi kuuluv, jääaegne

dioniin <dion|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Dionin, kunagine kaubamärk) • farm etüülmorfiinhüdrokloriid, narkootiline köha- ja valuvastaste ainete hulka kuuluv raviaine

dionüüsiline <dionüüsili|ne -se -st 12 adj> (< pn Dionysos, Vana-Kreeka veinijumal), dionüüsoslik <dion`üüsosl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • aj Dionysose kultusse kuuluv; piltl ekstaatiline, taltsutamatu, ohjeldamatu

dividend <divid|`end -endi -`endi 22e s> (< ld dividendus jagamisele kuuluv) • maj osanikutulu, aktsiaühingu poolt aruandeperioodil (hrl aasta jooksul) saadud kasumiosa, mis kuulub jaotamisele aktsionäride vahel (rahas v aktsiates)

dogmaatiline <dogmaatili|ne -se -st 12 adj> • dogmaatikasse kuuluv; dogmadel põhinev, neist rangelt kinnipidav; piltl jäik, paindumatu

dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik

družinnik <druž´innik -u 2 s> (vn дружинник) • salklane, malevlane; aj družiinasse kuuluv isik

durian <durian -i 19 s> (ingl < malai durian < duri okas, astel) • bot ogaline peasuurune tugeva spetsiifilise lõhnaga durianipuu vili; koosneb mitmest sektorist
durianipuubot villapuuliste sugukonda kuuluv puu (Durio zibethinus), kasvab peamiselt Kagu-Aasias

dünastiline <dün´astili|ne -se -st 12 adj> • dünastiasse puutuv v kuuluv, troonipärimisega seotud
dünastiline sõdaaj sõda, mida feodaalriigid pidasid oma dünastia huvides, taotledes võõraid maavaldusi v troone (nt rooside sõda Inglismaal a 1455–85, Hispaania pärilussõda a 1701–14)

düsproosium <düspr`oosium -i 19~2e s> (< kr dysprositos ligipääsmatu), tähis Dykeem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 66, aatomm 162,50; koosneb 7 püsiva isotoobi segust

eefa <eefa 16 s> (vn эфа < kr echis rästik, madu) • zool rästiklaste sugukonda kuuluv Aafrikas ning Aasias levinud mürkmadude perekond (Echis)

efedra <efedra 1 s> (< kr ephedra peal istumine) • bot ebaokaspuude klassi kuuluv reliktne paljasseemnetaimede perekond (Ephedra) stepi- ja kõrbevööndis

egüptoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • aj egüptoloogiasse kuuluv, Vana-Egiptuse kultuuriga seotud

ekloog <ekl|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr eklogē valik) • kirj antiikses luules: väljavalitud luuletus; hiljem (dialoogiline) karjaselaul, lähedane idüllile ja pastoraalile

eksootiline <eksootili|ne -se -st 12 adj> • eksootikasse kuuluv, võõrapärane; võõramaiselt ebaharilik, kummaline

ekspressionistlik <ekspression`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • ekspressionismisse puutuv, sellesse kuuluv

eleegia <el`eegia 1 s> (kr pl elegeia < elegos laul, viis)
1. kirj antiikajal distihhonidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga; nüüdisajal lüüriline kurvasisuline luuletus
2. muus kurvatooniline vokaal- v instrumentaalpala

elitaarne <elit`aar|ne -se 2 adj> (sks elitär) • eliidi hulka kuuluv, välja v ära valitud; eliidile loodud v mõistetav

eluviaalne <eluvi`aal|ne -se 2 adj> • geol eluuviumisse puutuv v kuuluv

endokrinoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsiol endokrinoloogiasse kuuluv, sisesekretsiooni uuriv

energeetiline <energeetili|ne -se -st 12 adj> • energeetikasse kuuluv; energia liikide kasutamisse puutuv
energeetiline toitainetoitaine, mille lõhustumisel organismis vabaneb energia (sahhariidid e süsivesikud, valgud, rasvad ja alkohol)

enkoomion <enk`oomion -i 19~2e s> (kr enkōmion) • aj, kirj kiidulaul, (kedagi) ülistav luuletus, kõne v kirjutis Vana-Kreekas ja -Roomas

enstatiit <enstat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr enstatēs vastaline, nimetus on antud rasksulavuse tõttu) • miner rombiliste pürokseenide rühma kuuluv värvitu, hallikasvalge v rohekas mineraal, esineb paljudes tard- ja moondekivimites (Eestis rändkivides)

enterobakter <+ b`akter -i 2e s> (< entero- + bakter) • biol soolebakter, normaalsesse soole mikrofloorasse kuuluv bakter

epifüüs <epif|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< epi- + kr physis moodustus, teke) anat
1. pikkade toruluude (reie-, sääre- ja õlavarreluude) liigesepinnapoolne otsosa
2. käbikeha, väike vaheaju juurde kuuluv käbijas sisesekretoorne nääre

epigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr epigramma) kirj
1. aj Vana-Kreekas algselt pealiskiri mälestus- v hauasambal, pühendkingil jm, hiljem väike luuletus eleegilistes distihhonides; Vana-Rooma lühike pilkeluuletus
2. tänapäeval satiiriline lühiluuletus mis tahes värsimõõdus

epistolaarne <epistol`aar|ne -se 2 adj> (ld epistolaris kirja-) • epistlisse kuuluv; kirjakujuline, kiri-
epistolaarne kirjanduskirj teadlaste, kirjanike jt kirjade kogumikud; kirjade, läkituste v kirjavahetuse vormis kirjandusteosed (romaan, novell)

epood <ep`ood epoodi ep`oodi 22e s> (kr epōidos järellaul < epi- + kr ōidē laul) kirj
1. antiikajal: lüüriline luuletus, milles pikk värsirida vaheldub lühikesega
2. lõpplaul, Vana-Kreeka koorilaulus esimesele kahele osale (stroofile ja antistroofile) järgnev kolmas osa

erbium <`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Erkeem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 68, aatomm 167,26; koosneb 6 isotoobist

erütromütsiin <+ müts|`iin -iini -`iini 22e s> (< erütro- + kr mykēs seen) • farm bakterite paljunemist pärssiv makroliidide hulka kuuluv antibiootikum

etioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • med etioloogiasse kuuluv, haiguste põhjusi uuriv

etnograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • etnograafiasse kuuluv

etümoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv etümoloogiasse puutuv v kuuluv
etümoloogiline dublettlgv sõnapaarid, mis on sama algupära, kuid häälikuliselt ja sageli ka tähenduslikult teineteisest erinevaks kujunenud, nt tõsi ~ tõde, hing ~ hõng
etümoloogiline figuurlgv samajuureliste sõnade ühendus lausetarindis, nt teeb tegemist

euroopium <eur`oopium -i 19~2e s> (< pn Euroopa), tähis Eukeem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 63, aatomm 151,96

europiid <europ|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< pn Euroopa) • antr europiidsesse põhirassi kuuluv inimene, kelle tunnuseks on hele v tõmmu nahk, pehmed (sirged v lokkis) juuksed, kitsas etteulatuv nina ja vähe etteulatuvad põsenukid. Vt ka mongoliid, negriid

evangeelium <evang`eelium -i 19~2e s> (kr euangelion rõõmusõnum) • relig Jeesuse elust ja õpetusest jutustav raamat uues testamendis, kus on 4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese); kristlikus teoloogias kuulutus Jeesus Kristusest kui Lunastajast

faasan <f`aasan -i 2e s> (kr Phasianos < pn Phasis, jõgi Kaukaasias, nüüdne Rioni) • zool Aasiast pärinev kanaliste seltsi kuuluv värvilise sulestikuga hinnaline jahilind (Phasianus)

faktograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • faktograafiasse puutuv v kuuluv

feihoa <feih`oa 26 s> (< pn J. da Silva Feijó, Brasiilia loodusteadlane, 1760–1824) • bot mürdiliste sugukonda kuuluv kuni kolme meetri kõrgune puu Lõuna-Ameerikas (Feijoa sellowiana); vilju kasut toiduks

fenakiit <fenak|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr phenax pettur) • miner silikaatide rühma kuuluv värvitu v kollakasroosa kõva mineraal, kasut vääriskivina

filmoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • film filmiuurimuslik, filmoloogiasse kuuluv

filodendron <filod`endron -i 2e s> (< kr philodendros puuarmastaja < filo- + dendron puu) • bot võhaliste sugukonda kuuluv troopiline taimeperekond (Philodendron), õhujuurtega ronitaimed; mõnda liiki kasvat toa- ja kasvuhoone-ilutaimena

filosoofiline <filosoofili|ne -se -st 12 adj> • filosoofiasse kuuluv, filosoofial põhinev; maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldav; filosoofile omane, sügavamõtteline, elutark

flagellaat <flagell|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld flagellare, perf partits flagellatum piitsutama) • zool viburlane, viburloom, ainuraksete hõimkonda kuuluv loom, kes liigub pikkade protoplasmaniidikeste e viburite abil

fleroovium <fler`oovium -i 19~2e s> (< pn G. Fljorov, Vene keemik 1913–90), tähis Flkeem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 114

flogopiit <flogop|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr phlogōpos tulevärviline) • miner magneesiumvilgukivi, silikaatide rühma kuuluv hele mineraal; kasut isoleermaterjalina elektrotehnikas

fluor <fl`uor fluori fl`uori 22e s> (< ld fluor vool < fluere voolama), tähis Fkeem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 9, aatomm 18,99; kollakasroheline terava lõhnaga gaas, looduses leidub ühendeina, ka mineraalides, nt fluoriidis, krüoliidis jm

flüügelhorn <flüügelh|`orn -orni -`orni 22e s> (sks Flügelhorn) • muus sarvede rühma kuuluv ventiilidega vaskpuhkpill

fonoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv fonoloogiasse kuuluv

foolhape <+ hape h`appe 6 s> (uusld acidum folicum, sks Folsäure < ld folium leht) • farm, biol B-rühma vitamiinide hulka kuuluv aine, mis osaleb kudedes valkude ja aminohapete sünteesis, vereloomet reguleeriv aine

foonika <foonika 1 s> (< kr phōnikos hääleline, kõneline)
1. tehn helisalvestus- v -ülekandestuudio juurde kuuluv režii- ja aparaadiruum vastava sisseseadega
2. lgv luule häälikulised vahendid

forell <for|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Forelle) • zool lõhe perekonda (Salmo) kuuluv kala: hõrnas e jõeforell, iherus e meriforell (Salmo trutta), vikerhõrnas e vikerforell (Salmo irideus)

fotomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • füüs fotomeetriasse kuuluv

fraseoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • lgv fraseoloogiale omane, fraseoloogiasse kuuluv

föderatiivne <föderat`iiv|ne -se 2 adj> (pr fédératif) • liidus olev, liitunud; föderatsiooni koosseisu kuuluv; osariikidest koosnev

gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes

galaktiline <gal´aktili|ne -se -st 12 adj> • astr galaktikasse kuuluv v sellega seotud

gaseel <gas|`eel -eeli -`eeli 22e s> (ar ghazal armusõnad, flirt) • kirj lüüriline luuletus Idamaade kirjanduses, koosneb 5–12 beidist

gastronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • gastronoomiasse kuuluv v puutuv

geko <geko 16 s> (malai gekoq) • zool troopikas, subtroopikas ja ka parasvöötmes levinud gekolaste (Gekonidae) sugukonda kuuluv sisalik, kes varvaste erilise ehituse tõttu võib liikuda mis tahes asendis oleval siledal pinnal

geobotaaniline <+ botaanili|ne -se -st 12 adj> • bot geobotaanikasse puutuv v kuuluv, taimkatte-
geobotaaniline rajoneerimineterritooriumi liigestamine selle taimkatte iseärasuste alusel

geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomiaastr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joongeod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punktgeod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid plgeod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid

geofüüsikaline <+ füüsikali|ne -se -st 12 adj> • geol, füüs geofüüsikasse kuuluv, sellega seotud
geofüüsikaline rakettrakett geofüüsikalise vaatlusaparatuuri viimiseks atmosfääri ülakihtidesse

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laiusgeogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkusgeogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkelgeogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid plgeogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

geoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • geol geoloogiasse puutuv v kuuluv, Maa ehitust ja ajalugu käsitlev
geoloogiline ajaarvaminegeokronoloogia, maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem
geoloogiline profiilaluspõhja v pinnakatte läbilõige, milles on kirjalikult v joonisena märgitud kihid v kivimid
geoloogilised sisejõud plMaa sisemuses mõjuvad jõud, mida põhjustavad pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud
geoloogilised välisjõud plMaa pinnal ja litosfääri ülemises osas mõjuvad jõud, mida põhjustavad raskusjõud ja päikeseenergia (vooluvesi, merelainetus, põhjavesi, liustikujää, tuul, elusolendid jm)

georgikon <ge´orgikon -i 19 s> (< kr geōrgikos põllutöö- < geōrgos maaharija) • kirj põlluharimist ülistav õpetlik luuletus antiikkirjanduses

geotermiline <+ termili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + termiline) • füüs geotermikasse puutuv v kuuluv
geotermiline astegeol sügavus, mille võrra peab maasse tungima, et temperatuur tõuseks 1 °C võrra (maapinna lähedal on see aste 30–35 m)
geotermiline energia, geotermaalenergiafüüs maapõues tekkiv soojusenergia
geotermiline gradientsuurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu sügavuti iga 100 m kohta (keskmiselt 3 kraadi)

gerbera <g`erbera 1 s> (< pn T. Gerber, Saksa arst, 1710-43) • bot korvõieliste sugukonda kuuluv troopiline taimeperekond (Gerbera) Aafrikas ja Aasias; gerbera kultuurvorme kasvat lõikelilledeks

glauberiit <glauber|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. R. Glauber, Saksa keemik, 1604–1670) • miner sulfaatide rühma kuuluv valkjashall mineraal, naatriumkaltsiumsulfaat; esineb mitmes soolaleiukohas

glaukoniit <glaukon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr glaukos hallikassinine) • miner hüdrovilkude rühma kuuluv rohekas mineraal, koostiselt kaaliumi, magneesiumi ja raua alumosilikaat; leidub liiva- ja lubjakivikihtides; kasut mineraalvärvide, väetiste jm valmistamiseks

gloss <gl`oss glossi gl`ossi 22e s> (kr glōssa keel; selgitust vajav sõna)
1. tundmatu sõna v väljend; selle seletus v tõlge (eriti kreeka- v ladinakeelse) teksti ridade vahel, serval v all; (pilkav) märkus, ääremärkus, tõlgendav märkus
2. lgv sõna, väljendi v fraasi detailne grammatiline seletus
3. kirj teatav keskaegne 4-realisest motost ja neljast 10-realisest stroofist koosnev luuletus

glütsiin <glüts|`iin -iini -`iini 22e s> (< glüko-), glükokoll <glükok|`oll -olli -`olli 22e s> (< glüko- + kr kolla liim), tähis Glykeem magusamaitseline vees kergesti lahustuv aine, paljude valkude koostisse kuuluv aminohape, sisaldub suurel hulgal želatiinis

gnoseoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • fil tunnetusteoreetiline, gnoseoloogiasse kuuluv, sellega seotud

graafiline <graafili|ne -se -st 12 adj> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav) • graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonise v graafikuna kujutatud; paljundustehnikas esinev; trükikujunduslik
graafiline ekspertiisjur kirjaekspertiis, dokumentide kui asitõendite ekspertiis, mille eesmärk on kirjutatud teksti autori identifitseerimine käekirja üld- ja eritunnuste põhjal
graafiline lehtkunst kunstiteos graafilises tehnikas
graafiline meetodsuuruste uurimise, arvutamise v näitliku kujutamise viis joonise abil; isekirjutavate riistade rakendamine mitmesuguste nähtuste registreerimiseks (nt meditsiinis)
graafiline tehnikakunst graafikateoste paljundamise viis, vt ka linoollõige, gravüür, ofort, akvatinta, litograafia, monotüüpia, ofsettrükk

grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategoorialgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne käänelgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendaminejur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil

gregariinid pl <gregar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld gregarius karja kuuluv < grex kari) • zool karieoselised, eosloomade (eoste abil paljunevate sisenugiliste) selts (Gregarinida), nugivad eeskätt usside ja lülijalgsete sooltorus

gümnastiline <gümn´astili|ne -se -st 12 adj> • sport gümnastikasse kuuluv, võimlemis-

günekoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • med günekoloogia valdkonda kuuluv, sellega seotud

habitantbakter <+ b`akter -i 2e s> (< ld prees partits habitans elav, elutsev + bakter) • biol teatavais keskkonnatingimustes (nt vees) elav tasakaalustunud looduslikku populatsiooni kuuluv bakter

hamadrill <hamadr|`ill -illi -`illi 22e s> (< hamadrüaad) • zool mantelpaavian (Papio hamadryas), pärdiklaste sugukonda kuuluv ahviline; elutseb Ida-Aafrikas ja Araabia poolsaare edelaosas

hassium <h`assium -i 19~2e s> (< keskld Hassia Hessen, piirkond Saksamaal), tähis Hskeem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 108

heem <h`eem heemi h`eemi 22e s> (< kr haima veri) • keem porfüriinide hulka kuuluv rauda sisaldav ühend, hemoglobiini ja müoglobiini koostisosa

heksokinaas <+ kin|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< heks- + kinaasid) • füsiol transferaaside hulka kuuluv ensüüm, eraldatakse pms pärmist; on oluline glükolüüsi esmareaktsiooni katalüsaatorina

hellenistlik <hellen`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • hellenismile omane, sellesse kuuluv

hertsogkond <hertsogk|`ond -onna -`onda 22i s> • aj hertsogiriik, hertsogi võimu alla kuuluv maa-ala v riik

hessoniit <hesson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn G. H. Hess, Šveitsi-Vene keemik, 1802–50) • miner granaatide hulka kuuluv kollane kuni punakaspruun mineraal. Vt ka grossulaar

hideniit <hiden|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn W. E. Hidden, Ameerika teadlane, 1853-1918) • miner smaragd- v kollakasroheline spodumeenide hulka kuuluv poolvääriskivi

histoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • biol histoloogiasse puutuv v kuuluv

historiograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • historiograafiasse kuuluv, ajalooteaduste arenemist käsitlev

holmium <h`olmium -i 19~2e s> (< keskld pn Holmia, Stockholm), tähis Hokeem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 67, aatomm 164,93

hordeiin <horde|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld hordeum oder) • keem odras leiduv glutiinide hulka kuuluv valkaine

hošš <h`ošš hoši h`ošši 22e s> (ar hosh) • araabia maja juurde kuuluv õu

hüdrolüütiline <+ lüütili|ne -se -st 12 adj> • keem hüdrolüüsisse puutuv v kuuluv, sellega seotud

hüdromeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol hüdromeetriasse kuuluv, vooluvete omadusi uuriv

hüdrometeoroloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • meteor hüdrometeoroloogiasse kuuluv, õhkkonnas veeringet uuriv

hüdrotehniline <+ tehnili|ne -se -st 12 adj> • hüdrotehnikasse kuuluv, vesiehitusteaduslik

hümn <h`ümn hümni h`ümni 22e s> (kr hymnos) muus
1. Vana-Kreekas pidulik kiituslaul jumalate v kangelaste auks; kirj piduliku sisuga lüüriline luuletus
2. pidulik laul, mis on tunnustatud riikliku (riigihümn) v seltsiühtsuse sümbolina
3. ülevpidulikus laadis heliteos

hüperon <hüperon -i 19 s> (ingl hyperon < kr hyper üle) • füüs barüonide hulka kuuluv mittestabiilne elementaarosake, millel on suurem mass kui nukleonil

hüpnootiline <hüpnootili|ne -se -st 12 adj> (< ld hypnoticus uinutav < kr hypnos uni)
1. med hüpnoosisse kuuluv v seda tekitav
2. uinutav

hüään <hü`ään hüääni hü`ääni 22e s> (kr hyaina) • zool hüäänlaste sugukonda (Hyaenidae) kuuluv Aafrika kiskjaline

ideograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> (< ideo- + kr graphō kirjutan, kujutan) • lgv mõistekirjaline, mõistet väljendav, ideograafiasse kuuluv

iguaanodon <iguaanodon -i 19 s> (< iguaan + kr odous, gen odontos hammas) • paleont hiidsisalike hulka kuuluv roomaja, kuni 10 m pikk; elas kriidiajastu alguses Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Mongoolias, liikus tugevail tagajäsemeil, toitus taimedest

iktidosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr iktis kärp + sauros sisalik) • paleont teriodontide alamseltsi kuuluv väljasurnud väikeste roomajate ülemsugukond; on tõenäoliselt imetajate eellased, elasid triiase lõpus Lõuna-Aafrikas ja Lääne-Euroopas

impromptu [ä(n)pro(n)pt·ü] (pr < ld in promptu käepärast, nähtaval, juures olles)
1. ettevalmistamatult, improviseerides
2. kirj, muus improviseeritud luuletus v muusikapala

improvisatsioon <improvisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it improvvisazione < improviseerima) • ettevalmistamatult millegi tegemine v korraldamine, improviseerimise tulemus; hetkevaimustuses luuletuse, muusikapala (eriti džässis), kõne vm loomine selle esitamise ajal; selliselt loodud luuletus, muusikapala, kõne vm

ingliska <`ingliska 1 s> (soome enkeliska < rts engelska inglise (tants)) • folkl, tants angleeside hulka kuuluv eesti, soome ja Skandinaavia rahvatants 2/4-taktimõõdus

insaider <`ins`aid|er -eri ~ -ri 2e s> (ingl insider) • asjasse pühendatu, omainimene; maj firma juhtkonda kuuluv vm firma siseinfot valdav isik. Vastand autsaider

jaaguar <jaaguar -i 19 s; j`aaguar -i 2e s> (< tupii-guaranii k-d jaguara, yaguara kaslane, kiskja) • zool pantrite perekonda kuuluv kaslane (Panthera onca), elutseb Kesk- ja Lõuna-Ameerika selvas ja mägimetsades; sarnaneb leopardiga

jadeiit <jade|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hisp jade jaspis) • miner leelispürokseenide rühma kuuluv tihe ja kõva poolväärismineraal, kristallub monokliinses süngoonias

juunior <j`uunior -i 19~2e s> (ld iunior), lüh junnoorem (märgitakse isikunime järele samanimeliste eristamiseks, nt isa eristamiseks pojast); sport noorte ja täiskasvanute vahelisse vanuseklassi kuuluv sportlane. Vastand seenior

kaalium <k`aalium -i 19~2e s> (uusld kalium < ar al-qalī leelis), tähis Kkeem leelismetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 19, aatomm 39,0983; looduses leidub vaid ühenditena; vees lahustuvaid kaaliumiühendeid kasut mineraalväetisena

kaiman <k`aiman -i 2e s> (hisp caimán < kariibi v Aafrika k-d) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes ja järvedes elav alligaatorlaste sugukonda kuuluv kaimanite (Caiman) perekond

kalifornium <kalif`ornium -i 19~2e s> (< pn California, USA osariik), tähis Cfkeem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 98

kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes

kardinal <kardinal -i 19 s> (keskld cardinalis < ld põhiline, peamine)
1. relig paavsti nimetatud järgmise paavsti valija, vt ka konklaav
2. zool vintlaste sugukonda kuuluv sarlakpunase sulestikuga värvuline (Cardinalis cardinalis) Põhja- ja Kesk-Ameerikas

kardinalahvenlased pl <+ ahvenla|ne -se -st 12 s> (< kardinal) • zool ahvenaliste seltsi kuuluv väheldaste ja värvikate kalade (Apogonidae) sugukond troopilistes vetes

karmuasiin <karmuas|`iin -iini -`iini 22e s> (pr carmoisine < karmiin) • keem tumepunane tehislikult valmistatav (asovärvide hulka kuuluv) värvaine

kartograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • kartograafia alale kuuluv

katehhoolid pl <katehh|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< katehhu + ld oleum õli) • keem, farm flavonoidide hulka kuuluv taimse päritoluga fenoolsete ühendite rühm; kasut kapillaaride haiguste, hüpertooniatõve ja kiirituskahjustuste korral

ketoos <ket|`oos -oosi -`oosi 22e s>
1. keem ketoonsuhkur, ketoonide rühma kuuluv lihtsuhkur
2. vet veiste, kitsede jt loomade ainevahetushaigus

kinematograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • kinematograafiasse kuuluv, sellega seostuv v sellele omane

klassikaline <klassikali|ne -se -st 12 adj> • klassikasse puutuv v kuuluv, klassikale v klassikuile omane; antiiksetele eeskujudele vastav, täiuslik, väärtuslik; piltl tüüpiline, tavakohane
klassikaline filoloogiaantiikse Kreeka-Rooma kultuuriga, eriti kreeka ja ladina keele ning kirjandusega tegelev teadus

kliinik <kliinik -u 2 s> (< kr klinikos haiget haigevoodil külastav arst) • med õppe- v uurimisasutuse juurde kuuluv haigla, statsionaarne raviasutus, kus ühtlasi uuritakse haigusi ja kus praktiseerivad üliõpilased

kloor <kl`oor kloori kl`oori 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas), tähis Clkeem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 17, aatomm 35,453; kollakasroheline lämmatav gaas, looduses leidub ühendeina

kloortetratsükliin <+ tetratsükl|`iin -iini -`iini 22e s> (< kloor + tetratsükliin) • farm tetratsükliinide rühma kuuluv laia toimespektriga bakteriostaatiline antibiootikum

klorotsüaan <+ tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kloro- + tsüaan), tsüaankloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> • sõj pisargaaside hulka kuuluv sõjagaas

kokoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr kokkos tera + -liit)
1. miner pürokseenide hulka kuuluv hallikas v rohekas mineraal, diopsiidi rauda sisaldav erim
2. üliväike lubjaterake merede põhjamudas; kokoliidid on tekkinud ainuraksete vetikate lubikestast (lubjakivide ja merglite lähtematerjal)

kollageen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr kolla liim + -geen) • biol liimaine, valkude hulka kuuluv sidekoe põhiollus; sisaldub luudes, kõhres, nahas jm

kommunaalne <kommun`aal|ne -se 2 adj> (pr communal < commune kogukond, omavalitsus, ld communalis kogukonna-) • linna vm asula omavalitsuse võimkonda kuuluv, selle majandatav, omavalitsusele alluv

konföderatiivne <konföderat`iiv|ne -se 2 adj> • konföderatsiooni kuuluv, liidulepinguga seotud

konsulaar <konsul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld consularis) aj
1. Vana-Rooma keisririigis provintsi asehaldur
2. endine konsul, senaatoriseisusse kuuluv isik

kontekstiline <kont´ekstili|ne -se -st 12 adj> • kontekstisse kuuluv, kaastekstiline

kooperatiivne <kooperat`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cooperativus < ld cooperari koos töötama) • ühistegevuslik, kooperatsioonil põhinev
kooperatiivne omandjur kooperatiivile kuuluv omand, ühisomand

kopepood <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr kōpē käepide, aer + pous, gen podos jalg) • zool aerjalgne (Copepoda), vähkide alamklassi kuuluv paljudes veekogudes elutsev huulvähiline

korallmadu <+ madu m`ao 18 s> (< korallid) • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv väga kirevate mürkmadude perekond (Micrurus)

koreograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • tants koreograafia alale kuuluv, tantsuline

korpus <k`orpus -e 11~9 s> (< ld corpus keha)
1. (masina, aparaadi, laeva jms) kere
2. arhit teatavasse hoonerühma kuuluv üksikhoone
3. ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud isikute kogu, nt diplomaatiline korpus, ohvitseride korpus
4. sõj mitmest diviisist ja eriüksusest koosnev väekoondis
5. aj Venemaal mõnede sõjaväeliste õppeasutuste nimetus, nt kadetikorpus, paažikorpus
6. trük vt korpuskiri
7. lgv keelematerjali kogu

korrelatiivne <korrelat`iiv|ne -se 2 adj> • vastastikuses seoses olev, korrelatsiooni kuuluv

kortik <kortik -u 2 s> (vn кортик < prs kārd nuga) • ohvitseri paraadmundri juurde kuuluv külmrelv, ilupistoda

košenillitäi <+ t`äi 26 s> (< košenill) • zool kaktustel elav kilptäilaste hulka kuuluv putukas (Dactylopius coccus), kelle kehavedelik sisaldab punast värvainet karmiini

kovalentne <koval`ent|ne -se 2 adj> (< ko- + valentne) • kaasväärne
kovalentne sidekeem valentssidemete hulka kuuluv keemiline side

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

krestomaatiline <krestomaatili|ne -se -st 12 adj> (< krestomaatia) • klassikasse kuuluv, ametlikult väga heaks peetav; omas vallas oluline

krevett <krev|`ett -eti -`etti 22e s> (pr crevette) • zool ujuvähiliste e krevetiliste alamseltsi (Palaemon) kuuluv kümnejalaline väike pikliku saleda kehaga vähk. Vt ka garneel

krüptoon <krüpt|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl krypton < kr kryptos peidetud), tähis Krkeem väärisgaaside hulka kuuluv haruldane keemiline element, järjenr 36, aatomm 83,8

ksenoon <ksen|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kseno-), tähis Xekeem väärisgaaside hulka kuuluv haruldane keemiline element, järjenr 54, aatomm 131,3

kvantelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< kvant + elektroonika) • füüs optika, raadiofüüsika ja elektroonika piirialale kuuluv teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb koherentse elektromagnetkiirguse tekitamist, kiirguse ja aine mittelineaarset vastastikmõju ning sellel mõjul põhinevaid seadmeid


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur