[VSL] Võõrsõnade leksikon

antikviteet <antikvit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld antiquitas vanadus, vana aeg) • vanaaegne ese v kunstiteos; muinasese

assamblaaž <assambl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr assemblage kokkuliitumine, kokkukogumine < assembler kokku panema < keskld assimulare < ld sarnaseks tegema v pidama) • kunst mitmest eri materjalist v esemest koosnev 3-mõõtmeline kunstiteos; selle teose monteerimine

body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades

graafika <graafika 1 s> (< kr graphikē maalikunst < graphō joonistan, kirjutan) • kunst kujutava kunsti liik, mille põhiväljendusvahendid on joon ja pms must-valge, ent ka värviline pind; jaguneb vaba- ja rakendusgraafikaks; kitsamas mõttes joonistuse ja selle paljundustehnikate kogumõiste (vt ka graafiline tehnika); ka graafilises tehnikas valmistatud kunstiteos
arvutigraafika • info, kunst meetodid ja vahendid arvutis piltkujutiste loomiseks, salvestamiseks ja esitamiseks; nii loodud kujutised

graafiline <graafili|ne -se -st 12 adj> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav) • graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonise v graafikuna kujutatud; paljundustehnikas esinev; trükikujunduslik
graafiline ekspertiis • jur kirjaekspertiis, dokumentide kui asitõendite ekspertiis, mille eesmärk on kirjutatud teksti autori identifitseerimine käekirja üld- ja eritunnuste põhjal
graafiline leht • kunst kunstiteos graafilises tehnikas
graafiline meetod • suuruste uurimise, arvutamise v näitliku kujutamise viis joonise abil; isekirjutavate riistade rakendamine mitmesuguste nähtuste registreerimiseks (nt meditsiinis)
graafiline tehnika • kunst graafikateoste paljundamise viis, vt ka linoollõige, gravüür, ofort, akvatinta, litograafia, monotüüpia, ofsettrükk

kinetism <kinet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn кинетизм < kr kinētikos liikumapanev, liikuv), kineetiline kunst (ingl kinetic art) • kunst 1950ndatel tekkinud avangardistlik kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, mõnikord ka helidega; kunstiteos luuakse liikuvana (masina, konstruktsiooni v optilise efekti kujul)

linoollõige <+ lõige l`õike 6 s> • kunst kõrgtrükimenetlust kasutav graafikatehnika; graafiline kunstiteos, mille saamiseks lõigatakse linoleumplaadil sügavamaks need kohad, mis peavad tõmmisel jääma valgeks, ülejäänud pind kaetakse trükivärviga

Machwerk [mahhverk] (sks) • hõlptöö, kiirtöö, haltuura; küündimatu ning kunstiliselt väärtusetu kunstiteos, soperdis

polüptühhon <polüpt`ühhon -i 2e s> (< kr polyptychos mitmeks kokku murtud, mitmeleheline < polü- + ptyssō murran kokku) • kunst neljast v enamast osast koosnev kunstiteos (pms maal, reljeef), tiibaltar vms. Vt ka diptühhon, triptühhon, pentaptühhon

portree <portr`ee 26i s> (pr portrait < ld protrahere esile tooma) • kunst, fot inimest kujutav kunstiteos v foto; kirj kirjandusteose tegelasest loodud tervikkujutlus

primitiiv <primit|`iiv -iivi -`iivi 22e s>
1. midagi primitiivset, eriti primitiivses stiilis kunstiteos
2. info süsteemi baaselement; elementaartoiming

remake [rim·eik] (ingl) • kunst uuesti loodud kunstiteos; film uuesti lavastatud, hrl uute näitlejatega, sageli ka sisuliselt ajakohastatud omaaegne menufilm, pms viljeletakse Hollywoodis

skulptuur <skulpt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld sculptura < sculpere välja raiuma v lõikama) kunst
1. raidkunst, kujutava kunsti liik, mille peamine väljendusvahend on mingi jäiga v plastse materjali kolmemõõtmeline vorm
2. kolmemõõtmeline kunstiteos, kuju
skulptuurkompositsioon • mitmest skulptuurist koosnev kunstiteos, mis moodustab ühtse terviku
skulptuurmonument • skulptuurina valmistatud mälestusmärk

šedööver <šed`ööv|er -ri 2e s> (pr chef-d´œuvre) • meistritöö; aj keskajal tsunftides töö, mis tuli esitada meistrikutse saamiseks; piltl meistriteos, suurepärane kunstiteos

triptühhon <triptühhon -i 19 s> (< kr triptychos kolmeks kokku murtud < tri- + ptyssō murran kokku) • kunst kolmeosaline kunstiteos (pms maal, reljeef); keskaegne tiibaltar v ikoon, mis koosneb liikumatust keskosast ja kahest liigutatavast tiivast. Vt ka diptühhon