[VSL] Võõrsõnade leksikon

après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu

basiilika <basiilika 1 s> (ld basilica < kr basilikē stoa kuningakoda) • arhit piklik täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone; Vana-Kreekas ja Roomas kasutusel turu- ja kohtuhoonena; IV s kujunes varakristliku kiriku peatüübiks (jaotatud kahe v nelja sambareaga kolmeks v viieks lööviks)

botriotsiidaris <botriotsiidaris -e 11 s> (< kr bothrion auguke + ld cidaris Pärsia kuningate peakaunistus < hbr kether) • paleont vanim tuntud merisiilik, elas ordoviitsiumis Eesti territooriumi katnud meredes

defensor fidei [def·ensor fidee˛i] (ld) • relig usu kaitsja (paavsti poolt Inglise kuningale Henry VIII-le antud aunimetus)

diadeem <diad|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr diadēma)
1. aj Vana-Kreeka preestrite peaside seisusemärgina
2. kalliskividega ehitud laubapael v -võru, kuningate peaehe vana- ja keskajal, krooni eelkäija
3. väikese lahtise krooni kujuline naiste peaehe

domeen <dom|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr domaine maavaldus, mõis < ld dominicus isanda v dominium omandiõigus, võim < dominus isand)
1. aj feodaali maavalduse osa, mida maahärra (senjöör) ise majandas; kuningale kuulunud maad
2. füüs ferromagneetikutes spontaanselt küllastumiseni magneetunud väike ala
3. info halduspiirkond internetis

kapitulaarid pl <kapitul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld capitularia < kapiitel (2)) • aj Frangi kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused VIII ja IX s, sisaldasid kiriklikke ja ilmalikke norme

l’État, c’est moi [let·a semu·a] (pr) • riik, see olen mina; Prantsuse kuningale Louis XIV omistatav lause, äärmuseni viidud absolutismi põhimõte

matt2 <m`att mati m`atti 22e s> (ar māta tema suri) • sport otsustav lõpp malemängus, kus kuningale on kuulutatud tuli ("šahh") ja teda ei ole võimalik enam kaitsta

neegus <n`eegus -e 11~9 s> (amhari negus kuningas) • aj Etioopia ajaloos vürstiriigi valitseja tiitel, Etioopia keisri tiitel (täielikult: negusa nagast kuningate kuningas)

oriflamm <orifl|`amm -ammi -`ammi 22e s> (pr oriflamme, keskld auriflamma kuldleek) • aj Vana-Prantsuse kuningate pühaks peetav punane lahingulipp, esmakordselt mainitud XII s

padišahh <padiš|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (trg padişah < prs pādšāh suurkuningas) • aj Iraani monarh; endisaegne Türgi sultanite, Pärsia ja Afganistani kuningate tiitel. Vt ka šahh

pfalts <pf`alts pfaltsi pf`altsi 22e s> (sks Pfalz < ld palatium palee < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj Saksa varakeskaegne keisrite, kuningate, piiskoppide residents

regaal3 <reg|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld regalis kuningale kuuluv)
1. monarhia võimu tähis, nt kroon, valitsuskepp
2. teenetemärk
3. aj kuningate ja suurfeodaalide õigus määratud tulude saamiseks, nt tolliregaal, müntimisregaal
4. maj riigi monopoolne eesõigus mingile tulule

saalomonlik <saalomonl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn Saalomon, Iisraeli kuningas) • piibli kuningale Saalomonile omane v omistatud
saalomonlik otsus • piltl tark õiglane otsus v lahendus keerulises olukorras

skald <sk`ald skaldi sk`aldi 22e s> (vanapõhja skáld) • aj muinasskandinaavia poeet ning laulik
skaldiluule • aj, kirj muinasaegne täpseid luulereegleid rakendanud Norra ja Islandi õueluule, mida sepitsesid ja esitasid skaldid; käsitles kuningate, vürstide, väejuhtide ja viikingite võitlusi ja kangelastegusid

šahinšahh <šahinš|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (prs šāhanšāh kuningate kuningas) • aj Iraani valitsejate tiitel alates III s-st

zarzuela [sarsueela] (hisp pn Zarzuela, Hispaania kuningate residents Madridi lähedal) • muus Hispaania ja Portugali laulumäng XVIII s-st, rahvaliku ooperi vorm, milles kasut kõnedialoogi

tiaara <tiaara 16 s> (kr tiara) • aj Pärsia ja Assüüria kuningate peaehe; relig, aj paavsti peakate, kolmekordne kroon

ultima ratio regum [ultima ratsio reegum] (ld) • kuningate viimne võimalus, s.o relvad

valhalla <valh´alla 16 s> (< vanapõhja valhöll (lahingus) langenute koda) • müt germaani müt-s suur saal jumal Odini kojas, lahingus langenud sangarite ja surnud kuningate asupaik, kuulsate isikute ja rahvuskangelaste puhkepaik