[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 240 artiklit, väljastan 200

abiogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< a- + bio- + genees) • biol isetärkamine, elutust sigimine, elusolendite tekkimine elutust ainest (kuni XIX s-ni levinud arvamus; tänapäeval seostatakse ainult elu algse tekkimisega Maal)

abüssopelagiaal <+ pelagi|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr abyssos põhjatu + pelagos avameri) • ökol maailmamere pelagiaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis hõlmab sügavust 2500–3000 kuni üle 11 000 m

acta diurna [akta di·urna] (ld päevasündmused), acta urbis [akta urbis] (ld linna sündmused) • aj igapäevane ametlik päevauudiste teataja Roomas 59 eKr kuni III s pKr; ajalehe eelkäija

ad Calendas Graecas [ad kal·endas greekas] (ld) • kuni Kreeka kalendideni (mida kreeklastel polnud), s.o ei iialgi. Vt ka kalendid

akaroid <akar|`oid -oidi -`oidi 22e s> (ingl ac(c)aroid) • Austraalias kasvava heinpuu (Xanthorrhoea) kollakas kuni tumepunane vaik, kasut mööblilakkide valmistamiseks

aktinoidid pl <aktin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< aktino- + -oid), aktiniidid pl <aktin|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem 15 elemendist koosnev aktiiniumiga algav rühm radioaktiivseid metallilisi keemilisi elemente järjenr-ga 89 kuni 103

akustodefektoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< akustika + defektoskoopia) • el defektoskoopia menetlus, mis põhineb helisageduslike (sagedus kuni 20 kHz) võnkumiste levimisel uuritavas keskkonnas

akvamariin <akvamar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aqua marina merevesi) • miner vääriskivi, sinakasroheline kuni sinine berülli erim; kunst akvamariinsinine e meresinine

aldrei <aldr`ei 26 s> (sks Aldrey, tehissõna) • tehn väikese eritakistuse ja suhteliselt suure tõmbetugevusega alumiiniumisulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni

alfa <alfa 16 s> (kr alpha) • lgv kreeka tähestiku 1. täht A, α; vastab ladina a-le
alfaisanedomineeriv isane
alfakiirgusfüüs α-kiirgus, radioaktiivsel alfalagunemisel kiirguvate alfaosakeste voog
alfalaguneminefüüs α-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne muundumine, millega kaasneb alfakiirgus
alfaosakefüüs α-osake, heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
alfaraudα-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril kuni 768 °C (Curie punkt)
alfa ja oomegapiltl a ja o, algus ja lõpp, vt ka oomega

almandiin <almand|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Alabanda, antiiklinn Väike-Aasias) • miner hele- kuni tumepunane vääriskivi, granaadi rauarikas erim; esineb sageli Eesti kristalse aluskorra kivimeis ja rändkivides

anaalne <an`aal|ne -se 2 adj> , anaal- (keskld analis < ld anus pärak) • anat päraku juurde kuuluv, pärakusse puutuv, päraku-
anaalperioodpsühh lapse psühhoseksuaalse arengu teine periood, u 1,5 kuni 3 aasta vanuses, vt ka oraalperiood, genitaalperiood
anaalsekssuguühe pärakusse

anortiit <anort|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< an- + kr orthos sirge) • miner kaltsiumpäevakivi, hele- kuni tumehall mineraal päevakivide (plagioklasside) rühmast

antekliis <antekl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (< ante- + kr klisis kalle, kaldumine) • geol ulatuslik (läbimõõduga kuni 1000 km) laugelt kerkinud ala

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

arktotertsiaarne <+ tertsi`aar|ne -se 2 adj> (< kr arktikos põhjapoolne) • tertsiaaris (1) põhjapoolkeral kuni Arktikani levinud (floora- v faunaelement)

arssin <`arssin -a 2 s> (vn аршин < tat) • aj endine Vene pikkusühik, eri maadel 0,652 kuni 1,12 m

asfaltiit <asfalt|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< asfalt) • geol tahke habras metalliläikega tumepruun kuni must looduslik bituumen

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

atlantosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s + saurus) • paleont kuni 30 m pikkune väljasurnud roomaja keskaegkonnast

augiit <aug|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr augē päikesevalgus) • miner monokliinses süngoonias kristallunud roheline kuni must mineraal pürokseenide rühmast; esineb basaltides, diabaasides, gabrodes jm

ballistiline <ball´istili|ne -se -st 12 adj> • füüs ballistikasse puutuv
ballistiline galvanomeeterfüüs galvanomeeter suhteliselt pika kestusega (kuni 2 sek) elektriimpulsside mõõtmiseks
ballistiline pendeltehn riist kuuli v mürsu algkiiruse kindlaksmääramiseks
ballistiline rakettsõj rakett, mis pärast mootori väljalülitamist lendab vabalt langeva keha trajektoori (ballistilist kõverat) mööda

bambus <b`ambus -e 11~9 s> (sks Bambus < port bambu < malai) • bot bambusroog, kuni 40 m kõrgune pms (sub)troopikataim (Bambuseae), ka tema kõrrepuit; kasut ehitus- ja punumismaterjalina, mõne liigi seemned või võrsed on söödavad
bambuskaruzool hiidpanda, musta-valge karvastikuga kiskjaline karulaste sugukonnast (Ailuropoda melanoleuca), keda esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades, vt ka panda

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

bankorubla <+ rubla 16 s> (< it banca pank) • aj Vene paberrubla (vastandina hõberublale) kuni rahareformini 1840. a

barkass <bark|`ass -assi -`assi 22e s> (holl barkas < hisp barcaza < barca paat) • mer merekindel kuni 22-aeruline sõjalaeva teeninduspaat; suur mootor- v aerupaat laevade pukseerimiseks v kaubaveoks sadama piirkonnas

batüpelagiaal <+ pelagi|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav + kr pelagos avameri) • hüdrol ookeani ja mere veemassiivi (pelagiaali) ökoloogiline sügavusvöönd vahemikus 750–1000 kuni 2500–3500 m

beetli-areekapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< beetel + port areca < malajalami áḍekka), beetlipalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> • bot kuni 30 m kõrguseks ja 20–30 cm jämeduseks kasvav oksteta palm (Areca catechu), mille vili on beetlipähkel. Vt ka beetel

beluuga <beluuga 16 s> (vn белуга) • zool kala, suurim (kuni 9 m pikk) tuurlane, elab Kaspia, Mustas ja Aadria meres; ka valgevaal (arktilistes meredes)

bojaar <boj|`aar -aari -`aari 22e s> (vn боярин)
1. aj kõrgfeodaal Venemaal (kuni XVIII s alguseni); feodaal kuningriiklikus Rumeenias (kuni 1945)
2. piltl kujundlik nimetus uusrikka ärimehe kohta

bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega

boolus <b`oolus -e 11~9 s> (< kr bōlos mullakamakas) • geol valkjaskollane kuni pruun savi, tarvit maalrivärvi ja kirjalaki valmistamiseks, ka ravimina

botrüomükoos <+ mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr botrys viinamarjakobar + mükoos) • vet pms hobustel esinev nakkushaigus, mille puhul täheldatakse nahas hernetera- kuni rusikasuurusi sõlmekesi

briis <br`iis briisi br`iisi 22e s> (pr brise) • meteor rannikuil puhuv kohalik tuul (päeval puhub merelt maa ja öösel maalt mere poole); kerge kuni hoogus tuul

brontosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr brontē müristamine, kõu + saurus) • paleont tillukese pea ja hiiglasliku sabaga väljasurnud hiidsisalik (kuni 22 m pikk); elas juura 2 ajastul Põhja-Ameerika soostunud aladel

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe2O3), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

clausula rebus sic stantibus [klausula reebus siik stantibus] (ld klausel asjade nõnda püsides) • jur rahvusvahelistes lepetes klausel, mille kohaselt lepe kehtib seni, kuni püsivad selle sõlmimist eeldanud asjaolud

coutumes [kut·üm] (pr pl) • aj kohalikud tavaõigusekogud keskaja ja varauusaja Prantsusmaal (kehtisid kuni 1804)

CT-telefon <+ telefon -i 19 s> {lüh ingl sõnadest cordless telephone} • el juhtmeta telefon, koosneb telefonivõrku ühendatud tugiaparaadist ja raadiotelefonist, millega saab kõnelda kuni 50 (väljas 300) m kauguselt tugiaparaadist

cup-süsteem [kapsüsteem] <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< cup) • sport süsteem, mille järgi võistlejad v võistkonnad kohtuvad vastavalt loosimise tulemustele, kusjuures kaotaja langeb välja ja võitja pääseb edasi, kuni kaks edukamat jõuavad finaali, mille võitja on ühtlasi võistluste võitja

detriit <detr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld perf partits detritus peeneks hõõrutud) • biol pude, väikesteks osakesteks lagunenud loomse ja taimse koe jäänused veekogus (on toiduks paljudele loomadele); geol peeneks kuni ülipeeneks hõõrdunud kivimite purunemissaadused voolavas vees
detriitahelbiol laguahel, toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks)

detsember <dets`emb|er -ri 2e s> (ld (mensis) December < decem kümme) • jõulukuu, kalendri 12. kuu; Vana-Roomas kuni 154. a-ni eKr 10. kuu

detsimaalne <detsim`aal|ne -se 2 adj> (keskld decimalis kümnendiku < ld decima kümnendik < decem kümme) • kümnend-, arvul 10 põhinev
detsimaalne reduktsioonbiol bakterikogumi eksperimentaalne mõjutamine mingi faktoriga, kuni hävib 90% isendeid

detsimeeterlaine <+ laine l`aine 6 s> (< detsimeeter) • füüs elektromagnetlainete ala lainepikkusega 10 cm kuni 1 m

didgeridoo [didžeriduu] (ingl) • muus Austraalia aborigeenide kuni 2 m pikkune puhkpill

dinosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr deinos hirmus + saurus) • paleont hiidsisalik, väljasurnud roomaja keskaegkonnast; dinosauruste hulgas oli hiiglasuuri loomi (kuni 30 m); liikusid kahel v neljal jalal, olid kiskjad v taimtoidulised

dinoteerium <dinot`eerium -i 19~2e s> (< kr deinos hirmus + kr thērion metsloom) • paleont elevandisarnane väljasurnud imetaja (kuni 4 m kõrge) londiliste seltsist

diplodookus <diplod`ookus -e 11~9 s> (< kr diploos kahekordne + dokos palk, tala) • paleont väljasurnud taimtoiduline hiidroomaja (kuni 25–26 m pikk) dinosauruste rühmast, väga pika kaela ja sabaga; elas juuraajastul Põhja-Ameerikas

do <d`o 26 s> (it) • muus alusastmiku 1. heli silpnimetus; kuni XVII s-ni oli nimetus ut; tähtnimetus c
do-võti vt aldivõti, tenorivõti

dofään <dof|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr dauphin, Dauphiné maakonna järgi Prantsusmaal) • aj Prantsuse troonipärija tiitel kuni revolutsioonini XVIII s lõpus ja a-tel 1815–30

dogi <dogi 17 s> (sks Dogge < ingl dog koer) • zool suur, kuni 80 cm kõrge lühikarvaline teenistuskoeratõug

dum spiro, spero [dum spiiro speero] (ld) • kuni (ma) hingan, loodan

einsteinium <einst`einium -i 19~2e s> (< pn A. Einstein, Saksa füüsik, 1879–1955), tähis Eskeem radioaktiivne keemiline element, aktinoid, järjenr 99; kuni 1957. a-ni tähis E

eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU

embrüo <`embrüo 1 s> (kr embryon) • biol loode, munarakust tavaliselt pärast viljastust kujunev organismi varajane arenemisjärk, kuni see on ümbritsetud munakestadega (taimedel idu eristumiseni); anat idulane, inimese loode 2. kuu lõpuni (3. kuu algusest peale nimet seda ka feetuseks)

ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest

ertshertsog <+ hertsog -i 2e s> (sks Erzherzog) • aj Austria Habsburgide dünastia printside tiitel kuni 1918. a-ni. Vt ka ertsametid

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõlifarm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne

failipuu <+ p`uu 26i s> • info failide eritasandilise paigutamise süsteem; iga fail paikneb kataloogis ja see omakorda üldisemas kataloogis kuni tüvikataloogini

faktoriaal <faktori|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl factorial < factor tegur < ld tegija) • mat täisarvude korrutis ühest kuni arvuni n; faktoriaali sümbol on n! (n! = 1·2·3·...·n)

feihoa <feih`oa 26 s> (< pn J. da Silva Feijó, Brasiilia loodusteadlane, 1760–1824) • bot mürdiliste sugukonda kuuluv kuni kolme meetri kõrgune puu Lõuna-Ameerikas (Feijoa sellowiana); vilju kasut toiduks

fileerima <fil|`eerima -eerib 28 v> (< filee)
1. tekst võrkpitsi valmistama
2. kok fileed (2) eraldama
3. (pr filer) muus heli pikalt sujuvalt kuni hääbumiseni kõlada laskma

flogiston <flogiston -i 19 s> (< kr phlogistos põlev) • keem, aj „tulemateeria“, XVII–XVIII s keemikute arvates põlemist võimaldav ja põlemisel eralduv aine, teooria oli levinud kuni hapniku avastamiseni XVIII s lõpus

floreaal <flore|`aal -aali -`aali 22e s> (pr floréal < ld floreus lilleline, lille-) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 8. kuu; kestis 20. v 21. aprillist kuni 19. v 20. maini

fluidum <fl`uidum -i 2e s> (< ld fluidus voolav)
1. voolav aine, vedelik
2. füüs, aj kuni XVIII s elekter, magnetism ja soojus kui erilised kaaluta vedelikud
3. psühh spiritistide tõlgenduses „psüühiline vool“, mis lähtuvat inimkehast
4. piltl võlu, mõju

fonoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< fono- + -liit) • geol hall kuni must leeliseline purskekivim (koosneb leeliselistest päevakividest, nefeliinist, leutsiidist, leelisamfiboolist ja leelispürokseenist); heliseb löögi mõjul ja purunemisel

frimäär <frim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr frimaire < frimas härmatis) • aj külmakuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 3. kuu; kestis 21. v 22. novembrist kuni 20. v 21. detsembrini

früktidoor <früktid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr fructidor < ld fructus vili) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 12. kuu; kestis 18. v 19. augustist kuni 17. v 18. septembrini

gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes

galeer <gal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it galera < it, hisp galea) • mer aerude ja purjede abil liikuv 1–2-mastiline sõjalaev, oli kasut VII s-st kuni XVIII s 2. pooleni pms Vahemere riikides (XVIII s ka Venemaal)
galeeriorisõudja galeeril (hrl ori, sunnitööline v sõjavang)

gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus [gaudeaamus igitur juvenes dum sumus] (ld) • olgem niisiis rõõmsad, kuni oleme noored (vana üliõpilaslaulu algus)

gigantopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< gigant + kr pithēkos ahv) • paleont hiidahv, Lõuna-Hiina aladel keskpleistotseenis elanud inimahv (Gigantopithecus); oli arvatavasti kuni 2 m pikk

gigantosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< gigant + saurus) • paleont hiiglasuur (kuni 35 m pikk) väljasurnud roomaja dinosauruste rühmast

golf <g`olf golfi g`olfi 22e s> (ingl) • sport Šotimaalt pärinev pallimäng, mida mängitakse erikeppidega looduslikul pöetud muruga väljakul, kus kuni 10 km pikkusel rajal on 9 v 18 lipuga tähistatud auku
golfipüksid plttekst laiad, põlve all kokkuhoidva mansetiga lõppevad püksid
minigolfsport väikesel maa-alal ühe kepiga mängitav golfisarnane mäng

gorodištše <gorod`ištše 1 s> (vn городище) • aj linnusasula Venemaal ja sellega külgnenud aladel eneoliitikumist kuni XVII s-ni

grafiit <graf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Grafit, Graphit < kr graphō kirjutan) • miner must kuni terashall mineraal, süsiniku püsivaim mineraalne vorm
grafiitmäärekuni 10% grafiiti sisaldav must plastne määre, kasut raskelt koormatud hõõrdepindade määrimiseks
grafiitplastpms fenoolformaldehüüdvaigust ja grafiidist valmistatud plast, hea elektri- ja soojusjuht
grafiitreaktortuumareaktor, milles soojuskandjaks on vesi ja aeglustiks grafiit

gratineerima <gratin|`eerima -eerib 28 v> (pr gratiner) • kok keedetud v hautatud liha-, kala- v aedviljarooga kuni pruunika koorikuga kattumiseni ahjus üleküpsetama

gutapertš <gutap|`ertš -ertši -`ertši 22e s> (ingl gutta-percha < malai getah percha < getah kummi + percha, ainet andev puu) • bot, keem mõnede Kagu-Aasia puude (pms gutapertšipuude (Eucommia)) piimmahla (lateksi) koaguleerimisel saadud valge kuni kollakaspruun aine, omadustelt lähedane kautšukile; gutapertši peamine koostisosa on süsivesinik guta; kasut isoleerainena elektrikaableis, masinarihmade, kingataldade, kleepainete jm valmistamiseks

gürsa <gürsa 16 s> (vn гюрза < prs gurza) • zool mürkmadu rästiklaste sugukonnast (Vipera), kuni 1,5 m pikk, levinud Põhja-Aafrikast Indiani, samuti Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

hemorroidid pl <hemorr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (kr haimorrhoides) • med veenikomud, pärakuveenide (kuni kirsisuurused) sõlmjad laiendid, asetsevad pärasoole alumises osas v ulatuvad pärakust välja

hessoniit <hesson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn G. H. Hess, Šveitsi-Vene keemik, 1802–50) • miner granaatide hulka kuuluv kollane kuni punakaspruun mineraal. Vt ka grossulaar

hevea <hevea 1 s> (< indiaani k-d) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinevate suurte heitlehiste lehtpuude perekond (Hevea) piimalilleliste sugukonnast; heveate piimmahl (lateks) sisaldab kuni 50% kautšukit

homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu

hugenott <hugen|`ott -oti -`otti 22e s> (pr huguenot < sks Eidgenosse vandeseltslane) • relig, aj XVI–XVIII s kalvinist Prantsusmaal; kuni suure Prantsuse revolutsioonini XVIII s lõpus jälitasid neid katoliku kirik ja valitsus

idiosünkraasia <+ sünkr`aasia 1 s> (< idio- + kr synkrasis segamine) • med organismi suurenenud tundlikkus mõne ärrituse (toiduaine, ravimi, lõhna) suhtes; psühh iseloomulik käitumisviis, nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes

iguaanodon <iguaanodon -i 19 s> (< iguaan + kr odous, gen odontos hammas) • paleont hiidsisalike hulka kuuluv roomaja, kuni 10 m pikk; elas kriidiajastu alguses Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Mongoolias, liikus tugevail tagajäsemeil, toitus taimedest

ihtüosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< ihtüo- + saurus) • paleont kalasisalik, kuni 10 m pikk keskaegkonna meredes elanud kalataoline roomaja (Ichthyosaurus)

IMO {lüh ingl nimest International Maritime Organization} • Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon, asut 1948, kuni 1982. a-ni nimega IMCO (Intercovernmental Maritime Consultative Organization)

indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)

inerts <in`erts inertsi in`ertsi 22e s> (< ld inertia loidus) • füüs keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist v paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda, vt ka inertne; piltl harjumus, rutiin
inertsimomentfüüs suurus, mis iseloomustab massi jaotust kehas ja on pöörleva keha inertsi mõõt

inkunaabel <inkun`aab|el -li 2e s> (< ld pl incunabula häll; varane lapseiga) • trük esitrükis, hällitrükis, trükikunsti leiutamisest kuni 1500. a-ni trükitud teoste (arvult u 40 000) nimetus. Vt ka paleotüüp

intendant <intend|`ant -andi -`anti 22e s> (pr < ld intendere tähelepanu pöörama) • kõrgem ülevaataja, üldjuht; aj Prantsusmaal kuni revolutsioonini XVIII s lõpus laiade võimupiiridega provintsivalitseja; sõj varustusülem, väeosade ja sõjaväeasutuste toitlustus-, rõivastus- jm varustuse küsimustega tegelev sõjaväelane

jassakk <jass|`akk -aki -`akki 22e s> (vn ясак < tat) aj
1. naturaalandam mongoli khaanidele
2. naturaalandam (pms hinnaliste karusnahkade näol), mida maksid Siberi ja Volgamaa rahvad riigile XV s kuni 1917. a

juuli <juuli 16 s> (ld (mensis) Iulius Juliuse kuu, nimetatud G. Julius Caesari auks 44. a eKr, varasem nimetus Quintilis 'viies') • heinakuu, kalendri 7. kuu; Vana-Roomas kuni 154. a eKr 5. kuu

jütja <j`ütja 1 s> (rts gyttja muda) • hüdrol järvemuda, sapropeel, pms orgaanilistest osistest koosnev hall kuni must peeneteraline sete

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpussõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kainiit <kain|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Kainit < kr kainos uus) • miner valge kuni punane mineraal; kasut keemiatööstuses; kaaliumväetiste ja magneesiumi toore

kalamiin <kalam|`iin -iini -`iini 22e s> (pr calamine < keskld calamina < kr kadmeia) • miner rombilises süngoonias kristallunud mineraal, tsingimaak; sisaldab kuni 67,5% tsinkoksiidi

kantonist <kanton|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Kantonist < kanton) • aj Preisi XVIII s sõjaväekohuslane, kinnistatud väeteenistuseks oma ringkonna (kantoni) rügemendi juurde; Venemaal (kuni 1856. a-ni) soldati poeg, kes sündimisest peale kuulus sõjaväeametkonna käsutusse

kardavoi <kardav`oi 26 s> (vn городовой) • aj politseinik-linnavaht Venemaal kuni 1917

karri <karri 16 s> (ingl curry < tamili kari) • kok Indiast pärinev pulbriline vürtsisegu, koosneb kuni 24 vürtsist; kasut lihatoitude ja kastmete maitsestamiseks

kartaun <kart|`aun -auni -`auni 22e s> (sks Kartaune < it cortana van lühike suurtükk) • sõj, aj suuremakaliibrilise suurtüki nimetus kuni XVIII s keskpaigani

kastraat <kastr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits castratus kohitsetud)
1. kastreeritu (inimene või loom); kohimees, vt ka eunuhh
2. muus, aj meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks enne murdeiga kastreeriti; kastraate kasutati soprani- ja aldilauljaina kuni XIX s alguseni kirikukoorides, XVII ja XVIII s ooperis

kinoon <kin|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl quinone < kiinakoor) • keem kollase kuni punase värvusega väga reageerimisvõimeline kristalne aine, kasut ravimite ja värvainete sünteesimisel

kloriit <klor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • miner rohekas kuni must vilgukivile lähedane mineraal, kristallub monokliinses süngoonias

kondrid pl <k`ond|er -ri 2e s> (< kr chondros tera) • miner mõningates kivimeteoriitides leiduvad pms pürokseenist ja oliviinist koosnevad kerakesed läbimõõduga kuni mõni millimeeter, paljud on struktuurilt radiaalsed

kookospalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< hisp, port coco kookospähkel) • bot pikkade sulgjate lehtedega igihaljas kuni 30 m kõrge palm (Cocos nucifera), tähtsamaid troopilisi kultuurtaimi

kookospähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> • bot kookospalmi suur, kuni 2,5 kg raskune kõva koorega söödav üheseemneline luuvili, milles olev läbipaistev mahl muutub vilja valmides algul piimjaks, hiljem rasvarohkeks idu toitekoeks. Vt ka kopra

korallid pl <kor|`all -alli -`alli 22e s> (kr sg korallion) • zool mitmesugused koloonialised lubitoesega ainuõõssed loomad (Anthozoa), ka nende loomade skeletid; vääriskorallid, troopiliste merede põhjas elavad õisloomad, kelle valgest kuni veripunasest lubiskeletist tehakse ehte- ja iluasju

kormoran <kormoran -i 19 s> (pr cormoran < keskld corvus marinus „merikaaren“) • zool üle maailma levinud pardi- kuni hanesuurune kaladest toituv sõudjalaliste lindude sugukond (Phalacrocoracidae)

kornišon <kornišon -i 19 s> (pr dem cornichon sarveke) • kok marineeritud v vürtsidega soolatud noor kurk (pikkus kuni 7 cm)

krokodill <krokod|`ill -illi -`illi 22e s> (kr krokodilos sisalik)
1. zool sarv- ja luukilbistega kaetud kehaga suur (kuni 8 m pikk) sisalikukujuline troopika mageveekogude ja soode röövloom (Crocodylus) roomajate klassist
2. el kõnek hambuline haardjuhtmeotsak, kasut ajutistes elektrimõõteahelates

krool <kr`ool krooli kr`ooli 22e s> (ingl crawl roomamine) • sport kiireim ujumisstiil, milles käed vaheldumisi peast ettepoole sirutatakse ja kuni reieni tõmmatakse

krüohüdraat <+ hüdr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< krüo- + hüdraat) • keem jää ja ühe v mitme keemilise ühendi (hrl soola) eutektiline segu, püsiva koostisega kristalne aine, mis sulamisel annab püsiva madala temperatuuri; külmutusseguna on tuntuim krüohüdraat lume ja keedusoola (30%) segu, mis annab temperatuuri kuni –21,2 °C

krüsotiilasbest <+ asb|`est -esti -`esti 22e s> (< krüso- + kr tilos kiud + asbest) • geol värvitu kuni kollakasroheline peenekiuline serpentiin (3) , koostiselt magneesiumsilikaat

külotid plt <kül|otid -`ottide 22e s> (pr culotte) • tekst kintspüksid, põlvpüksid, mida kandsid Prantsuse aadlikud kuni XIX s alguseni. Vt ka sankülott

labürintodondid pl <labürintod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< labürint + odous, gen odontos hammas) • paleont hilisdevonist varajuurani elanud kahepaiksete ülemselts v alamklass; olid kuni 5 meetri pikkuse kehaga, osa elas pms vees, osa maal

lamantiin <lamant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr lamantin < hisp), manaati <manaati 16 s> (hisp manatí < kariibi) • zool troopilise Ameerika ja Aafrika rannikuil elutsev kuni 5 m pikkune veeimetaja (Trichechus) meriveiseliste seltsist

landsturm <l`andst|`urm -urmi -`urmi 22e s> (sks Landsturm < Land maa + Sturm torm, rünnak) • aj, sõj Saksamaal (kuni 1945) ja Šveitsis kolmanda järgu tagavaraväelased

lavsoniit <lavson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn A. C. Lawson, USA geoloog, 1861-1952) • miner harva esinev värvitu kuni sinakas mineraal meliliidi rühmast; kristallub rombilises süngoonias

lepidosireen <+ sir|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr lepis soomus + sireen) • zool kopskalaliste ülemseltsi kuuluv kuni 1 m pikk mageveekala (Lepidosiren paradoxa), elab Lõuna-Ameerika jõgedes

libratsioon <libratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld libratio tasakaalustamine) • astr Kuu perioodiline optiline ja tõeline ühele v teisele poole pöördumine Maal asetseva vaatleja suhtes, mistõttu on vaadeldav kuni 59% Kuu pinnast

liin <l`iin liini l`iini 22e s> (< ld linea nöör; joon)
1. põlvnemise v suguluse jada, nt aretusliin, naisliin
2. tegutsemis- v mõttesuund, tegevuskäik, nt kõrvalliin, tegevusliin
3. kestvalt kasutatav edastusrada v kulgemistee, nt bussiliin, sideliin, laevaliin
4. kujutletav v tõeline eraldusjoon, nt kaitseliin, tuleliin, veeliin
5. mer purjelaeva taglastuses jm kasutatav tugev nöör ümbermõõduga kuni 25 mm
6. vana pikkusmõõt, nt Inglise mõõdustikus 1/12 tolli, Vene mõõdustikus 1/10 tolli

lootskala <+ kala 17u s> (< loots), pilootkala <+ kala 17u s> (< piloot) • zool kuni 70 cm pikk vöödiline troopika- ja subtroopikamerede kala (Naucrates ductor) hobumakrelllaste sugukonnast; lootskalad saadavad laevu, samuti ujuvad koos haidega ja toituvad nende toidujäänuseist

lüürasaba <+ saba 17u s> • zool Austraalias elutsev lind (Menura) värvuliste seltsist; isaslinnul on suur, kuni 60 cm pikk lüürakujuline saba

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

magnettorm <+ t`orm tormi t`ormi 22e s> (< magnet) • füüs Maa magnetvälja väga tugev ja kiire korrapäratu muutumine, kestus mõni minut kuni paar ööpäeva; halvendab raadiosidet, bioloogiline toime väga nõrk

manuaalteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< manuaalne) • med käsitsi tehtav teraapia, kus kasut mitut meetodit alates üldmassaažist kuni kiropraktikani

Master of Arts [maastə(r) əv aa(r)ts] (ingl kunstide (humanitaarteaduste) magister), lüh MA
1. akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel haridus-, humanitaar- või sotsiaalteaduste alal
2. kunstide, haridus-, humanitaar-, sotsiaal-, usu- ja õigusteaduse magister. Vt ka magister artium

Master of Science [maastə(r) əv saiəns] (ingl loodusteaduse magister), lüh MSc
1. akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel täppis- või loodusteaduste alal
2. loodus-, tehnika-, põllumajandus- ja terviseteaduse-, farmaatsia- ja arhitektuurimagister

mastodon <mastodon -i 19 s> , mastodont <mastod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas) • paleont hiliseotseenist pleistotseenini Euraasias, Ameerikas ja Põhja-Aafrikas elanud kuni elevandisuurune londiline

matutiin <matut|`iin -iini -`iini 22e s> (ld matutinum (varajane) hommik) • aj, relig katoliku tunnipalve (breviaari) öine osa (kuni a-ni 1962)

meger <meger -i 2e s> {lüh sõnast megaoommeeter} • el oommeeter elektriseadmete isolatsioonitakistuse mõõtmiseks, sisaldab kõrget pinget (kuni 10 kV) andvat alalispingeallikat

melhior <m`elhior -i 19~2e s> (pr melchior < maillechort < pn Maillot ja Chorier, leidurid) • tehn vase ja nikli (kuni 30%) plastne ja korrosioonikindel hõbevalge sulam

merluška <merl´uška 16 s> (vn мерлушка) • kuni neljanädalase karmikarvalise lambatalle karusnahk

messing <messing -i 2e s; messing -u 2 s> (sks) • tehn valgevask, vase ja tsingi (kuni 45%) sulam, sisaldab lisandeina mitut muud keemilist elementi

meteoriit <meteor|`iit -iidi -`iiti 22e s> • astr maailmaruumist Maa pinnale langenud meteoorkeha; meteoriidi mass võib olla grammi murdosa kuni paarkümmend tonni

mikrolained pl <+ laine l`aine 6 s> (< mikro-) • füüs elektromagnetlained, mille võnkumise lainepikkus jääb vahemikku 1 mm kuni 1 m (sagedus vastavalt 300 GHz kuni 300 MHz)

millimeeterlaine <+ laine l`aine 6 s> (< millimeeter) • füüs elektromagnetlainete ala lainepikkusega 1 kuni 10 mm

molass <mol|`ass -assi -`assi 22e s> (pr mollasse, molasse < ld mollis pehme) • geol kuni mitme tuhande meetri paksune purdsetendite lasund, mis on kujunenud geosünklinaalide äärealadel v äärenõgude voolu- v seisuveekogudes kurrutuse peafaasis

moorion <m`oorion -i 19~2e s> (pr morion < ld mormorion) • miner kvartsi tumepruun kuni must, peaaegu läbipaistmatu teisend, hinnatud poolvääriskivi

mopeed <mop|`eed -eedi -`eedi 22e s> (sks Moped < Mo(tor)ped(alfahrzeug) mootorpedaalsõiduk) • tehn väike kahe-, kolme-, erandjuhul neljarattaline mootorsõiduk, mille töömaht sisepõlemismootori korral on kuni 50 cm3. Vt ka mootorratas
minimopeedtehn pisimopeed, mopeedist väiksema võimsusega sõiduk; ei loeta mootorsõidukiks

mosaiik <mosa|`iik -iigi -`iiki 22e s> (keskld mosaicum (opus) < ld museus mosaiigi-) • kunst kildtehnika, erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- vm tükikestest kokku pandud pinnakaunistus; piltl erilaadsetest osakestest koosnev (kunstiline) tervik, nt mosaiikromaan
mosaiikklaaskunst klaasanumad v -esemed, mis on kokku sulatatud varem ettevalmistatud väikestest klaasitükkidest, vt ka millefiori
mosaiiklaiksusbiol rohelistel taimeosadel korrapäratult paigutunud tume- kuni helerohelised laigud; on kloroplastide ebaühtlase jaotumuse tagajärg

nagaan <nag|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn E. ja L. Nagant, XIX s Belgia relvameistrid) • sõj XIX s lõpus Belgias loodud revolver, Venemaa ja Nõukogude Liidu ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

nanoreljeef <+ relj|`eef -eefi -`eefi 22e s> (< nano- + reljeef) • geogr, geol mikroreljeefist vahel eristatavad kuni 10 cm kõrgused v sügavused pinnavormid (nt endised põlluvaod)

nanotehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< nano- + tehnoloogia) • tehn kogum käitlusvõtteid väga väikeste (kuni 100-nanomeetriliste mõõtmetega) objektide loomiseks ja nendega töötamiseks

narkolepsia <narkol`epsia 1 s> (< narko- (1) + kr lēpsis haare, vallutus) • med tukkumistõbi, haiguslik unisus, aeg-ajalt tekkiv vastupandamatu unevajadus, mis võib inimest tabada igas asendis ja tegevuses; hoog kestab kuni kümmekond minutit

neonatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neo- + ld natus sündinud + -loogia) • med õpetus vastsündinust (kuni 10-päevasest lapsest); uurib vastsündinu ealisi iseärasusi, haiguste tekkepõhjusi, vältimist, diagnoosimist ja ravi

neriitvöönd <+ v`öönd -i 2e s> (< neriitiline) • geogr rannalähedane madalmerevöönd, maailmamere loom- ja taimorganismide poolest rikas kuni 200 m sügavune rannalähedane ala

nivoos <niv|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr nivôse < ld nivosus lumine < nix lumi) • aj lumekuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 4. kuu; 21. v 23. detsembrist kuni 19. v 21. jaanuarini

nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja

noobel2 <n`oobel -i 2e s> (ingl noble õilis), roosnoobel <+ n`oobel -i 2e s> (< ld rosa nobilis õilis roos) • aj 1465. a-st kuni XVI s lõpuni vermitud Inglise kuldmünt, mida jäljendati hiljem Madalmaadel ja Taanis

noova <noova 16 s> (< ld nova (stella) uus (täht)) • astr muutlik kinnistäht, mille heledus äkki suureneb kuni miljonikordseks (10–15 tähesuurust) ja siis aeglaselt kahaneb

nummuliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld dem nummulus mündike) • geol kettakujulise lubikojaga kambrilised ainuraksed (hiidvormide läbimõõt kuni 16 cm), moodustavad kriidiajastu kihtides lademeid

olümpiamängud plt <+ mängud m`ängude 22e s> , olümpia <ol`ümpia 1 s> (< pn Olympia, Kreeka kohanimi) sport
1. Vana-Kreekas alates a-st 776 eKr kuni a-ni 394 pKr Olümpia lähedal iga 4 a järel peetud võistlusmängud, mille järgi kujunes Kreeka ajaarvamine, vt ka olümpiaad
2. nüüdisaja suurimad ning pidulikemad rahvusvahelised spordivõistlused; korraldatakse igal 4. aastal

ontogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr prees partits on, gen ontos olev, olend + genees) • biol isendiareng, organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. Vt ka fülogenees

ooker <`ook|er -ri 2e s> (< kr ōchros kollakas) • kollakas kuni punane värvimuld
ookerhaudarheol haud, millesse maetud surnule on puistatud ookrit; ookri kasutamine matmisel vere v tule sümbolina on ühenduses muistsete uskumustega

opriškid pl <opr|`išk -iški -`iški 22e s> (ukr опришки) • aj XVI s-st kuni XIX s 1. pooleni Galiitsias, Bukoviinas ja Taga-Kaukaasias tegutsenud võitlussalklased, kes õiendasid arveid mõisnike ja võimukandjatega

ortostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< orto- + kr statos seisev) arhit
1. vanaaja paleede ja templite soklikivi, kõrgus kuni 3 m
2. bareljeefidega kaunistatud kivitahvel vanade monumentaalehitiste soklil Ees-Aasias

orüks <orüks -i 2e s> (kr oryx) • zool perekond Põhja-Aafrikast kuni Ees-Aasiani levinud antiloope (Oryx)

OSCE {lüh ingl nimest Organization for Security and Co-operation in Europe, pr nimest Organisation pour la sécurité et la coopération en Europe} • Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon; kuni 1. jaanuarini 1995 kandis nimetust Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents

osokeriit <osoker|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr ozō lõhnan + kēros vaha) • miner maavaha, bituumenite rühma kuuluv kollakaspruun kuni must mineraal. Vt ka tseresiin

pactum reservati dominii [paktum reservaati dom·ini˛i] (ld) • jur omandireservatsioon (omandi v eseme jäämine müüja v kinkija valdusse, kuni kokkulepitud tingimused on täidetud); omandireservatsiooni seadmise kokkulepe

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

parabellum <parab`ellum -i 2e s> (< pn Parabellum, Saksa kaubamärk < ld para bellum valmistu sõjaks) • sõj XX s alguses Saksamaal loodud sõjaväepüstol, kaliiber enamasti 9 mm, Saksamaa ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

paramo <paramo 1 s> (hisp páramo) • geogr mägirohtla pms Andide troopilises osas 3000 kuni 4500 m kõrgusel

perinataalne <+ nat`aal|ne -se 2 adj> (< peri- + nataalne) • sünniaegne, sünnilähedane, sünni-
perinataalne perioodajavahemik 22. rasedusnädalast kuni esimese sünnitusjärgse nädala lõpuni

pimss <p`imss pimsi p`imssi 22e s> (sks Bims < ld pumex, gen pumicis), pimsskivi <+ kivi k`ivvi 17e s> • geol gaasirikka laava tardumisel tekkinud urbne ning väga kerge valge kuni must kivim, kasut lihvimis- ja puhastusvahendina

plesiosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr plēsios lähedane + saurus) • paleont kesktriiasest hiliskriidini Euroopa ja Põhja-Ameerikas elanud loivaline mereloom; oli kuni 16 m pikk, toitus kaladest ja peajalgsetest

pluvioos <pluvi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr pluviôse < ld pluviosus vihmane) • aj vihmakuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 5. kuu; 20. v 22. jaanuarist kuni 18. v 20. veebruarini

pobul <pobul -i 2e s> (vn бобыль) • aj Venemaal XV s-st kuni 1724. a-ni feodaalsõltuvuses talupoeg, kes maksis feodaalile obrokit; oli riigimaksudest vabastatud; Eestis ja Lätis kujunes nimetuseks pops

preriaal <preri|`aal -aali -`aali 22e s> (pr prairial < prairie aas) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 9. kuu; kestis 20. v 21. maist kuni 19. v 20. juunini

presumptsioon <presumptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld praesumptio) • jur eeldus, tõenäoline oletus, juriidilise fakti v subjektiivse õiguse tõelisuse eeldamine, kuni pole tõestatud vastupidist, nt süütuse presumptsioon

priim <pr`iim priimi pr`iimi 22e s> (< ld primus, fem prima esimene)
1. mat, tähis ´ ülaindeksina (nt a´)
2. muus helistiku esimene aste; intervall helist sama helini v selle kromaatilise teisendini
3. (ld prima (hora) esimene tund) relig van katoliku tunnipalve hommikune osa (kuni a-ni 1962)

pristav <pr`istav -i 2e s> (vn пристав) • aj politseijaoskonna ülem v kohtutäitur Tsaari-Venemaal kuni 1917

prognostikon <progn´ostikon -i 19 s> (< ld prognosticon ilma ennustav märk < kr prognōstikos ennustav)
1. ennustus, tulevik (astroloogias)
2. meteoroloogilisel astronoomial põhinev kalendrilisa kuni XIX s-ini; sisaldas ilmaennustusi iga päeva ja kogu aasta kohta

puššpall <+ p`all palli p`alli 22e s> (ingl push-ball < push tõukama) • sport pallimäng, kus kaks 10–15-liikmelist meeskonda üritavad ülessirutatud kätel toimetada kuni 1,8 m läbimõõduga palli üle 50 m pikkuse mänguväljaku otsajoone v väravasse

pürargüriit <pürargür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pür- + kr argyros hõbe) • miner trigonaalses süngoonias kristalluv tumehall kuni must mineraal, hõbesulfiid; pürargüriit on tähtis hõbedamaak

pürolusiit <pürolus|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< püro- + kr lousis pesemine) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud terashall kuni must mineraal, mangaanoksiid, levinuim mangaanimaak

püroop <pür|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr pyrōpos tulenäoline, tuline) • miner tumepunane kuni mustjas vääriskivi, granaadi magneesiumirikas erim; Eestis leidub harva rändkivides

raadiolaine <+ laine l`aine 6 s> (< raadio) • füüs elektromagnetlaine pikkusega 0,1 mm kuni 10 km (sagedus 3 THz kuni 30 kHz)

rambutan <rambutan -i 19 s> (malai rambutan < rambut juuksed) • bot rambutanipuu vili. Vt ka litši
rambutanipuubot Kagu-Aasias kasvav kuni 13 m kõrgune puu (Nephelium lappaceum) seebipuuliste sugukonnast

reaktiivmootor <+ m`ootor -i 2e s> (< reaktiivne + mootor) tehn
1. mootor, mida käitab düüsist kiiresti väljavoolava gaasi- v vedelikujoa (reaktiivjoa) vastumõju (reaktiivjõud)
2. poolusrootoriga, kuid ergutuseta sünkroonmootor (võimsus kuni mõni kilovatt)

Reichstag [raihstaag] pn (sks riigipäev) • aj Saksamaa esinduskogu XII s-st kuni 1945. a-ni

rügement <rügem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld regimentum valitsemine, juhtimine) • sõj diviisist madalam ja pataljonist kõrgem taktikaline üksus, mis koosneb enamasti kuni kolmest pataljonist

safiir <saf|`iir -iiri -`iiri 22e s> (kr sappheiros < semi k-d) • miner hinnaline sinine kuni mustjassinine vääriskivi, korundi erim
safiirkvartsminer kvartsi sinine erim; kasut vääriskivina

safloriit <saflor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< safloor) • miner monokliinses süngoonias kristallunud valkjas kuni tumehall mineraal, koobalti ja raua arseniid

safraniin <safran|`iin -iini -`iini 22e s> (< safran) • keem kollakaspunane kuni violetne aluseline värvaine; kasut indikaatorina, paberi ja naha värvimiseks, ka lakkide tootmisel ning fotograafias

samarskiit <samarsk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70) • miner monokliinses süngoonias kristallunud pruunikas kuni must radioaktiivne oksiidmineraal, mis sisaldab tantaali, nioobiumi, uraani, samaariumi jt haruldasi elemente

seismiline <seismili|ne -se -st 12 adj> (< kr seismos värisemine, maavärin) • geogr maavärinasse puutuv, maavärinaga seotud
seismiline intensiivsusmaavärina tugevus vaatluspaigast sõltuvalt; intensiivsusega hinnatakse maapinna võnkumist selle mõju järgi inimestele, ehitistele ja loodusele; mõõdetakse enamasti 12-astmelisel skaalal: 1 (mitte tunnetatud) kuni 12 (täielik destruktsioon), ühik eesti keeles pall
seismiline sündmusseismilisi laineid tekitav nähtus (maavärin, lõhkamine, plahvatus, vulkaaniline sündmus jne)

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

sivutš <siv|`utš -utši -`utši 22e s> (vn сивуч) • zool Vaikse ookeani põhjapiirkonnas elutsev kõrvukhülglane (Eumetopias); pikkus 2,7–3,85 m, mass kuni 1120 kg; sööb kalu ja peajalgseid ning neelab ka kive seedimise tõhustamiseks

SMS {lüh ingl sõnadest short message service lühisõnumi teenus} • süsteem lühikeste (kuni 160 märgikohta) sõnumite edastamiseks mobiiltelefonide vahel; edastatav tekstisõnum

soldo <soldo 16 s> (it < ld solidus solidus) • aj Itaalia münt kuni 1947, 1 soldo = 1/20 liiri

sonaat <son|`aat -aadi -`aati 22e s> (it sonata < ld sonare kõlama) • muus kuni XVII s-ni iga muusikariistadel ettekantav heliteos; hiljem 3–4 sisuliselt seotud osast koosnev muusikateos ühele v mitmele muusikariistale

spargel <sp`arg|el -li 2e s> (sks Spargel < kr aspharagos) • bot harilik aspar (Asparagus officinalis), mitmeaastane kuni 1,5 m kõrgune punaste marjadega taim, kasvab metsikult Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias; kultuurvormide noored võrsed on söödavad
spargelkapsas vt brokoli

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkondaj haldusüksus Poola kuningriigis


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur