[VSL] Võõrsõnade leksikon

abiogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< a- + bio- + genees) • biol isetärkamine, elutust sigimine, elusolendite tekkimine elutust ainest (kuni XIX s-ni levinud arvamus; tänapäeval seostatakse ainult elu algse tekkimisega Maal)

abüssopelagiaal <+ pelagi|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr abyssos põhjatu + pelagos avameri) • ökol maailmamere pelagiaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis hõlmab sügavust 2500–3000 kuni üle 11 000 m

acta diurna [akta di·urna] (ld päevasündmused), acta urbis [akta urbis] (ld linna sündmused) • aj igapäevane ametlik päevauudiste teataja Roomas 59 eKr kuni III s pKr; ajalehe eelkäija

ad Calendas Graecas [ad kal·endas greekas] (ld) • kuni Kreeka kalendideni (mida kreeklastel polnud), s.o ei iialgi. Vt ka kalendid

akaroid <akar|`oid -oidi -`oidi 22e s> (ingl ac(c)aroid) • Austraalias kasvava heinpuu (Xanthorrhoea) kollakas kuni tumepunane vaik, kasut mööblilakkide valmistamiseks

aktinoidid pl <aktin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< aktino- + -oid), aktiniidid pl <aktin|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem 15 elemendist koosnev aktiiniumiga algav rühm radioaktiivseid metallilisi keemilisi elemente järjenr-ga 89 kuni 103

akustodefektoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< akustika + defektoskoopia) • el defektoskoopia menetlus, mis põhineb helisageduslike (sagedus kuni 20 kHz) võnkumiste levimisel uuritavas keskkonnas

akvamariin <akvamar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aqua marina merevesi) • miner vääriskivi, sinakasroheline kuni sinine berülli erim; kunst akvamariinsinine e meresinine

aldrei <aldr`ei 26 s> (sks Aldrey, tehissõna) • tehn väikese eritakistuse ja suhteliselt suure tõmbetugevusega alumiiniumisulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni

alfa <alfa 16 s> (kr alpha) • lgv kreeka tähestiku 1. täht A, α; vastab ladina a-le
alfaisane • domineeriv isane
alfakiirgus • füüs α-kiirgus, radioaktiivsel alfalagunemisel kiirguvate alfaosakeste voog
alfalagunemine • füüs α-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne muundumine, millega kaasneb alfakiirgus
alfaosake • füüs α-osake, heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
alfaraud • α-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril kuni 768 °C (Curie punkt)
alfa ja oomega • piltl a ja o, algus ja lõpp, vt ka oomega

almandiin <almand|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Alabanda, antiiklinn Väike-Aasias) • miner hele- kuni tumepunane vääriskivi, granaadi rauarikas erim; esineb sageli Eesti kristalse aluskorra kivimeis ja rändkivides

anaalne <an`aal|ne -se 2 adj> , anaal- (keskld analis < ld anus pärak) • anat päraku juurde kuuluv, pärakusse puutuv, päraku-
anaalperiood • psühh lapse psühhoseksuaalse arengu teine periood, u 1,5 kuni 3 aasta vanuses, vt ka oraalperiood, genitaalperiood
anaalseks • suguühe pärakusse

anortiit <anort|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< an- + kr orthos sirge) • miner kaltsiumpäevakivi, hele- kuni tumehall mineraal päevakivide (plagioklasside) rühmast

antekliis <antekl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (< ante- + kr klisis kalle, kaldumine) • geol ulatuslik (läbimõõduga kuni 1000 km) laugelt kerkinud ala

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

arktotertsiaarne <+ tertsi`aar|ne -se 2 adj> (< kr arktikos põhjapoolne) • tertsiaaris (1) põhjapoolkeral kuni Arktikani levinud (floora- v faunaelement)

arssin <`arssin -a 2 s> (vn аршин < tat) • aj endine Vene pikkusühik, eri maadel 0,652 kuni 1,12 m

asfaltiit <asfalt|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< asfalt) • geol tahke habras metalliläikega tumepruun kuni must looduslik bituumen

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

atlantosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s + saurus) • paleont kuni 30 m pikkune väljasurnud roomaja keskaegkonnast

augiit <aug|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr augē päikesevalgus) • miner monokliinses süngoonias kristallunud roheline kuni must mineraal pürokseenide rühmast; esineb basaltides, diabaasides, gabrodes jm

ballistiline <ball´istili|ne -se -st 12 adj> • füüs ballistikasse puutuv
ballistiline galvanomeeter • füüs galvanomeeter suhteliselt pika kestusega (kuni 2 sek) elektriimpulsside mõõtmiseks
ballistiline pendel • tehn riist kuuli v mürsu algkiiruse kindlaksmääramiseks
ballistiline rakett • sõj rakett, mis pärast mootori väljalülitamist lendab vabalt langeva keha trajektoori (ballistilist kõverat) mööda

bambus <b`ambus -e 11~9 s> (sks Bambus < port bambu < malai) • bot bambusroog, kuni 40 m kõrgune pms (sub)troopikataim (Bambuseae), ka tema kõrrepuit; kasut ehitus- ja punumismaterjalina, mõne liigi seemned või võrsed on söödavad
bambuskaru • zool hiidpanda, musta-valge karvastikuga kiskjaline karulaste sugukonnast (Ailuropoda melanoleuca), keda esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades, vt ka panda

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

bankorubla <+ rubla 16 s> (< it banca pank) • aj Vene paberrubla (vastandina hõberublale) kuni rahareformini 1840. a

barkass <bark|`ass -assi -`assi 22e s> (holl barkas < hisp barcaza < barca paat) • mer merekindel kuni 22-aeruline sõjalaeva teeninduspaat; suur mootor- v aerupaat laevade pukseerimiseks v kaubaveoks sadama piirkonnas

batüpelagiaal <+ pelagi|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav + kr pelagos avameri) • hüdrol ookeani ja mere veemassiivi (pelagiaali) ökoloogiline sügavusvöönd vahemikus 750–1000 kuni 2500–3500 m

beetli-areekapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< beetel + port areca < malajalami áḍekka), beetlipalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> • bot kuni 30 m kõrguseks ja 20–30 cm jämeduseks kasvav oksteta palm (Areca catechu), mille vili on beetlipähkel. Vt ka beetel

beluuga <beluuga 16 s> (vn белуга) • zool kala, suurim (kuni 9 m pikk) tuurlane, elab Kaspia, Mustas ja Aadria meres; ka valgevaal (arktilistes meredes)

bojaar <boj|`aar -aari -`aari 22e s> (vn боярин)
1. aj kõrgfeodaal Venemaal (kuni XVIII s alguseni); feodaal kuningriiklikus Rumeenias (kuni 1945)
2. piltl kujundlik nimetus uusrikka ärimehe kohta

bonsai <bons`ai 26 s> (jpn < bon kandik + sai istik) • bot kääbuspuu, (madalas) anumas kasvav kuni 1 m kõrgune kääbustaim, sarnaneb kujult looduses kasvava sama liiki taimega

boolus <b`oolus -e 11~9 s> (< kr bōlos mullakamakas) • geol valkjaskollane kuni pruun savi, tarvit maalrivärvi ja kirjalaki valmistamiseks, ka ravimina

botrüomükoos <+ mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr botrys viinamarjakobar + mükoos) • vet pms hobustel esinev nakkushaigus, mille puhul täheldatakse nahas hernetera- kuni rusikasuurusi sõlmekesi

briis <br`iis briisi br`iisi 22e s> (pr brise) • meteor rannikuil puhuv kohalik tuul (päeval puhub merelt maa ja öösel maalt mere poole); kerge kuni hoogus tuul

brontosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr brontē müristamine, kõu + saurus) • paleont tillukese pea ja hiiglasliku sabaga väljasurnud hiidsisalik (kuni 22 m pikk); elas juura 2 ajastul Põhja-Ameerika soostunud aladel

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

clausula rebus sic stantibus [klausula reebus siik stantibus] (ld klausel asjade nõnda püsides) • jur rahvusvahelistes lepetes klausel, mille kohaselt lepe kehtib seni, kuni püsivad selle sõlmimist eeldanud asjaolud

coutumes [kut·üm] (pr pl) • aj kohalikud tavaõigusekogud keskaja ja varauusaja Prantsusmaal (kehtisid kuni 1804)

CT-telefon <+ telefon -i 19 s> {lüh ingl sõnadest cordless telephone} • el juhtmeta telefon, koosneb telefonivõrku ühendatud tugiaparaadist ja raadiotelefonist, millega saab kõnelda kuni 50 (väljas 300) m kauguselt tugiaparaadist

cup-süsteem [kapsüsteem] <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< cup) • sport süsteem, mille järgi võistlejad v võistkonnad kohtuvad vastavalt loosimise tulemustele, kusjuures kaotaja langeb välja ja võitja pääseb edasi, kuni kaks edukamat jõuavad finaali, mille võitja on ühtlasi võistluste võitja

detriit <detr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld perf partits detritus peeneks hõõrutud) • biol pude, väikesteks osakesteks lagunenud loomse ja taimse koe jäänused veekogus (on toiduks paljudele loomadele); geol peeneks kuni ülipeeneks hõõrdunud kivimite purunemissaadused voolavas vees
detriitahel • biol laguahel, toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks)

detsember <dets`emb|er -ri 2e s> (ld (mensis) December < decem kümme) • jõulukuu, kalendri 12. kuu; Vana-Roomas kuni 154. a-ni eKr 10. kuu

detsimaalne <detsim`aal|ne -se 2 adj> (keskld decimalis kümnendiku < ld decima kümnendik < decem kümme) • kümnend-, arvul 10 põhinev
detsimaalne reduktsioon • biol bakterikogumi eksperimentaalne mõjutamine mingi faktoriga, kuni hävib 90% isendeid

detsimeeterlaine <+ laine l`aine 6 s> (< detsimeeter) • füüs elektromagnetlainete ala lainepikkusega 10 cm kuni 1 m

didgeridoo [didžeriduu] (ingl) • muus Austraalia aborigeenide kuni 2 m pikkune puhkpill

dinosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr deinos hirmus + saurus) • paleont hiidsisalik, väljasurnud roomaja keskaegkonnast; dinosauruste hulgas oli hiiglasuuri loomi (kuni 30 m); liikusid kahel v neljal jalal, olid kiskjad v taimtoidulised

dinoteerium <dinot`eerium -i 19~2e s> (< kr deinos hirmus + kr thērion metsloom) • paleont elevandisarnane väljasurnud imetaja (kuni 4 m kõrge) londiliste seltsist

diplodookus <diplod`ookus -e 11~9 s> (< kr diploos kahekordne + dokos palk, tala) • paleont väljasurnud taimtoiduline hiidroomaja (kuni 25–26 m pikk) dinosauruste rühmast, väga pika kaela ja sabaga; elas juuraajastul Põhja-Ameerikas

do <d`o 26 s> (it) • muus alusastmiku 1. heli silpnimetus; kuni XVII s-ni oli nimetus ut; tähtnimetus c
do-võti vt aldivõti, tenorivõti

dofään <dof|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr dauphin, Dauphiné maakonna järgi Prantsusmaal) • aj Prantsuse troonipärija tiitel kuni revolutsioonini XVIII s lõpus ja a-tel 1815–30

dogi <dogi 17 s> (sks Dogge < ingl dog koer) • zool suur, kuni 80 cm kõrge lühikarvaline teenistuskoeratõug

dum spiro, spero [dum spiiro speero] (ld) • kuni (ma) hingan, loodan

einsteinium <einst`einium -i 19~2e s> (< pn A. Einstein, Saksa füüsik, 1879–1955), tähis Es • keem radioaktiivne keemiline element, aktinoid, järjenr 99; kuni 1957. a-ni tähis E

eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU

embrüo <`embrüo 1 s> (kr embryon) • biol loode, munarakust tavaliselt pärast viljastust kujunev organismi varajane arenemisjärk, kuni see on ümbritsetud munakestadega (taimedel idu eristumiseni); anat idulane, inimese loode 2. kuu lõpuni (3. kuu algusest peale nimet seda ka feetuseks)

ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest

ertshertsog <+ hertsog -i 2e s> (sks Erzherzog) • aj Austria Habsburgide dünastia printside tiitel kuni 1918. a-ni. Vt ka ertsametid

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. → etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

eukalüpt <eukal|`üpt -üpti -`üpti 22e s> (< eu- + kr kalyptos kaetud) • bot igihaljaste lehtpuude perekond (Eucalyptus) mürdiliste sugukonnast Austraalias ja Okeaanias (mujal esinevad kultuurpuudena); eukalüptid kasvavad kuni 100 m kõrgeks, neist saadakse väärtuslikku tarbepuitu, parkaineid, vaiku jm
eukalüptiõli • farm mitmesuguste eukalüptide lehtedest saadav eeterlik õli, kasut farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses, lahustina jne

failipuu <+ p`uu 26i s> • info failide eritasandilise paigutamise süsteem; iga fail paikneb kataloogis ja see omakorda üldisemas kataloogis kuni tüvikataloogini

faktoriaal <faktori|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl factorial < factor tegur < ld tegija) • mat täisarvude korrutis ühest kuni arvuni n; faktoriaali sümbol on n! (n! = 1·2·3·...·n)

feihoa <feih`oa 26 s> (< pn J. da Silva Feijó, Brasiilia loodusteadlane, 1760–1824) • bot mürdiliste sugukonda kuuluv kuni kolme meetri kõrgune puu Lõuna-Ameerikas (Feijoa sellowiana); vilju kasut toiduks

fileerima <fil|`eerima -eerib 28 v> (< filee)
1. tekst võrkpitsi valmistama
2. kok fileed (2) eraldama
3. (pr filer) muus heli pikalt sujuvalt kuni hääbumiseni kõlada laskma

flogiston <flogiston -i 19 s> (< kr phlogistos põlev) • keem, aj „tulemateeria“, XVII–XVIII s keemikute arvates põlemist võimaldav ja põlemisel eralduv aine, teooria oli levinud kuni hapniku avastamiseni XVIII s lõpus

floreaal <flore|`aal -aali -`aali 22e s> (pr floréal < ld floreus lilleline, lille-) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 8. kuu; kestis 20. v 21. aprillist kuni 19. v 20. maini

fluidum <fl`uidum -i 2e s> (< ld fluidus voolav)
1. voolav aine, vedelik
2. füüs, aj kuni XVIII s elekter, magnetism ja soojus kui erilised kaaluta vedelikud
3. psühh spiritistide tõlgenduses „psüühiline vool“, mis lähtuvat inimkehast
4. piltl võlu, mõju

fonoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< fono- + -liit) • geol hall kuni must leeliseline purskekivim (koosneb leeliselistest päevakividest, nefeliinist, leutsiidist, leelisamfiboolist ja leelispürokseenist); heliseb löögi mõjul ja purunemisel

frimäär <frim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr frimaire < frimas härmatis) • aj külmakuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 3. kuu; kestis 21. v 22. novembrist kuni 20. v 21. detsembrini

früktidoor <früktid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr fructidor < ld fructus vili) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 12. kuu; kestis 18. v 19. augustist kuni 17. v 18. septembrini

gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes

galeer <gal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it galera < it, hisp galea) • mer aerude või purjede abil liikuv 1–2-mastiline sõjalaev, oli kasut oli kasut antiikajast kuni XVIII s
galeeriori • sõudja galeeril (hrl ori, sunnitööline v sõjavang)

gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus [gaudeaamus igitur juvenes dum sumus] (ld) • olgem niisiis rõõmsad, kuni oleme noored (vana üliõpilaslaulu algus)

gigantopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< gigant + kr pithēkos ahv) • paleont hiidahv, Lõuna-Hiina aladel keskpleistotseenis elanud inimahv (Gigantopithecus); oli arvatavasti kuni 2 m pikk

gigantosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< gigant + saurus) • paleont hiiglasuur (kuni 35 m pikk) väljasurnud roomaja dinosauruste rühmast

golf <g`olf golfi g`olfi 22e s> (ingl) • sport Šotimaalt pärinev pallimäng, mida mängitakse erikeppidega looduslikul pöetud muruga väljakul, kus kuni 10 km pikkusel rajal on 9 v 18 lipuga tähistatud auku
golfipüksid plt • tekst laiad, põlve all kokkuhoidva mansetiga lõppevad püksid
minigolf • sport väikesel maa-alal ühe kepiga mängitav golfisarnane mäng

gorodištše <gorod`ištše 1 s> (vn городище) • aj linnusasula Venemaal ja sellega külgnenud aladel eneoliitikumist kuni XVII s-ni

grafiit <graf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Grafit, Graphit < kr graphō kirjutan) • miner must kuni terashall mineraal, süsiniku püsivaim mineraalne vorm
grafiitmääre • kuni 10% grafiiti sisaldav must plastne määre, kasut raskelt koormatud hõõrdepindade määrimiseks
grafiitplast • pms fenoolformaldehüüdvaigust ja grafiidist valmistatud plast, hea elektri- ja soojusjuht
grafiitreaktor • tuumareaktor, milles soojuskandjaks on vesi ja aeglustiks grafiit

gratineerima <gratin|`eerima -eerib 28 v> (pr gratiner) • kok keedetud v hautatud liha-, kala- v aedviljarooga kuni pruunika koorikuga kattumiseni ahjus üleküpsetama

gutapertš <gutap|`ertš -ertši -`ertši 22e s> (ingl gutta-percha < malai getah percha < getah kummi + percha, ainet andev puu) • bot, keem mõnede Kagu-Aasia puude (pms gutapertšipuude (Eucommia)) piimmahla (lateksi) koaguleerimisel saadud valge kuni kollakaspruun aine, omadustelt lähedane kautšukile; gutapertši peamine koostisosa on süsivesinik guta; kasut isoleerainena elektrikaableis, masinarihmade, kingataldade, kleepainete jm valmistamiseks

gürsa <gürsa 16 s> (vn гюрза < prs gurza) • zool mürkmadu rästiklaste sugukonnast (Vipera), kuni 1,5 m pikk, levinud Põhja-Aafrikast Indiani, samuti Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

hemorroidid pl <hemorr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (kr haimorrhoides) • med veenikomud, pärakuveenide (kuni kirsisuurused) sõlmjad laiendid, asetsevad pärasoole alumises osas v ulatuvad pärakust välja

hessoniit <hesson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn G. H. Hess, Šveitsi-Vene keemik, 1802–50) • miner granaatide hulka kuuluv kollane kuni punakaspruun mineraal. Vt ka grossulaar

hevea <hevea 1 s> (< indiaani k-d) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinevate suurte heitlehiste lehtpuude perekond (Hevea) piimalilleliste sugukonnast; heveate piimmahl (lateks) sisaldab kuni 50% kautšukit

homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu

hugenott <hugen|`ott -oti -`otti 22e s> (pr huguenot < sks Eidgenosse vandeseltslane) • relig, aj XVI–XVIII s kalvinist Prantsusmaal; kuni suure Prantsuse revolutsioonini XVIII s lõpus jälitasid neid katoliku kirik ja valitsus

idiosünkraasia <+ sünkr`aasia 1 s> (< idio- + kr synkrasis segamine) • med organismi suurenenud tundlikkus mõne ärrituse (toiduaine, ravimi, lõhna) suhtes; psühh iseloomulik käitumisviis, nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes

iguaanodon <iguaanodon -i 19 s> (< iguaan + kr odous, gen odontos hammas) • paleont hiidsisalike hulka kuuluv roomaja, kuni 10 m pikk; elas kriidiajastu alguses Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Mongoolias, liikus tugevail tagajäsemeil, toitus taimedest

ihtüosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< ihtüo- + saurus) • paleont kalasisalik, kuni 10 m pikk keskaegkonna meredes elanud kalataoline roomaja (Ichthyosaurus)

IMO {lüh ingl nimest International Maritime Organization} • Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon, asut 1948, kuni 1982. a-ni nimega IMCO (Intercovernmental Maritime Consultative Organization)

indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)

inerts <in`erts inertsi in`ertsi 22e s> (< ld inertia loidus) • füüs keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist v paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda, vt ka inertne; piltl harjumus, rutiin
inertsimoment • füüs suurus, mis iseloomustab massi jaotust kehas ja on pöörleva keha inertsi mõõt

inkunaabel <inkun`aab|el -li 2e s> (< ld pl incunabula häll; varane lapseiga) • trük esitrükis, hällitrükis, trükikunsti leiutamisest kuni 1500. a-ni trükitud teoste (arvult u 40 000) nimetus. Vt ka paleotüüp

intendant <intend|`ant -andi -`anti 22e s> (pr < ld intendere tähelepanu pöörama) • kõrgem ülevaataja, üldjuht; aj Prantsusmaal kuni revolutsioonini XVIII s lõpus laiade võimupiiridega provintsivalitseja; sõj varustusülem, väeosade ja sõjaväeasutuste toitlustus-, rõivastus- jm varustuse küsimustega tegelev sõjaväelane

jassakk <jass|`akk -aki -`akki 22e s> (vn ясак < tat) aj
1. naturaalandam mongoli khaanidele
2. naturaalandam (pms hinnaliste karusnahkade näol), mida maksid Siberi ja Volgamaa rahvad riigile XV s kuni 1917. a

juuli <juuli 16 s> (ld (mensis) Iulius Juliuse kuu, nimetatud G. Julius Caesari auks 44. a eKr, varasem nimetus Quintilis 'viies') • heinakuu, kalendri 7. kuu; Vana-Roomas kuni 154. a eKr 5. kuu

jütja <j`ütja 1 s> (rts gyttja muda) • hüdrol järvemuda, sapropeel, pms orgaanilistest osistest koosnev hall kuni must peeneteraline sete

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kainiit <kain|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Kainit < kr kainos uus) • miner valge kuni punane mineraal; kasut keemiatööstuses; kaaliumväetiste ja magneesiumi toore

kalamiin <kalam|`iin -iini -`iini 22e s> (pr calamine < keskld calamina < kr kadmeia) • miner rombilises süngoonias kristallunud mineraal, tsingimaak; sisaldab kuni 67,5% tsinkoksiidi

kantonist <kanton|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Kantonist < kanton) • aj Preisi XVIII s sõjaväekohuslane, kinnistatud väeteenistuseks oma ringkonna (kantoni) rügemendi juurde; Venemaal (kuni 1856. a-ni) soldati poeg, kes sündimisest peale kuulus sõjaväeametkonna käsutusse

kardavoi <kardav`oi 26 s> (vn городовой) • aj politseinik-linnavaht Venemaal kuni 1917

karri <karri 16 s> (ingl curry < tamili kari) • kok Indiast pärinev pulbriline vürtsisegu, koosneb kuni 24 vürtsist; kasut lihatoitude ja kastmete maitsestamiseks

kartaun <kart|`aun -auni -`auni 22e s> (sks Kartaune < it cortana van lühike suurtükk) • sõj, aj suuremakaliibrilise suurtüki nimetus kuni XVIII s keskpaigani

kastraat <kastr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits castratus kohitsetud)
1. kastreeritu (inimene või loom); kohimees, vt ka eunuhh
2. muus, aj meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks enne murdeiga kastreeriti; kastraate kasutati soprani- ja aldilauljaina kuni XIX s alguseni kirikukoorides, XVII ja XVIII s ooperis

kinoon <kin|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl quinone < kiinakoor) • keem kollase kuni punase värvusega väga reageerimisvõimeline kristalne aine, kasut ravimite ja värvainete sünteesimisel

kloriit <klor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • miner rohekas kuni must vilgukivile lähedane mineraal, kristallub monokliinses süngoonias

kondrid pl <k`ond|er -ri 2e s> (< kr chondros tera) • miner mõningates kivimeteoriitides leiduvad pms pürokseenist ja oliviinist koosnevad kerakesed läbimõõduga kuni mõni millimeeter, paljud on struktuurilt radiaalsed

kookospalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< hisp, port coco kookospähkel) • bot pikkade sulgjate lehtedega igihaljas kuni 30 m kõrge palm (Cocos nucifera), tähtsamaid troopilisi kultuurtaimi

kookospähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> • bot kookospalmi suur, kuni 2,5 kg raskune kõva koorega söödav üheseemneline luuvili, milles olev läbipaistev mahl muutub vilja valmides algul piimjaks, hiljem rasvarohkeks idu toitekoeks. Vt ka kopra

korallid pl <kor|`all -alli -`alli 22e s> (kr sg korallion) • zool mitmesugused koloonialised lubitoesega ainuõõssed loomad (Anthozoa), ka nende loomade skeletid; vääriskorallid, troopiliste merede põhjas elavad õisloomad, kelle valgest kuni veripunasest lubiskeletist tehakse ehte- ja iluasju

kormoran <kormoran -i 19 s> (pr cormoran < keskld corvus marinus „merikaaren“) • zool üle maailma levinud pardi- kuni hanesuurune kaladest toituv sõudjalaliste lindude sugukond (Phalacrocoracidae)

kornišon <kornišon -i 19 s> (pr dem cornichon sarveke) • kok marineeritud v vürtsidega soolatud noor kurk (pikkus kuni 7 cm)

krokodill <krokod|`ill -illi -`illi 22e s> (kr krokodilos sisalik)
1. zool sarv- ja luukilbistega kaetud kehaga suur (kuni 8 m pikk) sisalikukujuline troopika mageveekogude ja soode röövloom (Crocodylus) roomajate klassist
2. el kõnek hambuline haardjuhtmeotsak, kasut ajutistes elektrimõõteahelates

krool <kr`ool krooli kr`ooli 22e s> (ingl crawl roomamine) • sport kiireim ujumisstiil, milles käed vaheldumisi peast ettepoole sirutatakse ja kuni reieni tõmmatakse

krüohüdraat <+ hüdr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< krüo- + hüdraat) • keem jää ja ühe v mitme keemilise ühendi (hrl soola) eutektiline segu, püsiva koostisega kristalne aine, mis sulamisel annab püsiva madala temperatuuri; külmutusseguna on tuntuim krüohüdraat lume ja keedusoola (30%) segu, mis annab temperatuuri kuni –21,2 °C

krüsotiilasbest <+ asb|`est -esti -`esti 22e s> (< krüso- + kr tilos kiud + asbest) • geol värvitu kuni kollakasroheline peenekiuline serpentiin (3) , koostiselt magneesiumsilikaat

külotid plt <kül|otid -`ottide 22e s> (pr culotte) • tekst kintspüksid, põlvpüksid, mida kandsid Prantsuse aadlikud kuni XIX s alguseni. Vt ka sankülott

labürintodondid pl <labürintod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< labürint + odous, gen odontos hammas) • paleont hilisdevonist varajuurani elanud kahepaiksete ülemselts v alamklass; olid kuni 5 meetri pikkuse kehaga, osa elas pms vees, osa maal

lamantiin <lamant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr lamantin < hisp), manaati <manaati 16 s> (hisp manatí < kariibi) • zool troopilise Ameerika ja Aafrika rannikuil elutsev kuni 5 m pikkune veeimetaja (Trichechus) meriveiseliste seltsist

landsturm <l`andst|`urm -urmi -`urmi 22e s> (sks Landsturm < Land maa + Sturm torm, rünnak) • aj, sõj Saksamaal (kuni 1945) ja Šveitsis kolmanda järgu tagavaraväelased

lavsoniit <lavson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn A. C. Lawson, USA geoloog, 1861-1952) • miner harva esinev värvitu kuni sinakas mineraal meliliidi rühmast; kristallub rombilises süngoonias

lepidosireen <+ sir|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr lepis soomus + sireen) • zool kopskalaliste ülemseltsi kuuluv kuni 1 m pikk mageveekala (Lepidosiren paradoxa), elab Lõuna-Ameerika jõgedes

libratsioon <libratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld libratio tasakaalustamine) • astr Kuu perioodiline optiline ja tõeline ühele v teisele poole pöördumine Maal asetseva vaatleja suhtes, mistõttu on vaadeldav kuni 59% Kuu pinnast

liin <l`iin liini l`iini 22e s> (< ld linea nöör; joon)
1. põlvnemise v suguluse jada, nt aretusliin, naisliin
2. tegutsemis- v mõttesuund, tegevuskäik, nt kõrvalliin, tegevusliin
3. kestvalt kasutatav edastusrada v kulgemistee, nt bussiliin, sideliin, laevaliin
4. kujutletav v tõeline eraldusjoon, nt kaitseliin, tuleliin, veeliin
5. mer purjelaeva taglastuses jm kasutatav tugev nöör ümbermõõduga kuni 25 mm
6. vana pikkusmõõt, nt Inglise mõõdustikus ¹/₁₂ tolli, Vene mõõdustikus ¹/₁₀ tolli

lootskala <+ kala 17u s> (< loots), pilootkala <+ kala 17u s> (< piloot) • zool kuni 70 cm pikk vöödiline troopika- ja subtroopikamerede kala (Naucrates ductor) hobumakrelllaste sugukonnast; lootskalad saadavad laevu, samuti ujuvad koos haidega ja toituvad nende toidujäänuseist

lüürasaba <+ saba 17u s> • zool Austraalias elutsev lind (Menura) värvuliste seltsist; isaslinnul on suur, kuni 60 cm pikk lüürakujuline saba

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

magnettorm <+ t`orm tormi t`ormi 22e s> (< magnet) • füüs Maa magnetvälja väga tugev ja kiire korrapäratu muutumine, kestus mõni minut kuni paar ööpäeva; halvendab raadiosidet, bioloogiline toime väga nõrk

manuaalteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< manuaalne) • med käsitsi tehtav teraapia, kus kasut mitut meetodit alates üldmassaažist kuni kiropraktikani

Master of Arts [maastə(r) əv aa(r)ts] (ingl kunstide (humanitaarteaduste) magister), lüh MA
1. akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel haridus-, humanitaar- või sotsiaalteaduste alal
2. kunstide, haridus-, humanitaar-, sotsiaal-, usu- ja õigusteaduse magister. Vt ka magister artium

Master of Science [maastə(r) əv saiəns] (ingl loodusteaduse magister), lüh MSc
1. akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel täppis- või loodusteaduste alal
2. loodus-, tehnika-, põllumajandus- ja terviseteaduse-, farmaatsia- ja arhitektuurimagister

mastodon <mastodon -i 19 s> , mastodont <mastod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas) • paleont hiliseotseenist pleistotseenini Euraasias, Ameerikas ja Põhja-Aafrikas elanud kuni elevandisuurune londiline

matutiin <matut|`iin -iini -`iini 22e s> (ld matutinum (varajane) hommik) • aj, relig katoliku tunnipalve (breviaari) öine osa (kuni a-ni 1962)

meger <meger -i 2e s> {lüh sõnast megaoommeeter} • el oommeeter elektriseadmete isolatsioonitakistuse mõõtmiseks, sisaldab kõrget pinget (kuni 10 kV) andvat alalispingeallikat

melhior <m`elhior -i 19~2e s> (pr melchior < maillechort < pn Maillot ja Chorier, leidurid) • tehn vase ja nikli (kuni 30%) plastne ja korrosioonikindel hõbevalge sulam

merluška <merl´uška 16 s> (vn мерлушка) • kuni neljanädalase karmikarvalise lambatalle karusnahk

messing <messing -i 2e s; messing -u 2 s> (sks) • tehn valgevask, vase ja tsingi (kuni 45%) sulam, sisaldab lisandeina mitut muud keemilist elementi

meteoriit <meteor|`iit -iidi -`iiti 22e s> • astr maailmaruumist Maa pinnale langenud meteoorkeha; meteoriidi mass võib olla grammi murdosa kuni paarkümmend tonni

mikrolained pl <+ laine l`aine 6 s> (< mikro-) • füüs elektromagnetlained, mille võnkumise lainepikkus jääb vahemikku 1 mm kuni 1 m (sagedus vastavalt 300 GHz kuni 300 MHz)

millimeeterlaine <+ laine l`aine 6 s> (< millimeeter) • füüs elektromagnetlainete ala lainepikkusega 1 kuni 10 mm

molass <mol|`ass -assi -`assi 22e s> (pr mollasse, molasse < ld mollis pehme) • geol kuni mitme tuhande meetri paksune purdsetendite lasund, mis on kujunenud geosünklinaalide äärealadel v äärenõgude voolu- v seisuveekogudes kurrutuse peafaasis

moorion <m`oorion -i 19~2e s> (pr morion < ld mormorion) • miner kvartsi tumepruun kuni must, peaaegu läbipaistmatu teisend, hinnatud poolvääriskivi

mopeed <mop|`eed -eedi -`eedi 22e s> (sks Moped < Mo(tor)ped(alfahrzeug) mootorpedaalsõiduk) • tehn väike kahe-, kolme-, erandjuhul neljarattaline mootorsõiduk, mille töömaht sisepõlemismootori korral on kuni 50 cm³. Vt ka mootorratas
minimopeed • tehn pisimopeed, mopeedist väiksema võimsusega sõiduk; ei loeta mootorsõidukiks

mosaiik <mosa|`iik -iigi -`iiki 22e s> (keskld mosaicum (opus) < ld museus mosaiigi-) • kunst kildtehnika, erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- vm tükikestest kokku pandud pinnakaunistus; piltl erilaadsetest osakestest koosnev (kunstiline) tervik, nt mosaiikromaan
mosaiikklaas • kunst klaasanumad v -esemed, mis on kokku sulatatud varem ettevalmistatud väikestest klaasitükkidest, vt ka millefiori
mosaiiklaiksus • biol rohelistel taimeosadel korrapäratult paigutunud tume- kuni helerohelised laigud; on kloroplastide ebaühtlase jaotumuse tagajärg

nagaan <nag|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn E. ja L. Nagant, XIX s Belgia relvameistrid) • sõj XIX s lõpus Belgias loodud revolver, Venemaa ja Nõukogude Liidu ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

nanoreljeef <+ relj|`eef -eefi -`eefi 22e s> (< nano- + reljeef) • geogr, geol mikroreljeefist vahel eristatavad kuni 10 cm kõrgused v sügavused pinnavormid (nt endised põlluvaod)

nanotehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< nano- + tehnoloogia) • tehn kogum käitlusvõtteid väga väikeste (kuni 100-nanomeetriliste mõõtmetega) objektide loomiseks ja nendega töötamiseks

narkolepsia <narkol`epsia 1 s> (< narko- (1) + kr lēpsis haare, vallutus) • med tukkumistõbi, haiguslik unisus, aeg-ajalt tekkiv vastupandamatu unevajadus, mis võib inimest tabada igas asendis ja tegevuses; hoog kestab kuni kümmekond minutit

neonatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< neo- + ld natus sündinud + -loogia) • med õpetus vastsündinust (kuni 10-päevasest lapsest); uurib vastsündinu ealisi iseärasusi, haiguste tekkepõhjusi, vältimist, diagnoosimist ja ravi

neriitvöönd <+ v`öönd -i 2e s> (< neriitiline) • geogr rannalähedane madalmerevöönd, maailmamere loom- ja taimorganismide poolest rikas kuni 200 m sügavune rannalähedane ala

nivoos <niv|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr nivôse < ld nivosus lumine < nix lumi) • aj lumekuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 4. kuu; 21. v 23. detsembrist kuni 19. v 21. jaanuarini

nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja

noobel2 <n`oobel -i 2e s> (ingl noble õilis), roosnoobel <+ n`oobel -i 2e s> (< ld rosa nobilis õilis roos) • aj 1465. a-st kuni XVI s lõpuni vermitud Inglise kuldmünt, mida jäljendati hiljem Madalmaadel ja Taanis

noova <noova 16 s> (< ld nova (stella) uus (täht)) • astr muutlik kinnistäht, mille heledus äkki suureneb kuni miljonikordseks (10–15 tähesuurust) ja siis aeglaselt kahaneb

nummuliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld dem nummulus mündike) • geol kettakujulise lubikojaga kambrilised ainuraksed (hiidvormide läbimõõt kuni 16 cm), moodustavad kriidiajastu kihtides lademeid

olümpiamängud plt <+ mängud m`ängude 22e s> , olümpia <ol`ümpia 1 s> (< pn Olympia, Kreeka kohanimi) sport
1. Vana-Kreekas alates a-st 776 eKr kuni a-ni 394 pKr Olümpia lähedal iga 4 a järel peetud võistlusmängud, mille järgi kujunes Kreeka ajaarvamine, vt ka olümpiaad
2. nüüdisaja suurimad ning pidulikemad rahvusvahelised spordivõistlused; korraldatakse igal 4. aastal

ontogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr prees partits on, gen ontos olev, olend + genees) • biol isendiareng, organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. Vt ka fülogenees

ooker <`ook|er -ri 2e s> (< kr ōchros kollakas) • kollakas kuni punane värvimuld
ookerhaud • arheol haud, millesse maetud surnule on puistatud ookrit; ookri kasutamine matmisel vere v tule sümbolina on ühenduses muistsete uskumustega

opriškid pl <opr|`išk -iški -`iški 22e s> (ukr опришки) • aj XVI s-st kuni XIX s 1. pooleni Galiitsias, Bukoviinas ja Taga-Kaukaasias tegutsenud võitlussalklased, kes õiendasid arveid mõisnike ja võimukandjatega

ortostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< orto- + kr statos seisev) arhit
1. vanaaja paleede ja templite soklikivi, kõrgus kuni 3 m
2. bareljeefidega kaunistatud kivitahvel vanade monumentaalehitiste soklil Ees-Aasias

orüks <orüks -i 2e s> (kr oryx) • zool perekond Põhja-Aafrikast kuni Ees-Aasiani levinud antiloope (Oryx)

OSCE {lüh ingl nimest Organization for Security and Co-operation in Europe, pr nimest Organisation pour la sécurité et la coopération en Europe} • Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon; kuni 1. jaanuarini 1995 kandis nimetust Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents

osokeriit <osoker|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr ozō lõhnan + kēros vaha) • miner maavaha, bituumenite rühma kuuluv kollakaspruun kuni must mineraal. Vt ka tseresiin

pactum reservati dominii [paktum reservaati dom·ini˛i] (ld) • jur omandireservatsioon (omandi v eseme jäämine müüja v kinkija valdusse, kuni kokkulepitud tingimused on täidetud); omandireservatsiooni seadmise kokkulepe

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

parabellum <parab`ellum -i 2e s> (< pn Parabellum, Saksa kaubamärk < ld para bellum valmistu sõjaks) • sõj XX s alguses Saksamaal loodud sõjaväepüstol, kaliiber enamasti 9 mm, Saksamaa ja mõne teise riigi relvastuses kuni II maailmasõjani

paramo <paramo 1 s> (hisp páramo) • geogr mägirohtla pms Andide troopilises osas 3000 kuni 4500 m kõrgusel

perinataalne <+ nat`aal|ne -se 2 adj> (< peri- + nataalne) • sünniaegne, sünnilähedane, sünni-
perinataalne periood • ajavahemik 22. rasedusnädalast kuni esimese sünnitusjärgse nädala lõpuni

pimss <p`imss pimsi p`imssi 22e s> (sks Bims < ld pumex, gen pumicis), pimsskivi <+ kivi k`ivvi 17e s> • geol gaasirikka laava tardumisel tekkinud urbne ning väga kerge valge kuni must kivim, kasut lihvimis- ja puhastusvahendina

plesiosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr plēsios lähedane + saurus) • paleont kesktriiasest hiliskriidini Euroopa ja Põhja-Ameerikas elanud loivaline mereloom; oli kuni 16 m pikk, toitus kaladest ja peajalgsetest

pluvioos <pluvi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr pluviôse < ld pluviosus vihmane) • aj vihmakuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 5. kuu; 20. v 22. jaanuarist kuni 18. v 20. veebruarini

pobul <pobul -i 2e s> (vn бобыль) • aj Venemaal XV s-st kuni 1724. a-ni feodaalsõltuvuses talupoeg, kes maksis feodaalile obrokit; oli riigimaksudest vabastatud; Eestis ja Lätis kujunes nimetuseks pops

preriaal <preri|`aal -aali -`aali 22e s> (pr prairial < prairie aas) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 9. kuu; kestis 20. v 21. maist kuni 19. v 20. juunini

presumptsioon <presumptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld praesumptio) • jur eeldus, tõenäoline oletus, juriidilise fakti v subjektiivse õiguse tõelisuse eeldamine, kuni pole tõestatud vastupidist, nt süütuse presumptsioon

priim <pr`iim priimi pr`iimi 22e s> (< ld primus, fem prima esimene)
1. mat, tähis ´ ülaindeksina (nt a´)
2. muus helistiku esimene aste; intervall helist sama helini v selle kromaatilise teisendini
3. (ld prima (hora) esimene tund) relig van katoliku tunnipalve hommikune osa (kuni a-ni 1962)

pristav <pr`istav -i 2e s> (vn пристав) • aj politseijaoskonna ülem v kohtutäitur Tsaari-Venemaal kuni 1917

prognostikon <progn´ostikon -i 19 s> (< ld prognosticon ilma ennustav märk < kr prognōstikos ennustav)
1. ennustus, tulevik (astroloogias)
2. meteoroloogilisel astronoomial põhinev kalendrilisa kuni XIX s-ini; sisaldas ilmaennustusi iga päeva ja kogu aasta kohta

puššpall <+ p`all palli p`alli 22e s> (ingl push-ball < push tõukama) • sport pallimäng, kus kaks 10–15-liikmelist meeskonda üritavad ülessirutatud kätel toimetada kuni 1,8 m läbimõõduga palli üle 50 m pikkuse mänguväljaku otsajoone v väravasse

pürargüriit <pürargür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pür- + kr argyros hõbe) • miner trigonaalses süngoonias kristalluv tumehall kuni must mineraal, hõbesulfiid; pürargüriit on tähtis hõbedamaak

pürolusiit <pürolus|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< püro- + kr lousis pesemine) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud terashall kuni must mineraal, mangaanoksiid, levinuim mangaanimaak

püroop <pür|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr pyrōpos tulenäoline, tuline) • miner tumepunane kuni mustjas vääriskivi, granaadi magneesiumirikas erim; Eestis leidub harva rändkivides

raadiolaine <+ laine l`aine 6 s> (< raadio) • füüs elektromagnetlaine pikkusega 0,1 mm kuni 10 km (sagedus 3 THz kuni 30 kHz)

rambutan <rambutan -i 19 s> (malai rambutan < rambut juuksed) • bot rambutanipuu vili. Vt ka litši
rambutanipuu • bot Kagu-Aasias kasvav kuni 13 m kõrgune puu (Nephelium lappaceum) seebipuuliste sugukonnast

reaktiivmootor <+ m`ootor -i 2e s> (< reaktiivne + mootor) tehn
1. mootor, mida käitab düüsist kiiresti väljavoolava gaasi- v vedelikujoa (reaktiivjoa) vastumõju (reaktiivjõud)
2. poolusrootoriga, kuid ergutuseta sünkroonmootor (võimsus kuni mõni kilovatt)

Reichstag [raihstaag] pn (sks riigipäev) • aj Saksamaa esinduskogu XII s-st kuni 1945. a-ni

rügement <rügem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld regimentum valitsemine, juhtimine) • sõj diviisist madalam ja pataljonist kõrgem taktikaline üksus, mis koosneb enamasti kuni kolmest pataljonist

safiir <saf|`iir -iiri -`iiri 22e s> (kr sappheiros < semi k-d) • miner hinnaline sinine kuni mustjassinine vääriskivi, korundi erim
safiirkvarts • miner kvartsi sinine erim; kasut vääriskivina

safloriit <saflor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< safloor) • miner monokliinses süngoonias kristallunud valkjas kuni tumehall mineraal, koobalti ja raua arseniid

safraniin <safran|`iin -iini -`iini 22e s> (< safran) • keem kollakaspunane kuni violetne aluseline värvaine; kasut indikaatorina, paberi ja naha värvimiseks, ka lakkide tootmisel ning fotograafias

samarskiit <samarsk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70) • miner monokliinses süngoonias kristallunud pruunikas kuni must radioaktiivne oksiidmineraal, mis sisaldab tantaali, nioobiumi, uraani, samaariumi jt haruldasi elemente

seismiline <seismili|ne -se -st 12 adj> (< kr seismos värisemine, maavärin) • geogr maavärinasse puutuv, maavärinaga seotud
seismiline intensiivsus • maavärina tugevus vaatluspaigast sõltuvalt; intensiivsusega hinnatakse maapinna võnkumist selle mõju järgi inimestele, ehitistele ja loodusele; mõõdetakse enamasti 12-astmelisel skaalal: 1 (mitte tunnetatud) kuni 12 (täielik destruktsioon), ühik eesti keeles pall
seismiline sündmus • seismilisi laineid tekitav nähtus (maavärin, lõhkamine, plahvatus, vulkaaniline sündmus jne)

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

sivutš <siv|`utš -utši -`utši 22e s> (vn сивуч) • zool Vaikse ookeani põhjapiirkonnas elutsev kõrvukhülglane (Eumetopias); pikkus 2,7–3,85 m, mass kuni 1120 kg; sööb kalu ja peajalgseid ning neelab ka kive seedimise tõhustamiseks

SMS {lüh ingl sõnadest short message service lühisõnumi teenus} • süsteem lühikeste (kuni 160 märgikohta) sõnumite edastamiseks mobiiltelefonide vahel; edastatav tekstisõnum

soldo <soldo 16 s> (it < ld solidus solidus) • aj Itaalia münt kuni 1947, 1 soldo = ¹/₂₀ liiri

sonaat <son|`aat -aadi -`aati 22e s> (it sonata < ld sonare kõlama) • muus kuni XVII s-ni iga muusikariistadel ettekantav heliteos; hiljem 3–4 sisuliselt seotud osast koosnev muusikateos ühele v mitmele muusikariistale

spargel <sp`arg|el -li 2e s> (sks Spargel < kr aspharagos) • bot harilik aspar (Asparagus officinalis), mitmeaastane kuni 1,5 m kõrgune punaste marjadega taim, kasvab metsikult Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias; kultuurvormide noored võrsed on söödavad
spargelkapsas vt brokoli

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis