[VSL] Võõrsõnade leksikon

aureus <`aureus -e 11 s> (ld kuldne) • aj Rooma keisririigi kuldmünt

dareik <dar|`eik -eigi -`eiki 22e s> (kr dareikos < pn Dareios I, Pärsia kuningas, u 549–486 eKr) • aj Vana-Pärsia ovaalne kuldmünt

denaar <den|`aar -aari -`aari 22e s> (ld denarius kümneline) aj
1. Vana-Rooma ja varakeskaja hõbemünt
2. kuldmünt araabia maades VII–XIII s. Vt ka dinaar

dinaar <din|`aar -aari -`aari 22e s> (ar dīnār < ld denarius kümneline)
1. aj kuldmünt araabia maades VII–XIII s
2. paljude riikide rahaühik, nt Iraagis (1 dinaar = 5 riaali, = 20 dirhemit, = 1000 filli), lüh IQD; Serbias, (1dinaar = 100 paarat), lüh YUM; Jordaanias, (1 dinaar = 1000 filli), lüh JOD; Tuneesias, (1 dinaar = 1000 millimit), lüh TND
3. Iraani vahetusrahaühik (1 dinaar = ¹/₁₀₀ riaali). Vt ka denaar

dubloon <dubl|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr doublon < hisp doblón kaheline) • aj Hispaania kuldmünt (1 dubloon = 2 eskuudot, sisaldas u 7,5 g kulda)

eskuudo <eskuudo 16 s> (hisp, port escudo < ld scutum kilp)
1. aj Hispaania ja Portugali kuldmünt; endine Portugali rahaühik, lüh PTE
2. maj Cabo Verde rahaühik, lüh CVE; Ida-Timori rahaühik, lüh TPE

floriin <flor|`iin -iini -`iini 22e s> (it fiorino < ld flos õis, mündil kujutatud liiliaõie järgi) aj
1. Firenze kuldmünt XIII s-st, mille järgi paljud Euroopa maad hakkasid vermima kuld-, hiljem hõbemünte
2. (ingl florin < it) 2-šillingiline münt Suurbritannias (1970. a-ni)

gini <gini 17 s> (ingl guinea < pn Guinea, piirkond Lääne-Aafrikas) • aj a-tel 1663–1816 münditud Inglise kuldmünt, hiljem arvestusühik (1 gini = 21 šillingit)

imperiaal <imperi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi- < impeerium)
1. aj endine Vene kuldmünt, võrdus 10 rublaga, pärast 1897. a rahareformi 15 rublaga
2. istmetega katus v lahtine ülemine korrus reisijate jaoks (nt bussis, tõllas vm)

kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG

lui <l`ui 26 s> (pr louis < pn Louis, kuninga portree järgi mündil), luidoor <luid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr louis d’or kuldlui) • aj esmakordselt Louis XIII valitsemise ajal 1604. a löödud 10-livrine Prantsuse kuldmünt, mis 1803. a asendati 20-frangise kuldmündiga

napoleondoor <napoleond|`oor -oori -`oori 22e s> (pr napoléon d’or kuldnapoleon) • aj 20-frangine kuldmünt Prantsusmaal Napoleon I ja Napoleon III ajal; nüüdisajal vermitakse vaid numismaatikutele

noobel2 <n`oobel -i 2e s> (ingl noble õilis), roosnoobel <+ n`oobel -i 2e s> (< ld rosa nobilis õilis roos) • aj 1465. a-st kuni XVI s lõpuni vermitud Inglise kuldmünt, mida jäljendati hiljem Madalmaadel ja Taanis

pistool <pist|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr pistole) • aj endisaegne kuldmünt Hispaanias jm

reaal <re`aal reaali re`aali 22e s> (hisp real kuninglik)
1. aj Hispaania ja Portugali endisaegne hõbe- v vaskmünt; Hispaanias oli reaal ka arvestusühik
2. aj endisaegne hõbe- v kuldmünt Madalmaades
3. maj Brasiilia rahaühik, lüh BRL; 1 reaal = 100 sentaavot

skuudo <skuudo 16 s> (it scudo < ld scutum kilp) • aj vanaaegne Itaalia hõbe- ja kuldmünt; hiljem viieliirise mündi nimetus

solidus <solidus -e 11 s> (ld) • aj Rooma ja Bütsantsi kuldmünt; oli käibel XIII s-ni

sovrin <sovrin -i 2e s> (ingl sovereign < ülem, valitseja < pr souverain < keskld superanus < ld super kohal, üle) • aj endine Inglise kuldmünt, vastab ühele naelsterlingile; sisaldab 7,3 g puhast kulda

tsekiin <tsek|`iin -iini -`iini 22e s> (it zecchino < ar sikka mündivorm) • aj Veneetsia kuldmünt a-tel 1284–1835

tšervoonets <tšervoonets -i 2e s> (vn червонец < червонный punane, kuldne) aj
1. välismaiste kuldmüntide üldnimetus Venemaal kuni 1682
2. 1701. a esimest korda vermitud 3-rublane kuldmünt Venemaal; hiljem 5- ja 10-rublane münt
3. pangatäht endises Nõukogude Liidus a-tel 1922–47, 1 tšervoonets = 10 rubla

tukat <tukat -i 2e s> (it ducato < duca hertsog) • aj alguses Veneetsia kuldmünt tsekiin; naabermail (Ungaris, Saksamaal, Venemaal) sai tukati nimetuse

tumaan <tum|`aan -aani -`aani 22e s> (prs tuman < mongoli түмэн kümme tuhat) • aj endisaegne Iraani kuldmünt