[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

altõnn <alt|`õnn -õnni -`õnni 22e s> (vn алтын < tat kuld, kuldne) • aj endisaegne Vene rahaühik (3 kopikat)

auraat <aur|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aurum kuld) • keem amfoteerse kuld(III)hüdroksiidi sool

auramiin <auram|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aurum kuld + amiinid) • keem kollane orgaaniline värvaine

auripigment <+ pigm|`ent -endi -`enti 22e s> (ld auripigmentum < aurum kuld + pigmentum värv), operment <operm|`ent -endi -`enti 22e s> (sks < ld) • geol arseenimaak, kuldkollane mineraal, arseensulfiid

aurum (ld), tähis Aukeem kuld

brokaat <brok|`aat -aadi -`aati 22e s> (it broccato) • tekst tihe raske (siid)riie rikkaliku kuld- v hõbeniitidega läbikootud v värvilise mustriga
brokaatpabervärviline kuld- v hõbemustriga paber

eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU

floriin <flor|`iin -iini -`iini 22e s> (it fiorino < ld flos õis, mündil kujutatud liiliaõie järgi) aj
1. Firenze kuldmünt XIII s-st, mille järgi paljud Euroopa maad hakkasid vermima kuld-, hiljem hõbemünte
2. (ingl florin < it) 2-šillingiline münt Suurbritannias (1970. a-ni)

galoon <gal|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr galon) • tekst tress, kardpael, kuld- v hõbepael; kasut livreede, mundrite jne kaunistusena

kantill <kant|`ill -illi -`illi 22e s> (pr cannetille) • tekst peen spiraalne metall-lõng; kuld- v hõbekarrast kruvitaoliselt kokkukeeratud poort

karaat <kar|`aat -aadi -`aati 22e s> (it carato < ar qīrāṭ < kr dem keration, massiühik < keras sarv), tähis ctvääriskivide ja pärlite massiühik; 1 karaat = 0,2 g; sulami väärismetallisisalduse mõõtühik, 1/24 kogumassist, nt 18-karaadine kuld sisaldab 18 osa kulda ja 6 osa lisandit

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekannetehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

krüsaliid <krüsal|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr chrysallis < chrysos kuld) • zool nukkaste, nukk (nt liblikatel)

krüsanteem <krüsant|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr chrysanthemon tulikas, käokuld < chrysos kuld + anthemon lill) • bot rühm mitmeaastasi rohttaimi v poolpõõsaid (Chrysanthemum) korvõieliste sugukonnast; kasvat ilutaimena kogu maailmas

krüselefantiintehnika <+ tehnika 1 s> (< kr chrysos kuld + elephantinos elevandiluust + tehnika) • kunst kulla- ja elevandiluutehnika antiikskulptuuris: puust inimkuju alasti kehaosad kaeti elevandiluuga, juuksed, rõivad jm tehti kuldplekist

krüso- (< kr chrysos kuld) • kuld-, kulla-

krüsokoll <krüsok|`oll -olli -`olli 22e s> (kr chrysokolla < chrysos kuld + kolla liim) • miner sinakas v rohekas mineraal, vasesilikaat, vasemaardlates leiduv vasemaak ja dekoratiivkivi; varem kasutati seda kuldesemete jootmiseks

kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG

monetaarsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< monetaarne + süsteem) maj
1. teatud riigi rahasüsteem, riigis kehtestatud raha emiteerimise ja ringluse korraldus
2. rahasüsteem, mille puhul on eesmärgiks luua võimalikult suured kuld- ja hõberaha varud

monometallism <+ metall|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono- + metallism) • maj ühemetallisüsteem: rahasüsteem, kus raha väärtuse aluseks on üks metall, enamasti kuld

nautilus <nautilus -e 11 s> (kr nautilos meresõitja < naus laev) • zool laevuke, spiraalse hulgakambrilise kojaga peajalgne, laevukeseline; elab Vaikses ja India ookeanis
nautiluspokaalkunst renessansi ja baroki ajastul luksuslik kuld- v hõbekaunistustega pokaal, mis oli valmistatud suurest merikarbist

non omne, quod nitet, aurum est [noon omne kvod nitet aurum est] (ld) • kõik pole kuld, mis hiilgab

oreiid <ore|`iid -iidi -`iidi 22e s> (pr oréide < or kuld) • tehn kullakarva messing

solotnik <solotn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn золотник < золотo kuld) • vana Vene massiühik, 1 solotnik = 1/96 naela, = u 4,26 g

sou [su] (pr < ld solidus solidus), suu <s`uu 26 s> • aj esialgu Prantsuse kuld-, hõbe- v vaskmünt, hiljem viiesantiimine raha, 1 sou = 1/20 franki


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur