Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
altõnn <alt|`õnn -õnni -`õnni 22e s> (vn алтын < tat kuld, kuldne) • aj endisaegne Vene rahaühik (3 kopikat)
auraat <aur|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aurum kuld) • keem amfoteerse kuld(III)hüdroksiidi sool
auramiin <auram|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aurum kuld + amiinid) • keem kollane orgaaniline värvaine
auripigment <+ pigm|`ent -endi -`enti 22e s> (ld auripigmentum < aurum kuld + pigmentum värv), operment <operm|`ent -endi -`enti 22e s> (sks < ld) • geol arseenimaak, kuldkollane mineraal, arseensulfiid
aurum (ld), tähis Au • keem kuld
brokaat <brok|`aat -aadi -`aati 22e s> (it broccato) • tekst tihe raske (siid)riie rikkaliku kuld- v hõbeniitidega läbikootud v värvilise mustriga
brokaatpaber • värviline kuld- v hõbemustriga paber
eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU
floriin <flor|`iin -iini -`iini 22e s> (it fiorino < ld flos õis, mündil kujutatud liiliaõie järgi) aj
1. Firenze kuldmünt XIII s-st, mille järgi paljud Euroopa maad hakkasid vermima kuld-, hiljem hõbemünte
2. (ingl florin < it) 2-šillingiline münt Suurbritannias (1970. a-ni)
galoon <gal|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr galon) • tekst tress, kardpael, kuld- v hõbepael; kasut livreede, mundrite jne kaunistusena
kantill <kant|`ill -illi -`illi 22e s> (pr cannetille) • tekst peen spiraalne metall-lõng; kuld- v hõbekarrast kruvitaoliselt kokkukeeratud poort
karaat <kar|`aat -aadi -`aati 22e s> (it carato < ar qīrāṭ < kr dem keration, massiühik < keras sarv), tähis ct • vääriskivide ja pärlite massiühik; 1 karaat = 0,2 g; sulami väärismetallisisalduse mõõtühik, 1/24 kogumassist, nt 18-karaadine kuld sisaldab 18 osa kulda ja 6 osa lisandit
kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast
krüsaliid <krüsal|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr chrysallis < chrysos kuld) • zool nukkaste, nukk (nt liblikatel)
krüsanteem <krüsant|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr chrysanthemon tulikas, käokuld < chrysos kuld + anthemon lill) • bot rühm mitmeaastasi rohttaimi v poolpõõsaid (Chrysanthemum) korvõieliste sugukonnast; kasvat ilutaimena kogu maailmas
krüselefantiintehnika <+ tehnika 1 s> (< kr chrysos kuld + elephantinos elevandiluust + tehnika) • kunst kulla- ja elevandiluutehnika antiikskulptuuris: puust inimkuju alasti kehaosad kaeti elevandiluuga, juuksed, rõivad jm tehti kuldplekist
krüso- (< kr chrysos kuld) • kuld-, kulla-
krüsokoll <krüsok|`oll -olli -`olli 22e s> (kr chrysokolla < chrysos kuld + kolla liim) • miner sinakas v rohekas mineraal, vasesilikaat, vasemaardlates leiduv vasemaak ja dekoratiivkivi; varem kasutati seda kuldesemete jootmiseks
kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG
monetaarsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< monetaarne + süsteem) maj
1. teatud riigi rahasüsteem, riigis kehtestatud raha emiteerimise ja ringluse korraldus
2. rahasüsteem, mille puhul on eesmärgiks luua võimalikult suured kuld- ja hõberaha varud
monometallism <+ metall|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono- + metallism) • maj ühemetallisüsteem: rahasüsteem, kus raha väärtuse aluseks on üks metall, enamasti kuld
nautilus <nautilus -e 11 s> (kr nautilos meresõitja < naus laev) • zool laevuke, spiraalse hulgakambrilise kojaga peajalgne, laevukeseline; elab Vaikses ja India ookeanis
nautiluspokaal • kunst renessansi ja baroki ajastul luksuslik kuld- v hõbekaunistustega pokaal, mis oli valmistatud suurest merikarbist
non omne, quod nitet, aurum est [noon omne kvod nitet aurum est] (ld) • kõik pole kuld, mis hiilgab
solotnik <solotn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn золотник < золотo kuld) • vana Vene massiühik, 1 solotnik = 1/96 naela, = u 4,26 g
sou [su] (pr < ld solidus solidus), suu <s`uu 26 s> • aj esialgu Prantsuse kuld-, hõbe- v vaskmünt, hiljem viiesantiimine raha, 1 sou = 1/20 franki