[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

akord <ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • muus vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla; maj võlakorralduskokkulepe
akordtasumaj eelneva kokkuleppe alusel kogu töö eest makstav tasu

akordeerima <akord|`eerima -eerib 28 v> , akordima <ak`ordima akordib 28 v> (< it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • maj kokku leppima (võlgade osalise tasumise suhtes)

dusoon <dus|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld duo kaks + sonus heli, hääl) • muus kakskõla, kahehäälne kooskõla. Vt ka konsoon, unisoon

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetusmuus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooriafil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

klaster <kl`ast|er -ri 2e s> (ingl cluster kobar)
1. mat alamhulk
2. info kõvakettal korraga hallatav loogikaline mäluüksus; koos töötavate ühetüübiliste seadmete rühm
3. muus kobarakord, lähestikuste helide kooskõla
4. keem klastrid

kongruents <kongru|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld congruentia kooskõla, sobivus) • lgv ühildumine, lauses süntaktiliselt seotud sõnade esinemine samas arvus, soos, isikus v käändes, vastand inkongruents

konkordantsus <konkord`antsus -e 11~9 s> (keskld concordantia üksmeel < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. ühtesobivus, kooskõla
2. geol (kihistuste) rööpsus, kihi asetsemisviis: lasuv kiht asetseb enda all olevaga rööpselt ning on olulise settelüngata
3. biol mingi genotüübitunnuse sarnasus kaksikuil

konsonants <konson|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld consonantia) • muus kokkusobivate helide kooskõla v järgnevus. Vastand dissonants

konsoon <kons|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr consonance) • muus kooskõla, ühel ajal kõlavate helide kogum. Vt ka unisoon, dusoon, akord, klaster (3)

kontrapunkt <+ p`unkt punkti p`unkti 22e s> (keskld contrapunctum < punctus contra punctum punkt punkti vastu) muus
1. üldine polüfooniaõpetus
2. samaaegsete meloodiate kooskõla
3. peameloodia saatehääl polüfoonilises teoses

koordinatsioon <koordinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ko- + ld ordinatio korrastus) • kooskõla(stus); koostoime; lgv lausete rinnastus

noon <n`oon nooni n`ooni 22e s> (ld nonus üheksas)
1. muus üheksas aste teatavast põhihelist arvates; intervall, mis laiuselt vastab suhtele 1. ja 9. astme vahel, st mis koosneb oktavist ja sekundist
2. relig katoliku palve varapärastlõunane osa
noonakordmuus viie tertsina paikneva heli kooskõla

oktav <`oktav -i 2e s> (< ld octavus kaheksas)
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik v kooskõla; kaheksa diatoonilise astme vahel olev intervall; ka diatoonilise heliastmiku 8. aste
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikkaust (8°), formaat, kus paberipoogen on murtud kaheksaks ja moodustab 16 lehekülge
suur oktavmuus klaveri oktav helikõrguste vahemikus C–H, oktavi võrra kõrgem kui kontraoktav
väike oktavmuus klaveri oktav helikõrguste vahemikus c–h, oktavi võrra kõrgem kui suur oktav

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunktmuus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

proportsioon <proportsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld proportio) • mõõdukooskõla, (õige) mõõdusuhe, terviku osade omavaheline kooskõla v sobiv suurussuhe, (paras) vahekord; mat võrre, kahe suhte võrdus
proportsiooniõpetuskunst õpetus kunstiteose osade vormi- ja mõõduvahekorra seaduspärasustest; on eriti oluline arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis, sõltub ajastu ideaalidest

septakord <+ ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (< septim + akord) • muus nelikõla (nelja heli kooskõla), mille alumise ja ülemise heli intervall on septim

sforzando [sforts·ando] (it), sforzato [sfortsaato] (it), lüh sf, sfzmuus üht heli (akordi) tugevasti rõhutades, märk ^ noodi v kooskõla kohal

sümfoonia <sümf`oonia 1 s> (< kr symphōnia kooskõla) • muus sümfooniaorkestrile (vahel ka koorile ja solistidele) loodud, hrl 3–4 osast koosnev sonaaditsükli vormis kirjutatud heliteos

unisoon <unis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld unisonus ühekõlaline < uni- + ld sonus heli, hääl)
1. muus ükskõla, ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine; sama meloodia või heliteose esitamine mitme esitaja poolt puhtas priimis või oktavis, vt ka konsoon, dusoon
2. (hrl inessiivis) millegagi kokkusobimine


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur