[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid

dirigeerima <dirig|`eerima -eerib 28 v> (< ld dirigere suunama, juhatama) • muus koori v orkestrit juhatama

estraad <estr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estrade poodium, estraad < hisp estrado < ld stratum voodi, voodikate, sillutis)
1. maapinnast pisut kõrgemal asetsev lava v kõrgendatud põrandaosa (teatris, suuremas saalis) orkestri, koori, artistide, kõnelejate jt esinemiskohana
2. estraadikunst, lavakunsti liik, mis hõlmab pms meelelahutuslikke sõna-, muusika-, tantsu- ja tsirkusekunsti väikevorme
estraadimuusikamuus levimuusika žanr, mis hõlmab meelelahutuslikke instrumentaalpalu ja laule

gospel <g`osp|el -eli ~ -li 2e s> (ingl gospel evangeelium < good spell hea jutt) • muus USA neegrite rütmikas vaimulik laul, mida esitatakse soololauluna v solisti ja koori vahelduvlauluna (on mõjutatud bluusist ja džässist)

kantor <k`antor -i 2e s> , kanter <k`ant|er -ri 2e s> (ld cantor laulja) • muus, relig keskajal kirikulaulja; XVI s-st kiriku-lauluõpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster; uuemal ajal suure kiriku muusik

kapellmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Kapellmeister) • muus koori- v orkestrijuht. Vt ka kapell1

koraal <kor|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld choralis koori-) • muus, relig kirikulaul, algselt ühehäälne saateta, ladinakeelse liturgilise tekstiga koorilaul (vt ka gregooriuse laul); hiljem ka rahvuskeelne koguduselaul

korrepetiitor <+ repet`iitor -i 2e s> (< kor- + repetiitor) • teater pianist, kes abistab koori, vokaalsoliste v tantsijaid partiide õppimisel

korüfee <korüf`ee 26i s> (kr koryphaios pealik, juht)
1. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias
2. väljapaistev v juhtiv tegelane teaduse, kunsti, spordi jne alal, mingi ala suurkuju

krüpt <kr`üpt krüpti kr`üpti 22e s> (kr kryptē)
1. maa-alune koobaskäik antiikajal
2. kiriku maa-alune võlvkäik, maa-alune kabel v matusepaik, reliikviate hoiukoht kiriku koori all keskajal
3. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

mellotron <mellotron -i 19 s> (ingl mellotron < mello(w) mahe + (elec)tronic elektrooniline) • muus, aj elektrooniline klahvpill, mis võimaldab analoogsalvestuse põhimõttel saavutada keelpilliansamblit, puhkpillirühma v koori imiteerivat kõla; pärast süntesaatorite ja samplerite massilist levikut kaotas iseseisva instrumendina tähtsuse

parodos <parodos -e 11 s> (kr) • teater, aj koori alguslaul Vana-Kreeka tragöödias

psalmoodia <psalm`oodia 1 s> (kr psalmōidia näppepilli saatel laulmine < psalm + ōidē laul) • relig, muus retsiteeriv psalmide laulmine kirikus preestri ja koguduse v preestri ja koori vastulauluna

repertuaar <repertu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr répertoire < ld repertorium nimekiri) • teater, muus teatri mängukava; lavakunstniku (näitleja, laulja, tantsija), koori, orkestri jne esitamisküpsete palade (näitlejal ka rollide) varu

repetiitor <repet`iitor -i 2e s> (< keskld repetitor kordaja < ld repetere kordama)
1. ped van õpinguis järeleaitaja, eratunniandja
2. muus, teater rolli, muusikapartii vms selgeks õpetaja, koori, orkestri v nende hääle- v pillirühmade esialgsete proovide juht

saatür <s`aatür -i 2e s> (kr pn Satyros) • müt kitse pea ja sabaga inimesekujuline olend Kreeka müt-s; nurme- ja metsavaim, Dionysose kaaslane
saatürdraamakirj Vana-Kreeka mütoloogilise süžeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid

sopran <s`opran -i 2e s> (it soprano < sopra ülal, peal) • muus kõrgeim naishääl; sellise häälega lauljanna; ka koori kõrgeim häälerühm; heliteose kõrgeim häälepartii. Vt ka metsosopran, koloratuursopran

spirituaal1 <spiritu|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl (Negro) spiritual hingeline, vaimne < ld spiritualis) • muus USA neegrite vaimulikud (rahva)laulud, mida hrl stiliseeritud koori- v soololauludena esitatakse ka kontserdilaval

stroof <str|`oof -oofi -`oofi 22e s> (kr strophē pööre)
1. kirj salm, luuletuse kompositsiooniüksus, mis moodustab omaette värsirühma
2. aj Vana-Kreeka koorilüürikas tantsiva koori pöördumine altari poole ja seda saatev laul, millele järgneb antistroof
3. zool usside (nt paelussi) lülidest v segmentidest koosnev keha
4. bot paljasseemnetaimede paljunemisorgan

trifoorium <trif`oorium -i 19~2e s> (keskld triforium < tri- + foris uks, sissepääs) • arhit romaani ja gooti kirikuis kitsas galeriitaoline käik kesklöövi, ristlöövi ja koori akende all (kaared on hrl kolme kaupa rühmitatud)

trohheus <trohh`eus -e 9 s; tr`ohheus -e 11 s> (kr trochaios < jooksev), koreus <koreus -e 11 s> (kr choreios < tantsu-, koori-) • kirj pikast (rõhulisest) ja lühikesest (rõhutust) silbist (– ◡) koosnev värsijalg


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur