Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid
dirigeerima <dirig|`eerima -eerib 28 v> (< ld dirigere suunama, juhatama) • muus koori v orkestrit juhatama
estraad <estr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estrade poodium, estraad < hisp estrado < ld stratum voodi, voodikate, sillutis)
1. maapinnast pisut kõrgemal asetsev lava v kõrgendatud põrandaosa (teatris, suuremas saalis) orkestri, koori, artistide, kõnelejate jt esinemiskohana
2. estraadikunst, lavakunsti liik, mis hõlmab pms meelelahutuslikke sõna-, muusika-, tantsu- ja tsirkusekunsti väikevorme
estraadimuusika • muus levimuusika žanr, mis hõlmab meelelahutuslikke instrumentaalpalu ja laule
gospel <g`osp|el -eli ~ -li 2e s> (ingl gospel evangeelium < good spell hea jutt) • muus USA neegrite rütmikas vaimulik laul, mida esitatakse soololauluna v solisti ja koori vahelduvlauluna (on mõjutatud bluusist ja džässist)
kantor <k`antor -i 2e s> , kanter <k`ant|er -ri 2e s> (ld cantor laulja) • muus, relig keskajal kirikulaulja; XVI s-st kiriku-lauluõpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster; uuemal ajal suure kiriku muusik
kapellmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Kapellmeister) • muus koori- v orkestrijuht. Vt ka kapell1
koraal <kor|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld choralis koori-) • muus, relig kirikulaul, algselt ühehäälne saateta, ladinakeelse liturgilise tekstiga koorilaul (vt ka gregooriuse laul); hiljem ka rahvuskeelne koguduselaul
korrepetiitor <+ repet`iitor -i 2e s> (< kor- + repetiitor) • teater pianist, kes abistab koori, vokaalsoliste v tantsijaid partiide õppimisel
korüfee <korüf`ee 26i s> (kr koryphaios pealik, juht)
1. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias
2. väljapaistev v juhtiv tegelane teaduse, kunsti, spordi jne alal, mingi ala suurkuju
krüpt <kr`üpt krüpti kr`üpti 22e s> (kr kryptē)
1. maa-alune koobaskäik antiikajal
2. kiriku maa-alune võlvkäik, maa-alune kabel v matusepaik, reliikviate hoiukoht kiriku koori all keskajal
3. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis
mellotron <mellotron -i 19 s> (ingl mellotron < mello(w) mahe + (elec)tronic elektrooniline) • muus, aj elektrooniline klahvpill, mis võimaldab analoogsalvestuse põhimõttel saavutada keelpilliansamblit, puhkpillirühma v koori imiteerivat kõla; pärast süntesaatorite ja samplerite massilist levikut kaotas iseseisva instrumendina tähtsuse
parodos <parodos -e 11 s> (kr) • teater, aj koori alguslaul Vana-Kreeka tragöödias
psalmoodia <psalm`oodia 1 s> (kr psalmōidia näppepilli saatel laulmine < psalm + ōidē laul) • relig, muus retsiteeriv psalmide laulmine kirikus preestri ja koguduse v preestri ja koori vastulauluna
repertuaar <repertu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr répertoire < ld repertorium nimekiri) • teater, muus teatri mängukava; lavakunstniku (näitleja, laulja, tantsija), koori, orkestri jne esitamisküpsete palade (näitlejal ka rollide) varu
repetiitor <repet`iitor -i 2e s> (< keskld repetitor kordaja < ld repetere kordama)
1. ped van õpinguis järeleaitaja, eratunniandja
2. muus, teater rolli, muusikapartii vms selgeks õpetaja, koori, orkestri v nende hääle- v pillirühmade esialgsete proovide juht
saatür <s`aatür -i 2e s> (kr pn Satyros) • müt kitse pea ja sabaga inimesekujuline olend Kreeka müt-s; nurme- ja metsavaim, Dionysose kaaslane
saatürdraama • kirj Vana-Kreeka mütoloogilise süžeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid
sopran <s`opran -i 2e s> (it soprano < sopra ülal, peal) • muus kõrgeim naishääl; sellise häälega lauljanna; ka koori kõrgeim häälerühm; heliteose kõrgeim häälepartii. Vt ka metsosopran, koloratuursopran
spirituaal1 <spiritu|`aal -aali -`aali 22e s> (ingl (Negro) spiritual hingeline, vaimne < ld spiritualis) • muus USA neegrite vaimulikud (rahva)laulud, mida hrl stiliseeritud koori- v soololauludena esitatakse ka kontserdilaval
stroof <str|`oof -oofi -`oofi 22e s> (kr strophē pööre)
1. kirj salm, luuletuse kompositsiooniüksus, mis moodustab omaette värsirühma
2. aj Vana-Kreeka koorilüürikas tantsiva koori pöördumine altari poole ja seda saatev laul, millele järgneb antistroof
3. zool usside (nt paelussi) lülidest v segmentidest koosnev keha
4. bot paljasseemnetaimede paljunemisorgan
trifoorium <trif`oorium -i 19~2e s> (keskld triforium < tri- + foris uks, sissepääs) • arhit romaani ja gooti kirikuis kitsas galeriitaoline käik kesklöövi, ristlöövi ja koori akende all (kaared on hrl kolme kaupa rühmitatud)
trohheus <trohh`eus -e 9 s; tr`ohheus -e 11 s> (kr trochaios < jooksev), koreus <koreus -e 11 s> (kr choreios < tantsu-, koori-) • kirj pikast (rõhulisest) ja lühikesest (rõhutust) silbist (– ◡) koosnev värsijalg