[VSL] Võõrsõnade leksikon

akadeemia <akad`eemia 1 s> (< kr pn Akadēmeia, heeros Akademose pühamu, mille lähedal Platon õpetust jagas)
1. aj Platoni (IV s eKr) asut filosoofiline kool Ateena lähedal, filosoofiakeskus Vana-Kreekas, tegutses 529. a-ni pKr
2. teaduslik uurimisasutus v kõrgkool

bursa <bursa 16 s> (< keskld bursa paun, rahakott, kassa; rahaline toetus < kr byrsa loomanahk, lähker)
1. aj vaeste üliõpilaste ühiselamu keskajal; vaimulik kool v vaimulik seminar koos ühiselamuga Venemaal XVIII–XIX s 1. poolel
2. anat paun, limapaun

école [ek·ol] (pr) • kool; kasut ka teatud kõrgemate õppeasutuste kohta

gümnaasium <gümn`aasium -i 19~2e s> (kr gymnasion < gymnos alasti, paljas)
1. Vana-Kreekas aristokraatlike noorte kool, kus õpetati filosoofiat, poliitikat ja kirjandust; ka kehaliste harjutuste koht, vt ka gümnastika
2. keskajal filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht
3. mitmes Euroopa riigis algul sageli humanitaarse kallakuga keskkool; hiljem ülikooliks ettevalmistav kõrgema astme keskkool

high school [hai skuul] (ingl „kõrge kool“) • ped USA-s kohustusliku kooli kõrgem aste, 4–6-klassiline kool

katedraal <katedr|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld cathedralis < cathedra piiskopitool < kr kathedra iste) • relig piiskopikirik, piiskopkonna peakirik e toomkirik
katedraalikool • relig toomkirikukool, piiskopkonna alluvusse rajatud kool eeskätt preestrite koolitamiseks

pennal <p`ennal -i 2e s> (sks Pennäler van < Pennal pinal; kõrgem kool < ld penna sulg (sule)) • noorüliõpilane, esimese aasta üliõpilane, rebane

sanatoorne <sanat`oor|ne -se 2 adj> (< keskld sanatorius raviv < ld sanare ravima) • med ravikallakuga (nt kool)

schola [shola] (ld) • kool
schola cantorum [shola kantoorum] (< keskld schola koor + ld cantor, pl gen cantorum laulja) • muus katoliku kirikus eeslauljad, liturgiline laulukoor (ka gregooriuse laulu ettekandmiseks)

skolaar <skol|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld scholaris < ld schola puhkus; kool < kr scholē) • aj õpilane, üliõpilane (eriti keskajal)

skolastik <skol´astik -u 2 s> (keskld scholasticus toomkooli juhataja; õpilane < ld schola puhkus; kool < kr scholē) • fil skolastika propageerija ja pooldaja; piltl viljatu targutaja

skolastika <skol´astika 1 s> (keskld scholastica < ld scholasticus kooli- < schola puhkus; kool < kr scholē) • fil Euroopa keskaja (IX–XIV s) filosoofia, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil; piltl eluvõõras, viljatu targutamine

skolion2 <skolion -i 19 s> (kr scholion < scholē intellektuaalsed harrastused, kool) • kirj antiikaja autorite käsikirja keskajal tehtud seletav märkus

triviaalkool <+ k`ool kooli k`ooli 22e s> • aj alama astme kool keskaja linnades; õppekavva pidid kuuluma triiviumi ained, lisaks võisid õppekavas olla ladina keel, muusika ja aritmeetika