[VSL] Võõrsõnade leksikon

akrokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< akro- + kr kephalē pea) • med kolju sünnipärane väärmoodustis, mille korral kolju ülaosa on kõrge ja koonusekujuline

anapsiidne <anaps`iid|ne -se 2 adj> (< an- + kr hapsis kaar) • anat oimuaukudeta (kolju kohta)

antropomeetria <+ m`eetria 1 s> (< antropo- + -meetria) • antr üks antropoloogia uurimismeetodeid, inimese kehaosade, luude ja kolju mõõtmine

brahhükefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< brahhü- + kefaalne) • anat lühipealine (inimese kohta, kelle kolju laiuse % kolju pikkusest on üle 80). Vastand dolihhokefaalne

dolihhokefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< kr dolichos pikk + kefaalne) • anat pikapealine (inimese kohta, kelle kolju laiuse % kolju pikkusest on alla 75). Vastand brahhükefaalne

frenoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr phrēn mõistus, vaim + -loogia) • õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi

kalvaaria <kalv`aaria 1 s> (ld calvaria) • anat koljulagi, alalõuata kolju, ajukolju

kask <k`ask kaski k`aski 22e s> (pr casque < hisp casco kolju; raudkübar) • (sõjaväelase, tuletõrjuja) metallkiiver

kraniaalne <krani`aal|ne -se 2 adj> (uusld cranialis < kr kranion pea, kolju) • kolju-, pealuu-; koljupoolne. Vastand kaudaalne

kranio- (< kr kranion kolju) • kolju-

kranioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< kranio- + -loogia) • antr, zool koljuteaduslik, kolju uurimisega seotud

kraniomalaatsia <+ mal`aatsia 1 s> (< kranio- + kr malakia pehmus), kraniotaabes <+ taabes -e 9 s> (< kranio- + taabes) • med koljupehmumus, kolju, eriti kuklaluu pehmumine (imiku rahhiidi esimesi sümptomeid)

kraniomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> (< kranio- + kr metreō mõõdan) • antr kolju mõõtmisega seotud

kraniotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kranio- + -toomia), kefalotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kefalo- + -toomia) med
1. kolju avamine lõikusel, koljuoperatsioon
2. van loote kolju purustamine sünnitusel, et ema elu päästa

mesokefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< meso- + kefaalne) • anat keskpealine (inimese peavorm, mille puhul kolju laius on 76–80,9% selle pikkusest)

perikraanium <+ kr`aanium -i 19~2e s> (< peri- + kr kranion kolju) • anat koljuümbris

pitekantroop <pitekantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr pithēkos ahv + anthrōpos inimene) • antr, paleont ahvinimene (Pithecanthropus erectus), inimese eellane, kelle jäänuseid on leitud Jaava saarelt; elas pleistotseenis; kolju ehituse järgi inimahvide ja tänapäeva inimese vahepealne vorm

rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)

skafotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< kr skaphē lootsik + kephalē pea) • med lodipealisus, kiiljas kolju kuju

trepanatsioon <trepanatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr trépanation < trépan trepaan < keskld trepanum < kr trypanon puur, oherdi) • med luuõõne avamine, eriti kolju avamine peaajule juurdepääsuks