[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 133 artiklit

adstringeerima <adstring|`eerima -eerib 28 v> (ld a(d)stringere kokku tõmbama v siduma) • med kootama, kokku tõmbama

ad summam (ld) • kokku võttes; lühidalt

aglutineerima <aglutin|`eerima -eerib 28 v> • kokku liimima; lgv aglutinatsiooni teel moodustama, kokku v külge kleepima
aglutineeriv keellgv keel, milles sõnade vormid moodustuvad aglutinatsiooni teel

akordeerima <akord|`eerima -eerib 28 v> , akordima <ak`ordima akordib 28 v> (< it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • maj kokku leppima (võlgade osalise tasumise suhtes)

angiin <ang|`iin -iini -`iini 22e s> (ld angina < angere kokku suruma, kägistama) • med kurgumandlipõletik
rinnaangiin (ld angina pectoris) • med südamevoolmed

assamblaaž <assambl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr assemblage kokkuliitumine, kokkukogumine < assembler kokku panema < keskld assimulare < ld sarnaseks tegema v pidama) • kunst mitmest eri materjalist v esemest koosnev 3-mõõtmeline kunstiteos; selle teose monteerimine

assamblee <assambl`ee 26i s> (pr assemblée < assembler kokku panema < keskld assimulare < ld sarnaseks tegema v pidama) • koosolek; selts; koosviibimine (nt Peeter I aegses õukonnas); (riikliku v rahvusvahelise organi) täiskogu, üldkoosolek
Peaassamblee pnÜRO peaorganeid, asut 1945, koosneb kõigi organisatsiooni kuuluvate riikide esindajaist

assemblerkeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< ingl assemble koguma, kokku seadma) • info madalkeel, iga arvutitüübi iseärasusi kajastav programmeerimiskeel

assoneerima <asson|`eerima -eerib 28 v> (< ld assonare kajama) • kirj assonantse moodustama, kokku kõlada laskma

assoneeruma <asson`eeruma 27 v> • kirj assonantsi tõttu kokku kõlama

à votre santé [av·otr sant·e] (pr) • teie terviseks (öeldakse klaase tõstes või kokku lüües)

bruto <bruto adv> (sks brutto < it inetu, määritud < ld brutus raske), lüh btomaj kogu- (koos pakendiga), maha arvamata, vastand neto
brutokaalmaj kauba ja pakendi kaal kokku
brutoregistertonn, tähis brtmer registertonn laeva kogumahutavuse väljendamiseks
brutotonnaažmer laeva kinniste ruumide kogumaht
brutotulumaj kogutulu, kulusid maha arvamata

dekateerima <dekat|`eerima -eerib 28 v> (pr décatir) • tekst (villast) kangast kuuma vee v auruga töötlema, et see hiljem kokku ei tõmbuks; dekateerimine parandab ka kanga kvaliteeti

diptühhon <diptühhon -i 19 s> (kr diptychos kaheks kokku murtud) • aj vahaga kaetud kaheosaline kokkukäiv kirjutustahvel Vana-Roomas; kunst keskaja ja renessansi kunstis kaheosaline kokkukäiv altaripilt v reljeef; kaheosaline maal. Vt ka triptühhon

dissoneerima <disson|`eerima -eerib 28 v> • ka muus dissonantsina kõlama, mitte kokku kõlama

eksport <`eksp|`ort -ordi -`orti 22e s> (ingl export < ld exportare välja vedama) maj
1. kaupade v kapitali väljavedu, kauba müük välismaale
2. välismaale väljaveetud kaupade koguhulk ja väärtus, vastand import
ekspordilitsentsmaj väljaveoluba
ekspordimaaklermaj isik v firma, kes vastava tasu eest juhib ostjad ja müüjad kokku, kuid ei osale müügitehingus
ekspordisubsiidiumid plmaj, pol ekspordisoodustused, maksusoodustused ja sooduslaenud potentsiaalsetele eksportijatele
eksporditoll
1. maj maks v lõiv eksporditavate toodete v teenuste eest
2. info andmete salvestus mingi teise programmi jaoks sobivas vormingus

folieerima <foli|`eerima -eerib 28 v> (< foolio) • trük paberipoognat kaheks kokku murdma; raamatu lehekülgi nummerdama

fraseologism <fraseolog|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv fraseoloogiline üksus, püsiv sõnaühend, mille osised on tähenduslikult kokku sulanud, nt võta näpust. Vt ka idioom

geštaltpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< sks Gestalt kuju + psühholoogia) • psühh kujupsühholoogia, psühholoogiakoolkond, mis lähtub seisukohast, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, kuju e vorm, mida ei saa nagu elavat organismigi kokku panna lihtsalt osi liites; levis a-tel 1912–50

grafospasm <+ sp`asm spasmi sp`asmi 22e s> (< grafo- + spasm) • med kirjutuskramp, kramp, mille puhul tõmbuvad kokku kirjutamisel tegevuses olevad lihased

harmoneerima <harmon|`eerima -eerib 28 v> (< harmoonia) • ka muus harmooniliseks muutma, kokku sobitama, kooskõlla seadma v panema. Vastand disharmoneerima

harmoneeruma <harmon`eeruma 27 v> (< harmoonia) • ka muus (millegagi) kooskõlas olema; kokku kõlama; kokku sobima. Vastand disharmoneeruma

hašiš <hašiš -i 2e s> (ar ḥashīsh rohi) • india kanepi lehtedest v õisikuist valmistatav narkootilise toimega droog; enamasti kanepitaime vaik, mis on kokku pressitud erineva kuju ja suurusega tükkideks, kuid esineb ka pulbrilisel kujul; tarvit suitsetamiseks, närimiseks v joogina, tekitab kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone. Vt ka marihuaana, kannabis

heftima <h`eftima heftib 28 v> (sks heften) • trük van brošeerima, raamatuköitmisel murtud poognaid kokku õmblema

hüpoteegimaakler <+ m`aakler -i 2e s> (< hüpoteek + maakler) • maj laenuandja esindaja, kes viib laenuandja ja -võtja kokku ning saab selle eest maakleritasu

improviseerima <improvis|`eerima -eerib 28 v> (it improvvisare < improvviso ettevalmistamatult < ld improvisus ette- v ennenägematu < in- + providere ette nägema) • ettevalmistamatult, hetkelise mõttesähvatuse ajel midagi tegema; ettevalmistuseta esinema, esitamise ajal looma; kiiruga, lühikese ajaga midagi tegema; kombineerima, kokku seadma

ioniit <ion|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ioon) • keem ioonivaheti, aine, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetab oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega

isoaglutiniin <+ aglutin|`iin -iini -`iini 22e s> (< iso- + aglutiniin) • keem, med aglutiniin, mis kleebib kokku samasse liiki kuuluvaid, kuid geneetiliselt erinevate omadustega inimese rakke

kallus <k`allus -e 11~9 s> (< ld callus mõhn)
1. bot taimel vigastatud kohas (lõikepinnal) moodustuv haavakude
2. med luumõhn, luuarm; luukude, mille abil murdunud luu otsad kokku kasvavad; nahamõhn, sarvestunud nahapaksend

kapillaarkolonn <+ kol|`onn -onni -`onni 22e s> (< kapillaar + kolonn) • keem gaasikromatograafias segude lahutamiseks kasutatav roostevabast terasest, kvartsist v klaasist kapillaar, mis on spiraaliks v kettaks kokku keritud

kapituleeruma <kapitul`eeruma 27 v> (pr capituler < keskld capitulare loetlema, teatavais punktides kokku leppima) • sõj sõjaliselt alistuma, esitatud tingimustel alla andma; piltl vastaspoolele vaidluses alistuma; raskuste ees taganema

kimono <kimono 1 s> (jpn) • tekst pikipaanidest kokku õmmeldud Jaapani rõivas; kimonol on sirged laia suuga varrukad; kehaosa ainus kinnis on vöö
kimonolõigerõivalõige, kus varrukad on lõigatud kehaosaga ühes tükis

koalestsents <koalests|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld coalescere kokku kasvama, liituma) • keem vedelas v gaasilises dispersioonikeskkonnas olevate vedelikuosakeste spontaanne liitumine pindpinevuse mõjul, on koagulatsiooni erijuhtum

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõdapol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsuspol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigusjur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

koatservaadid pl <koatserv|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits coacervatus kokku kuhjatud) • keem ümbritsevast lahusest tihedamad kolloidi kuhjumid kolloidlahuses

koheerer <koh`eerer -i 2e s> (ingl coherer < ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma) • tehn raadiotehnika algusaastail kasut olnud detektortoru (sisaldas metallipuru)

kohesioon <kohesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma)
1. füüs molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel (vt ka adhesioon)
2. lgv sidusus, teksti sisuline ühtsus (vt ka koherentsus)

kollabeeruma <kollab`eeruma 27 v> (ld collabi) • med kokku vajuma, kordituma; astr (omaenda gravitatsioonijõu mõjul) kokku varisema

kollaider <koll`aid|er -eri ~ -ri 2e s> (ingl collider < ld collidere kokku põrkama) • füüs elementaarosakeste kiirendi, milles põrkuvad vastassuundades liikuvad osakeste vood (nt elektronide ja positronide voog)

kollaps <kollaps -i 2e s> (< keskld collapsus kokkulangemine v -varisemine < ld collabi kokku varisema) • med ringleva verehulga vähesusest tingitud äge vereringenõrkus; (kopsu) korditumine e kokkuvajumine

kollideeruma <kollid`eeruma 27 v> (ld collidi) • kokku põrkama, kollisiooni sattuma

kolludeerima <kollud|`eerima -eerib 28 v> (ld colludere kokku mängima) • jur salajases kokkuleppes olema (seadusega keelatud toimingu suhtes)

kombineerima <kombin|`eerima -eerib 28 v> (< ld combinare ühendama) • ühitama, kokku seadma, sobitama; kombinatsioone looma

komisjon <komisjon -i 19 s> (< keskld commissio ülesandeks tegemine, saatkond < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. alatine v ajutine mitmeisikuline organ mingite ülesannete täitmiseks v otsustamisele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks
2. haldus- v ühiskondlik organ (nt revisjonikomisjon)
3. komisjonikaubandus, kaubandus, kus üks isik ostab ja müüb enda nimel, kuid teise isiku ülesandel ja arvel, saades selle eest komisjonitasu

komissar <komissar -i 19 s> (pr commissaire < keskld commissarius volinik < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. eriülesannetega ametnik, enamasti valitsuselt erivolitused saanud isik
2. politsei, sõjaväeosa vm juht

kompileerima <kompil|`eerima -eerib 28 v> (keskld compilare < ld rüüstama, kokku röövima)
1. teiste autorite töödest kokku kirjutama
2. info lähtekeeles kirjutatud lähtekoodi teiseldamine masinakoodi või vahekoodi, nt assemblerkeelde

kompleks <k`ompl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (< ld perf partits complexus kokku põimitud)
1. tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute vm kogum
2. psühh hingeelu häire, mõtete, kujutluste, tunnete kogum, mis on alateadvuslik ja vastuolus teiste, indiviidi enda poolt tunnustatud mõtete ja veendumustega

kompleksne <kompl`eks|ne -se 2 adj> (< ld perf partits complexus kokku põimitud) • läbipõimunud osadest koosnev, mitut ala hõlmav, liit-, põim-

komplikatsioon <komplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld complicatio < ld complicare kokku voltima) • olukorda raskemaks v keerukamaks muutev asjaolu; med tüsistus, haiguse raskenemine teise haiguse juurdetuleku tõttu; lisanduv haigus v haiguslik nähtus

komplitseerima <komplits|`eerima -eerib 28 v> (< ld complicare kokku panema, sassi ajama) • keerukamaks tegema, tüsistama

komponeerima <kompon|`eerima -eerib 28 v> (ld componere) • koostama, kokku seadma; muus heliteost looma

komposiit <kompos|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld perf partits compositus kokku pandud)
1. eh kuubiline boornitriid
2. tehn kuubilise boornitriidi ja alumiiniumoksiidi koos paagutamisel saadud tööriistamaterjal
3. med hammaste plombeerimisel kasutatav täidismaterjal

komposiitkapiteel <+ kapit|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ld perf partits compositus kokku pandud) • arhit joonia ja korintose kapiteeli motiividel põhinev rikkaliku kujundusega kapiteel Rooma ehituskunstis; olnud kasut ka baroki ja klassitsismi ajal

komposiitmaterjal <+ materjal -i 19 s> (< ld perf partits compositus kokku pandud + materjal) • tehn pulbermetallurgia meetodil valmistatud keraamiline, metalliline v polümeerne materjal

kompost <komp|`ost -osti -`osti 22e s> (ingl, pr compost < ld perf partits compositus kokku pandud) • aiand väetismuld, orgaanilistest olme- ja tootmisjäätmeist biotehnoloogiliselt valmistatav väetis

kompott <komp|`ott -oti -`otti 22e s> (pr compote < ld perf partits compositus kokku pandud) • kok kuivatatud segapuuvili ja sellest keedetud magustoit; puuvilja- v marjakonserv suhkrusiirupis

kompress <k`ompr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld perf partits compressus kokku surutud) • med põletike vm haigusnähtude korral kasutatav mitmekihiline külm, kuum v soojutav mähis

kompressiiblus <kompress`iiblus -e 11~9 s> (< ld perf partits compressus kokku surutud) • füüs kokkusurutavus

kompressomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld perf partits compressus kokku surutud + -meeter) • tehn riist, millega mõõdetakse küttesegu rõhku survetakti lõpul kolbmootori v -kompressori silindris

kompressor <kompr`essor -i 2e s> (ingl compressor < ld comprimere kokku suruma) tehn
1. masin algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks
2. dünaamikaahendi, elektroonikaseade helisignaali dünaamilise diapasooni kokkusurumiseks muutuva võimendusteguriga võimendi abil
kompressormootorülelaademootor; sisepõlemismootor, mille silinder täidetakse sisselasketaktil atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul oleva õhu v põlevseguga

komprimeerima <komprim|`eerima -eerib 28 v> (ld comprimere) • tehn kokku suruma, vajutama, kompressiooni tekitama

konfereerima <konfer|`eerima -eerib 28 v> (pr conférer < ld conferre kokku kandma, rääkima)
1. ühiselt nõu pidama
2. teadustama, konferansjeena toimima

konflueerima <konflu|`eerima -eerib 28 v> (ld confluere kokku voolama) • med laatuma, kokku valguma

konfuusor <konf`uusor -i 2e s> (< ld confundere, perf partits confusus kokku segama) • tehn kanali v toru kooniliselt kitsenev osa, kus gaasi v vedeliku kiirus suureneb ning staatiline rõhk väheneb

konglomeraat <konglomer|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits conglomeratus kokku veeretatud) kokkukämpunud segu, segakuhjatis, eri osiste mehaaniline ühend
1. geol ümardunud kividest, kruusast ja liivast tsementeerunud purdkivim
2. med kägarik, kokkukämpunu (eriti liitunud näärmete kohta)
3. maj suurettevõte või ettevõtete ühendus, milles ühtsele finantskontrollile on allutatud eri majandusharude ettevõtted

konglomeratsioon <konglomeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld conglomerare kokku veeretama) • kokkukuhjumine; kokkukämpumine

konglomereeruma <konglomer`eeruma 27 v> (< ld conglomerare kokku veeretama) • kokku kuhjuma; kokku kämpuma, kägarikuks muutuma

kongrueerima <kongru|`eerima -eerib 28 v> (< ld congruere kokku saama, kokku sobima) • lgv ühildama, ühisesse muutevormi seadma (soos, arvus, isikus ja käändes)

kongrueeruma <kongru`eeruma 27 v> (< ld congruere kokku saama, kokku sobima) • ühtima; lgv ühilduma

konkordaat <konkord|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld concordatum < ld concordo kokku leppima) • relig leping katoliku kiriku ja mõne riigi vahel kiriku ja riigi vahekorra reguleerimiseks

konkordantne <konkord`ant|ne -se 2 adj> (ld prees partits concordans kokku sobiv) • ühtesobiv, kooskõlaline; geol rööpne (kihistuste kohta). Vastand diskordantne

konkordants <konkord|`ants -antsi -`antsi 22e s> (keskld concordantia < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. bibl tähestikuline sõnaregister (koos esinemisviidetega) mõne teose v mõne autori koguteoste kohta; varem raamatu lehekülje äärele tehtav viitemärkus samade sõnade v mõtete kordumise puhul samas raamatus teisal
2. muus konsonants

konkordantsus <konkord`antsus -e 11~9 s> (keskld concordantia üksmeel < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. ühtesobivus, kooskõla
2. geol (kihistuste) rööpsus, kihi asetsemisviis: lasuv kiht asetseb enda all olevaga rööpselt ning on olulise settelüngata
3. biol mingi genotüübitunnuse sarnasus kaksikuil

konkreetne <konkr`eet|ne -se 2 adj> (keskld concretus < ld kokku kasvanud, tahke, kõva)
1. tegelikult olemasolev, meeltega tajutav, kaemuslik
2. üksikjuhuline, mitteüldistatud
3. selgepiiriline, täpsemalt piiritletud, täpne. Vastand abstraktne

konkrement <konkrem|`ent -endi -`enti 22e s> (uusld concrementum < concrescere kokku kasvama, tugevnema) • med organismis tekkinud kivi (nt sapi-, neeru- v põiekivi)

konkretsioon <konkretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld concretio tihenemine; ollus)
1. geol setendis leiduv ümardunud mineraalne mügar, tekib settimisel mingi kindla keskkoha, tavaliselt liivatera v orgaanilise jäänuse ümber
2. med kokku- v kinnikasvamine, kiviteke

konkureerima <konkur|`eerima -eerib 28 v> (sks konkurrieren < ld concurrere koos v kokku jooksma) • võistlema, konkurendiks olema; konkursil osalema

konkurent <konkur|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Konkurrent < ld prees partits concurrens koos v kokku jooksev) • võistleja (ka majanduslikult), rivaal

konkurents <konkur|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld concurrentia < ld concurrere koos v kokku jooksma)
1. võistlus, protsess, mille puhul mitu subjekti taotlevad samaaegselt sama eesmärki ning püüavad teisi taotlejaid edestada
2. biol (organismide) olelusvõitlus
3. maj turusuhetes osalejate omavaheline võistlus samal turupoolel (nt pakkujate vahel)

konspekteerima <konspekt|`eerima -eerib 28 v> , konspektima <konsp|`ektima -ektib 28 v> • sisu lühidalt kokku võtma, konspekti valmistama

konstriktor <konstr`iktor -i 2e s> (uusld constrictor < ld constringere kokku nöörima) • anat sulgurlihas

konstringeerima <konstring|`eerima -eerib 28 v> (ld constringere) • med kokku tõmbama, kokku pigistama

konstrueerima <konstru|`eerima -eerib 28 v> (ld construere kokku seadma, ehitama) • tarindama; tehn masinaid, seadmeid, aparaate, mööblit, rõivaid vm tööstustooteid ja nende elemente looma, kujustama ja vastavat dokumentatsiooni koostama; mat mingite andmete põhjal geomeetrilist kujundit joonestama

kontaktkeevitus <+ keevitus -e 11 s> (< kontakt) • tehn metallide elekterkeevitus, mille puhul keevisliide saadakse vahelduvvooluga (harvem alalisvooluga) kuumutatud liitekohti kokku surudes

kontamineerima <kontamin|`eerima -eerib 28 v> (ld contaminare ühendama) • lgv, kirj kaht v mitut teost, väljendit, motiivi vm kokku sulatama

kontraheerima <kontrah|`eerima -eerib 28 v> (ld contrahere) • kokku tõmbama, koondama; maj lepingut sõlmima, lepingusüsteemi rakendama

kontraheeruma <kontrah`eeruma 27 v> • kokku tõmbuma; lgv kontraktsioonile alluma

kontrahent <kontrah|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits contrahens kokku tõmbav)
1. jur lepinglane, lepinguosaline
2. hrv vastaspool

kontraktsioon <kontraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld contractio)
1. ahenemine, kokkutõmbumine, kootumine
2. füüs keha kokkutõmbumine
3. keem mahu vähenemine kahe vedeliku segunemisel
4. lgv keelendi vormiline lühenemine, millega kaasneb tihti morfeemide segunemine (nt naabersilpidesse kuuluvate vokaalide kokkusulamine üheks vokaaliks v diftongiks vahekonsonantide kao tõttu)
lihasekontraktsioonfüsiol lihase liigutus, kus lihasrakud tõmbuvad teataval viisil kokku

konvenients <konveni|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld convenientia < convenire kokku tulema v sobima), konvenants <konven|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr convenance < ld) • viisakusreeglitekohane käitumine, seltskondliku käitumise normsus, sündsus käitumises

konvent <konv|`ent -endi -`enti 22e s> (ld conventus < convenire kokku tulema)
1. üliõpilas- vm organisatsiooni koosolek, organ v kooskäimisruum
2. relig katoliku klooster (eriti kerjusordudel); kloostri elanikkond; kloostri hääleõiguslike liikmete koosolek
3. aj mõnes riigis haldusorgan
4. piltl ühishuviliste klubi

konverents <konver|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld conferentia < ld conferre kokku tooma) • nõupidamine; riikide v organisatsioonide esindajate kokkutulek kindlaksmääratud küsimuste arutamiseks ning lahendamiseks

konvolutsioon <konvolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld convolvere kokku rullima) • mat binaarne operatsioon funktsioonide v ridade hulgal

konvoluut <konvol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld perf partits convolutus kokku rullitud)
1. rull, kokkurullitud ning kinniköidetud ürikute, toimikute v kirjade kimp
2. mitmikköide, mitme eri trükiteose, üriku v käsikirja kokkuköitmisel saadud ühine köide

korrasioon <korrasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl corrasion < ld perf partits corrasus kokku kraabitud) • geol tuuleihe, kivimipindade ihumine (kulutamine) tuulest kantud liiva poolt

lateks <lateks -i 2e s> (< ld latex vedelik) • bot pms kautšukipuude (heveade) piimmahl; piimataoline vedelik taimedes, mis õhuga kokku puutudes koaguleerub; tehn sünteeskautšuki vm polümeeri vesiemulsioon, kasut sideainena värvides, lakkides ja liimides
lateksvärv, emulsioonvärvsünteeskautšuki vesiemulsiooniga valmistatud värv

lokria <l`okria 1 s> (< pn Lokris, piirkond Kreekas) • muus diatooniline helilaad, mille esimene, kolmas ja viies aste kokku moodustavad vähendatud kolmkõla

marjas <marjas -e 9 s> (pr mariage abielu) • kahekesi v neljakesi mängitav kaardimäng, kusjuures nelja mängija puhul vastasistujad mängivad kokku

membra disiecta [membra disj·ekta] (ld) • laiali pillutud liikmed, st kokku kuuluvad, kuid eri kohtades (v segamini) paiknevad terviku osad

miks <m`iks miksi m`iksi 22e s> (ingl mix segu) • segustatu, kokkusegatu (nt mikseriga (3) töödeldud videokujutis); muus pala, mis on kokku pandud varemloodud muusikapalade komponentidest; sellelaadne praktika sai alguse 1980ndate diskomuusikast, vt ka remiks

mikser <m`ikser -i 2e s> (ingl mixer < mix kokku segama)
1. köögimasin toiduainete segamiseks, peenestamiseks ja vahustamiseks
2. tehn segur; vedelmalmi kogumise agregaat
3. info, tehn segusti, signaalide segustamise ja reguleerimise seade

miksima <m`iksima miksib 28 v> (ingl mix < ld miscere) • kokku segama, segustama

miksotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< ingl mix kokku segama + -troofne) • zool segatoiduline (looma kohta)

mimoos <mim|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mimos jäljendaja, matkija) • bot taim liblikõieliste sugukonnast; tuntuim liik häbelik mimoos (Mimosa pudica) on sulgjate lehtedega ilutaim, mis puudutamisel tõmbab lehed kokku

ministeriaal <ministeri|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld ministerialis < ld ministerium teenistus) • aj keskajal mittevaba teenija kuninga v suurfeodaali õukonnas (pms Saksamaal); sulasid hiljem kokku alamaadliga

mobiliseerima <mobilis|`eerima -eerib 28 v> (pr mobiliser) • mobilisatsiooni teostama, mobiilseks tegema; tegevusse rakendama; jõudu kokku võtma, kogu jõust pingutama

mosaiik <mosa|`iik -iigi -`iiki 22e s> (keskld mosaicum (opus) < ld museus mosaiigi-) • kunst kildtehnika, erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- vm tükikestest kokku pandud pinnakaunistus; piltl erilaadsetest osakestest koosnev (kunstiline) tervik, nt mosaiikromaan
mosaiikklaaskunst klaasanumad v -esemed, mis on kokku sulatatud varem ettevalmistatud väikestest klaasitükkidest, vt ka millefiori
mosaiiklaiksusbiol rohelistel taimeosadel korrapäratult paigutunud tume- kuni helerohelised laigud; on kloroplastide ebaühtlase jaotumuse tagajärg

negotsieerima <negotsi|`eerima -eerib 28 v> (pr négocier < ld negotiari kaubitsema) • maj tehingus kokku leppima; läbirääkimisi pidama

OTC {lüh ingl sõnadest over the counter} • maj mitme poole vaheline tehing finantsinstrumendiga, mille tingimustes on kokku lepitud ning mis on sooritatud börsiväliselt

parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism

pariteet <parit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld paritas) • üheõiguslikkus; võrdväärsus, üheväärsus; maj hinna võrdumine nominaalhinnaga; kursi võrdumine algkursiga
valuutapariteetmaj kahe v enama valuuta ostujõu võrdne suhe
pariteetkurssmaj kurss, mis langeb täpselt kokku väärtpaberi nimihinnaga

pasteerima <past|`eerima -eerib 28 v> (< pasta) • kõnek hambapastaga kokku määrima

polüptühhon <polüpt`ühhon -i 2e s> (< kr polyptychos mitmeks kokku murtud, mitmeleheline < polü- + ptyssō murran kokku) • kunst neljast v enamast osast koosnev kunstiteos (pms maal, reljeef), tiibaltar vms. Vt ka diptühhon, triptühhon, pentaptühhon

portfell <p`ortf|`ell -elli -`elli 22e s> (pr portefeuille < porter kandma + feuille leht)
1. tavaliselt ühesangaline lukustatav nahast v tehisnahast mapp
2. maj investorile kuuluvad väärtpaberid kokku
ministriportfellpiltl ministri ametikoht
portfelliinvesteeringmaj strateegiline investeering väärtpaberitesse ilma kontrollivat mõju saavutamata

prekliiniline <+ kliinili|ne -se -st 12 adj> (< pre- + kliiniline) med
1. haiguse puhkemisele eelnev (järk)
2. enne kliinilist õpetust toimuv (s.o enne kui üliõpilane patsientidega kokku puutub)

proosit <proosit interj> (ld prosit olgu kasuks) • terviseks (öeldakse klaase tõstes või kokku lüües)

remiksima <rem|`iksima -iksib 28 v> (ingl remix < re- + miksima) • kokku segama, taassegama; muus erinevaid muusikateoseid, muusikalisi motiive v meloodiaid vabalt kokku segama

resümeerima <resüm|`eerima -eerib 28 v> (< resümee) • (lühidalt) kokku võtma, ülevaadet andma

retort <ret|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr retorte < ld retorquere, perf partits retortus tagasi pöörama) • keem, tehn laboris kasutatav erilise kujuga klaas- v metallnõu kõrgel temperatuuril toimuvate protsesside (utmise, destilleerimise jm) teostamiseks
retortahitehn tööstusahi, milles kuumutatav materjal v kuumutatavad tooted asetsevad ühes v mitmes hermeetiliselt suletud, tulekindlast materjalist retordis ega puutu seetõttu kokku põlemisgaasidega

retraheeruma <retrah`eeruma 27 v> (< ld retrahere kokku tõmbama) • med kootuma, kokku tõmbuma, kortsuma, lühenema

rulaad <rul|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr roulade < rouler kokku rullima) • kok õhuke vasardatud, maitsestatud ja rulli keeratud (täidisega) lihalõik, mida võib keeta, hautada v küpsetada

sanskrit <s`anskr|`it -iti -`itti 22e s> (sanskr saṃskṛta kokku pandud, täiuslik) • lgv India keelte vanima arengujärgu rangelt normitud kirjakeel, tänapäeval usurituaalide keel

sera parsimonia in fundo est [seera parsimoonia in fundo est] (ld) • kui näpud põhjas, on hilja kokku hoida (Seneca)

sirenomeelia <sirenom`eelia 1 s> (< kr Seirēn sireen + melos jäse) • med liitjalgsus, kaasasündinud väärareng, kus alajäsemed on kokku kasvanud

skool <sk`ool interj> (rts skål < vanapõhja skál kauss) • terviseks (öeldakse klaase tõstes või kokku lüües)

stipuleerima <stipul|`eerima -eerib 28 v> (ld stipulari kokku leppima) • läbirääkimisi pidama, kokku leppima; sobingut tegema

stringendo [strindž·endo] (it kokku surudes), lüh string.muus ägenedes, s.o ettekande tempot vähehaaval kiirendades

stringentne <string`ent|ne -se 2 adj> (< ld stringere, prees partits stringens kokku tõmbama v suruma) • pingutatud, kokkusurutud; järjekindel

summeerima <summ|`eerima -eerib 28 v> • kokku arvutama, summaks liitma

sünteetika <sünteetika 1 s> (< kr synthetikos kokku panev) • sünteesaine(d) v -materjal(id)

sünteetiline <sünteetili|ne -se -st 12 adj> (< kr synthetikos kokku panev) • süntees-, sünteesil rajanev, sünteesi teel saadud; liitev, ühendav; keem keemiliselt saadud, tehislik
sünteetiline keellgv keel, mis kasutab lauseliikmete märkimiseks morfeemide lisamist sõnatüvedele, vt ka analüütiline keel

šveissima <šv`eissima šveisib 28 v> (sks schweissen) • tehn keevitama, metalle kokku liitma

triptühhon <triptühhon -i 19 s> (< kr triptychos kolmeks kokku murtud < tri- + ptyssō murran kokku) • kunst kolmeosaline kunstiteos (pms maal, reljeef); keskaegne tiibaltar v ikoon, mis koosneb liikumatust keskosast ja kahest liigutatavast tiivast. Vt ka diptühhon


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur