[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 408 artiklit, väljastan 200

adžika <adžika 1 s> (vn аджика < abhaasi аџьыка sool) • kok vürtsikas lõunamaiste maitseainete segu

afinatsioon <afinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Affination < pr affiner puhastama) • mäend väärismetallide lisandeist puhastamine; kok suhkrukristallide siirupist eraldamine

afineerima <afin|`eerima -eerib 28 v> (pr affiner puhastama) • mäend väärismetalle lisandeist puhastama; kok suhkrutööstuses: suhkrukristalle siirupist eraldama

agraz [agr·as] (hisp < agro hapu) • valmimata viinamari; kok värsketest viinamarjadest valmistatud karastusjook

aioli <ai´oli 16 s> (pr < oksitaani aiòli) • kok küüslaugumajonees

airaan <air|`aan -aani -`aani 22e s> (trg ayran) • kok hapupiimajook, saadakse lehma-, kitse-, lamba-, hobuse- v kaamelipiima kääritamisel; tarvit Kasahstanis, Kesk-Aasias, Kaukaasias ja Siberis

à la broche [alabr·oš] (pr) • kok vardas küpsetatud v grillitud

à la glace [alagl·as] (pr, glace jää) • kok jahutatuna, külmalt

al dente (it, dente hammas) • kok poolkõva, tähistab makaronide ja köögiviljade keetmisel nende valmidusastet

antipasti [antip·asti] (it pl < pasto söögikord, söömaaeg) • kok eelroog Itaalia köögis; Itaalia-pärane külm liha-, juustu- ja köögiviljavalik

antree <antr`ee 26i s> (pr entrée < entrer sisenema)
1. arhit maja v korteri eesruum
2. kok roog, mida serveeritakse piduliku menüü puhul päris alguses v eelroa v supi järel supi ja põhiroa vahel

antrekoot <antrek|`oot -oodi -`ooti 22e s> (pr entrecôte < entre vahel + côte külg) • kok veise seljatükk; praetud veiselihalõik

antremee <antrem`ee 26i s> (pr entremets < entre vahel + mets roog) • kok magussöök (vaheroana)

aspikk <asp|`ikk -iki -i`kki 22e s> (pr aspic) • kok teatav liha- v kalaleemetarrend

assortii <assort`ii 26 s> (pr perf partits assorti sobivalt valitud < assortir välja valima, koostama) • kok eri v eelroana serveeritav (sama liiki) suupistete valik; sama liiki, kuid erineva kuju ja maitsega maiustused (nt šokolaad); kõnek igasugune valik või segu

asuu <as`uu 26 s> (vn азу < trg azık pajuk, reisimoon) • kok toit hautatud lihatükikestest, praekartulitest, hapukurgist ja kastmest

atsidofiilpiim <+ p`iim piima p`iima 22u s> • kok piimatoode, mis on hapendatud atsidofiilbakteritega

au four [ofuur] (pr) • kok ahjus (küpsetatud)

au naturel [onatür·el] (pr) • loomulikul kujul, nagu loodus on loonud; kok kuumutamata, lisanditeta

baaba <baaba 16 s> (vn баба, poola baba < naine, eit) • kok silindrikujulises vormis küpsetatud magus sai

bagel <bagel -i 2e s> (ingl < jidiš bejgl) • kok rõngakujuline pärmitainast saiake, mida enne ahjus küpsetamist lühikest aega keedetakse

bagett <bag|`ett -eti -`etti 22e s> (pr baguette < ld baculum kepp)
1. nikerdatud v värvitud ehisliist pildiraamina v seinakaunistusena
2. kok baguette

baguette [bag·ett] (pr < ld baculum kepp) • kok pikk peenike krõbeda koorikuga sai

bain-marie [bä(n)mar·i] (pr) • kok veevann, kus soojendatakse toitu

baklava <bakl´ava 17~16 s> (trg baklava) • kok mee v suhkrusiirupiga üle valatud pähkli- v mandlitäidisega filotainaküpsetis

balõkk <bal|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn балык < tat kala) • kok kergelt soolatud ja õhu käes kuivatatud (vinnutatud) v külmsuitsutatud vääriskala (seljaosa)

baranka <bar´anka 16 s> (vn баранка) • kok nisujahust rõngel

barbecue [baa(r)bikjuu] (ingl < haiti barbacòa küpsetusrest) kok
1. väligrill, suitsutus- v praadimisraam kala, liha, köögivilja jm röstimiseks
2. väligrillil röstitud toit, eriti liha
3. grillipidu

basmati <basm´ati 16 s> (hindi bāsmatī aromaatne, lõhnav) • kok pikateraline peene maitsega aromaatne riis

basturmaa <basturm`aa 26 s> (trg pastırma, bastırma) • kok Armeenia päritolu kuivatatud veisefilee; Gruusias: marineeritud ja grillitud sealihakuubikud

batoon <bat|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn батон < pr bâton kepp, sau) • kok piklik saiapäts; kompvek

bearni kaste (< pn Béarn, Prantsusmaa piirkond), ka Bearni kastekok Hollandi kaste munast, võist ja šalotist, maitsestatud veini ja ürtidega

bebee <beb`ee 26i s> (< pr bébé imik) • kok suhkrukreemiga kaetud kook, mille täidiseks on vahukoor

besee <bes`ee 26i s> (sks Baiser < pr baiser suudlus) • kok vahustatud munavalgest ja suhkrust valmistatud õhuline küpsetis (küpsis, kook, tort)

bešamellkaste <+ kaste k`astme 5 s> (< pn L. de Béchameil, Louis XIV õukondlane, 1630–1703) • kok valge piimakaste liha-, kala- vm toitude juurde

biifsteek <b`iifst|`eek -eegi -`eeki 22e s> (ingl beefsteak) • kok praetud v grillitud veiselihalõik

bisk <b`isk biski b`iski 22e s> (pr bisque) • kok paks rammus püreesupp koorikloomadest (vähid, krabid, homaarid)

biskott <bisk|`ott -oti -`otti 22e s> (it biscotto < ld bis coctus kaks korda küpsetatud) • kok kuivik; praetud leivaviil; liik küpsiseid

biskviit <biskv|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr biscuit < ld bis coctus kaks korda küpsetatud) • kok kuiv, kerge kook jahust, vahustatud munadest ja suhkrust; kõva õhuke küpsis
biskviitportselankunst matt glasuurimata portselan

bitkii <bitk`ii 26 s> (vn pl битки < бить lööma) • kok ümmargune hakk-kotlet

blanmanžee <blanmanž`ee 26i s> (pr blanc-manger „valge toit“) kok
1. magus piimatarretis mandlitega
2. kanaliha- v kalatarretis

blanšeerimine <blanš`eerimi|ne -se -st 12 s> (pr blanchir < blanc valge) • kok helestamine, puu- ja köögivilja (ka mõningate kalaliikide) lühiajaline (1–2 min) töötlemine keevas vees v aurus

bœuf bourguignon [böf burginj·o(n)] (< pr bourguignon < pn Bourgogne Burgundia, piirkond Prantsusmaal) • kok punases veinis valmistatud veiseraguu peekoni, sibula ja seentega

bool1 <b`ool booli b`ooli 22e s> (< ingl bowl kauss) • kok külm jook lahjendatud veinist v mahlast puuvilja v marjadega, serveeritakse spetsiaalsetes boolinõudes

bordüür <bord|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr bordure)
1. poort (4), mustriga ilustatud servmine riba v vööt rõival, käsitöödel, tapeeditud seinal jne
2. trük kaunistus teksti raamistusena trükitehnikas
3. aiand madal kitsas riba istutatud taimedest mingi ala raamimiseks aedades ja parkides
4. kok toidu raamkaunistus

borš <b`orš borši b`orši 22e s> (vn борщ < борщевик karuputk) • kok peedi- ja kapsasupp maitseainetega

boršokk <borš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem борщок < borš) • kok peedileemepuljong

botvinja <botv´inja 16 s> (vn ботвинья < ботва (juurvilja)pealsed) • kok külm kalasupp; kaljast, keedetud kalast, aedviljast (värskest kurgist, sibulast, oblikast, peedilehtedest) jm valmistatud külm toit

bouillabaisse [bujab·ess] (pr < oksitaani boui-abaisso < bouie keetma + abaissa langetama) • kok Lõuna-Prantsusmaa päritolu luksuslik kalaroog: kalaraguu v -supp

brii <br`ii 26 s> (< pn Brie, piirkond Prantsusmaal), ka Brie pnkok valge hallitusega kaetud Prantsuse lauajuust

briošš <bri|`ošš -oši -`ošši 22e s> (pr brioche) • kok kõnek nupsusai, poolmagus pärmitainakukkel v võisaiake

bruschetta [brusk·etta] (it < bruscare röstima) • kok eelroana pakutav, oliiviõliga määritud ja sageli küüslaugu ja tomatiga maitsestatud krõbe saiaviil

brõnsa <brõnsa 16 s> (vn брынза < rumeenia brânză) • kok lambapiimajuust

brülee <brül`ee 26i s> (< pr brûlé põletatud, kõrvetatud) • kok pruunistatud suhkur (tarvit magusroogade maitsestamiseks ja katmiseks)
brüleekreemahjus küpsetatud koorekreem, mis on kaetud brüleega

bubert <bubert -i 2e s> (sks Bubbert) • kok magustoit piimast, jahust (v mannast), suhkrust ja vahustatud munadest

buffet [büf·e] (pr) • kok Rootsi laud, serveerimisviis, mille puhul toidud ja joogid pannakse lauale, kust iga sööja valib endale soovitu ise

bulett <bul|`ett -eti -`etti 22e s> (pr boulette) • kok hakkliha-, kala-, kartuli-, juurviljakotleti, -palli v -frikadelli nimetus klassikalises kulinaariakirjanduses

bulgur <b`ulgur -i 2e s> (trg) • kok kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu

burger <b`urger -i 2e s> (< hamburger) • kok hamburger, poolitatud kukkel, mille vahel on kotlet v muu lisand

burrito <burr´ito 16 s> (hisp burrito) • kok rulli keeratud ja liha, ubade vms täidetud tortilja

bušee <buš`ee 26i s> (pr bouchée suutäis < bouche suu) • kok väike lehttainapirukas

böff <b`öff böfi b`öffi 22e s> (pr bœuf veiseliha) • kok toit toorest kaabitud veiselihast (munakollase, kilu vms lisandiga), Tatari böff

böfstrooganov <böfstrooganov -i 19 s> (pr Bœuf Stroganoff) • kok praetud veiselihatükikesed kastmes (Aleksander I õukonnas teeninud prantslase M. A. Carême’i retsept)

café au lait [kaf·e ol·e] (pr) • kok kohv (kuuma) piimaga

café noir [kaf·e nuaar] (pr) • kok must kohv

caffè latte [kaffee latte] (it) • kok espressost ja vahustatud piimast tehtud kohvijook

cajun [keidžən] (ingl < pr les Acadiens akaadialased < pn Acadie, endine Prantsusmaa koloonia praeguse Kanada alal)
1. muus USA Prantsuse asunike folkloorsele muusikale toetuv kantristiilile lähedane muusikavool
2. kok maitseainesegu (paprika, küüslauk, valge ja must pipar, tüümian jt)

cappuccino [kaputšiino] (it) • kok espresso kuuma vahustatud piimaga (1 osa espressot, 2–3 osa piima) v vahukoorega

carpaccio [karp·atšo] (it < pn V. Carpaccio, Itaalia maalikunstnik, u 1460–1525/26) • kok Itaalia suupiste, pipra, sidrunimahla ja oliiviõliga maitsestatud veisefilee

chapati [tšəp·ati] (ingl < hindi chapāti) • kok pannkooki meenutav täisterajahust lame Aasia leib

chateaubriand [šatobriaa(n)] (< pn F. R. de Chateaubriand, Prantsuse kirjanik, 1768–1848) • kok praetud v grillitud veisefileetükk erilise kastmega; praetud v paneeritud kotlet petersellivõi ja mädarõikaga

chips [tšips] (ingl pl) kok
1. kartuli-, maisi- vm krõpsud
2. krõbekartulid, Inglise traditsioonilise eine fish and chips koostisosa

ciabatta [tšab·atta] (it „tuhvel“) • kok nisu- ja kõvanisujahu segust, hrl neljakandiline Itaalia leib, mis on seest õhuline ja pealt krõbe

cordon-bleu [kord·o(n) blö] (pr „sinine lint“) kok
1. meisterkokk, sinise lindi kandja (rahvusvaheline tiitel)
2. suurepärane kokk (komplimendina maitsva roa valmistajale)

croissant [kruass·a(n)] (pr „kasvav, tõusev“) • kok kohev sarvesai

custard [kastəd] (ingl) • kok magustoidukaste; põhikomponendid on muna, piim ja suhkur

defrosteerima <+ frost|`eerima -eerib 28 v> (< de- + ingl frost pakane) • kok külmutatud toiduaineid sulatama enne toiduks tarvitamist v tehnoloogilist töötlemist

delikatess <delikat|`ess -essi -`essi 22e s> (pr délicatesse) • kok hõrgutis, hõrk roog, maiuspala

dessert <dess|`ert -erdi -`erti 22e s> (pr) • kok järelroog, magustoit, puuviljad v maiustused (lõuna)eine lõpuks
dessertveinrohke suhkrusisalduse ja alkoholilisandiga viinamarjavein

dipp <d`ipp dipi d`ippi 22e s> (< ingl dip sisse kastma) • kok paks külm vürtsikaste, millesse kastetakse tükeldatud toiduaineid (nt leiba, juustu, vorsti, köögivilja jm)

dolma <dolma 16 s> (trg täidis, täide < dolmak täitma) • kok viinamarjalehe- v datlileherull riisi-hakkliha-, köögivilja- vm täidisega

dražee <draž`ee 26i s> (pr dragée) • kok suhkurdatud v šokolaadimassiga kaetud ümar kompvek; farm mõningate ravimite sissevõtmise lihtsustamiseks kasutatav ümar ravimvorm, kus ravi- ja abiainetega kaetud suhkrugraanul on omakorda kaetud kihiga, mis varjab ebameeldiva maitse või kaitseb raviaineid maomahla eest

džemm <dž`emm džemmi dž`emmi 22e s> (ingl jam) • kok paks puuvilja- v marjakeedis. Vt ka konfitüür

düšess <düš|`ess -essi -`essi 22e s> (pr duchesse hertsoginna) • kok plaadil spiraalikujuliste paladena küpsetatud kartulipüree, mida serveeritakse praelisandina; aiand teatud dessertpirnisort

edam <edam -i 2e s> (< pn Edam, linn Hollandis), ka Edam pnkok kõva kerakujuline v kandiline juust, kaetud punase vahaga

ekläär <ekl|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr éclair välk), ekleer <ekl|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn < pr) • kok väike kreemitäidise ja (šokolaadi)glasuuriga keedutainakook

eskalopp <eskal|`opp -opi -`oppi 22e s> (pr escalope < vanapr pähklikoor, teokarp) • kok piklikud õhukesed lihalõigud kastmes

espanjool <espanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< hisp español, pr espagnol hispaania keel)
1. lgv ladiino, heebrea sugemetega romaani keel, mida rääkisid sefardid
2. kok pruun v tumepunane põhikaste

espresso <espr´esso 16 s> (it caffè espresso „kiire kohv“) • kok masinas aururõhuga keedetud kange kohv: ühele tassitäiele võetakse vähemalt 7 g värskelt jahvatatud tumedama röstiga kohvi

essents <ess|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld essentia olu, olemus) • keem eeterlike õlide kontsentreeritud alkohollahus; kok lõhna- v maitseainete kontsentraat; piltl olemus, tuum

fariinsuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> (< ld farina jahu, pulber) • kok esimeses puhastusprotsessis saadud kollane v pruun suhkur, mis sisaldab veel aroomiaineid jt toitaineid, mis edasisel puhastamisel kaovad

farss <f`arss farsi f`arssi 22e s> (pr farce < ld farcire täitma)
1. teater lühike jämekoomiline olustikuline näidend keskajal Prantsusmaal; jant, lühikomöödia v labasevõitu vodevill; piltl jant, labane nali
2. kok hakktäidis lihast, kalast v seentest

farssima <f`arssima farsib 28 v> (pr farcir < ld farcire täitma) • kok farsiga (2) täitma

feta <feta 16 s> (uuskr) • kok kitse- v lambapiimast tehtud toorjuust

filee <fil`ee 26i s> (pr filet < fil niit)
1. tekst võrkpits (kasut kardinateks, laudlinadeks jm)
2. kok pehmeim osa kodu- v metsloomade lihast mõlemal pool selgroogu ja selle all, lindude rinnatükk, kala seljaliha; roog eespool loetletud lihaosadest

fileerima <fil|`eerima -eerib 28 v> (< filee)
1. tekst võrkpitsi valmistama
2. kok fileed (2) eraldama
3. (pr filer) muus heli pikalt sujuvalt kuni hääbumiseni kõlada laskma

filotainas <+ tainas t`aina 7 s> (ingl filo < uuskr fillo leht) • kok Kreekast pärinev paberõhuke tainas pirukate ja mitmesuguste suupistete valmistamiseks

fines herbes [finz·erb] (pr peened ürdid) • kok teatud maitsetaimed, mida kasut toitude maitsestamiseks

flambeerima <flamb|`eerima -eerib 28 v> (pr flamber leegitsema, süütama) • kok rooga alkoholiga kastma ja seda leegitsevana serveerima

flammeri <flammeri 1e s> (ingl flummery < kõmri llymru) • kok magus puder mannast, jahust, riisist v saagost ja munadest; serveeritakse külmalt

flipp <fl`ipp flipi fl`ippi 22e s> (ingl flip) • kok mahla- v õllejook, mis on segatud vahustatud munakollasega ja hrl ka alkoholiga; pärineb Põhja-Ameerikast

foie gras [fuagr·a] (pr rasvamaks) • kok eritõugu spetsiaalsel nuumal olnud hanede või partide maks, mille rakkudel on rasva hüpertroofia; sellisest maksast valmistatud delikatess

fondant [fo(n)d·a(n)] (pr (suus) sulav, mahlakas) • kok pehme magus segu, kasut kompvekkide täitmiseks, kookide katmiseks jm

fondüü <fond`üü 26 s> (pr fondue < fondre sulama, sulatama) • kok söögilaual erilises nõus leegi kohal valmistatav toit; nt sulatatud juust v šokolaad

friikartulid pl <+ k`artul -i 2e s> (pr (pommes) frites) • kok rohkes rasvas praetud kartuliribad

frikadell <frikad|`ell -elli -`elli 22e s> (pr fricadelle) • kok väike hakklihapall

frikandoo <frikand`oo 26 s> (pr fricandeau) • kok valitud lihatükkidest vasikapraad

frikassee <frikass`ee 26i s> (pr fricassée < fricasser hautama) • kok kana-, vasika-, talle- v küülikuraguu heledas pikantses kastmes

frikasseerima <frikass|`eerima -eerib 28 v> (pr fricasser) • kok frikasseed valmistama

fritter <fr`itter -i 2e s> (< frittima2) • kok frittimisseade

frittima2 <fr`ittima fritib 28 v> (pr fritter) • kok liha, kala, köögivilja jm rohkes kuumas õlis küpsetama

fritüür <frit|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr friture)
1. kok kuum rasvaine; rohkes rasvaines praetud toit
2. fritter

furšett <furš|`ett -eti -`etti 22e s> (< pr fourchette kahvel) • kok kerge eine lühikesel püstijalavastuvõtul, mis korraldatakse ametiasjus v tervituste ja õnnitluste vastuvõtmiseks

fusion [fjuuž(ə)n] (ingl ühtesulamine) • muus erinevate stiilide segunemisel tekkiv muusika, kitsamas tähenduses džässrokk; mõistet hakati kasutama 1970ndate alguses USA-s; kok eri rahvuste toidukultuuride segamisel tekkinud kulinaariastiil

fümee <füm`ee 26i s> (pr fumet) • kok suppide ja kastmete valmistamiseks keedetud kontsentreeritud põhipuljong

galantiin <galant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr galantine) • kok pošeeritud liharoog, mida serveeritakse külmalt tarrendis

galett <gal|`ett -eti -`etti 22e s> (pr galette < galet sile lame kivi) • kok õhuke ja kerge, pärmita valmistatud ülepannikook nisu-, riisi- v tatrajahust

gastronoomia <+ n`oomia 1 s> (pr gastronomie < gastro- + -noomia) • kok peen kokakunst, oskus valmistada häid, valitud toite; maiustlemine; van delikatesskaubad

gazpacho [gasp·atšo] (hisp) • kok külm aedvilja-, pms tomatipüreesupp

gigot [žig·o] (pr)
1. kok lamba- või tallekints
2. tekst õla poole kotina avarduv varrukas naiseriietuses XIX–XX s

ginger ale [džindžə(r) eil] (ingl) • kok ingveriga karastusjook; kasutatakse boolide ja segujookide valmistamisel; alkoholivabades kokteilides asendab vahuveini. Vt ka ale

glasuur <glas|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Glasur < Glas klaas)
1. vaap, õhuke klaasjas kiht, millega kaetakse savinõusid ja portselanesemeid
2. kok õhuke sulatatud suhkru v šokolaadi kiht kookidel, puuviljadel jm

gnocchi [njokki] (it pl) • kok väikesed keedetud tainaklimbid

gorgonzola [gorgondzoola] , ka Gorgonzola pn (< Itaalia kohanimi) • kok Itaalia sinihallitusjuust

gouda <gouda 16 s> (< pn Gouda, linn Hollandis), ka Gouda pnkok mahe Hollandi juust

gratineerima <gratin|`eerima -eerib 28 v> (pr gratiner) • kok keedetud v hautatud liha-, kala- v aedviljarooga kuni pruunika koorikuga kattumiseni ahjus üleküpsetama

gratään <grat|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr gratin) • kok gratineeritud toit, ahjus üleküpsetatud toit

grenadiin2 <grenad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr grenadine < Grenade Granada, linn Hispaanias) • kok medaljonikujuliseks klopitud, pekitud linnu- v vasikalihalõik

grenadiin3 <grenad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr grenadine < grenade granaatõun) • kok granaatõunasiirup; sellest valmistatud jook

griljaaž <grilj|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (< pr grillage röstimine) • kok röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklid; ka neid sisaldav šokolaad

grill <gr`ill grilli gr`illi 22e s> (ingl) • kok röst, röster, röstimisseade toiduainete küpsetamiseks hõõguvail sütel
grillbaargrillköögiga söögisaal

guacamole [guakamoole] (hisp) • kok Mehhiko-pärane küüslaugu ja sidrunimahlaga maitsestatud avokaadopüree

guljašš <gulj|`ašš -aši -`ašši 22e s> (ung gulyás lehmakarjus) • kok Ungari rahvustoit, supp või ühepajatoit hautatud veise-, sea- v kanalihast ning aedviljast, maitsestatud sibula, küüslaugu, paprika ning vürtsidega

halvaa <halv`aa 26 s> (ar halwā) • kok suhkrust, siirupist, õlitaimede seemneist, pähkleist ja jahust valmistatud idamaine maiustus

hamburger <hamburger -i 19 s; h`amb`urger -i 2e s> (< pn Hamburg, linn Saksamaal) • kok burger, poolitatud kukkel, mille vahel on kotlet v muu lisand. Vt ka hot dog

hangi <hangi 16 s> (maoori) • maasse kaevatud auk, milles maoorid küpsetasid liha, kartuleid jm; kok sellisel viisil valmistatud toit

hartšo <hartšo 16 s> , hartšoo <hartš`oo 26i s> (gruusia) • kok vürtsitatud supp veise- v lambalihast, riisist ja maisijahust; gruusia rahvusroog

hašee <haš`ee 26i s> (pr haché < hacher hakkima) • kok toit hakklihast, hrl hakkliha kastmes

hatšapuri <hatšapuri 17~16 s> (gruusia) • kok teatava Gruusia juustu suluguniga valmistatav Gruusia nisuleib

hinkali <h`inkali 1e s> (gruusia), hinkaali <hinkaali 16 s> • kok Gruusia päritolu, enamasti lihatäidisega tainataskuke

hollandaise [ola(n)deez] (pr) • kok sulavõist ja munakollasest valmistatud Hollandi kaste

hors-d’œuvre [oord·övr] (pr) • kok eelroog, suupiste

hot dog (Ameerika ingl „kuum koer“) • kok kuum viinerisai; algul tähendas Frankfurdi vorsti, mis XX s alguses toodi USA-sse, kus seda serveeriti sinepiga maitsestatult kahe saiapoolmiku vahel. Vt ka hamburger

huile vierge [üil vjerž] (pr) • kok oliiviõli, külmpressitud esmaklassiline väärtuslikem oliiviõli liik; kasut salatites, kastmetes jne

hummus <h`ummus -e 11~9 s> (trg humus) • kok kikerhernepasta

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

invertsuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> • kok puuviljades ja mees sisalduv v roosuhkru inversioonil saadav fruktoosi ja glükoosi segu; kasut toiduainetööstuses

jalapeno <jalapeno 17~16 s> (hisp jalapeño < pn Xalapa (Jalapa), linn Mehhikos) • kok tumeroheline Mehhiko tšilli

jambalaya [džambal·aia] (< pr jambon sink + à la millegi moodi, millegipäraselt + Aafrika k-d ya riis) • kok USA Louisiana osariigi kreooli köögist pärit roog sibula, paprika, liha, singi ja riisiga, maitsestatud cajun’iga (2)

jogurt <jogurt -i 2e s> (trg yoğurt < yoğun paks, tihe) • kok piimhappebakterite puhaskultuuril kääritatud hapupiimatoode; sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivainet, valmistatakse täispiimast, lisandina kasut rasvavaba piimapulbrit, suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid

julienne [žülj·en] (pr < pn Julien v Julienne) • kok peenikesteks ribadeks tükeldatud köögiviljad

kaaviar <k`aaviar -i 19~2e s> (keskld caviarium, keskkr chabiari, vrd trg havyar) • kok toiduna kasutatav soolatud kalamari, eriti tuurlaste mari (must kaaviar) v lõhilaste mari (punane kaaviar)

kabanoss <kaban|`oss -ossi -`ossi 22e s> (poola kabanos < rumeenia cabanos) • kok pikk peenike vorst

kaimakk <kaim|`akk -aki -`akki 22e s> (vn каймак < tat) • kok paks ahjus kuumutatud piimakoor

kakao <kak`ao 26 s> (hisp cacao < nahua cacauatl kakaopuu) • kok kakaopuu seemneist valmistatud pulber; sellest tehtud jook; pressitud kakaoubade jahvatamisel saadav kakaopulber e kakaojahu on šokolaadi peaosis
kakaopuubot troopikapuu (Theobroma), mille seemnetest, nn kakaoubadest, saadakse pressimisel kakaovõid e kakaorasva

kalatš <kal|`atš -atši -`atši 22e s> (vn колач, калач) • kok teatavat liiki rõngassai

kamambeer <kamamb|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< pn Camembert, küla Prantsusmaal), ka Camembert pnkok lambapiimast valmistatud valgehallitusjuust, pehme Prantsuse juust

kanapee <kanap`ee 26i s> (pr canapé)
1. lamamisdiivan, väike kõrgendatud peatsiga diivan
2. kok väike võileib, tikuvõileib

kandeerima <kand|`eerima -eerib 28 v> (pr candir < ar qand klaaskomm) • kok suhkurdama, suhkruga üle puistama; suhkrus keetma

kaneel <kan|`eel -eeli -`eeli 22e s> (pr cannelle < ld canna pilliroog) • kok kaneelipuu okste kuivatatud aluskoor, kasut maitse-, lõhna- ja raviainena

kannelloon <kannell|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it cannellone < canna pilliroog, kepike) • kok Itaalia päritolu makaron, serveeritakse täidisega

karamell <karam|`ell -elli -`elli 22e s> (pr caramel < hisp, port caramelo) • kok suhkru kuumutamisel tekkiv pruunikas siirupitaoline mass (suhkrukaramell); pruunistatud suhkrust, siirupist ja lisandeist kõva kompvek

karbonaad <karbon|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr carbonade sütel praetud liha < it carbonata) • kok praetud seljalihalõik koos väikese roidetükiga; vastav lihatükk praadimiseks

karree <karr`ee 26i s> (pr carré ruut)
1. sõj jalaväe ruudukujuline lahingurivi, millel on rinne neljas küljes
2. tants mitme tantsu algfiguur, kus tantsijad seisavad ridades nelinurgi vastamisi
3. kok neljakandiline, hrl lamba- v seaseljatükist neeru kohalt raiutud lihatükk koos selgroo ja roietega
4. teatud teemandilihv

karri <karri 16 s> (ingl curry < tamili kari) • kok Indiast pärinev pulbriline vürtsisegu, koosneb kuni 24 vürtsist; kasut lihatoitude ja kastmete maitsestamiseks

kaseiin <kase|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld caseus juust) • kok piimas leiduv valk, kalgendub piima hapendumisel; on kohupiima peaosis

kebab <kebab -i 2e s> (trg kebap < ar kabāb küpsetatud liha) • kok Türgi päritolu liharoog, mida grillitakse vardasse aetult, vardaliha

keefir <k`eefir -i 2e s> , kefiir <kef|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn кефир, Kaukaasia päritolu sõna, vrd osseedi къæпы) • kok pastöriseeritud piimast piimhappe- ja alkoholkäärimisega saadud hapupiimajook

keeks <k`eeks keeksi k`eeksi 22e s> (vn кекс < ingl pl cakes koogid) • kok muna- ja võirohkest tainast pehme vormikook

kinoa <kin`oa 26 s> (hisp quinua, quínoa < ketšua kinwa) • bot, kok Tšiili hanemalts, Lõuna-Ameerikast pärit taim, mille seemneid tarvitatakse toiduks (Chenopodium quinoa)

kissell <kiss|`ell -elli -`elli 22e s> (vn кисель) • kok puuviljadest, marjadest, mahlast, kakaost, piimast vm ainest valmistatud, tärklisega paksendatud magustoit

klops <kl`ops klopsi kl`opsi 22e s> (sks Klops) • kok pruunistatud ja hautatud lihalõigud kastmes

knedlik <knedlik -u 2 s> , kneedel <kn`eed|el -li 2e s> (tšehhi knedlík < sks Knödel) • kok klimp. Vt ka gnocchi

knell <kn`ell knelli kn`elli 22e s> (pr quenelle < sks Knödel) • kok soolakas vees keedetud kala- v hakklihapallike

kogelmogel <kogelmogel -i 2e s> (< jidiš Gogle-Mogle) • kok suhkruga vahustatud munakollane

kokakoola <+ koola 16 s> (< pn Coca-Cola, kaubamärk) • kok Ameerika päritolu karastusjook, millesse on lisatud kofeiini sisaldavat koolapähkliekstrakti

kokott <kok|`ott -oti -`otti 22e s> (pr cocotte)
1. lõbunaine, poolilmadaam
2. kok väike ümmargune v ovaalne kõrgeservaline pann, milles suupisted enne serveerimist üle küpsetatakse

kompott <komp|`ott -oti -`otti 22e s> (pr compote < ld perf partits compositus kokku pandud) • kok kuivatatud segapuuvili ja sellest keedetud magustoit; puuvilja- v marjakonserv suhkrusiirupis

konfitüür <konfit|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr confiture) • kok paks suhkrurikas puuvilja- v marjakeedis. Vt ka džemm

konserv <kons|`erv -ervi -`ervi 22e s> (pr conserve < ld conservare alles hoidma, säilitama) • kok säilitusaja pikendamiseks steriliseeritud toiduaine õhukindlalt suletud pakendis (plekk-karbis, klaas- v plastnõus). Vt ka konservima

konservima <kons|`ervima -ervib 28 v> , konserveerima <konserv|`eerima -eerib 28 v> (< ld conservare alles hoidma, säilitama)
1. kok eriliselt töödeldes pikka aega säilivaks muutma, konserviks tegema
2. teatud ajaks seisma panema (nt ehitusobjekti, ettevõtet)
3. muististe, kunstiteoste vms säilivust erimenetlusega parandama

konsomee <konsom`ee 26i s> (pr consommé) • kok rammuleem, liha- v aedviljapuljong; võib sisaldada aedvilja-, liha- ja kalatükikesi või väikseid makarone; pakutakse enamasti eelroa või kerge lõunana

kornišon <kornišon -i 19 s> (pr dem cornichon sarveke) • kok marineeritud v vürtsidega soolatud noor kurk (pikkus kuni 7 cm)

kotlet <k`otl|`et -eti -`etti 22e s> (pr côtelette < côte ribi, ribitükk) • kok piklik v ümmargune pätsikujuline roog hrl hakklihast ja lisanditest; praetud lõik looma selja- v linnu rinnalihast

kreem <kr`eem kreemi kr`eemi 22e s, adj> (< pr crème piimakoor)
1. s nahale kandmiseks tarvitatav pehme salvitaoline võie; kingamääre
2. s kok vahustatud kooretoit; vahustatud segu tortide ja kookide kaunistamiseks; siirupitaoline puuviljaliköör
3. adj kollakasvalge (värvus)

krepp <kr`epp krepi kr`eppi 22e s> (pr crêpe)
1. tekst õhuke krobelise pinnaga riie
2. kok Prantsuse ülepannikook
krepp-paberpeenekrookeline õhuke ilupaber

krokant <krok|`ant -andi -`anti 22e s> (pr croquante < croquer krõbistama) • kok kõva kompvekitaoline küpsetatud mandli- või pähklimass, mis lõigatakse väikesteks paladeks

kroket2 <kroket -i 2e s> (pr croquette < croquer krõbistama) • kok rasvas praetud liha-, kala-, kartuli- vm pall v rull

krustaad <krust|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr croustade) kok
1. rohkes rasvas praetud krõbe kook, valmistatud erilises varre otsas olevas metallvormis
2. õõnestatud saiast v tainast küpsetatud v rohkes rasvas praetud väike portsjoniline ümbris, milles serveeritakse sooja aedvilja-, kala- v liharooga

krutoon <krut|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr croûton < croûte leivakoorik) kok
1. pruunistatud saiakuubik, nt puljongi lisandina
2. soolane suupiste: praetud saiaviil v lehttainast küpsetatud alus, millel serveeritakse seeni, sinki jms

kulebjaaka <kulebjaaka 16 s> (vn кулебяка) • kok suur pätsikujuline aedvilja-, kala-, liha-, maksa-, riisi- v seenetäidisega pärmitainapirukas

kulitš <kul|`itš -itši -`itši 22e s> (vn кулич < kr kollix, kollikion ümmargune leib) • kok suur ümmargune rosinate ja mandlitega magus sai; (algselt) vene lihavõttesai

kuragaa <kurag`aa 26 s> (vn курага < turgi k-d) • kok pooleks lõigatud ning kividest puhastatud kuivatatud aprikoosid; tarvit kompotiks

kuskuss <kusk|`uss -ussi -`ussi 22e s> (ar kuskus < berberi k-d seksu) • kok Põhja-Aafrika roog, eelaurutatud purustatud nisutangud, mida süüakse liha ja juurviljadega

kutjaa <kutj`aa 26 s> (vn кутья) • kok mee v rosinatega keedetud riis v tangud, õigeusklike peieroog

laard <l`aard laardi l`aardi 22e s> (ingl lard < ld lardum searasv) • kok puhastatud veetu loomarasv

langett <lang|`ett -eti -`etti 22e s> (pr languette „keeleke“) • kok praad keelekujulisest veisefileest

lantš <l`antš lantši l`antši 22e s> (ingl lunch) • kok lõuna, keskpäevaeine

lapšaa <lapš`aa 26 s> (vn лапша < turgi k-d lakča) • kok peened lintnuudlid

lasanje <las´anje 16 s> (it pl lasagne (al forno) < sg lasagna lasanje plaat) • kok Itaalia-pärane ahjuvormiroog, laiad nuudlitainaribad kihiti hakkliha ja tomatikastmega


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur