[VSL] Dictionary of Foreign words
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 442 artiklit, väljastan 200
aadress <`aadr|`ess -essi -`essi 22e s> (pr adresse)
1. isiku elupaiga või asutuse asukoha osutus
2. van pidulik kirjalik õnnitlus ning tervitus mingi asutuse v kollektiivi poolt; kirjalik esitis
3. info seadme, mälupesa, võrguobjekti vms identifikaator
aadressbüroo • endisaegne kodanike elukoha kohta teateid andnud asutus
aadressikalender • aadressiraamat teatava ala isikute, ka asutuste ja ettevõtete kohta käivate andmetega
abduktsioon <abduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld abducere ära juhtima)
1. anat eemaldamine, jäseme eemaletõmbamine keha keskjoonest, vt ka aduktsioon
2. fil arutlus, mille eelduseks on fakt ning järelduseks oletus antud fakti parimal viisil seletava seaduspärasuse v mingi teise fakti kohta
aboneerima <abon|`eerima -eerib 28 v> (pr abonner) • kindlaks tähtpäevaks ette tellima, ette ära maksma (telefoni, raamatukogu kasutamist, kohta teatris jne), eeltellima. Vt ka broneerima
absque nota 
[abskve noota] (ld) • bibl ilma märgita, trükise kohta, millel pole märget väljaandja jm kohta
abüssaalne <abüss`aal|ne -se 2 adj> , abüssiline <ab´üssili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol abüssaali kuuluv, suures (üle 3000 m) meresügavuses asetsev; geol sügaval tekkinud, süva- (nt kivimi kohta)
actum ut supra [aktum ut supra] (ld) • toimunud nii, nagu ülal mainitud; välja antud ülal mainitud ajal ja kohas (dokumendi kohta)
adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)
adultne <ad`ult|ne -se 2 adj> (ld adultus) • biol täiskasvanud, suguküps (looma kohta)
ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud
afišš <af`išš afiši af`išši 22e s> (pr affiche) • müürileht, kuulutus, plakat (teatrietenduse, kontserdi v loengu kohta)
à fond [af·o(n)] (pr) • põhjalikult, lõpuni (midagi tegema); täielikult, läbinisti (nt veendumuste kohta)
afootne <af`oot|ne -se 2 adj> , afootiline <afootili|ne -se -st 12 adj> (kr aphōs, gen aphōtos < a- + phōs, gen phōtos valgus) • hüdrol valguseta (veekogu sügavusvööndi kohta)
akrodendriline <+ d`endrili|ne -se -st 12 adj> (< akro- + kr dendron puu) • zool puuvõrades elutsev (looma kohta)
aktsessoorne <aktsess`oor|ne -se 2 adj> (< keskld accessorius lisand, lisa- < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma) • lisanduv, täiendav (nt lepingu v kohustuse kohta)
aktsessoorsed mineraalid pl vt aktsessorid
aktsidentne <aktsid`ent|ne -se 2 adj> (ld accidens juhuslik) • juhuslik, mitteoluline, kõrvaline; trük juhuline (trükitöö kohta), juhu-
alibi <alibi 1e s> (< ld alibi mujal) • jur süütuse tõendus (selle kohta, et süüdistatav v kahtlustatav viibis kuriteo ajal kuriteopaigast eemal)
allomorfne <+ m`orf|ne -se 2 adj> (< allo- + -morfne) • miner samalaadse koostisega, kuid erisuguse kristallikujuga (aine kohta)
allonüüm <allon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< allo- + -onüüm) • lgv rööpnimi (kahe v enama sama objekti nime kohta)
allotigeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr allothi mujal + -geenne) • geol mitte leiukohal, vaid teisal tekkinud (mineraali v kivimi kohta)
altitudinaalne <altitudin`aal|ne -se 2 adj> (< ld altitudo kõrgus) • geogr kõrgusvööndiline, kõrgusastmeline (leviku kohta mägedes). Vt ka altituud
amagaat <amag|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn E. H. Amagat, Prantsuse füüsik, 1841–1915) • füüs gaasi tiheduse mõõtühik; 1 amagaat = 1 mool1 22,4 dm3 kohta
amfiatlantiline <+ atl´antili|ne -se -st 12 adj> (< amfi- + atlantiline) • biol mõlemal pool Atlandi ookeani paikneva levilaga (liigi kohta)
amfiboreaalne <+ bore`aal|ne -se 2 adj> (< amfi- + boreaalne) • biol Atlandi ja Vaikse ookeani parasvöötmeosas paikneva levilaga (liigi kohta)
anakliitiline <anakliitili|ne -se -st 12 adj> (< kr anaklinō nõjatun) • psühh hoidmise, hellitamise ja füüsilise kontaktiga seostuv (eriti lapse vajaduste kohta)
ancilla theologiae [ants·illa teol·ogie] (ld) • teoloogia teenijanna (Aquino Thomas filosoofia kohta)
andiinne <and`iin|ne -se 2 adj> (< pn Andid) • bot, zool Andide kõrgmäestikualal paikneva levilaga (liigi kohta)
anemofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< anemo- + -fiil) • bot tuultolmlev, tuule kaasabil tolmlev (taime kohta)
angroo <angr`oo adv> (pr en gros) • maj hulgi (ostu ja müügi kohta)
ankülootiline <ankülootili|ne -se -st 12 adj> • med anküloosile omane, jäik (liigese kohta)
antikontseptiivne <+ kontsept`iiv|ne -se 2 adj> (< anti- + ld conceptio eostumine) • med eostusvastane, sigimist takistav (vahendi kohta)
antikvaarne <antikv`aar|ne -se 2 adj> (ld antiquarius vanaaegne < antiquus vana) • vana ning väärtuslik (raamatu, pildi vm eseme kohta)
apellatsioon <apellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr appellation < ld appellatio pöördumine, nimetamine, edasikaebus)
1. jur pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole
2. veinitootmispiirkonna geograafiline määrang (istanduse, maakonna jne nimi)
apellatsioonivein • ametliku garantii ja geograafilise piiritlusega kvaliteetvein (märge selle kohta on etiketil)
apellatsioonkaebus • jur edasikaebus
aposemaatiline <+ semaatili|ne -se -st 12 adj> (< apo- < kr sēma märk) • zool loomariigis vaenlasi eemalepeletav (nt hoiatusvärvuse kohta)
a prima vista [a priima vista] (it esimesest pilgust) • muus ilma ettevalmistuseta lehest lugemine (tundmatu heliteose otse noodist ette kandmise kohta). Vt ka à livre ouvert
a priori [aa prioori] (ld) • fil kogemusest sõltumatult, enne kogemust, vastand a posteriori; piltl enne, ette, põhimõtteliselt (millegi väitmise v millegagi nõusolemise kohta)
aproksimatiivne <aproksimat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld approximare lähenema) • mat ligikaudne (avaldise v arvu kohta juhtumil, kui see ei esita silmaspeetavat suurust täpselt)
ažuurne <až`uur|ne -se 2 adj> (< pr ajouré pilutatud < jours pilu) • läbipaistev, võrejas, auklik, piluline (riide kohta)
atestaat <atest|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Attestat < ld attestari tunnistama, tõendama) • van kirjalik tunnistus õppeasutuse lõpetamise, teenistuskäigu, käitumise vm kohta
atestatsioon <atestatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld attestatio tunnistus) • ametlik hinnang, eriti töötaja ametitegevuse, tööalaste võimete ja omaduste kohta; atesteerimine
atesteerima <atest|`eerima -eerib 28 v> (< ld attestari tunnistama, tõendama) • kellegi kohta atestatsiooni andma, võimeid ja omadusi hindama v iseloomustama
atraktiivne <atrakt`iiv|ne -se 2 adj> (pr attractif < keskld attractivus < ld attrahere külge tõmbama) • külgetõmbav, ligimeelitav; silmatorkav (välimuse kohta)
atsükliline <+ ts`üklili|ne -se -st 12 adj> (< a- + tsükliline) • mitteringitaoline; biol keeritsjas, tigujooneline (nt õiekatte lehtede kohta)
aut <`aut audi `auti 22e s> (< ingl out väljas) • sport pallimängudes väljend palli v litri mängupiiridest väljumise kohta; maa-ala väljaspool mängupiire; poksis kohtuniku hüüe, mis kuulutab maaslamava poksija võidetuks; kõnek omadega läbi
autigeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (kr authigenēs kohalik, algupärane) • geol antud settekivimis leiduv ning kohapeal tekkinud (mineraali v kivimi kohta)
autograft <+ gr`aft grafti gr`afti 22e s> (ingl < auto- + graft pookoks) • med omasiirik, samal isendil teise kohta siiratud kude v elund. Vt ka allograft, heterograft
aviis <av`iis aviisi av`iisi 22e s> (pr avis < vanapr à vis < ld visum nähtud, heaks kiidetud) • maj teatekiri, hrl kirjalik teade saajale kauba v veksli saatmise v rahasumma ülekandmise kohta
basofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr basis alus + -fiil) • keem aluselise värvaine mõjul värvuv; bot aluselisi muldi eelistav (taime kohta)
batüfiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr bathys sügav + -fiil) • biol süvalembene, elukeskkonnana veekogude sügavaid osi eelistav (organismi kohta)
bibere venenum in auro [bibere veneenum in auro] (ld) • kuldsest karikast mürki jooma (öeldakse ohu kohta, mis võib peituda ka ilusais asjus)
bibliofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> • kirj raamatuharrastuslik; bibliofiilidele mõeldud, kunstipärane (trükiteose kohta)
biidermeier <biidermeier -i 2e s> (< pn Gottlieb Biedermeier, 1855–57 ilmunud paroodialuuletuste autorite pseudonüüm) • algselt irooniline nimetus väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta XIX s 1. poolel eeskätt Saksamaal, emantsipeerunud kodanluse eluhoiak
biidermeierstiil • mugavpraktiline stiil sise-, mööbli- ja rõivakujunduses; kunst, kirj kirjanduse ja maalikunsti suund eeskätt Saksamaal XIX s 1. poolel
bikonkaavne <+ konk`aav|ne -se 2 adj> (< bi- + konkaavne) • füüs kaksiknõgus, mõlemalt poolt nõgus (läätse kohta)
bikonveksne <+ konv`eks|ne -se 2 adj> (< bi- + konveksne) • füüs kaksikkumer, mõlemalt poolt kumer (läätse kohta)
biobibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + bibliograafia) • bibl personaalbibliograafia, bibliograafia liik, mis peale autori teoste loendi pakub andmeid autori ja tema teoste kohta ilmunud kirjandusest
biomass <+ m`ass massi m`assi 22e s> (< bio- + mass) • biol organismide elusaine hulk massiühikuis (g-des) veekogu põhja v maismaa pindalaühiku (m2) v vee mahuühiku (m3) kohta; kütusena kasutatav elusloodusest pärit tahke, vedel või gaasiline aine
bipolaarne <+ pol`aar|ne -se 2 adj> (< bi- + polaarne) • kahepooluseline; geogr nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes esinev; anat kahejätkeline (närviraku kohta)
bojaar <boj|`aar -aari -`aari 22e s> (vn боярин)
1. aj kõrgfeodaal Venemaal (kuni XVIII s alguseni); feodaal kuningriiklikus Rumeenias (kuni 1945)
2. piltl kujundlik nimetus uusrikka ärimehe kohta
boreonemoraalne <+ nemor`aal|ne -se 2 adj> (< kr boreios põhjapoolne + ld nemoralis metsasalusse puutuv, metsane) • geogr põhjaparasvöötme segametsade vööndile omane (geoelemendi kohta)
boreosubtroopiline <+ troopili|ne -se -st 12 adj> (< kr boreios põhjapoolne + subtroopiline) • geogr põhjapoolkera paras- ja palavvöötme vahevööndile omane (geoelemendi kohta)
brahhükefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< brahhü- + kefaalne) • anat lühipealine (inimese kohta, kelle kolju laiuse % kolju pikkusest on üle 80). Vastand dolihhokefaalne
bülletään <büllet|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr bulletin < vanapr bullette pitser < keskld bulla < ld mull) • teadaanne, päevateade, lühike teadaanne üldist huvi pakkuva tähtsa sündmuse kohta; lühem perioodiline väljaanne; hääletussedel
caporal [kapor·al] (pr) • sõj kapral
le petit caporal [löpöt·i kapor·al] (pr) • väike kapral (kasut Napoleoni kohta)
ceterum censeo Carthaginem esse delendam [tseeterum tsense˛o kartaaginem esse del·endam] (ld) • peale selle ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada (lause, millega Rooma senaator Cato Vanem olevat lõpetanud iga oma kõne senatis)
ceterum censeo • piltl muide, ma arvan, minu arvamus (kõnekäänd oma seisukoha visa rõhutamise kohta)
chronique scandaleuse [kron·ik ska(n)dal·öz] (pr) • skandaalikroonika, paljastavad teated ja kuuldused kõrgema seltskonna kõlblusetu v korruptiivse tegevuse kohta
cpi {lüh ingl sõnadest characters per inch} • info märki tolli kohta
da capo [da kaapo] (it), lüh d. c., D. C. • muus algusest peale, uuesti (heliteose täieliku v osalise kordamise kohta)
da capo al fine [da kaapo al fiine] • muus algusest lõpuni
degressiivne <degress`iiv|ne -se 2 adj> (< ld degredi alla minema) • alanev (hinna v maksu kohta)
deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõna • lgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik
deklaratsioon <deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld declaratio < declarare avaldama, teatama)
1. ametlik teadaanne; pidulik v ametlik avaldus
2. maj avaldus kaupade loeteluga tollimaksude tasumiseks, vt ka tollideklaratsioon
3. dokument välismaale saadetavate postipakkide sisu kohta
4. maj maksumaksja aruanne finantsorganitele oma tulude ja varanduse kohta (tuludeklaratsioon)
delikaatne <delik`aat|ne -se 2 adj> (pr délicat < ld delicatus) • peenetundeline, taktitundeline; taktitundelist v õrna lähenemist nõudev, hell (nt küsimuse kohta)
demi- [döm·i] (pr) • pool-, nt demi-sec poolkuiv (alkoholi kohta)
denonsseerima <denonss|`eerima -eerib 28 v> (pr dénoncer < ld denuntiare välja kuulutama) • jur tähtajatut v automaatselt pikeneva tähtajaga lepingut tühistama (riikidevahelise lepingu kohta)
deržaava <deržaava 16 s> (vn держава) • võimas suurriik (peamiselt Venemaa kohta)
devalveeruma <devalv`eeruma 27 v> (< devalveerima) • maj odavnema (rahakursi kohta), vastand revalveeruma; piltl alla käima (vaimsete väärtuste kohta)
diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum
difamatsioon <difamatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld diffamare halba avalikuks tegema, laimama) • jur isiku, asutuse vm kohta häbistavate (ka tõele vastavate) asjaolude avaldamine
difundeeruma <difund`eeruma 27 v> • füüs, keem difusiooni teel levima v segunema (gaaside ja vedelike kohta)
diplom <d`iplom -i 2e s> (pr diplôme < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument)
1. eriharidust, teaduskraadi tõendav dokument (nt ülikoolidiplom, diplom teadusliku kraadi andmise kohta), vt ka diplomiõpe
2. autasuna antav tunnistus näitusel, võistlusel vm edukalt osalemise eest
document humain [doküm·a(n) üm·ä(n)] (pr) • kirj „inimlik dokument“ (pms tõsielu vaatlusel põhineva kirjandusteose kohta; sai Prantsuse naturalistide juhtsõnaks)
dokument <dokum|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld documentum < ld näide, eeskuju, tunnistus) • ametlik paber; kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik; kiritõend, kirjalik tunnistus, seaduslikus korras koostatud kiri millegi tõenduseks v õiguste kinnitamiseks; info arvutis rakendusprogrammi abil töödeldav andmeüksus, nt andmefail, tekstifail, pildifail
dokumentpäraldis • jur dokumendid päraldisena, kinnisasja omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad tõendid, kaardid ja plaanid
dolihhokefaalne <+ kef`aal|ne -se 2 adj> (< kr dolichos pikk + kefaalne) • anat pikapealine (inimese kohta, kelle kolju laiuse % kolju pikkusest on alla 75). Vastand brahhükefaalne
dominus (ld) • isand, käskija
Dominus • relig Issand (Jumala, Jahve ja Kristuse kohta)
dorsoventraalne <dorsoventr`aal|ne -se 2 adj> , dorsiventraalne <dorsiventr`aal|ne -se 2 adj> (< ld dorsum selg + venter kõht)
1. zool selja poolt kõhu poole suundunud
2. bot erikülgne (lehtede ja õite kohta, millel on ainult üks sümmeetriatasapind)
dossier [dosj·e] (pr) • dokumentide kogu mingi asja v küsimuse kohta, toimik
dpi {lüh ingl sõnadest dots per inch punkti tolli kohta} • tehn kujutist tekitava (nt kuvari) v jäädvustava seadme (nt printeri) lahutusvõime mõõtühik
düstroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< düs- + kr trophē toitmine, toit) • biol õit kahjustav (õiekülastaja putuka v looma kohta, kes tarvitab õisi toiduks)
ecce homo [ektse homo] (ld) • ennäe inimest! (Johannese evangeeliumi järgi Pilatuse sõnad Jeesuse kohta)
école [ek·ol] (pr) • kool; kasut ka teatud kõrgemate õppeasutuste kohta
edikt <ed`ikt edikti ed`ikti 22e s> (ld edictum) • aj Vana-Roomas ametiisiku teade, eeskiri, käsk, eriti preetori teadaanne selle kohta, missugused õigusnormid ta võtab kohtumõistmise aluseks; hiljem mitmes riigis keisri v kuninga eriti tähtis käskkiri v määrus
eksegees <ekseg|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr exēgēsis seletamine) • teksti filoloogiline, ajalooline vm seletamine ja tõlgendamine (kasut eriti piibli kohta)
eksklusiivne <eksklus`iiv|ne -se 2 adj> (pr exclusif < ld excludere eraldama) • eralduv, vastand inklusiivne; (muid) välistav, ligipääsmatu (nt kõrgkodanliku ja aadelliku seltskonnaringi kohta); ainukordne, ainulaadne, erandlik (nt intervjuu kohta); piltl valitud, peen
eksklusiivne pronoomen vt pronoomen
ekspektatiivne <ekspektat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld exspectare ootama, lootma) • med äraootav (nt ravimeetodi kohta)
ekspertiis <ekspert|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr expertise) • asjatundjate (ekspertide) poolt mingi erialaseid teadmisi nõudva küsimuse uurimine ja lahendamine v selle kohta arvamuse avaldamine (nt kohtuekspertiis, arstlik ekspertiis)
ekstragenitaalne <+ genit`aal|ne -se 2 adj> (< ekstra- + genitaalne) • med suguelunditeväline, mitte suguelundite kaudu toimuv (nt haiguse ülekandumise kohta)
ekstrapolatsioon <+ polatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekstra- + interpolatsioon) • nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste v nähtuse ülekandmine teise aega v kohta; mat funktsiooni antud väärtusterea abil ta teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine, vt ka interpolatsioon
ekstravertne <ekstrav`ert|ne -se 2 adj> (< ekstraversioon) • väljapoole pööratud; psühh rohkem välismaailmale kui enesele suunatud huvidega (inimtüübi kohta). Vastand introvertne
ektotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< ekto- + -troofne) • biol väline, toitva organismi välispinnal asuv (seente ja üldse parasiitide kohta)
ekvivalentne <ekvival`ent|ne -se 2 adj> (< ld aequivalens võrdväärne) • võrdväärne, vastav; kartograafias: õigepindne (kaardiprojektsiooni kohta, mil kaardil kujutatud pindalad vastavad mõõdukohaselt tõelistele pindaladele maakeral)
ekvivalentsed võrrandid pl • mat samaväärsed võrrandid
elektronspektroskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< elektron) • füüs spektroskoopia haru, mis tegeleb elektronide kineetilise energia (energiaspektrite) mõõtmisega; võimaldab saada teavet ainete keemilise koostise ja elektronstruktuuri kohta
elideeruma <elid`eeruma 27 v> (< elideerima) • lgv kahe sõna kokkupuutekohalt välja langema (täishääliku kohta)
emissioon <emissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emissio väljalaskmine)
1. maj väärtpaberite (aktsiate, obligatsioonide), pangatähtede, paberraha käibele laskmine riigi, pankade v ettevõtete poolt
2. ökol heide, saasteainete heitmine atmosfääri; heitkogus, saasteallikast atmosfääri paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta
3. füüs osakeste siirdumine tahkest kehast v vedelikust vaakumi v gaasilisse keskkonda (nt elektroniemissioon)
emissioonikurss • maj väljalaskekurss, väärtpaberi müügi hind esmasel turul
emissioonipank • maj pank (1), millel peale harilike pangaoperatsioonide on õigus käibele lasta paberraha v väärtpabereid
emissioonispekter • füüs hõõguvaist kehadest kiirguva valguse spekter
emissiooniteooria • füüs I. Newtoni (1643–1721) teooria, mille järgi valgus moodustub väikestest osakestest, mida heidab välja iga kiirgav keha ja mis levivad maailmaruumis
endogeiline <+ g`eili|ne -se -st 12~10? adj> (< endo- + kr gē maa) • biol maasisene, mullasisene (eluviisi kohta)
endotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< endo- + -troofne) • biol toitva organismi sisemuses asuv (seente ja üldse parasiitide kohta)
entomogaamne <+ g`aam|ne -se 2 adj> (< entomogaamia), entomofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< entomofiilia) • bot putukalembene, putukate kaasabil tolmlev (taime kohta)
epigeiit <epige|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< epigeiline) • bot maapinnal kasvav taim (kasut pms vetikate, samblike ja sammalde kohta)
epigüünne <+ g`üün|ne -se 2 adj> (< epi- + kr gynē naine) • bot emakast kõrgemal asetsev, sigimikupealne (õie kohta). Vastand hüpogüünne
episteemiline modaalsus (< kr epistēmē kogemus, teadmine + modaalsus) • lgv tõenäosushinnang lause põhiväite kohta, nt võib-olla homme sajab
epitermne <+ t`erm|ne -se 2 adj> (< epi- + kr thermē kuumus) • miner suhteliselt madalate temperatuuride puhul tekkiv (mineraalimoodustise kohta)
epohh <ep`ohh epohhi ep`ohhi 22e s> (< kr epochē peatamine, hoidumine < epechō tagasi hoidma) • ajastu, teatav pikem omailmeline ajajärk; astr hetk, mille kohta on määratud taevakeha asukoht, muutliku tähe heledus vm
eppur si muove [epp·ur si mu·ove] (it) • ta liigub siiski (nii olevat Galilei hüüdnud pärast seda, kui ta 1633. a inkvisitsioonikohtu ees oli sunnitud loobuma Koperniku õpetusest Maa liikumise kohta ümber Päikese)
erektiilne <erekt`iil|ne -se 2 adj> (< ld perf partits erectus püsti pandud) • jäikpunduv, erektsioonivõimeline (suguti kohta)
etioleeruma <etiol`eeruma 27 v> (pr s´étioler) • bot valguse puudusel kahvatuks jääma (taimede kohta)
euhaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eu- + kr hals sool) • täissoolane
euhaliinne vesi • vesi, milles on 1 liitri kohta 30–40 g mineraalsooli
euro <euro 16 s> (< pn Euroopa) • maj Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha, lüh EUR, tähis €; 1 euro = 100 senti; otsus kasutuselevõtu kohta tehti Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel 1995. a; alates 1. jaanuarist 1999 asendas ühtse arvestusühikuna eküü
eurühügriline <+ hügrili|ne -se -st 12 adj> (< eurü- + kr hygros niiske) • biol suuri õhuniiskuse erinevusi taluv (organismi kohta)
eurüioonne <+ i`oon|ne -se 2 adj> (< eurü- + ioon) • biol suuri vesinikueksponendi erinevusi taluv, st nii happelises, neutraalses kui ka aluselises keskkonnas elada suutev (veeorganismi kohta)
eurüvalentne <+ val`ent|ne -se 2 adj> (< eurü- + ld valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema) • biol suure ökoamplituudiga (organismi kohta)
ex adverso [eks adv·erso] (ld) • vastupidisest lähtudes (vastuolulise tõenduse kohta)
ex situ [eks situ] (ld) • väljaspool algupärast kohta. Vastand in situ
farmakopöa <farmakop`öa 26 s> (< farmako- + kr poieō teen) • farm ametlik eeskirjade kogumik ravimite valmistamise, kontrolli ja säilitamise ning tugevatoimeliste ravimite annuste kohta
fatvaa <fatv`aa 26 s> (ar fatwā, fetwā) • relig islamimaades mitmesuguste otsuste jõustumiseks kohustuslik mufti hinnang nende vastavuse kohta islami normidele
feedback [fiidbäk] (ingl) • ka info tagasiside; vastusteade, teade sõnumi, kirja v saadetise päralejõudmise kohta
fekaalne <fek`aal|ne -se 2 adj> • fekaalidega seotud, fekaalidest põhjustatud (nt reostuse kohta)
-fiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr philos sõber, armastav, armastatud) • (inimese kohta:) -armastaja, -harrastaja, -huviline; biol -lembene, kellegi v millegi mõju eelistav; keem kergesti antud ainega reageeriv. Vastand -foob
finlandiseeruma <finlandis`eeruma 27 v> (< ingl, rts Finland Soome) • pol soometuma, suure naabermaa poliitilise, majandusliku ja ideoloogilise surve alla sattuma (Soome välispoliitilise kursi kohta II maailmasõja järgseil aastakümneil)
floriidne <flor`iid|ne -se 2 adj> (ld floridus õitsev < flos õis) • med õitsev, kõrgpunktis olev (haiguse kohta)
floriidne tiisikus • med kiiresti arenev kopsutuberkuloos; kõnek õitsev tiisikus
fragile [fraž·il] (pr) • õrn, kergesti purunev (kauba kohta)
galantstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style galant) • aj XVIII s alguses rokokoostiili kohta kasutatud nimetus
gamopetaalne <gamopet`aal|ne -se 2 adj> (< kr gamos abielu + petalon leht), sümpetaalne <sümpet`aal|ne -se 2 adj> (< süm- + petalon leht) • bot kokkukasvanud v ühinenud (kroonlehtede kohta)
garneerima <garn|`eerima -eerib 28 v> (pr garnir) • lisanditega varustama v kaunistama (hrl toitude kohta)
gastroleerima <gastrol|`eerima -eerib 28 v> (vn гастролировать < gastroll) • teater külalis- v võõrusetendust andma (mujalt saabunud näitleja, näitetrupi, muusiku, tantsija vm kohta)
generaliseeruma <generalis`eeruma 27 v> (pr généraliser < ld generalis üldine) • med üle kogu organismi levima (haigusliku protsessi v nakkuse kohta)
geokeemia <+ k`eemia 1 s> (< geo- + keemia) • geol, keem maakeemia, teadus, mis uurib Maa keemilist koostist; geokeemia järeldused põhinevad kivimites, mineraalides, organismides, vees ja atmosfääris leiduvate keemiliste elementide sisalduse täpseil määranguil ning Maa süvakihtide kohta saadud kaudseil andmeil
geotermiline <+ termili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + termiline) • füüs geotermikasse puutuv v kuuluv
geotermiline aste • geol sügavus, mille võrra peab maasse tungima, et temperatuur tõuseks 1 °C võrra (maapinna lähedal on see aste 30–35 m)
geotermiline energia, geotermaalenergia • füüs maapõues tekkiv soojusenergia
geotermiline gradient • suurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu sügavuti iga 100 m kohta (keskmiselt 3 kraadi)
gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium
gjaur <gj`aur gjauri gj`auri 22e s> (vn гяур, pr, ingl giaour < trg gâvur < vanaprs gawr) • uskmatu; kõigi mittemuslimite kohta tarvitatav halvustav nimetus islamiusulistel
gradient <gradi|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits gradiens sammuv), tähis grad
1. langus- v muutusaste
2. füüs, mat vektor, mis näitab matemaatilise v füüsikalise suuruse muutust pikkusühiku kohta
gradus gravis (ld) • med raske aste (haiguse kohta)
Graecum est, non legitur [greekum est noon legitur] (ld) • see on kreeka keeles, st pole loetav (võõras keeles vm arusaamatu teksti kohta, sageli irooniliselt)
grasseerima2 <grass|`eerima -eerib 28 v> (sks grassieren < ld grassari astuma, ründama, võimutsema) • levima, möllama (hrl taudi kohta)
gümnosofist <+ sof|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr gymnos paljas + sofist) • relig vanade kreeklaste nimetus India tarkuseõpetaja, kõrgeima preestrikasti liikme kohta, kelle elus olid olulised stuudium ja askees
gürentsefaalne <gürentsef`aal|ne -se 2 adj> (< uusld gyrus (aju- vm) käär < kr gyros ring + enkephalos aju) • anat kääruderikas (aju kohta)
haploidne <hapl`oid|ne -se 2 adj> (< haploid) • biol ühekordse kromosoomide arvuga iseloomustuv (raku kohta)
hard-boiled [haa(r)dboild] (ingl kõvaks keedetud) • kõnek üles köetud, kuumaks kiidetud (filmi, kirjandusteose, filmitähe kohta). Vt ka haip
hard-core [haa(r)dkoo(r)] (ingl) • räige (pms porno(filmi) kohta). Vastand soft-core
hemerohooria <hemeroh`ooria 1 s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatav + -hooria) • biol (organismide) võõrasse kohta levik
hemipelaagiline <+ pelaagili|ne -se -st 12 adj> (< hemi- + pelaagiline) • hüdrol madalmereline (rannalähedase mere kohta)
Hi-Fi, hi-fi {lüh ingl sõnadest high fidelity (kõrge) loomutruudus (heliedastuse kohta)} • heliseadmete hea kvaliteedi tähis
historiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr historia ajalugu + -graafia) aj
1. ajalooteaduste ajalugu, teadus, mis uurib inimühiskonna arenemise kohta käivate teadmiste kogunemise ja ajaloo uurimise meetodite täiustamise ajalugu
2. ajalookirjandus, kogum ajalooalaseid töid, mis on ilmunud ühel v teisel ajajärgul v käsitlevad mõnda ajajärku v ajalooprobleemi
holandriline <hol`andrili|ne -se -st 12 adj> (< holo- + kr anēr, gen andros mees) • biol isasloomal v mehel esinev ja Y-kromosoomi kaudu pärandatav (tunnuse v omaduse kohta). Vastand hologüüniline
hologüüniline <+ güünili|ne -se -st 12 adj> (< holo- + kr gynē naine) • biol emasloomal v naisel olev ja X-kromosoomi kaudu pärandatav (tunnuse v omaduse kohta). Vastand holandriline
holokriinne <+ kr`iin|ne -se 2 adj> (< holo- + kr krinō eraldan) • biol eritamisel hävivate ja uutega asenduvate rakkudega (näärme kohta)
homo faber (ld „sepp-inimene“) • antr töötav v loov v valmistav inimene; tööriistu valmistav inimene; maailma ümber kujundav inimene (kasut sageli tehnilise progressi väärtustajate kohta)
homo locum ornat, non hominem locus [homo lokum ornat noon hominem lokus] (ld) • inimene kaunistab kohta, mitte koht inimest
homorgaanne <homorg`aan|ne -se 2 adj> (< homo- + organ) • lgv sama kõneelundiga hääldatav (hääliku kohta teise häälikuga võrrelduna), nt p, b, m
homotsöönne <+ ts`öön|ne -se 2 adj> (< homo- + kr koinos ühine) • biol kõik elujärgud ühessamas koosluses läbiv (organismi kohta)
homöotermne <+ t`erm|ne -se 2 adj> (< homöo- + kr thermē soojus) • zool püsisoojane, püsiva kehatemperatuuriga (looma kohta). Vastand poikilotermne
hors de combat [oordöko(n)b·a] (pr) • rivist välja langenud v võitlusvõimetuks tehtud (nt sõduri kohta)
hovanštšina <hov`anštšina 1 s> (vn хованщина < pn) • aj kirjanduses kasutatud nimetus 1682. a Moskvas toimunud streletside ja soldatite ülestõusu kohta, mille eesotsas seisis vürst J. Hovanski
hüdrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< hüdro- + -fiil)
1. bot hüdrogaam, vees tolmlev taim, veelembene, vett kasvukohana eelistav taim
2. keem märguv või veemolekuliga ühinev (keha pinna või molekuli osa kohta)
hügrofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< hügro- + -fiil) • bot niiskuslembene, niisket kasvukohta eelistav (taime kohta). Vastand kserofiilne
hüperbaas <hüperb|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr hyperbasis üleastumine), hüperbaton <hüp´erbaton -i 19 s> (kr hyperbaton) • kirj stiilivõte, seisneb ühe v mitme sõna paigutuses lauses harilikust erinevasse kohta
hüpertroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< hüper- + -troofne) • biol liigtoiteline (hapniku-, taime- ja kalavaese madala veekogu kohta)
hüpogüünne <+ g`üün|ne -se 2 adj> (< hüpo- + kr gynē naine) • bot emakast madalamal asetsev, ülemise sigimikuga (õie kohta). Vastand epigüünne
hüpsograafiline kõver (< hüpso- + kr graphō kirjutan, kujutan) • geogr graafik, mis kujutab eri kõrgusega maismaaosade ja eri sügavusega merepõhjaosade levimust; annab maakoore pinna üldistatud profiili, võib koostada ka mingi maa-ala v veekogu kohta
idiokromaatiline <+ kromaatili|ne -se -st 12 adj> (< idio- + kromaatiline) • miner omavärviline (mineraali kohta, mis on ise värviline). Vastand allokromaatiline
idiomorfne <+ m`orf|ne -se 2 adj> (< idio- + -morfne) • miner omakujuline (mineraalile tüüpilise kristallivormi kohta)
ignoramus et ignorabimus [ignoraamus et ignoraabimus] (ld) • meie ei tea (seda) ega saagi teadma (Saksa füsioloogi E. Du Bois-Reymondi lause loodusteadusliku tunnetuse piiratuse kohta)
immediaatne <immedi`aat|ne -se 2 adj> (keskld immediatus < im- + ld mediare keskel v vahel olema) • vahetu, otseses seoses olev; aj otse alluv, vahetult kõrgeimale instantsile alluv (eriti Saksamaal keskajal vürstide kui otseselt riigile alluvate vasallide kohta). Vastand mediaatne
immobiilne <immob`iil|ne -se 2 adj> (ld immobilis) • liikumatu; maj kinnis- (vara kohta)
impotentne <impot`ent|ne -se 2 adj> (< ld impotens võimetu, suutmatu) • med suguühte- v sigimisvõimetu (mehe kohta), vastand potentne; piltl loomevõimetu
impressum <impr`essum -i 2e s> (< uusld perf partits trükitud < ld sisse vajutatud) • trük trükiandmed, sisaldab andmeid trükise loomisel osalenud isikute, kirjastuse, toimetuse, trükikoja jms kohta trükises
indie [indi] (ingl) {lüh sõnast independent sõltumatu} • film, muus hrl väikese, sõltumatu filmikompanii v helistuudio kohta; ka neis toodetud väikese eelarvega filmi v muusika kohta; oluline tunnus on teadlik peavoolust eristumine ja loominguliste kaalutluste ärihuvidest kõrgemale seadmine, nt USA kontekstis Hollywoodi toodangule vastandumine
in puncto [in punkto] (ld punktis, punkti vastu) • (millegi) suhtes; milleski (süüdistuse kohta)
in re [in ree] (ld)
1. jur asjas, asjus
2. fil (üldise kohta) üksikus eksisteeriv, selle kaudu avalduv
insektitsiidne <insektits`iid|ne -se 2 adj> (< insektitsiid) • keem putukaid hävitav (mürgi kohta)
in spe [in spee] (ld lootuses) • tulevikus (millegi loodetava v oodatava kohta)
intensiivne <intens`iiv|ne -se 2 adj> (keskld intensivus < ld intensio pingutus) • pingeline, tõhus; tugev; elav, erk (värvitooni kohta); intensiiv-
inter se [inter see] (ld) • omavahel; jur juriidilises praktikas lepinguliste suhete kohta
in vitro (ld) • klaasis, st katseklaasis (tehistingimustes tehtud katse kohta)
in vivo [in viivo] (ld) • elusas, elusalt (elusa inimese, looma v taime vaatluse v temaga tehtava katse kohta)
isoperimeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + perimeeter) • sama ümbermõõduga (pindade kohta), sama pealispinnaga (kehade kohta)
kandideerima <kandid|`eerima -eerib 28 v> (< kandidaat) • kohta taotlema, valimistel kandidaadiks olema
kapriool <kapri|`ool -ooli -`ooli 22e s> (it capriola kitseke, kitsehüpe) • tants teatav tantsuhüpe; sport ratsahobuse õhuhüpe, mille puhul hobune lööb õhus tagajalad sirgu ja maandub täpselt endisesse kohta, vt ka kurbett, levaad, krupaad
kaseoosne <kase`oos|ne -se 2 adj> (< ld caseus juust) • med juustutaoline, juustundiline (eriti kopsukoe kohta). Vt ka nekroos
klann <kl`ann klanni kl`anni 22e s> (ingl clan < keldi) • aj Briti saarte keldi aladel esiaegne sugukond, hiljem sugukondlik kogukond; etn eksogaamse sugukonna kohta kasutatav nimetus. Vt ka klikk1
kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises
kolofoon <kolof|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr kolophōn lõpetus) • trük varajaste tiitelleheta trükiste ja keskaja käsikirjade lõpus olev tekst, mis sisaldab andmeid trükkimise (kirjutamise) koha, aja ja trükkija (kirjutaja) kohta; ka nimetatud andmetega ornamentaalne lõppmärk trükise lõpus
kommentaar <komment|`aar -aari -`aari 22e s> (ld commentarius märkmik, visand)
1. selgitav märkus mingi teksti v raamatu juurde
2. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vms kohta
kommünikee <kommünik`ee 26i s> (pr communiqué < communiquer teatama < ld communicare jagama, nõu pidama) • pol ühisavaldus, ametlik teadaanne rahvusvaheliste läbirääkimiste jm kohta
komplementaarsusprintsiip <+ prints|`iip -iibi -`iipi 22e s> (< komplementaarsus) • täiendavusprintsiip; füüs kvantmehaanika põhitees, mille kohaselt eksperimentaalse informatsiooni saamisega mõningate mikroobjekti kirjeldavate suuruste kohta kaasneb paratamatult teisi, eelmisi täiendavaid suurusi iseloomustava informatsiooni kadu
konglomeraat <konglomer|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits conglomeratus kokku veeretatud) kokkukämpunud segu, segakuhjatis, eri osiste mehaaniline ühend
1. geol ümardunud kividest, kruusast ja liivast tsementeerunud purdkivim
2. med kägarik, kokkukämpunu (eriti liitunud näärmete kohta)
3. maj suurettevõte või ettevõtete ühendus, milles ühtsele finantskontrollile on allutatud eri majandusharude ettevõtted
konjak <konjak -i 2e s> (< pn Cognac) • valgetest viinamarjadest valmistatud veinist destilleeritud alkohoolne jook, mis on toodetud Prantsusmaal Cognaci maakonnas; kõnek ekslikult ka brändide kohta üldiselt
konjugeeruma <konjug`eeruma 27 v> (< konjugeerima) • lgv pöörduma, pöördevormide järgi muutuma; biol ühinema (kahe raku kohta)
konkordantne <konkord`ant|ne -se 2 adj> (ld prees partits concordans kokku sobiv) • ühtesobiv, kooskõlaline; geol rööpne (kihistuste kohta). Vastand diskordantne
konkordants <konkord|`ants -antsi -`antsi 22e s> (keskld concordantia < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. bibl tähestikuline sõnaregister (koos esinemisviidetega) mõne teose v mõne autori koguteoste kohta; varem raamatu lehekülje äärele tehtav viitemärkus samade sõnade v mõtete kordumise puhul samas raamatus teisal
2. muus → konsonants
konossement <konossem|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Konnossement < pr connaissement < connaître teadma, ära tundma) • maj lastikiri, veokiri, veoettevõtte v selle esindaja (laeva kapteni, agendi) antud tõend kauba meritsi vedamiseks vastuvõtu kohta
konteering <konteering -u 2 s> (< konteerima) • maj kontokanne, kirjend e lausend summa kandmise kohta ühe konto deebetisse ja teise kreeditisse
kontsentreeritud <kontsentreeritud adj> (< kontsentreerima) • keskendatud; tihendatud, (peaaegu) küllastatud
kontsentreeritud lahus • keem aurutamise teel tihendatud lahus, kange lahus
kontsentreeritud sööt • põll jõusööt, võrdlemisi vähe vett ja massiühiku kohta rohkesti toitaineid sisaldav loomasööt
