[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 86 artiklit

aašram <`aašram -i 2e s> (sanskr āśrama koht usutoiminguteks < ā- poole, juurde + śrama pingutus, väsitav töö) relig
1. hindude erakla, parim paik mokša poole püüdlemiseks
2. inimese elujärk hinduismis, eristatakse nelja aašramit: õpilane, pereisa, metserak, rändaskeet

altar <`altar -i 2e s> (ld altaria, altar) relig
1. antiikajal ohvrilaud, ümbrusest eraldatud kõrgem ohverdamiskoht
2. eraldatud koht usutalitusteks ristiusu kirikuis

ambon <`ambon -i 2e s> (kr ambōn mäehari; kõnepult), ambo <ambo 16 s> (ld < kr) arhit
1. varakristliku kirikuhoone (basiilika) kesklöövi lõpposas paiknev lugemispuldiga poodium
2. kõrgendatud koht õigeusu kirikus altari ees, kus peetakse jutlust

ampull <amp|`ull -ulli -`ulli 22e s> (ld ampulla)
1. aj Vana-Roomas kitsa kaelaga savi- v klaasnõu vedelike (õli, salvi) säilitamiseks
2. farm kergesti äramurtava kinnijoodetud kaelaga ravimi anum ravimi ühekordseks manustamiseks, kasut manustatavate ravimite steriilsuse säilitamiseks
3. anat kupal, õõneselundi (nt ninapisarajuha, pärasoole) laienenud koht

apteek <`apt|`eek -eegi -`eeki 22e s> (keskld apotheca < kr apothēkē ladu)
1. algselt asutus ravimite valmistamiseks ja säilitamiseks; VIII s-st ka ravimite müügi koht
2. kogum ravimeid esmaabiks v eriotstarbeks

asüül <as`üül asüüli as`üüli 22e s> (kr asylon) • varju- v pelgupaik; koht, kus põgenikule on tagatud isikupuutumatus; peavarjutute kodu v ööbimispaik
asüüliõigusjur rahvusvaheline normistik, mis määrab poliitilistele põgenikele varjupaiga andmise alused ja korra; varjupaigaõigus

atoopia <at`oopia 1 s> (< kr atopos kohatu, ebatavaline, kummaline < a- + topos koht) • med kiire kuluga, pärilik ning enamasti paiksete sümptomitega allergiline reaktsioon pms looduslikele allergeenidele; anat elundi v koe paiknemine ebatavalises kohas

bantustan <bantustan -i 19 s> (afrikaani < bantu k-d bantu inimesed + India k-d -stan koht) • aj, pol aafriklastele mõeldud piiratud omavalitsusega reservaat Lõuna-Aafrika Vabariigis a-tel 1963–75

biotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< bio- + kr topos koht) • ökol loomade ja taimede piiratud ühtlase ilmega asustusala (nt tarnasoo, lehtpuu- v okaspuumets, kaljukõrb)

boghed <boghed -i 2e s> (ingl boghead < pn Boghead, koht Inglismaal) • geol pms vetikaist tekkinud kivisöesarnane kivim

calvaria [kalvaaria] (ld)
1. relig Kristuse ristilöömise koht, Kolgata
2. anat vt kalvaaria

crux interpretum [kruks int·erpretum] (ld) • nn uurijate rist, mingi teose (tõlgendaja jaoks) seletamatu probleem v koht

demotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< kr dēmos rahvas + topos koht) • ökol populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon

dictum [diktum] (ld) • lausung, sõna, kõne; teatud koht kirjasõnas; käsk

eurütoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr topos koht) • biol elupaika vähevaliv, mitmes erisuguses biotoobis elutseda võiv (organism). Vastand stenotoopne

foorum <f`oorum -i 2e s> (ld forum väljak)
1. aj Vana-Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak
2. rohkearvuline esinduskogu kokkutulek
3. info koht mõttevahetuseks võrgus, nt uudisegrupp, jututuba

frankohind <+ h`ind hinna h`inda 22u s> (< franko) • maj hulgihind, mille puhul on spetsiaalselt määratud koht, kus toimub kauba müüjalt ostjale üleandmine ja milleni kauba toimetamise kulud arvatakse nende müügihinda

genius (ld) • müt Rooma usundis inimese saatja ja kaitsevaim kogu elu kestel; ka perekondadel, kogukondadel, riikidel jm oli oma genius
genius loci [genius lotsi] (ld locus, gen loci koht) • müt mingi paiga kaitsevaim. Vt ka geenius

gümnaasium <gümn`aasium -i 19~2e s> (kr gymnasion < gymnos alasti, paljas)
1. Vana-Kreekas aristokraatlike noorte kool, kus õpetati filosoofiat, poliitikat ja kirjandust; ka kehaliste harjutuste koht, vt ka gümnastika
2. keskajal filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht
3. mitmes Euroopa riigis algul sageli humanitaarse kallakuga keskkool; hiljem ülikooliks ettevalmistav kõrgema astme keskkool

haarem <h`aarem -i 2e s> (trg harem < ar harīm püha v keelatud koht) • naistele määratud, võõrastele meestele suletud ruumid rikaste muslimite majades islamimaades, kus oli või on lubatud mitmenaisepidamine; ka haaremis elavad naised; biol paaritumisajal ühe isaslooma ümber koondunud emasloomad

helmport <helmp|`ort -ordi -`orti 22e s> (ingl < helm tüür, rool + port luuk, ava) • mer ava ahtri alaosas v ahtertäävis, balleri laevakerest väljumise koht

heterotoopia <+ t`oopia 1 s> (< hetero- + kr topos koht) • med organismi kudede v elundiosade tekkimine ebaharilikul kohal kehas (nt luuüdi tekkimine kõhunäärmes, hammaste tekkimine suulaes)

holotoopia <+ t`oopia 1 s> (< holo- + kr topos koht) • kehasuhtelisus, mingi kehaosa asetus kogu keha suhtes

homo locum ornat, non hominem locus [homo lokum ornat noon hominem lokus] (ld) • inimene kaunistab kohta, mitte koht inimest

homotoopia <+ t`oopia 1 s> (< homo- + kr topos koht) • mat kaht pidevat kujutist siduv parameetrist pidevalt sõltuv pidevate kujutiste pere, millesse kuuluvad mõlemad vaadeldavad kujutised

hüdromeetria <+ m`eetria 1 s> (< hüdro- + -meetria) • hüdrol hüdroloogia osa, mis tegeleb vooluvete omadusi iseloomustavate suuruste (kiiruse, sügavuse, hulga jne) mõõtmise metoodikaga
hüdromeetriajaamhüdrol koht, kus süstemaatiliselt mõõdetakse jõe, järve, veehoidla vm pinnaveekogu veetaset, vooluhulka, vee temperatuuri ning muid füüsikalisi ja keemilisi näitajaid, jäänähtusi jms

isotoobid pl <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< iso- + kr topos koht)
1. keem keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumas on ühesugune arv prootoneid, kuid erisugune arv neutroneid
2. füüs liik aatomituumi, millel on ühesugune laenguarv (järjenr), kuid erisugune massiarv (nukleonide arv). Vt ka isobaarid

kast <k`ast kasti k`asti 22e s> (port casta < ld fem casta puhas) • sotsiol kinnine inimrühm, millesse kuulumine on pärilik ning millel on kindlapiiriline koht ühiskonna seisuslikus hierarhias ja tööjaotussüsteemis; piltl ühiskondlik rühmitus, mis kaitseb rangelt oma suletud ringkonna eesõigusi

kiasm <ki`asm kiasmi ki`asmi 22e s> (kr chiasmos hii-kujulisus, ristumine)
1. anat ristmik, närvide (eriti nägemisnärvide) ristumiskoht
2. biol ristuv ühendus v sellise ühenduse koht kromatiididel meioosis
3. kirj ristamisi sõnajärjestus kahes kõrvutises lauses, sõnarühmas v värsis (skeem: a + b : b + a)

komando <kom´ando 16 s> (it comando < comandare käskima)
1. käsklus, käsklussõna
2. ühe komandöri käsutuses olev allüksus eriülesannete täitmiseks; eriülesandelise laeva v paadi meeskond
komandopunktsõj koht, kust komandör juhib lahingutegevust
komandosildmer laeva tekiehitis, kust juhitakse laeva; kaptenisild

laatsaret <laatsar|`et -eti -`etti 22e s> (it lazzaretto < pn Laatsarus, piibli tegelane) • med van haigla, eriti sõjaväehaigla lühiajaliseks kohalraviks
välilaatsaretsõj, med haavatute sidumis- ja esmaabi andmise koht rindel

loci [lotsi] (ld pl, sg locus koht) • kohad; relig kirjakohad

locus [lokus] (ld) • koht
locus classicus [lokus klassikus] (ld) • põhipunkt, tõestuse tugevaim ja ilmekaim koht; sageli tsiteeritav autoriteetne tekstikoht; biol, geol klassikaline leiukoht
locus communis [lokus kommuunis] (ld), loci communes [lotsi kommuunes] pl (ld) • tavaargument; kirj paljudes tekstides korduv motiiv v teema; piltl üldtuntud tõsiasi
locus minoris resistentiae [lokus minooris resist·entsie] (ld) • nõrgim koht, nõrgima vastupanu koht

lokaal <lok|`aal -aali -`aali 22e s> (sks Lokal < pr local kohalik, koht, asukoht < ld localis kohalik < locus koht) • väike restoran, noobel kõrts, nt tantsulokaal, öölokaal

lokaalne <lok`aal|ne -se 2 adj> (ld localis < locus koht) • kohalik, paiklik, paikkondlik, koha-

lokatiiv <lokat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< keskld locativus paigutav < ld locare paigutama < locus koht) • lgv kohakääne (kääne, mis väljendab paika v aega, milles tegevus toimub)

lokohind <+ h`ind hinna h`inda 22u s> (< ld locus koht) • maj hind kohe makstava raha korral; kauba hind selle asukohas

lookus <l`ookus -e 11~9 s> (< ld locus koht, paik) • mat teatavat tingimust täitvate punktide hulk tasandil v nende hulk ruumis; biol geeni asupaik kromosoomis

madapolaam <madapol|`aam -aami -`aami 22e s> (< pn Madapolam, koht Indias Narsapuri lähedal) • tekst labase sidusega õhuke puuvillriie (võib sisaldada ka keemilist kiudu); meenutab batisti

mailbox [meilboks] (ingl postkast, kirjakast) • info elektronpostkast, elektronposti süsteemide puhul koht meiliserveri mälus või kõvakettal, kuhu e-posti sõnumid salvestatakse

maraton <maraton -i 19 s> (< pn Marathon, koht Kreekas, kus 490. a eKr saavutasid kreeklased võidu pärslaste üle; teate võidust tõi käskjalg Ateenasse joostes) • sport kergejõustikuala maratonijooks, ülipikamaajooks (42 km 195 m); ülipika võistlusmaa läbimine jalgrattasõidus, aerutamises, kiiruisutamises, suusatamises jne; piltl pikk kauakestev tegevus

merotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< mero- + kr topos koht) • biol pisielupaik, väga väikene eriliste elutingimustega biotoop (nt kõdunev puu)

mestnitšestvo <mestn´itšestvo 1 s> (vn местничество < место koht) • aj kohajärgsus, vanas Vene riigis XV–XVII s kehtinud kord, mille järgi Moskva suurvürst (hiljem tsaar) määras riigiametisse bojaare sõltuvalt nende päritolust ja esivanemate teenetest

miljöö <milj`öö 26 s> (pr milieu < mi- kesk-, pool- + lieu koht) • keskkond, kogum väliseid elutingimusi, milles asub ühiskonnaliige v elab mingi organism ja mis teda otseselt v kaudselt mõjutavad; ümbruskond, õhkkond

monadnok <monadn|`ok -oki -`okki 22e s> (< pn Monadnock, koht USAs) • geol laugjate nõlvadega jäänukmägi, mis koosneb murenemis- ja kulumiskindlamatest kivimitest kui ümbritsev ala

monotoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< mono- + kr topos koht) • biol ühes kohas toimunud (nt liigiteke); ainult üht tüüpi biotoobis elav. Vastand polütoopne

montmorilloniit <montmorillon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Montmorillon, koht Prantsusmaal) • miner savide koostises esinev vett sisaldav silikaatmineraal

morfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< morfo- + -loogia)
1. kujuõpetus, välislaadi ja -ehitusega tegelev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm teaduse haru
2. lgv vormiõpetus, grammatika osa, mis käsitleb sõnamuutmist, sõnamoodustust, sõnaliitmist; kirjeldab morfeemide ja nende variantide seoseid ja esinemistingimusi selle järgi, missugune on nende funktsioon ja koht sõnas

musalla [mus·alla] (ar palvetamise koht) • relig palvevaip

neufchâtel [nöfšat·el] (< pn Neufchâtel-en-Bray, koht Prantsusmaal) • kok pehme vähese rasvasisaldusega juustusort

nišš <n`išš niši n`išši 22e s> (pr niche) • arhit orv, seina- v müüritühe; piltl hõivamata koht v ala mingis süsteemis, nt turunišš

oaas <o`aas oaasi o`aasi 22e s> (< kr pn Oasis, oaas Liibüa kõrbes < egiptuse wḫ'-ṭ) • geogr kõrbesaar, koht kõrbes, kus allikad v kokkuvoolanud põhjavesi võimaldavad taimekasvu ja kuhu koondub ka kõrbe asustus; Antarktise rannikupiirkonnas jääkatteta koht; piltl miski ümbrusest meeldivalt erinev

ort <`ort ordi `orti 22e s> (sks Ort koht) • mäend streki esi, teatav kaeveõõs

ossuaarium <ossu`aarium -i 19~2e s> (ld ossuarium < os luu)
1. urn vm anum inimluude säilitamiseks
2. inimluude säilitamise koht, luukamber

otioseerumine <otios`eerumi|ne -se -st 12 s> (< ld otiosus tegevuseta, puhkav) • aj usundiajaloos tunnustatud jumala kõrvalejäämine, kuivõrd tema koht on läinud teistele jumalatele, kuid sellega ei kaasne endise jumala keelamist

outlet [autlet] (ingl) • maj margitoodete (pms disainerirõivaste) alghinnast odavam väljamüük, hrl eelmise hooaja toodete, näidiste ja tehasejääkide odavmüük; koht, kus selline müük toimub

pampa <pampa 16 s> (ketšua tasane koht) • geogr Lõuna-Ameerika tasane lähistroopiline rohtla

parallelotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< kr parallēlos kõrvutine + topos koht) • mat rööptahukas, mille mõõtmed on suhtes 1 : 2 : 4

passus <p`assus -e 11~9 s> (ld)
1. aj samm, Vana-Rooma pikkusmõõduna kaksiksamm, 1 passus = 1,479 m
2. kirj mõttelõik, koht tekstis

platsdarm <pl`atsd|`arm -armi -`armi 22e s> (vn плацдарм < pr place d´armes sõjaväeliste harjutuste v paraadiväljak) sõj
1. tugiala, kindlustatud koht v ala vägede kogunemiseks enne lahingutegevuse algust, rünnaku lähteala
2. sillapea, hõivatud v säilitatud maa-ala veekogu vastasepoolsel kaldal

polütoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< polü- + kr topos koht) • biol erinevate elupaikadega kohastunud ja neis elutsev. Vastand monotoopne

positsioon <positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld positio panek, seis, asetus, asend < ponere panema)
1. sõj väeosa poolt hõivatud maa- v veeala, mis on kohandatud kaitselahinguks v rünnakuks v relva paigaldamiseks
2. lgv keeleüksus(t)e koht sõnas v lauses
3. tants jalgade ja käte asend klassikalises tantsus
4. muus vasaku käe sõrmede asetus keelpilli sõrmlaual
5. sport põhiseis vehklemises; malendite v kabendite asetus mängus
6. sotsiol sotsiaalne seisund
7. info järjenumbriga määratav koht stringis
8. piltl seisukoht, vaatepunkt, arvamus

primaadid pl <prim|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld primatus esimene v kõrgeim koht < primus esimene) • zool esikloomalised, kõrgeima arengutasemega imetajate selts, kuhu kuuluvad inimahvlased, ahvid ja inimene

printsipaat <printsip|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld principatus esimene v tähtsaim koht) • aj orjandusliku monarhia vorm; Vana-Rooma keisririigi esimese ajajärgu (I–III s pKr) valitsemiskord, kus keiser (imperaator), olles tegelikult piiramatu ainuvalitseja, esines vormiliselt vaid „esimese kodanikuna“ (princeps); keisriamet v -au sel ajajärgul

punkt <p`unkt punkti p`unkti 22e s> (ld punctum)
1. väike ümmargune nähtav objekt, täpp
2. täpikujuline graafiline märk; lgv kirjavahemärk; mat matemaatiline märk; mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid; muus pikendusmärk noodi järel
3. teatav (väiksem) koht, paik, ala, ruum
4. mõõtühik; ka sport hindamissüsteemi ühik võistlustel, katsetel vms; trük tüpograafilise mõõdusüsteemi pikkusühik (u 0,35 mm)
5. dokumendi vm teksti jaotis; väike sisuliselt terviklik lõik v osa
6. asi, asjaolu, aspekt
7. mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vmt teatav koht, aste, staadium

retiraad <retir|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr retirade < se retirer taanduma) • aj vanaaja kantsides kindlustatud koht taganemise puhuks; hrv taandumine

ruptuur <rupt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld ruptura < rumpo, perf partits ruptus murdma, vigastama) • med, vet rebend, rebenenud koht, eriti mingi õõneselundi (südame, aordi, emaka) seina rebend

sait <s`ait saidi s`aiti 22e s> (ingl site koht)
1. biol genoomi väikseim lõik, millega seostub iseseisev geneetiline protsess
2. info veebisait

semantiline <sem´antili|ne -se -st 12 adj> (kr sēmantikos tähendav, tähistav) • tähenduslik
semantiline käänelgv kääne, mis kannab piiritlevat tähendust, eesti keeles kõik kohakäänded ja saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev kääne. Vt ka grammatiline kääne
semantiline rolllgv lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalised, (toimumis)koht, -viis jms, nt agent, kogeja, objekt, koht, suund, instrument
semantiline teooriaesteetikas teooria, mille järgi kunst on teatud sümbolisüsteem
semantiline teraapiapsühh emotsionaalse laenguga sõnade väärade tõlgenduste parandamine

serpentaarium <serpent`aarium -i 19~2e s> (< ld serpens uss, madu) • zool terraariumi liik, madude maja, madudele eraldatud koht loomaaias; maofarm

solaarium <sol`aarium -i 19~2e s> (ld solarium < sol päike) • tehisvalgusega ruum nahale päevitunud jume andmiseks v raviks; aj vanadel roomlastel terrass v madal katus maja lõunaküljel, päikesevannide võtmise koht

spatsiaalne <spatsi`aal|ne -se 2 adj> (ingl spatial < space maailmaruum < ld spatium koht, vahemaa, ulatus) • avaruumi e kosmosesse puutuv; ruumiline

speculum [spekulum] (ld peegel)
1. zool tiivaküüdus, läikiv suline koht linnu tiiva serval
2. med speekul

staapel <st`aap|el -li 2e s> (sks Stapel) • mer laevade ehitamise, remontimise ja vettelaskmise koht kaldal, vee poole kaldu plats

state [steit] (ingl) • riik; (maa)koht; USA osariik

stenotoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< steno- + kr topos koht) • biol elupaika valiv, vastand eurütoopne
stenotoopne organismbiol organism, kes elab kindlas biotoobis ega talu selle muutusi

šamosiit <šamos|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr chamosite < pn Chamoson, koht Šveitsis) • miner roheline mineraal rauda sisaldavate kloriidide rühmast

tagmeemika <tagmeemika 1 s> • lgv keeleteooria, milles keskne koht on keele tagmeemide selgitamisel; tagmeemika põhialused sõnastati USA-s 1950ndate algupoolel ja seda rakendati eeskätt tõlkimisel

tavern <tav|`ern -erni -`erni 22e s> (it taverna < ld taberna pood, töökoda, võõrastemaja) • antiikajal söögimaja v koht, kus müüdi veini; harva võõrastemaja; Kreekas, Itaalias jm restoran, kõrts, trahter

toopika <toopika 1 s> (kr topikē < topos koht) • aj, kirj Vana-Kreeka ja -Rooma retoorikute õpetus, oskus leida ja tarvitada üldmõisteid ja endastmõistetavaid põhiväiteid tõestuse alusena ilukõnes käsitletava aine jaoks; piltl kõigile tuntud üldmõiste, kulunud mõte

topiaarkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< ld topiarius aiandus- < topia iluaiandus < kr topos koht) • aiand puude ja põõsaste kujundamine, puuvõrade geomeetrilisteks v figuraalseteks kujunditeks pügamine

topo- (< kr topos paik, koht) • koht-, koha-

tüloos <tül|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr tylos paisunud koht kehal, mõhn) • med mõhnumus

utoopia <ut`oopia 1 s> (uusld utopia < kr ou ei, mitte + topos koht) • ainult kujutlustes eksisteeriv täiusliku ühiskonnakorraldusega mõttekujutuslik ideaalriik, alguses inglase T. More’i teoses „Utoopia” loodud kujutletav Utoopia saar, kus kehtib mõistuspärane, aga sisuliselt totalitaarne riigikorraldus; piltl teostamatu unistus, kujutletav ideaalolek

vakants <vak|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld vacantia ilmaolek < vacare tühi v vaba olema) • vaba, täitmata ametikoht; füüs kristalli defekt, kristallivõre koht, kus puudub põhiaine aatom

ökotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< öko- + kr topos koht)
1. taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega, vt ka biotüüp, habitaat
2. paik, maastiku väikseim ühetaoline osa, vt ka faatsies


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur