[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit

à discrétion [adiskresj·o(n)] (pr) • (hulga, koguse puhul) oma äranägemise e suva kohaselt

ad libitum (ld), lüh ad lib.
1. soovi kohaselt; oma äranägemisel
2. muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust v mitte tingimata vajalikku pilli v muusikalõiku tähistav märge, vt ka a piacere

ad mandatum [ad mandaatum] (ld) • käsu järgi, korralduse kohaselt

akreditiiv <akredit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr accréditif < ad- + ld credere, perf partits creditus (välja) laenama, usaldama) • maj maksekäsund, mille kohaselt pank teeb makseid kliendi kontolt tema korralduste järgi

akriibia <akr`iibia 1 s> (kr akribeia rangus, täpsus) • relig ortodokssest seisukohast lähtuv kirikuküsimuste lahendamise põhimõte, mille kohaselt rakendatakse kiriku liikme suhtes kirikudistsipliini nõudmisi kogu nende ranguses, ilma mööndusteta. Vastand oikonomia

alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri

alternaat <altern|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alternare vaheldama) • jur, pol rahvusvaheliste lepingute vormistamisel ja allakirjutamisel kehtiv põhimõte, mille kohaselt lepingu tekstis, mis jääb antud riigile, nimetatakse esimesena selle riigi nimi ning tema esindaja kirjutab lepingule alla esimesena

antropotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • fil maailmavaade, mille kohaselt inimene on maailmaruumi keskpunkt ja kogu universumi olemasolu eesmärk

argumentum ad populum [argum·entum ad populum] (ld rahvast, avalikkusest lähtuv argument) • argument, mille kohaselt enamuse arvamus on tõene

assaneerima <assan|`eerima -eerib 28 v> (< ad- + ld sanare tervendama) • tervishoiunõuete kohaselt korraldama, sanitaarolusid parandama

atetoos <atet|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld athetosis < kr athetos kohata, kohatu) • med aju haigestumise tagajärjel tekkiv jäsemete lakkamatu tõmblemine

atomism <atom|`ism -ismi -`ismi 22e s> , atomistika <atom´istika 1 s> • füüs õpetus, mille kohaselt mateeria koosneb igavestest ja jagamatutest aatomitest; nüüdisaegne atomism on kindlaks teinud, et aatomid on keeruka ehitusega, jagatavad ning neid moodustavad osakesed võivad muunduda

atoopia <at`oopia 1 s> (< kr atopos kohatu, ebatavaline, kummaline < a- + topos koht) • med kiire kuluga, pärilik ning enamasti paiksete sümptomitega allergiline reaktsioon pms looduslikele allergeenidele; anat elundi v koe paiknemine ebatavalises kohas

clausula rebus sic stantibus [klausula reebus siik stantibus] (ld klausel asjade nõnda püsides) • jur rahvusvahelistes lepetes klausel, mille kohaselt lepe kehtib seni, kuni püsivad selle sõlmimist eeldanud asjaolud

de lege ferenda [dee leege fer·enda] (ld) • jur koostatava seaduse kohaselt

de lege lata [dee leege laata] (ld) • jur kehtiva seaduse kohaselt

dünamism <dünam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr dynamis jõud) • dünaamilisus, dünaamika; fil idealistlik vaade, mille kohaselt asjade olemuseks on mittemateriaalsed jõud, mateeria aga nende toime avaldus

eksartikulatsioon <+ artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< eks- + artikulatsioon) med
1. liigesenihestus
2. jäseme v selle osa amputeerimine liigese kohalt

ektogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< ekto- + genees) • biol, fil mehhanistlik arusaam evolutsiooniteoorias, mille kohaselt organismid arenevad vahetult ja ainuüksi väliskeskkonna tegurite mõjul

eleaat <ele|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn Elea, Vana-Kreeka linn Lõuna-Itaalias) • fil Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna filosoof; eleaadid arendasid VI–V s eKr õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete; see õpetus oli üheks platonismi allikaks

euhemerism <euhemer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euhemeros, Vana-Kreeka filosoof, u 360–240 eKr) • fil käsitus, mille kohaselt rahvaste jumalad olid esialgu tugevad v muidu tähelepanuväärsed inimesed, kellest sugupõlvede vältel said üleloomulikud olendid

fiktsionalism <fiktsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Fiktionalismus < ld fictio väljamõeldis) • fil subjektiividealistlik kontseptsioon, mille kohaselt inimese käsitus maailmast on praktiliselt kasulik, kuid objektiivse teoreetilise tähenduseta fiktsioonide süsteem

föderalism <föderal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fédéralisme < föderaalne) • pol riikide ühinemise v ühendamise põhimõte, mille kohaselt mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni); föderatiivse riigikorra kehtestamist taotlev poliitiline suund

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

heliotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< helio- + tsentriline) • astr Päikest keskusena (tsentrumina) käsitlev
heliotsentriline maailmasüsteemM. Koperniku (1473–1543) õpetus, mille kohaselt Päike asetseb planeetide süsteemi keskuses; tõrjus kõrvale geotsentrilise maailmasüsteemi, mis väitis, et universumi keskus on Maa

historism <histor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historismus < kr historia ajalugu)
1. ajalooteaduste printsiip, mille kohaselt iga asja v nähtust tuleb uurida ja hinnata selle tekkimises ning arenemises, selle konkreetsuses ja vastastikuses seoses teiste nähtustega
2. seisukoht, mille järgi sotsiaalteadused on ajaloolisi seaduspärasusi avastades võimelised ette nägema ajaloolisi protsesse
3. lgv sõna, mis on käibelt kadunud vastava eseme v nähtuse kadumise tõttu

hülosoism <hüloso|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hylē aine + zōē elu) • fil filosoofiline õpetus, mille kohaselt kogu mateeria on elav ning kõigil tema vormidel on aistimis- ja tajumisvõime

indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine

indigenaat <indigen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< indigeenne) • pärismaisus, sünnipära- v kodanikuõigus; jur rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt riigil on õigus kaitsta oma kodanikke välismaal ja kodanikel on õigus taotleda oma kodumaalt kaitset, kui nende õigusi välismaal rikutakse

in dubio pro reo [in dubio proo re˛o] (ld kahtluse korral süüdistatava kasuks) • jur kriminaalprotsessi põhimõte, mille kohaselt kohus kahtluse korral otsustab asja kohtualuse kasuks

infootsisüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> • info info (1) säilitamise ja selle seast vajalike andmete kiiresti leidmise vahendite kogum; infootsisüsteemi põhiosa on andmebaas, mis sisaldab objektide (dokumentide, tööstustoodete vms) kindlate reeglite kohaselt koostatud kirjeldusi e otsikujusid

inkuub <ink|`uub -uubi -`uubi 22e s> (ld incubus < incubare peal lamama) • müt painaja, keskaegse uskumuse kohaselt kuri vaim, kes tuleb magaja peale, eriti deemon, kes astub suguühtesse magava naisterahvaga. Vt ka sukuub

intuitivism <intuitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitiivne) • fil filosoofiline kontseptsioon, mille kohaselt adekvaatse tunnetuse vahendiks on intuitsioon, mitte aga kogemusele tuginev arutlus; moraali valdkonnas veendumus, et teatud teguviiside kõlbeline õigsus v ebaõigsus on meile intuitiivselt teada

karree <karr`ee 26i s> (pr carré ruut)
1. sõj jalaväe ruudukujuline lahingurivi, millel on rinne neljas küljes
2. tants mitme tantsu algfiguur, kus tantsijad seisavad ridades nelinurgi vastamisi
3. kok neljakandiline, hrl lamba- v seaseljatükist neeru kohalt raiutud lihatükk koos selgroo ja roietega
4. teatud teemandilihv

katastrofism <katastrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< katastroof) • geol Maa geoloogilise arenemise õpetus, mis oli XIX s alguses üldtunnustatud; selle kohaselt on Maa ajaloos vaheldunud rahulikud ajajärgud ja katastroofid e kataklüsmid, mis on muutnud maakera ilmet ning hävitanud elusa looduse kas osaliselt v täielikult

komplementaarsusprintsiip <+ prints|`iip -iibi -`iipi 22e s> (< komplementaarsus) • täiendavusprintsiip; füüs kvantmehaanika põhitees, mille kohaselt eksperimentaalse informatsiooni saamisega mõningate mikroobjekti kirjeldavate suuruste kohta kaasneb paratamatult teisi, eelmisi täiendavaid suurusi iseloomustava informatsiooni kadu

kreatsionism <kreatsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld creatio loomine < creare looma) • aj, biol bioloogias XVII–XIX s valitsenud õpetus, mille kohaselt liigid on loodud ja muutumatud

kvark <kv`ark kvargi kv`arki 22e s> (ingl quark, tehissõna) • füüs tugevale interaktsioonile alluv osake, hadroni koostisosa
kvarkmudelkäsitlus, mille kohaselt hadronid koosnevad kvarkidest

landoo <land`oo 26i s> (pr landau), landauer <l`and`auer -i 2e s> (sks Landauer, oletatavasti Landau linna järgi) aj
1. allalastava kattega neljaistmeline tõld
2. tagaistmete kohalt avatava katusega sõiduauto

lege artis [leege artis] (ld), lüh l. a.kunstinõuetele vastavalt, (arstikunsti) kõigi reeglite kohaselt

lokomobiil <+ mob|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld loco kohalt + mobiil) • tehn veetav, iseliikuv v paigalseisev aurujõuseade, milles on ühendatud aurukatel ja aurumasin

lokomotiiv <lokomot|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ingl locomotive < ld loco kohalt + keskld motivus liikumapanev < ld motio liikumine) • van vedur

lokomotoorne <+ mot`oor|ne -se 2 adj> (< ld loco kohalt + keskld motorius liikuma panev < ld movere, perf partits motus liigutama) • kohalt liigutav, liigutamis-, kulgemis-, liikumis-

lokomotsioon <lokomotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld loco kohalt + motsioon) • kulgemine, (ühest kohast teise) liikumine; zool loomade liikumine keskkonnas

merkantilism <merkantil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr mercantilisme < merkantiilne) • maj, pol majanduspoliitiline suund (XVI–XVIII s) ja seda suunda õigustav majandusteaduslik õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. Vt ka füsiokratism

mudžtahiid <mudžtah|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ar mujtahid) • relig islami usuteadlane ja jurist, kes tõlgendab koraani ja sunnat prohvetlikul inspiratsioonil põhineva isikliku arvamuse kohaselt

nebulaarhüpotees <+ hüpot|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< nebulaarne + hüpotees) • astr Kanti-Laplace’i teooria, mille kohaselt päikesesüsteem on tekkinud udukogust

ninja [nindža] (jpn) • Jaapani salakuulaja või varisõdalane, kelle kunsti (mille hulka kuulusid käratult liikumine, eriliste, ka alatute võitlusvõtete ja relvade kasutamine jms) nimet ninjutsu’ks

nomogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr nomos seadus + genees) • biol evolutsiooniõpetuse darvinismikriitiline suund, mille kohaselt eluslooduse evolutsioon on seaduspäraselt ette määratud, looduslikku valikut peetakse teisejärguliseks

optant <opt|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Optant < ld optans, gen optantis väljavaliv, taotlev) • pol opteerija, soovi kohaselt kodakondsuse valija, kodumaale tagasitulija

opteerima <opt|`eerima -eerib 28 v> (sks optieren < ld optare välja valima), opteeruma <opt`eeruma 27 v> • pol soovi kohaselt kodakondsust valima, optsiooni teostama

ordaalid pl <ord|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld ordalia < vanaingl ordel, ordal kohtuotsus) • aj nn jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi julmad menetlused, mille kohaselt kaebealuse süü v süütuse üle otsustati liisuheitmise, tule- v veeproovi v kahevõitlusega

ottomootor <+ m`ootor -i 2e s> (sks Ottomotor < pn N. A. Otto, Saksa leidur, 1832–91) • tehn kerge vedelkütuse v gaasiga töötav 2- v 4-taktiline sundsüütega sisepõlemismootor, mille töö toimub Otto ringprotsessi kohaselt

panoraam <panor|`aam -aami -`aami 22e s> (< pan- + kr horama vaade)
1. ringvaade; maastiku üldvaade kõrgelt kohalt
2. kunst ringmaal, suuremõõtmeline maal ümarehitise siseseinal
3. sõj, tehn viseerimis- ja nurgamõõteseadis, optiline riist suurtüki sihtimise hõlbustamiseks

panspermia <+ sp`ermia 1 s> (< pan- + kr sperma seeme) • biol hüpotees, mille kohaselt elu levib maailmaruumis mikroskoopiliste kehakestena (spermiumidena) , millest eluks kohasel planeedil areneb biosfäär; kitsamas tähenduses hüpotees, mille järgi elu on tulnud Maale kosmosest

parallel track [pärəlel träkk] (ingl rööbitine tee) • farm põhimõte, mille kohaselt eriti paljutõotav ravimpreparaat lubatakse kasutusele võtta enne selle esmaste kliiniliste katsetuste lõpetamist

partisan <partisan -i 19 s> (pr partisan < it partigiano < ld pars osa) • sõj siss, vabatahtlikult vastase võimu alusel maa-alal tegutsev relvastatud võitleja; rahvusvahelise õiguse kohaselt isik, kes ei kuulu regulaarväkke, kuid juhindub sõjapidamisseadustest ja tavadest

pedotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pedo- + ld centrum keskpunkt) • ped pragmatistliku pedagoogika põhimõtteid, mille kohaselt lapse õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse tema isiksusest, huvidest ja vajadustest; eeldab kooli sõltumatust kirikust ja poliitikast

perioodilisus <perioodilisus -e 11~9? s> (< perioodiline) • (korrapärane) korduvus
perioodilisusseaduskeem elementide perioodilisussüsteemi aluseks olev seaduspärasus, mille kohaselt elementide ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust
perioodilisussüsteemkeem perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus

piacere [piatšeere] (it) • soov, heaksarvamine
a piacere [a piatšeere] (it soovi kohaselt) • muus ettekande tempolis-rütmilist vabadust tähistav märge, vt ka ad libitum

probabilism <probabil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld probabilis tõenäoline) fil
1. veendumus, et kindel teadmine on saavutamatu ning võimalik on ainult tõenäoline teadmine, vt ka gnoseoloogia
2. (eetika) põhimõte, mille kohaselt tegude moraalse väärtuse määravad nende tõenäolised, mitte tegelikud tagajärjed
3. (moraaliteoloogia) arusaam, et õigustatud kahtlus kohustuse kehtivuse suhtes vabastab selle täitmisest

prototüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr prōtotypon < proto- + tüüp)
1. alg- v põhitüüp, alg- v eeskuju
2. tehn seadme v süsteemi algmudel v esialgne teostus
3. kirj inimene v inimrühm, kelle elukäigu v iseloomu põhjal kirjanik oma kunstikavatsuse kohaselt kujundab kirjandusteose tegelase v tegelased

pügopaag <pügop|`aag -aagi -`aagi 22e s> (< kr pygē tagumik + pagos kinnitunu) • med ristluu kohalt kokkukasvanud kaksik. Vt ka tsefalopaag

rassism <rass|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr racisme), rassiteooria <+ te`ooria 1 s> • antr tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb kindlalt piiritletud ebavõrdseteks rassideks; sellest lähtuvalt on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle; rassiteooria kujunes XIX s keskel, kõrgema rassina tunnustati aarja, madalamana semiidi rassi; rassismi ilminguid on esinenud paljudes riikides, ametliku riigiideoloogia osaks sai see Saksamaal pärast A. Hitleri võimuletulekut

rebatt <reb|`att -ati -`atti 22e s> (ingl rebate) • maj laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel laenuvõtjale tagastatav intress (kui see oli lepingu kohaselt ette makstud)

reduktsionism <reduktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl reductionism < ld reductio tagasiviimine) • fil teadusfilosoofias metodoloogiline põhimõte, mille kohaselt olemise kõrgemaid organisatsioonivorme saab täielikult seletada madalamatele vormidele omastest seaduspärasustest lähtudes (nt elu nähtusi saab seletada keemia ja füüsika seaduste varal ning ühiskondlikke protsesse majandusest lähtudes)

servomootor <+ m`ootor -i 2e s> (pr servomoteur < ld servus ori + mootor) • el järgivsüsteemi täiturajami elektrimootor, mis muudab juhitava seadme asendit ja liikumist kindla seaduspärasuse kohaselt

si vivis Romae, Romano vivito more [si viivis roome romaano viivito moore] (ld) • kui elad Roomas, ela Rooma kombe kohaselt

stauima <st`auima stauib 28 v> (sks stauen) • mer lasti eeskirjade kohaselt laevaruumidesse paigutama

stsientism <stsient|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld scientia teadmine, teadus) • fil käsitus, mille kohaselt teadus (eeskätt täppis- ja loodusteadused) on inimtunnetuse kõrgeim vorm ja peegeldab objektiivsust kõige usutavamalt; sellest tuleneb veendumus, et teadusel on ühiskonna arengus määrav roll

supernoova <+ noova 16 s> (< super- + noova) • astr ülinoova, ülihele noova, muutlik kinnistäht, mille heledus mõne päeva jooksul tohutult kasvab (kuni 19 tähesuurust) ja siis aeglaselt kahanema hakkab

sürveior <sürv`eior -i 2e s> (ingl surveyor ülevaataja < survey uurima) • mer pädev isik, kes tehnilise eksperdina hindab laeva seisundit ja vigastusi, lasti kohasust mereveoks jne

teleoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr telos lõpp, siht + -loogia) • fil käsitus, mille kohaselt bioloogiliste ja sotsiaalsete süsteemide ehituse, käitumise ja arengu määravad (süsteemiväline v -sisene) eesmärk ja otstarve

totemism <totem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl totemism < tootem) • etn, relig paljudele loodusrahvastele omane uskumus, mille kohaselt teatud inimeste rühm (hõim) tunneb end olevat vahetus sugulussuhtes mingi looma-, harvem taimeliigiga v loodusnähtusega – tootemiga, kelle nime ta kannab; totemism on seotud tabude ja rituaalidega

tsellulaarpatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< tsellulaarne + patoloogia) • med haiguste tekke rakuteooria; tsellulaarpatoloogia kohaselt põhjustavad haigusi kas organismi kõigi kudede v mingi koe rakkude ehituse v talitluse puuded

tsentralism <tsentral|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr centralisme < tsentraalne) • pol juhtimissüsteem, mille puhul kohalikud organid on allutatud keskvõimule ja tegutsevad viimase korralduste kohaselt. Vastand detsentralism

tšarvaka <tšarv´aka 16 s> (sanskr cārvāka) • fil Vana-India filosoofiakoolkond, mille arusaama kohaselt reaalsus piirdub meeleliselt kogetava maailmaga

unifikatsioon <unifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uni- + -fikatsioon) • ühtsustamine, millegi viimine ühtsesse vormi
unifikatsioonikirikrelig kogu maailma religioonide ühendamist taotlev usuliikumine, mille õpetuse kohaselt viis nende juht Sun Myung Moon lõpule Jeesuse töö

vaišeesika <vaišeesika 1 s> , vaišesika <vaiš´esika 1 s> (sanskr vaiśeṣika < viśeṣa erinevus, eriomadus) • fil India pärimusliku filosoofia süsteem (daršana) , mis käsitab maailma meelelisest kogemusest lähtudes; maailma algolemuseks ja teda liikumapanevaks jõuks on karma seaduse kohaselt toimiv jumal

vitalism <vital|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld vitalis elujõuline) • fil õpetus, mille kohaselt elus loodus erineb elutust loodusest kvalitatiivselt, sest elusas looduses toimivad tegurid, mida elutus põhimõtteliselt ei ole; juba antiikajal oletati elusolendite puhul hinge v erilise elujõu olemasolu

voluntarism <voluntar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld voluntarius vabatahtlik < voluntas tahtmine) • fil, psühh käsitus, mille kohaselt tahe on inimtegevuse ja kogu maailma primaarne ja mõistuslikult käsitamatu alus; eetikas seisukoht, et see, mis on õige ja mis on ebaõige, sõltub mingis mõttes meie tahtest


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur