[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 164 artiklit

abioseston <+ s`eston -i 2e s> (< a- + bioseston) • biol tripton, veekogude vees hõljuvate tahkete elutute mineraalaineosakeste kogum, (detriit). Vt ka seston

agregaat <agreg|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjatis; mehaaniline segu v ühend
2. tehn mitme eri tüüpi masina, hrl jõu- ja töömasina ühend (nt turbiin koos elektrigeneraatoriga moodustab turboagregaadi); omaette tervikut moodustav masina koostisosa (nt auto mootor v käigukast)
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum (nt graniit on kvartsi, päevakivi ja vilgukivi agregaat)

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

aktsia <`aktsia 1 s> (sks Aktie, vn акция < ld actio tegevus, toiming) maj
1. osak, mille väärtuse ulatuses maksab aktsionär aktsiaseltsi asutamisel v laiendamisel selle põhi- e aktsiakapitali rahalisi vahendeid
2. osatäht, väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist
aktsiaportfellmaj investori kõigi aktsiate kogum

algoritm <algor|`itm -itmi -`itmi 22e s> (keskld algorismus < pn al-Horazmi, IX s araabia matemaatik) • mat korrastatud reeglikogum ülesande lahendamiseks
algoritmikeelmingi ülesande lahendamise eeskirja ehk algoritmi formaalseks ülesmärkimiseks kasutatavate sümbolite ja reeglite kogum

andrötseum <andröts|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< andro- + kr oikion maja) • bot tolmukkond, tolmukate kogum õies

antoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr anthologia lillede korjamine v kogum) • kirj ilukirjandusteoste, eelkõige luuletuste valimik. Vt ka florileegium

antropotolerantsus <+ toler`antsus -e 11~9 s> (< antropo- + tolerantsus) • ökol inimtaluvus, organismide ja koosluste omaduste kogum, mis võimaldab taluda inimtegevusega kaasnevat, eriti keskkonna saastatust

apteek <`apt|`eek -eegi -`eeki 22e s> (keskld apotheca < kr apothēkē ladu)
1. algselt asutus ravimite valmistamiseks ja säilitamiseks; VIII s-st ka ravimite müügi koht
2. kogum ravimeid esmaabiks v eriotstarbeks

arhiiv <arh|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld archivum < kr archeion valitsushoone)
1. asutus vanade dokumentide ja kirjalike mälestiste säilitamiseks
2. ametiasutuse osakond, kus säilitatakse teadusliku v praktilise väärtusega dokumente
3. kirjakogu, kogum kirjalikke mälestisi (kirju, käsikirju, ülesvõtteid jne), mis puutuvad mõne asutuse v isiku tegevusse
heliarhiiv vt fonoteek

atleetvõimlemine <+ v`õimlemi|ne -se -st 12 s> (< atleet), atletism <atlet|`ism -ismi -`ismi 22e s> , kulturism <kultur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld cultura viljelus) • sport kogum eri spordivahendite abil sooritatavaid kehalisi harjutusi kehavormide ja muskulatuuri arendamiseks

automaatliin <+ l`iin liini l`iini 22e s> (< automaatne) • tehn automaatseist töömasinaist, teisaldusseadmeist ning juhtimis-, reguleerimis- ja kontrollaparatuurist koosnev kogum toote valmistamiseks ilma inimese vahetu osavõtuta

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoongeod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaevmer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

bentos <b`entos -e 11~9 s> (< kr benthos meresügavus) • biol põhjaelustik, veekogude põhjas elavate loomade ja taimede kogum

bioindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< bio- + indikatsioon) • ökol uurimismeetodite ja menetluste kogum, mis lähtub organismide ökoloogilisest individuaalsusest ning sõltuvusest ja on rakendusliku tähtsusega nt keskkonnakaitses

bioom <bi`oom bioomi bi`oomi 22e s> (sks Biom < bio-) • biol veekogu v mõne maismaa biotsönoositüübi (nt taiga) organismide kogum

deontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr deon vajalik, õige + -loogia) • eetika osa, milles käsitletakse kohust ja kohustuslikkust; mingil kutsealal töötajate kohustuste kogum

devastatsioon <devastatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld devastatio laastamine < de- + ld vastatio laastamine, hävitamine) • med ründhävitamine, nakkus- ja invasioonihaiguste tekitajate aktiivse tõrje meetmete kogum, mis võimaldab hävitada kõigis arenemisjärkudes haigusetekitajad

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

diatoonika <diatoonika 1 s> (< kr diatonikos diatooniline) • muus kõlalises lähisuguluses olevate helide kogum, mis kõrguslikult järjestatuna moodustab diatoonilise heliastmiku

diskonto <disk´onto 16 s> (sks Diskont(o) < it sconto < keskld discomputare maha arvama, alla hindama < dis- + ld computare arvutama) • maj oodus, võla ennetähtaegsel tasumisel (vekslite väljaostmisel v edasiandmisel) võlasummalt tehtav mahaarvatis
diskontoobligatsioonmaj võladokument, mis müüakse alla tema nimiväärtuse
diskontopankmaj veksleid diskonteerimiseks vastuvõttev äripank (1)
diskontopoliitikamaj oodustamispoliitika, kogum mitmesuguseid vahendeid, mille varal keskemissioonipank reguleerib diskontoprotsenti lühiajalistelt kohustustelt, mõjutamaks laenuturu aktiivsust

dokumentaarium <dokument`aarium -i 19~2e s>
1. bibl dokumentide kogum
2. dokumentaalne film, kirjandus- v lavateos

druus <dr`uus druusi dr`uusi 22e s> (sks Druse) • geol kristallipesa, kristallide kogum kivimis; biol kaltsiummetaandiaadi kristallide kobar, mis tekib paljudes taimerakkudes

edafon <edafon -i 19 s> (< kr edaphos maapind, muld) • biol mullaelustik, pinnases elunevate organismide kogum

eetika <eetika 1 s> (kr ēthikē < ēthikos eetiline)
1. fil filosoofia valdkond, mis uurib moraali, kõlblusõpetus
2. kõlblusnormide kogum, mis piiristab ühiskonna liikmete käitumist

El Niño [el ninjo] pn (hisp < el niño Jesús Jeesuslaps) • meteor ilmastikunähtuste kogum, mis seostub Vaikse ookeani troopilise ala ida- ja lääneosa õhurõhkude vahe muutustega; tekib periooditi (hrl 3–4 a järel) lõunapoolkera suvise pööripäeva (s.o jõulude) paiku, kestab 12–18 kuud; põhjustab suuri ilmastikuhälbeid, omandades kohati loodusõnnetuse mõõtmed

endoliition <+ l`iition -i 19~2e s> (< endo- + liition) • biol kivimiõõntes elavate organismide kogum (nt vetikad, seened, samblikud)

faktograafia <+ gr`aafia 1 s> (< fakt + -graafia) • faktide kirjeldamine; mingi alaga seotud faktide kogum

feenifond <+ f`ond fondi f`ondi 22e s> (< feen2 + fond) • biol populatsiooni v liigi erinevate feenide kogum

fenotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< kr phainō ilmun + tüüp) • biol organismi kõigi välis- ja sisetunnuste ning omaduste kogum kindlal arenguastmel

fotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< foto- + -graafia) • päevapildistus, kogum protsesse, millega tekitatakse fotomaterjalile reaalse maailma esemeist tõepäraseid kujutisi

fotomorfogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< foto- + morfo- + genees) • biol valguse reguleerivale toimele alluvate nähtuste kogum, mis suunab taimede kasvu ja arenemist, kuid ei sõltu fotosünteesist

fraseoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phrasis kõne, väljend + -loogia) • lgv fraseologisme uuriv keeleteaduse haru; mingile keelele omased fraseologismid, idioomid; mõne isiku v rahvakihi omapäraste väljendite kogum

fütoplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< füto- + plankton) • bot taimplankton, taimhõljum, vees hõljuvate taimsete organismide kogum

ganglion <g`anglion -i 19~2e s> (kr ganglion)
1. anat tänk, närvisõlm, närvirakkude sõlmjas kogum
2. med kooljaluu, liigesekihnu v kõõlusetupe väljasopistus, eriti käel v jalapöial

geenifond <+ f`ond fondi f`ondi 22e s> , genofond <+ f`ond fondi f`ondi 22e s> (< geen + fond) • biol populatsioonis (liigis) olemasolevate geenide ja nende alleelide kogum

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

genotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< geen + tüüp) • biol organismi kõigis kromosoomides paiknevate geenide kogum; laiemas mõttes organismi kõigi, sh kromosoomiväliste pärilikkustegurite kogum

genuiinne <genu`iin|ne -se 2 adj> (ld genuinus) • med sünnipärane, kaasasündinud; algupärane, põline, ehtne, loomulik
genuiinne sõnavara, genuiinsõnavaralgv põlissõnavara; vanade oma keele sõnatüvede kogum ühes keeles
genuiinne tüvi, genuiintüvilgv vana oma keele sõnatüvi

grupp <gr`upp grupi gr`uppi 22e s> (pr groupe < it gruppo) • rühm; psühh, sotsiol mingil viisil organiseerunud, suhteliselt püsiva koosseisuga inimühendus, mille liikmetel on ühised huvid, väärtushinnangud ja käitumisnormid
grupidünaamikapsühh sotsiaalpsühholoogia valdkondi; uuritakse väikeste rühmade psühholoogilisi protsesse: rühma teket ja arengufaase, liidri ja rollisuhete kujunemist jm
grupiefektzool liigikaaslaste läheduse ja nendega suhtlemise soodus mõju isendile: hõlbustab elu ja vähendab ohtu
grupiteadvuspsühh rühma liikmeid ühendav väärtuste, normide ja arusaamade kogum, mis kujuneb rühma ühise kogemuse mõjul

hematotseele <+ tseele 16 s> (< hemato- + -tseele) • med verisong, hüübinud vere kogum õõnes

heuristika <heur´istika 1 s> (< kr heuriskō leian) • avastusõpetus, teoreetilise uurimistöö loogiliste võtete ja metoodiliste juhiste kogum

historiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr historia ajalugu + -graafia) aj
1. ajalooteaduste ajalugu, teadus, mis uurib inimühiskonna arenemise kohta käivate teadmiste kogunemise ja ajaloo uurimise meetodite täiustamise ajalugu
2. ajalookirjandus, kogum ajalooalaseid töid, mis on ilmunud ühel v teisel ajajärgul v käsitlevad mõnda ajajärku v ajalooprobleemi

homonüümika <homonüümika 1 s> • lgv õpetus homonüümidest; mingi keele homonüümide kogum

hüdrosõlm <+ s`õlm sõlme s`õlme 22i s> (< hüdro-) • tehn hüdrotehniliste ehitiste kogum

hügieen <hügi|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr hygieinē (technē)) • med tervishoiuõpetus, profülaktilise arstiteaduse osa, mis käsitleb inimese tervist mõjustavaid tegureid ja abinõusid haiguste ärahoidmiseks; vastavate meetmete kogum, tervishoid

hüpnotism <hüpnot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl hypnotism) • õpetus hüpnoosist ja selle rakendamisest; hüpnoosiga seotud nähtuste kogum

idiomaatika <idiomaatika 1 s> (< kr idiōmatikos omapärane) • lgv mingi keele idioomide kogum; õpetus mingi keele idioomidest. Vt ka fraseoloogia

idiotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< idio- + tüüp) • biol isendi pärilike tegurite kogum, genotüüp laiemas tähenduses

individuaalsus <individu`aalsus -e 11~9 s> (< individuaalne), individualiteet <individualit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr individualité) • isikupärasus, omanäolisus; psühh sünnipäraste eelduste ja elu jooksul kogemuse tulemusena kujunenud kehaliste ja psüühiliste omaduste kogum, ka enda ainulaadsuse tunnetamine, enese arendamise ja teistele vastandamise püüd

infootsisüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> • info info (1) säilitamise ja selle seast vajalike andmete kiiresti leidmise vahendite kogum; infootsisüsteemi põhiosa on andmebaas, mis sisaldab objektide (dokumentide, tööstustoodete vms) kindlate reeglite kohaselt koostatud kirjeldusi e otsikujusid

infosüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< info + süsteem) • teabe kogumise, säilitamise ja väljastamise vahendite kogum; põhiosad on infokogum (andmebaas), töötluseeskirjad (algoritmid, programmid jm) ning tehnilised vahendid (riistvara)

inklusioon <inklusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld inclusio sulgemine, piiramine) • sulgumine, sulundus; biol rakusisaldis, mis koosneb toitainetest (valkudest, rasvadest, tärklisest, sekreetidest ja pigmentidest); ka bakterite v viiruste kogum rakkudes

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

intelligentsustest <+ t`est testi t`esti 22e s> • arukustest, intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalistegevuslike ülesannete kogum; testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud punktid intelligentsusteguriks

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

kameraalteadused pl <+ t`eadus -e 11~9 s> (sks pl Kameralwissenschaften < kameraalne), kameralistika <kameral´istika 1 s> (sks Kameralistik < kameraalne) • aj haldus-, majandus- ja rahandusalaste teadmiste kogum XVII ja XVIII s Saksamaal vürstide varakambrite halduses olevate varanduste valitsemiseks

kanalisatsioon <kanalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr canalisation < ld canalis toru, renn) • kanalite, torude jt tehniliste vahendite kogum reovee eemaldamiseks ning puhastamiseks
kanalisatsioonikaevkontrollkaev, kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks ehitatud püstik, mille põhjas on toru asemel lahtine voolurenn
kanalisatsioonisüsteemrajatiste süsteem reovee eemaldamiseks ja puhastamiseks

kanooniline <kanoonili|ne -se -st 12 adj> (ld canonicus) • relig kaanoniga (2) määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav; piltl eeskujuks võetav, juhtnöörina v normina kehtiv
kanooniline igarelig katoliku kirikus nõutav iga pühitsusastme saamiseks; piltl vanadusest põhjustatud sugulise huvi puudumine
kanooniline protsessrelig katoliku kiriku kohtumenetlus; seda sätestavate normide kogum
kanooniline õigusrelig, jur katoliku kirikus kehtivate seaduste kogum, kirikuõigus

karüotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< karüo- + tüüp) • biol rakule, isendile v liigile iseloomulik kromosoomide kogum (erinevused kromosoomide arvus, kujus, ehituses jm)

klaviatuur <klaviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Klaviatur < klaver) • klahvistik, sõrmistik, pilli, kirjutusmasina, arvuti jm klahvide kogum

kloon <kl`oon klooni kl`ooni 22e s> (< kr klōn oks, võsu) • biol ühest rakust põlvnevate mittesugulisel jagunemisel saadud identse pärilikkusega rakkude kogum
organismikloonbiol isendi suguta sigimisel tekkinud, üksteisega ja vanemorganismiga geneetiliselt identsete isendite kogum; info algtoodet jäljendav seade v programm

kollisioon <kollisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collisio kokkupõrge) • vastuoluliste huvide, püüdluste v jõudude kokkupõrge
kollisiooninormjur seaduses v rahvusvahelises lepingus sisalduv õigusnorm, mis määrab, millise riigi seadust peab kohaldama juhul, kui on võimalik rakendada mitme riigi seadust
kollisiooniõigusjur õigusnormide kogum, mis sätestab põhimõtteliselt, millise riigi eeskirju tuleb kohaldada rahvusvaheliste õigussuhete korral (tsiviil-, perekonna- ja tööõiguses)

koloniaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< koloniaalne + süsteem) • pol metropolist majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvate maade hõivamise ja valitsemise meetodite, vahendite ning vormide kogum, iseseisvate riikide poliitiline, majanduslik ja kultuuriline allutamine ülimuslike seadustega

koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum

kompleks <k`ompl|`eks -eksi -`eksi 22e s> (< ld perf partits complexus kokku põimitud)
1. tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute vm kogum
2. psühh hingeelu häire, mõtete, kujutluste, tunnete kogum, mis on alateadvuslik ja vastuolus teiste, indiviidi enda poolt tunnustatud mõtete ja veendumustega

komplekt <kompl|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (vn комплект < ld completus täielik, lõpuleviidud)
1. terviklik v täielik kogum ühtekuuluvaid, ühes ja samas laadis kujundatud esemeid
2. täielik arv koosseisus ettenähtud isikuid

konsoon <kons|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr consonance) • muus kooskõla, ühel ajal kõlavate helide kogum. Vt ka unisoon, dusoon, akord, klaster (3)

konstitutsioon <konstitutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld constitutio korraldus, määrus)
1. pol põhiseadus, seadusandlik akt, mis sätestab riigi põhikorra
2. biol isendi kehaehituslike ja talitluslike tunnuste kogum; isendi põhilaad, mis on kujunenud pärilikkuse ja välistegurite koostoimel

konsulaarõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< konsulaarne) • jur rahvusvahelise õiguse haru, õigusnormide kogum, mis reguleerib konsulite määramisega, nende ülesannete, eesõiguste ja immuniteediga ning tegevuse lõppemisega seostuvaid riikide suhteid

kotüledoon <kotüled|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr kotylēdōn õnarus) • bot iduleht, idul arenev leht v üks esimesest kahest lehest; anat, zool hatik, inimesel platsenta sagar, mäletsejalistel põõsasjate koorionihattude kogum

kristallivõre <+ võre 16 s> • füüs, keem kristalli koostisse kuuluvate aatomite, ioonide v molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus kolmes sihis

kultuur <kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld cultura viljelus, harimine)
1. inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum
2. tase mingil alal, nt töökultuur, käitumiskultuur
3. põll viljeldav taimeliik v liikide rühm, nt tehnilised kultuurid
4. biol mõnede katse- ja uurimisobjektide söötmel kasvatamise moodus, nt bakterikultuur

leukokseen <leukoks|`een -eeni -`eeni 22e s> (< leuko- + kr xenos võõras) • geol rauahüdroksiide ja titaanoksiide sisaldavate mineraalide peeneteraline kogum

limbiline <limbili|ne -se -st 12 adj> (< ld limbus äär, palistus) • serva-, äärise-
limbiline süsteemanat peaaju moodustiste kogum, mis äärestab rõngana suuraju poolkerade sisepinda

litogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< lito- + genees) • geol settekivimite teket ja muutumist põhjustavate looduslike protsesside kogum

-loog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< kr logos kõne, sõna; õpetus) • (tähistab isikut:) teadlane, õpetlane; kõne, kirjutis; teatav kogum v loend

maatriks <maatriks -i 2e s> (ingl matrix < ld suguloom, sünnitaja, emakas < mater ema) • mat arvude, funktsioonide vm elementide ridade ja veergudena korraldatud kogum (tabel)
maatriksbilanssmaj ristbilanss; selle põhiosa moodustava maatrikstabeli ridade ja veergude summad on võrdsed
maatriksmudelmaj maatrikstabeli kujuline mudel
maatriksorganisatsioonmaj organisatsioon, milles allüksuste struktuuri kujundamisel on korraga kasutatud mitut tüüpi liigendust
maatriksprintertehn nõelmaatriksprinter, printer, mis tekitab märke maatriksina paigutatud nõelte valikulise löömisega vastu värvilinti

magnetahel <+ ahel -a 2 s> • el seadme- v ruumiosade kogum, mida läbib magnetvoog

magnetism <magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< magnet) • füüs nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu; magneti omadus rauda külge tõmmata; piltl külgetõmbavus
animaalne magnetisminimese väidetav võime magnetvälja abil teisi mõjutada, vt ka mesmerism

magnetodefektoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< magnet + defektoskoopia) • füüs kogum meetodeid, millega avastatakse magnetiliste omadustega esemete pinna- ja pinnalähedasi defekte ning ebakorrapärasusi

masora [masoraa] (hbr pärimus) • relig, kirj vana testamendi teksti ja hääldamise säilitamiseks koostatud (VI–X s) reeglid; neid reegleid rakendav tekstikriitiliste märkuste kogum

massiiv <mass|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr massif)
1. geogr ulatuslik kompaktne, vähese liigestusega mäestikuala; ühtlane ulatuslik maa-ala, laam
2. info andmete korrastatud kogum

meloodika <meloodika 1 s> (< meloodia) • kirj värsskõne (luuleteose) intonatsioonisüsteem; muus meloodiate kogum, heliteose viisivaramu, vt ka meloloogia

metafoorika <metafoorika 1 s> • kirj metafoorid, metafooride kogum

meteoor <mete|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr meteōros ülestõstetud, lendlev, taevane) • astr lendtäht, optiliste, akustiliste, elektriliste jm nähtuste kogum, mida põhjustab planeetidevahelisest ruumist Maa õhkkonda sattuv meteoorkeha

metoodika <metoodika 1 s> (< kr methodikos metoodiline < meetod)
1. meetodite õpetus, mingi töö v tegevuse sooritamise otstarbekate meetodite kogum
2. ped aine õpetamise õpetus, kasvatusteaduse osa, mis käsitleb üksikute ainete õppeviise

mikrofloora <+ floora 16 s> (< mikro- + floora) • biol teatava ala mikroskoopiline taimestik, paljale silmale nähtamatu taimestik; bakterite ja mikroseente kogum mullas vm; elusorganismi (nt suus, sooltes) elavad mikroobid

miljöö <milj`öö 26 s> (pr milieu < mi- kesk-, pool- + lieu koht) • keskkond, kogum väliseid elutingimusi, milles asub ühiskonnaliige v elab mingi organism ja mis teda otseselt v kaudselt mõjutavad; ümbruskond, õhkkond

moraalikoodeks <+ koodeks -i 2e s> (< moraal + koodeks) • moraalinormide kogum

motivatsioon <motivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl, pr motivation < motiveerima) • psühh käitumise põhjendus; huvitatus, motiivide kogum, mis ajendab inimest mingil kindlal viisil toimima

muskulatuur <muskulat|`uur -uuri -`uuri 22e s> • anat lihaskond, lihastik, musklite kogum

mütoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr mythologia jutustamine < müüt + -loogia) müt
1. ühe rahva müütide kogum
2. müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu

nanotehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< nano- + tehnoloogia) • tehn kogum käitlusvõtteid väga väikeste (kuni 100-nanomeetriliste mõõtmetega) objektide loomiseks ja nendega töötamiseks

naturaalhelirida <+ rida r`ea r`itta 18u s> (< naturaalne) • muus osahelirida, heli moodustavate harmooniliste osahelide kogum

nekton <n`ekton -i 2e s> (< kr nēktos ujuv) • zool ujum, vabas vees elavate aktiivselt ujuvate loomade kogum

network [netwöö(r)k] (ingl võrgustik) • info (arvuti)võrk, sõlmede ja neid ühendavate harude kogum

neuston <n`euston -i 2e s> (< kr neō ujun) • biol veekogude pindkilet asustavate taim- ja loomorganismide kogum. Vt ka pleuston

nomenklatuur <nomenklat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld nomenclatura nimestik)
1. teaduslik nimestik, mingi ala nimetuste kogum
2. maj toodanguliikide loetelu
3. piltl eelistatud kiht v rühm ühiskonnas

nukleoid <nukle|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< nukleo- + -oid) • biol DNA kogum tõelise tuumata üherakuliste organismide rakus; geneetilise informatsiooni salvestumisel talitleb nukleoid tuumana

operaator <oper`aator -i 2e s> (< ld operator töötegija)
1. tehn juhtimisseadiseid käsitsev oskustööline
2. film filmi v (televisioonis) video filmija, filmi v video pildilahenduse looja
3. mat, info tehtemärk, teatav sümbol v sümbolite kombinatsioon loogikas, matemaatikas ja informaatikas
4. biol DNA osa, mis reageerides regulaatorgeeni produktiga, reguleerib geneetilise regulaatorühiku (operoni) funktsiooni
operaatorarvutusmat matemaatilise analüüsi meetodite kogum mõnda tüüpi diferentsiaal- ja integraalvõrrandite lihtsaks lahendamiseks
operaatorfirmamaj käitusfirma, töid teostav ettevõte
operaatorplaanlühiajaline tegevusplaan

optimum <`optimum -i 19 s> (sks Optimum < ld superl parim) • parim, sobivaim, soodsaim olukord v võimalus v tingimuste kogum

ornamentika <ornam´entika 1 s> • kunst ornamentidega kaunistamise kunst, selle laad v stiililine omapära; ornamentide kogum

pagon <pagon -i 2e s> (< kr pagos jää) • zool veekogude pinnajääs anabioosis olevate (hrl talvituvate) organismide kogum (ainuraksed, keriloomad, vähid, limused, ränivetikad jm)

paleotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< paleo- + tsönoos) • paleont taimede ja loomade kivististe kogum settekivimeis

palett <pal|`ett -eti -`etti 22e s> (pr palette)
1. kunst maalikunstniku käes hoitav pöidlaauguga värvisegamislauake
2. piltl maalikunstnikule omane värvivalik
3. tehn kandeplaat, tõstealus
4. info värviprinteri v -kuvari kasutatavate värvitoonide kogum
5. sõj läbipaistev ruut-, punkt- vms võrguga plaat, mida kasut plaani- v kaardiosa pindala määramiseks
paletinugakunst õhukese painduva teraga nuga, millega kraabitakse palett puhtaks v kantakse värvi lõuendile

paraganglion <+ g`anglion -i 19~2e s> (< para- + ganglion) • anat kõrvalnärvisõlm, hrl kõhuaordi läheduses asetsev, neerupealise säsi meenutav rakkude kogum; zool alamatel selgroogsetel adrenaliini tootev rakukogum

parasitotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< parasiit + tsönoos) • biol kogum parasiite, kes elavad ühessamas peremehes samal ajal ning on sellega ja omavahel sõltuvussuhteis

patarei <patar`ei 26 s> (pr batterie löömine)
1. hulk, suurem kogus mingeid ühesuguseid esemeid või koostisosi
2. sõj suurtükiväe ning õhukaitsejõudude allüksus (vastab kompaniile); suurtükkide kindlustatud asupaik
3. tehn tervikuks ühendatud seadmed vm koostisosad
4. el omavahel ühendatud galvaani- v akuelementide kogum; ka üksik galvaanielement
5. põll (turba, sõnniku) piklik suur hunnik

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsentsjur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigusjur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravimfarm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

pelagos <pelagos -e 11 s> (kr avameri) • biol veekogu pelagiaali asustavate organismide kogum

perifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< peri- + kr phyton taim) • biol mitteparasiitsete kinnitunud makro- ja mikroorganismide kogum veesõidukite, sadamasildade jm vesiehitiste, poide ja vaiade veealustel osadel, samuti vaalalistel jm veeloomadel ja -taimedel

plankton <pl`ankton -i 2e s> (< kr planktos hulkuv, triiviv) • biol hõljum; veekogu vees hõljuvate plankterite kogum, mida kannab vool. Vt ka seston

pleuston <pl`euston -i 2e s> (< kr pleusis purjetamine) • biol veepinnal triivivate, osalt veest välja ulatuva kehaga makroskoopiliste veeorganismide kogum. Vt ka neuston

plokk <pl`okk ploki pl`okki 22e s> (ingl block, sks Block)
1. risttahukakujuline materjalitükk (nt vundamendiplokk) v toode (nt aknaplokk, raamatuplokk, kirjaplokk)
2. tehn seadis masina, aparaadi vm seadme osana (nt silindriplokk, toiteplokk)
3. ehituselt, otstarbelt v sisult kokkukuuluv kogum ehitisi (nt hooneplokk) vm üksusi (nt margiplokk, uudisteplokk, andmeplokk)
4. tehn teljel pöörlev ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie v trossi jaoks; kasut tõsteseadme osana
5. info andmekogum salvestamisel v edastamisel. Vt ka blokk

populatsioon <populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld populatio rahvas < ld populus)
1. rahvastus; rahvastik
2. biol asurkond, ühise geenifondiga üht liiki isendirühmade kogum ühisel asustusalal
3. astr tähesüsteemi arengu mingil kindlal ajajärgul sarnastes oludes tekkinud tähekogum
4. stat arvutuse aluseks võetav loodusobjektide (loomad, taimed, geenid) lõplik üldkogum
populatsioonigeneetikabiol geneetika haru, mis uurib isendirühmade (populatsioonide (2)) pärilikku järjepidevust, käsitleb populatsiooni geneetilist ehitust ja seda, kuidas see järjestikustes põlvkondades mitmesuguste tegurite toimel muutub
populatsiooniökoloogia, demökoloogiaökol ökoloogia haru, mis uurib populatsioonisisest suhtestikku ning populatsiooni ja keskkonna suhteid

preanimism <+ anim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pre- + animism) • müt loodusrahvaste primitiivne usundiliste uskumuste kogum; preanimism eelnes animismile

problemaatika <problemaatika 1 s> (< kr problēmatikos küsitav) • probleemistik, probleemide kogum

profiil <prof|`iil -iili -`iili 22e s> (pr profil < it profilo)
1. (näo) külgvaade
2. (läbi)lõige, ristlõige, nt maastiku, tee vm ja püsttasandi lõikejoon; lattmaterjali ristlõike kuju (nt T-profiil)
3. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik tegevusala; omapära

profülaktika <profül´aktika 1 s> (< kr prophylaktikos eelvalve-) • ärahoie, ärahoidmine, ennetamine; abinõude kogum, mille eesmärk on vältida soovimatuid nähtusi (nt haigusi, liiklusõnnetusi)

protokoll <protok|`oll -olli -`olli 22e s> (keskld protocollum < kr prōtokollon papüürusrulli esimene leht)
1. koosoleku vm toimingu käiku kirjeldav dokument, kus jäädvustatakse olulised sõnavõtud ja otsused
2. ametiisiku koostatud akt kindlakstehtud tõsiasjade ja nende puhul astutud sammude kohta
3. dipl rahvusvahelise kokkuleppe liik
4. info reeglistik, mis määrab funktsionaalüksuste käitumise side saavutamisel
diplomaatiline protokolldiplomaatiliste toimingute korda reguleerivate ettekirjutuste kogum

psammon <ps`ammon -i 2e s> (< kr psammos liiv) • ökol, biol veekogu niiskel kalda- ja rannaliival ning liivas kapillaarvees elavate mikroskoopiliste organismide kogum

psüühika <psüühika 1 s> (< kr psychikos hingeline, vaimne)
1. teadvusega seotud nähtuste kogum, inimesel ja kõrgematel loomadel peaaju funktsioonidega seotud objektiivse tegelikkuse kogemise võime ning võime selle järgi oma käitumist muuta
2. hingelaad, hingeelu, isikupärased hingeelulised nähtused
psüühikahäiremed inimese psüühika haiguslik muutus

raadiojaam <+ j`aam jaama j`aama 22u s> (< raadio) • tehn aparaat v lähestikku seadmete ja rajatiste kogum raadiosignaalide saatmiseks ning vastuvõtmiseks

raadiosaatja <+ s`aatja 1 s> • tehn seadmete ja rajatiste kogum kindla sagedusega raadiolainete kiirgamiseks

raadiosagedusspekter <+ sp`ekt|er -ri 2e s> (< spekter) • füüs raadiosaatja kiiratavate raadiosageduskomponentide kogum

raadiotelegraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< raadio + telegraaf) • raadioside, mille puhul info edastatakse telegraafisignaalidena; raadio teel telegraafisignaalide edastamise seadmete kogum

raketitõrje <+ tõrje t`õrje 6 s> (< rakett (3)) • sõj raketikaitse, abinõude kogum elanikkonna, vägede, laevastiku v tähtsate majandusobjektide kaitsmiseks vastase rakettide eest. Vt ka raketikilp

rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)

riitus <r`iitus -e 11~9 s> (ld ritus) • relig kindlakujuline kultuslik talitus; õigeusu ja katoliku kirikus liturgiline üksiktalitus, katoliku kirikus ka riituste kogum; liturgia ülesehitus; iseseisva kirikliku korraldusega katoliku osakirik (nt armeenia riitus); tavanditoiming; piltl pidulik kombetalitus

sanitaarkaitse <+ kaitse k`aitse 6 s> (< sanitaarne) • med halduslike sanitaar- ja epideemiatõrjeabinõude kogum, mille ülesanne on kaitsta riigi territooriumi ohtlike nakkushaiguste sissetungi eest

serviis <serv|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr service) • üht laadi lauanõude kogum (nt kohviserviis, lõunaserviis)

seston <s`eston -i 2e s> (< kr sēstos sõelutav < sēthō sõelun) • biol vees hõljuvate organismide ja elutute osakeste kogum. Vt ka plankton

sferosideriit <+ sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< sfero- + sideriit) • miner kerajate moodustistena esinev savikas rauamineraalide kogum

skaala <skaala 16 s> (< ld scalae trepp, redel)
1. astmik millegi hindamiseks; piltl ulatus, vahemik
2. mõõteriista alusele märgitud jaotiskriipsude ja nende juures olevate mõõteväärtuste kogum
3. diagrammil ja nomogrammil mingi seaduspärasuse järgi lõikudeks jaotatud joon (nt ühtlane skaala, logaritmiline skaala, ruutskaala)

spekter <sp`ekt|er -ri 2e s> (< ld spectrum välimus) • mingi omaduse v suuruse arvväärtuste kogum v jaotus mõne tunnuse järgi; füüs elektromagnetkiirguse intensiivsuse (kiirgusspekter) v selle kiirguse aines neeldumise tugevuse (neeldumisspekter) sõltuvus kiirguse sagedusest
diskreetne, katkeline spekterjoontest ja ribadest koosnev spekter
pidev spekterspekter, milles üks värvus muutub teiseks sujuvalt, nt prisma abil päikesevalguse lahutamisel tekkiv riba

spetsiifika <spetsiifika 1 s> (ld specificus spetsiifiline) • eripära, ainult teatud esemele v nähtusele iseloomulike omaduste kogum

standard <standard -i 2e s> (ingl < standart)
1. hulga-, hinna-, aja-, väärtus- jm normide ning kvaliteedi- jm nõuete kogum; kvaliteedi-, tarindus- jm nõudeid kehtestav dokument
2. endisaegne Inglise ruumimõõt, 1 standard = 4,67 m3

stiil <st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style < ld stilus kirjutuspulk) • iseloomulik kujutus-, esitus- v väljenduslaad, põhiliste ideelis-kunstiliste tunnuste kogum kirjaniku, kunstniku, helilooja jt loomingus; töötamisviis v -meetod; isikupärane käitumis- ja elamislaad

struktuur <strukt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld structura ehitamine, ehitus; korraldamine) • koetis, (sise)ehitus; süsteemi elementide korrastatud kogum, nende vastastikune asetus ja seos

süngoonia <süng`oonia 1 s> (< kr syngonos sugulaslik) • geol kristallograafias lähedaste sümmeetriaklasside kogum

süsteem <süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr systēma ühendus, tervik)
1. omavahel seotud esemete v nähtuste terviklik kogum, nt päikesesüsteem
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete jm kogu, nt turumajandussüsteem
3. mingi üldise põhimõtte alusel loodud ühikute, elementide arvestus, nt punktisüsteem, rahasüsteem
4. klassifitseerimisel saadud süstemaatiline terviklik rühmitus, nt ökosüsteem
5. millegi üldine korraldus v struktuur, nt valimissüsteem

šaht <š`aht šahti š`ahti 22e s> (sks Schacht) • mäend kaevus, maapinnale avanev püst- v kaldkaeveõõs; eh püstõõs mingis tarindis (nt liftis)
šahtahitehn kõrge tööruumiga tööstusahi; kasut metallide tootmiseks maakidest, metallide sulatamiseks jne
šahtiõumäend šahtilähedaste kaeveõõnte kogum; ühendab peašahti veo- ja tuulutusšahtidega

zooplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< zoo- + plankton) • zool loomhõljum, vees hõljuvate väikeste loomolendite kogum

zootsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< zoo- + tsönoos) • zool loomakooslus, biotsönoosi kuuluvate loomade kogum

tafotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr taphos haud, matus + tsönoos) • geol mattumiskooslus, mingis kohas setetesse mattunud organismide jäänuste kogum. Vt ka biotsönoos

tanatotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< tanato- + tsönoos) • geol fossiilsete organismide v nende jäänuste kogum, koosneb mingil alal elanud v pärast surma sinna kandunud organismide jäänustest

teek <t`eek teegi t`eeki 22e s> (kr thēkē kast)
1. infokandjate korrastatud kogu (arhiivis), näiteks filmoteek, fonoteek, kartoteek
2. info failide, programmide, tavakäskluste ja -funktsioonide kogum

tehnika <tehnika 1 s> (< kr technikos, fem technikē oskuslik < technē kunst, oskus)
1. loodusseaduste tundmisel ja loodusjõudude ning -varade rakendamisel põhinevate teadmiste, oskuste ja töövõtete kogum
2. mingis sihipärases tegevuses v tootmisalal kasutatavad võtted, meetodid, viisid (nt arvutustehnika, kõnetehnika)
3. kunst kunstiteose loomise menetlus (nt graafikatehnikad)
4. kogumõistes ka masinad, mehhanismid, seadmed, tööriistad jne

tehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< tehno- + -loogia) • tehn tootmismenetluste kogum; tootmismenetlusi käsitlev tehnikaharu
tehnoloogiaprotsesstootmisprotsessi osa, mille käigus töödeldav objekt muutub kvalitatiivselt

temaatika <temaatika 1 s> (< kr thema pandu < tithēmi panen) • teemad, ainestik; teose ainestikuline koostis, pea- ja kõrvalteemade kogum; mingisse ainevalda kuuluvad teemad (nt sõjatemaatika)

temperament <temperam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld temperamentum paras segu < temperare segama)
1. psühh indiviidi tunde- ja käitumislaad, isiksuse omadus; temperamendi füsioloogiline alus on kõrgem närvitalitlus
2. piltl erksus, tulisus, hoog
temperamenditüüppsühh temperamendi (1) omaduste kogum

tonsill <tons|`ill -illi -`illi 22e s> (ld pl tonsillae neelumandlid) • anat mandel, mandlikujuline paariselund kurgus, suulaes ja keelepäras, lümfoidse koe ja folliikulite suurem kogum ülemiste hingamisteede limaskestal

triaad <tri|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr trias kolm(e)sus)
1. kolmik, kolme isiku, eseme v mõiste kogum v ühtsus
2. arheol kolmikleid, kolmest väärisesemest v esemete rühmast koosnev arheoloogiline leid, mis aitab kaasa leiupiirkonna ja selle rahva kultuuri uurimisel
3. fil kolmeastmelisus, mis iseloomustab Hegeli filosoofias dialektilist arenemist: tees, antitees, süntees (2)

tsiviilõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< tsiviil-) • jur õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi jm õigussuhteid, tsiviilõiguse osad on asja-, perekonna-, pärimis- ja võlaõigus; sellest lähtuv isiku õigus

tsönoos <tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr koinos ühine) • biol kooslus, nt fütotsönoos taimekooslus, taimkattes koos kasvavate taimede kogum

vaakumitehnika <+ tehnika 1 s> (< vaakum + tehnika) • vaakumi tekitamise, säilitamise ja mõõtmise meetodite kogum

valuutakorv <+ k`orv korvi k`orvi 22e s> (< valuuta) • maj vääringukorv, valuutade kogum, millesse võetud rahaühikute keskmise kursi muutust kasut muu valuuta v väärtpaberi kursi muutumise iseloomustamiseks

valuutakurss <+ k`urss kursi k`urssi 22e s> (< valuuta + kurss) • maj vahetuskurss, riigi rahaühiku hind väljendatuna mõne teise riigi rahas, riikide rühma rahaühikute kogum e valuutakorv keskmise kursi suhtes v rahvusvahelistes arveldusühikutes

veebisait <+ s`ait saidi s`aiti 22e s> (ingl web site) • info veebilehistu, omavahel linkidega seotud veebilehtede kogum

virtuaalbüroo <+ bür`oo 26i s> (< virtuaalne + büroo) • info hajusbüroo, (sise)võrgu kaudu ühendatud hajus töökohtade kogum

ökodeem <+ d`eem deemi d`eemi 22e s> (< öko- + deem) • ökol ühe taime- v loomaliigi isendite kogum, mida teistest kogumitest eraldab elukoosluse ja selle elupaiga eluta keskkonna piir

ökonišš <+ n`išš niši n`išši 22e s> (< öko- + nišš) • ökol liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum

ökonoomika <ökonoomika 1 s> (< kr oikonomikē (technē) kodundus-, majapidamiskunst) maj
1. majandustegevus ja sellele vastavad suhted; majandamisvormide kogum
2. majandusteaduse haru, mis uurib majandust mõjustavaid tegureid ja seaduspärasusi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur