[VSL] Võõrsõnade leksikon

empiiria <emp`iiria 1 s> (kr empeiria) • fil kogemus, välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes, loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile)

empirism <empir|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr empeiria kogemus) • fil ühisnimetus filosoofilistele õpetustele, mis tunnistavad usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemust, täpsemalt kaemust, teaduslikku vaatlust ja katseid; mõistus on vaid abivahendiks järelduste tegemisel. Vt ka ratsionalism

empta dolore docet experientia [empta doloore dotset eksperi·entsia] (ld) • valus kogemus õpetab

episteemiline modaalsus (< kr epistēmē kogemus, teadmine + modaalsus) • lgv tõenäosushinnang lause põhiväite kohta, nt võib-olla homme sajab

experientia docet [eksperi·entsia dotset] (ld) • kogemus õpetab

experientia est optima rerum magistra [eksperi·entsia est optima reerum mag·istra] (ld) • kogemus on parim õpetaja

kollektiiv <kollekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld collectivus kogutud, koguv < colligere koguma) • tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm; asutuse, organisatsiooni vms liikmed, töötajaskond
kollektiivalateadvus • psühh C. G. Jungi analüütilises psühholoogias inimkonna v selle osa (rassi, rahvuse) bioloogilise evolutsiooni ja ajaloo vältel talletunud kogemus, mida edastatakse pärilikult arhetüüpide kujul
kollektiivsubstantiiv • lgv kogunimisõna, hulka samalaadseid kokkukuuluvaid üksusi tähistav nimisõna, nt lepik, meeskond

praktika <praktika 1 s> (keskld practica < kr praktikē (epistēmē) tegutsemise õpetus) • tegelik kasutus, (erialane) tegevus; vilumus, (töö)kogemus; tegelikkus; ped õppevorm, mille puhul omandatud teadmisi ja oskusi rakendatakse tegelikus töös

ratsionalism <ratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rationalisme < ld rationalis mõistuslik)
1. fil tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte meeleline ega praktiline kogemus; tõe kriteeriumiks on teadmiste selgus ja loogiline korrektsus, mitte praktika, vt ka empirism, vastand sensualism
2. relig liikumine, mis rõhutab usu mõistuslikku külge ning eitab maailmas valitsevaid seletamatuid jõude, vt ka irratsionalism
3. arhit 1920ndatel tekkinud arhitektuuristiil, funktsionalismi (1) paralleelnimetus

tsitaat <tsit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< citare ette v välja kutsuma) • osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist v suulisest kõnest, esitatakse koos viitega autorile v allikale
tsitaatsõna • lgv võõrkeelne sõna tekstis; mis eristatakse teise kirja, hrl kursiivkirjaga; hääldus on võimalikult võõrkeelelähedane, nt circa ladina keeles 'ligikaudu'
tsitaatväljend • lgv võõrkeelne väljend tekstis, nt usus est magister optimus ladina keeles 'kogemus on parim õpetaja'