[VSL] Võõrsõnade leksikon

adept <ad`ept adepti ad`epti 22e s> (uusld adeptus saavutanu < ld adipisci saavutama) • aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi“; relig, fil mingi usulahu vm saladustesse pühendatu; mingi õpetuse v idee kindel pooldaja

artefakt <artef|`akt -akti -`akti 22e s> (< ld arte kunstlikult + factum tehtud) • inimese poolt teadlikult kindlaks otstarbeks olemasolevast materjalist valmistatud ese; ürgaegne kivi- v luuriist; biol mõnikord organismi uurimisel tekitatav moodustis v protsess, mis pole hrl organismile omane

blokhaus <bl`okh|`aus -ausi -`ausi 22e s> (sks Blockhaus) • sõj, aj sõjalise kindlustuse (eraldiseisev) palk-, kivi- v betoonehitis ringkaitseks

brikett <brik|`ett -eti -`etti 22e s> (pr briquette) • tellise- vm kujuliseks pressitud peeneteraline aines, pms kivi-, pruun- v puusüsi, maak, saepuru, turvas

derivatsioon <derivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld derivatio kõrvalejuhtimine)
1. tehn vee juhtimine veekogust kasutamiskohta v sealt ära
2. lgv tuletus, sõnatüvest tuletusliidete varal uute sõnade (derivaatide) moodustamine, nt kivi – kivistis, kivim, kivistuma
3. sõj kuuli v mürsu kõrvalekaldumine sihtjoonest; on tingitud mürsu (kuuli) pöörlemise, õhutakistuse ja raskusjõu koosmõjust

eliksiir <eliks|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr élixir < ar al-’iksīr filosoofide kivi) • müt alkeemikute otsitud vedelik, mis pidi muutma tavalised metallid kullaks v hõbedaks v pikendama inimese eluiga, nn elueliksiir; farm van ravimvedelik, taimeleotis

eneoliitikum <eneoliitikum -i 19 s> (< ld aeneus vaskne + kr lithos kivi) • arheol vasekiviaeg, neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil tarberiistade valmistamiseks kasutati looduslikku toorvaske rööbiti kiviga

fetiš <fetiš -i 2e s> (pr fétiche < port feitiço amulett < ld facticius kunstlik) • relig kultusese, kultuslikult kummardatav ese, millele omistatakse üleloomulikku maagilist jõudu, nt loodusrahvail päike, maa, kivi, pärlid, kehaosad; piltl liialdatud austamise objekt

galett <gal|`ett -eti -`etti 22e s> (pr galette < galet sile lame kivi) • kok õhuke ja kerge, pärmita valmistatud ülepannikook nisu-, riisi- v tatrajahust

gastroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< gastro- + -liit) • med maos tekkiv kivi

glüpt <gl`üpt glüpti gl`üpti 22e s> (< kr glyptos lõigatud, graveeritud) • kunst lõigatud v graveeritud (vääris)kivi-, klaas- v luuese

glüptika <glüptika 1 s> (kr glyptikē < glyphō lõikan välja, graveerin) • kunst kivi-, vääriskivi-, klaasi-, luu- ja metallilõikekunst

grauvakk <grauv|`akk -aki -`akki 22e s> (sks Grauwacke < grau hall + Wacke kivi(tükk)) • miner grauvakkliivakivi, mitmesugusest kivimmaterjalist, pms kvartsist, päevakividest, vilkudest jm moodustunud tume(hall) settekivim

graveering <graveering -u 2 s> (< graveerima) • uurendus, graveeritud kivi v pilt

gutta cavat lapidem [gutta kavat lapidem] (ld) • tilk uuristab kivi, s.o ka väga väike jõud võib visadusega võita tugeva vastupanu (Ovidius)

hadž <h`adž hadži h`adži 22e s> (ar ḥajj) • relig muslimite palverännak Mekasse Kaaba pühamu juurde, üks islami tugisambaid; seitse korda vastupäeva ümber Kaaba pühamu käimine ja selle edelaosas paikneva püha musta kivi suudlemine on hadži üks peamisi rituaale

inkrustatsioon <inkrustatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld incrustatio katmine (hrl marmoriga) < in- + crusta koor, koorik)
1. kunst panustehnika, mille puhul pehmesse kõvastuvasse materjali (kips, kitt) surutakse kõvast materjalist (luu, puu, klaas, kivi) killud mitmevärvilise mustri saamiseks (vt ka intarsia, marketrii); selles tehnikas kaunistus
2. tekst valgetikandi kaunistamine sisseõmmeldavate pitsmotiivide ja vahepitsidega
3. geol õhuke mineraalne koorik v selle tekkimine kivimeil, fossiilidel vm
4. med lubjastumine, kivistumine

karjäär2 <karj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr carrière kivimurd < keskld quadraria < ld quadrus neljakandiline (kivi)) • mäend maavara pealmaakaevandus; pealmaakaevandamist rakendav ettevõte

konkrement <konkrem|`ent -endi -`enti 22e s> (uusld concrementum < concrescere kokku kasvama, tugevnema) • med organismis tekkinud kivi (nt sapi-, neeru- v põiekivi)

kromlehh <kroml|`ehh -ehhi -`ehhi 22e s> (kõmri cromlech < fem crom kõver, kaardus + llech sile kivi) • aj noorema kiviaja ja varasema pronksiaja kultus- v kalmeehitis, mis koosneb mitmest kontsentrilisest v ühest suurte püstkivide ringist

lapidaarne <lapid`aar|ne -se 2 adj> (ld lapidarius kivine, kivi- < lapis kivi)
1. kivisse raiutud, raidkirjaline, raidkirja-
2. lühike ja selge, kokkusurutult väljendusrikas

lapill <lap|`ill -illi -`illi 22e s> (< ld dem lapillus kivike < lapis kivi) • geol vulkaanipurskel õhku paiskunud ja tardunud ümmargune v korrapäratu kujuga laavatükike

lapis (ld) • kivi
lapis infernalis [lapis infernaalis] (ld) • keem põrgukivi, hõbenitraat
lapis lazuli (ld) → lasuriit
lapis philosophorum [lapis filosofoorum] (ld) • tarkade kivi, mille valmistamine oli alkeemikute põhieesmärk; selle abil lootsid nad muuta ebatäiusliku täiuslikuks (nt muundada tavalisi metalle hõbedaks v kullaks), noorendada vanu, tagada surematus jms

lignostoon <lignost|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn Lignostone, kaubamärk < ld lignum puit + ingl stone kivi) • immutatud puidust kõrge rõhu all kuumutatult pressides saadav plast

-liit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr lithos kivi) • -kivi, -kivim; kivisarnane, -laadne

liition <l`iition -i 19~2e s> , litaal <lit|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr lithos kivi) • biol kivielustik, moodustub kivide ja kaljude pealispinnal ja pragudes elavatest organismidest

liitium <l`iitium -i 19~2e s> (< kr lithos kivi), tähis Li • keem keemiline element, järjenr 3, aatomm 6,94; hõbevalge leelismetall

lito- (< kr lithos kivi) • kivi-

magnet <magnet -i 2e s> (kr Magnētis lithos Magnesia kivi, Kreeka piirkonna järgi) • füüs püsimagnet, püsivalt magneetunud ferromagnetiline keha; piltl miski v keegi ligitõmbav, paeluv

menhir <m`enhir -i 2e s> (pr < bretooni maenhir pikk kivi < maen kivi + hir pikk) • arheol pronksiajal püstitatud ühest püstisest kivirahnust megaliitehitis; leidub Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias, ka mujal, nt Siberis ja Kaukaasias. Vt ka dolmen, kromlehh

mesoliitikum <mesoliitikum -i 19 s> (< meso- + kr lithos kivi) • arheol keskmine kiviaeg, paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline ajastu

monoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr monolithos ühest kivist < mono- + lithos kivi) • geol terviklik kivirahn; kunst, arhit ühest kiviplokist raiutud skulptuur, sammas vm

mosaiik <mosa|`iik -iigi -`iiki 22e s> (keskld mosaicum (opus) < ld museus mosaiigi-) • kunst kildtehnika, erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- vm tükikestest kokku pandud pinnakaunistus; piltl erilaadsetest osakestest koosnev (kunstiline) tervik, nt mosaiikromaan
mosaiikklaas • kunst klaasanumad v -esemed, mis on kokku sulatatud varem ettevalmistatud väikestest klaasitükkidest, vt ka millefiori
mosaiiklaiksus • biol rohelistel taimeosadel korrapäratult paigutunud tume- kuni helerohelised laigud; on kloroplastide ebaühtlase jaotumuse tagajärg

neoliitikum <neoliitikum -i 19 s> (< neo- + kr lithos kivi) • arheol noorem kiviaeg, kiviaja hilisem järk, u 5000–2000 eKr

nukleus <n`ukleus -e 11 s> (< ld nucleus pähkli tuum, puuvilja kivi < nux pähkel) • arheol töödeldud tulekivitükk, millest löögi v survega saadi tööriistade valmistamiseks sobivaid kilde v laaste

obsidiaan <obsidi|`aan -aani -`aani 22e s> (ld obsidianus (lapis) < pn Obsius, kivi leidja) • geol vulkaaniline klaas, kiirel tardumisel klaasjaks muutunud laava; värvuselt väga mitmekesine, kõige sagedamini must; kasut ehete valmistamiseks

opaal <op`aal opaali op`aali 22e s> (ld opalus < kr opallios < sanskr úpalaḥ kivi) • miner piimjas v kollakasvalge küütlev mineraal, ränikivi erim
väärisopaal • miner hinnaline ehtekivi
opaalklaas • poolläbipaistev, küütlev sinakas, roosakas v valkjas klaas

paleoliitikum <paleoliitikum -i 19 s> (< paleo- + kr lithos kivi) • arheol vanem kiviaeg, esiajaloo vanim järk, mil ürginimene valmistas oma tööriistu ainult raiumise teel, sest lihvimine oli veel tundmata

parkett <park|`ett -eti -`etti 22e s> (pr parquet) • tahvelpõrand, kindla geomeetrilise mustri järgi puit-, kivi- jms plaatidest laotud põranda-, tänava- v väljakukate

petrefakt <petref|`akt -akti -`akti 22e s> (< ld petra kalju, kivi + factum tehtu) • geol kivistis

petro-, petri- (< kr petros kivi) • kivi-, kivimi-

retušštehnika <+ tehnika 1 s> (< retušš) • arheol kivi- ja tulekiviesemete töötlemise viis, väikeste kildude eemaldamine nõrkade löökide v surumise abil

ruunikivi <+ kivi k`ivvi 17e s> (< ruunid) • aj surnu mälestuskivi, millel on ruunikirjas loom- v taimornamendiga ilustatud tekst (sisaldab andmeid surnu kohta ning kivi püstitaja nime); leidub Skandinaavias, enamik kuulub viikingiaega

sardoonüks <sardoonüks -i 2e s> (kr sardonyx < sardion Sardese kivi) • miner pruuni- ja valgetriibuline oonüks, kaltsedoni erim, poolvääriskivi

tselkva <ts`elkva 1 s> (gruusia dzelkva < dzeli palk (palgi) + kva kivi) • bot Ees- ja Ida-Aasias kasvav ilupuu v -põõsas (Zelkova) jalakaliste sugukonnast (Ulmaceae)

vatu <vatu 16 s> (bislama kivi) • maj Vanuatu rahaühik, lüh VUV