Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
afaasia <af`aasia 1 s> (kr aphasia keeletus, sõnatus) • med kõnehalvatus, ajukahjustusest põhjustatud täielik v osaline võimetus väljendada end kõnes ja kirjas v kõnest ja kirjast aru saada
beedeker <beedeker -i 19 s> (< pn K. Baedeker, Saksa kirjastaja, 1801–1859) • van reisijuht v -käsiraamat
bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)
demootiline <demootili|ne -se -st 12 adj> , demootne <dem`oot|ne -se 2 adj> (< kr dēmotikos rahvapärane) • relig rahvalik, rahvale omane
demootiline kiri • lgv hieraatilisest kirjast arenenud vanaegiptuse tarbekiri (VIII s eKr – V s pKr)
foneetiline <foneetili|ne -se -st 12 adj> (kr phōnētikos) • lgv häälikuline, foneetikasse puutuv, seda käsitlev; häälduspärane
foneetiline transkriptsioon • lgv teaduslik häälduspärane kirjaviis
impressum <impr`essum -i 2e s> (< uusld perf partits trükitud < ld sisse vajutatud) • trük trükiandmed, sisaldab andmeid trükise loomisel osalenud isikute, kirjastuse, toimetuse, trükikoja jms kohta trükises
male iure nostro uti non debemus [male juure nostro uuti noon debeemus] (ld) • me ei tohi oma õigust halvasti v kurjasti kasutada
ortograafia <+ gr`aafia 1 s> (kr orthographia < orto- + -graafia) • lgv õigekirjutus, õigekiri, (õige) kirjaviis, kirjutusviis. Vastand kakograafia (2)
samizdat <s`amizd|`at -ati -`atti 22e s> (vn самиздат < само- ise + издательство kirjastus) • aj keelatud kirjandus, mida hrl paljundati rotaprindiga v kirjutusmasinal endises Nõukogude Liidus
signeet <sign|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr signet, keskld signetum väike pitsat < ld signum pitsat)
1. pitsat
2. trük trükkali v kirjastuse märk, kirjastusmärk
švaabi kiri (< pn Švaabimaa, ajalooline piirkond Edela-Saksamaal) • trük avarate tähekujudega ümargooti kirjast arenenud trükikiri; selles kirjas on trükitud 1535. a ka esimene eestikeelne raamat, Wanradti-Koelli katekismus
transkribeerima <transkrib|`eerima -eerib 28 v> (< ld transcribere ümber kirjutama < trans- + scribere kirjutama)
1. hääldust kirjas täpselt üles märkima
2. lgv oma kirjasüsteemi tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama; muus heliteost teisele muusikariistale v häälele, koosseisule ümber seadma; ühest noodikirjasüsteemist teise ümber kirjutama