[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

afaasia <af`aasia 1 s> (kr aphasia keeletus, sõnatus) • med kõnehalvatus, ajukahjustusest põhjustatud täielik v osaline võimetus väljendada end kõnes ja kirjas v kõnest ja kirjast aru saada

beedeker <beedeker -i 19 s> (< pn K. Baedeker, Saksa kirjastaja, 1801–1859) • van reisijuht v -käsiraamat

bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)

demootiline <demootili|ne -se -st 12 adj> , demootne <dem`oot|ne -se 2 adj> (< kr dēmotikos rahvapärane) • relig rahvalik, rahvale omane
demootiline kirilgv hieraatilisest kirjast arenenud vanaegiptuse tarbekiri (VIII s eKr – V s pKr)

foneetiline <foneetili|ne -se -st 12 adj> (kr phōnētikos) • lgv häälikuline, foneetikasse puutuv, seda käsitlev; häälduspärane
foneetiline transkriptsioonlgv teaduslik häälduspärane kirjaviis

impressum <impr`essum -i 2e s> (< uusld perf partits trükitud < ld sisse vajutatud) • trük trükiandmed, sisaldab andmeid trükise loomisel osalenud isikute, kirjastuse, toimetuse, trükikoja jms kohta trükises

male iure nostro uti non debemus [male juure nostro uuti noon debeemus] (ld) • me ei tohi oma õigust halvasti v kurjasti kasutada

ortograafia <+ gr`aafia 1 s> (kr orthographia < orto- + -graafia) • lgv õigekirjutus, õigekiri, (õige) kirjaviis, kirjutusviis. Vastand kakograafia (2)

samizdat <s`amizd|`at -ati -`atti 22e s> (vn самиздат < само- ise + издательство kirjastus) • aj keelatud kirjandus, mida hrl paljundati rotaprindiga v kirjutusmasinal endises Nõukogude Liidus

signeet <sign|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr signet, keskld signetum väike pitsat < ld signum pitsat)
1. pitsat
2. trük trükkali v kirjastuse märk, kirjastusmärk

švaabi kiri (< pn Švaabimaa, ajalooline piirkond Edela-Saksamaal) • trük avarate tähekujudega ümargooti kirjast arenenud trükikiri; selles kirjas on trükitud 1535. a ka esimene eestikeelne raamat, Wanradti-Koelli katekismus

transkribeerima <transkrib|`eerima -eerib 28 v> (< ld transcribere ümber kirjutama < trans- + scribere kirjutama)
1. hääldust kirjas täpselt üles märkima
2. lgv oma kirjasüsteemi tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama; muus heliteost teisele muusikariistale v häälele, koosseisule ümber seadma; ühest noodikirjasüsteemist teise ümber kirjutama


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur