[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

arhidiakon <+ d`iakon -i 2e s> (< arhi- + diakon) • relig alates IV s-st kristlikes kirikutes mitmesuguseid teenistuskohti tähistav tiitel

evangeelne <evang`eel|ne -se 2 adj> • relig evangeeliumiga seotud, evangeeliumi(de)l põhinev
evangeelne kirikrelig teatud protestantlike kirikute ja usuvoolude nimetus, vt ka protestantism

indulgents <indulg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld indulgentia leebus, armulikkus) • aj, relig katoliku kiriku ajaliku patukaristuse amnestia; kõnek patukustutus
indulgentsikirirelig kirjalik indulgents, mida katoliku kirik andis kirikule osutatud teenete (ka annetuste) eest; kõnek patukustutuskiri

investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritülivõitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast

katoliiklik <katol`iikl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< kr katholikos üldine, kõikne) relig
1. aj I–XI s ristiusu kirikule omane
2. õigeusu ja roomakatoliku kirikute ühistele põhilistele õpetustele omane (vastand protestantlik)
3. roomakatoliku kirikule omane

katoliku <katoliku adj> (< kr katholikos üldine, kõikne) • relig roomakatoliku kirikule omane. Vt ka katolitsism
katoliku kirikrelig roomakatoliku kirik

kindralsuperintendent <+ intend|`ent -endi -`enti 22e s> (< kindral- + superintendent) • aj, relig protestantlikes kirikutes riigi v provintsi ülemvaimulik

oikumeeniline <oikumeenili|ne -se -st 12 adj> • ülemaailmne; üldine; oikumeeni hõlmav
oikumeeniline liikuminerelig kristlike kirikute koostööd taotlev liikumine
oikumeeniline kirikukogurelig üleüldine kirikukogu
oikumeeniline patriarhrelig Konstantinoopoli patriarh

piiskop <p`iisk|`op -opi -`oppi 22e s> (kr episkopos ülevaataja) • relig kõrgem vaimulik mõnedes ristiusu kirikutes; õigeusu ja katoliku kirikutes kõrgeim vaimulik pühitsusaste

pluviale [pluviaale] (keskld < ld pluvialis vihma-)
1. aj algselt Vana-Roomas üleriietus vihma tarbeks
2. relig vaimulike liturgiline rüü katoliku ja paljudes luterlikes kirikutes

protestantism <protestant|`ism -ismi -`ismi 22e s> , protestantlus <protest`antlus -e 11~9 s> (< ld protestans avalikult tunnistav) • relig reformatsiooni tulemusena XVI s katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usuvoolude (luterluse, kalvinismi jt) ühine nimetus

provintsiaalsinod <+ sinod -i 2e s> (< provintsiaalne + sinod), provintsiaalkolleegium <+ koll`eegium -i 19~2e s> (< provintsiaalne + kolleegium) • aj, relig Eestimaal 1627, Liivimaal u 1631 asut kristlike kirikute valitsemisorgan (a-st 1919 tegutsevad Eestis luteri kiriku praostkonnasinodid)

sakraalarhitektuur <+ arhitekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< sakraalne1 + arhitektuur) • arhit, relig usukultusliku otstarbega ehituskunst; usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid, mošeed jne). Vastand profaanarhitektuur

sinod <sinod -i 2e s> (kr synodos kokkusaamine, nõupidamine) • relig kristlike kirikute valitsemis- v nõuandev organ, kirikukogu, kontsiil

superintendent <+ intend|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld superintendens, gen superintendentis ülevaatav) • relig protestantlikes kirikutes kirikuringkonna ülemvaimulik, võimupiiridelt ja ülesannetelt vastab piiskopile

tümpanon <tümpanon -i 19 s> (< kr tympanon käsitrumm)
1. arhit skulptuuridega ehitud viiluväli antiiktemplitel; ehisviil romaani ja gooti kirikute portaali kohal
2. muus Vana-Kreeka raamtrumm

una sancta [uuna sankta] (ld üks püha (kirik)) • relig kirikute ühtsust taotlev liikumine ja organisatsioon XX s

viiruk <viiruk -i 2e s> (keskalamsks wirōk viiruk, pühitsetud suits) • lõhnav vaik, mida saadakse mitmelt troopiliselt v lähistroopiliselt lehtpuult ja -põõsalt, eriti Aafrikas, Aasias ja Araabia poolsaarel kasvavalt viirukipuult; tarvit igivanast ajast usutalitustel lõhnava suitsu saamiseks (ka kristlikes kirikutes)

votiiv <vot|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld votivus pühendatud, tõotatud < votum tõotus, tõotuspalve, pühendkink) • aj pühendand v -kink, mingi ese, mis annetati jumalale tänu- v vandetõotuse märgiks. Vt ka ex voto
votiivlaevmerehädast pääsemise puhul kultushoonele (nt kirikule) kingitud ja seal nähtavale kohale paigutatud (vahel stiliseeritud) laevamudel
votiivküünalpalve-, kiriku-, pühendusküünal


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur