[VSL] Võõrsõnade leksikon

ambon <`ambon -i 2e s> (kr ambōn mäehari; kõnepult), ambo <ambo 16 s> (ld < kr) arhit
1. varakristliku kirikuhoone (basiilika) kesklöövi lõpposas paiknev lugemispuldiga poodium
2. kõrgendatud koht õigeusu kirikus altari ees, kus peetakse jutlust

antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid

arminiaan <armini|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn J. Arminius, Hollandi teoloog, 1560–1609) • relig Madalmaades kalvinistlikus kirikus XVI s tekkinud usuvoolu järgija

aspergill <asperg|`ill -illi -`illi 22e s> (keskld aspergillum < ld aspergere peale pritsima) • relig katoliku kirikus metallist või muust materjalist riist pühitsetud vee piserdamiseks; kõnek pühaveepintsel

benediktsioon <benediktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld benedictio) • relig õnnistamine (katoliku kirikus)

benefiits <benef|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld beneficium heategu)
1. aj varakeskajal feodaali poolt teenete (pms sõjateenistuse) eest vasallile ilma pärandamisõiguseta annetatud maatükk, enamasti koos õigusega võtta maksu talupoegadelt; benefiitsid muutusid hiljem feoodideks
2. relig palgaline kiriklik ametikoht katoliku kirikus

censurae medicinales [tsensure meditsinaales] (ld) • relig katoliku kirikus paranduskaristused. Vt ka ekskommunikatsioon, interdikt

deambulatoorium <deambulat`oorium -i 19~2e s> (keskld deambulatorium < ld deambulare jalutama, ringi käima) • arhit sammaskäik; kooriümbriskäik (kirikus); risti- e ringkäik (kloostri siseõues)

diakon <d`iakon -i 2e s> (kr diakonos teener, abiline) • relig abivaimulik protestantlikus kirikus; luteri kirikus XIX s-st pms koguduse hoolekandekorraldaja; katoliku kirikus diakonipühitsuse saanud vaimulik

diakoniss <diakon|`iss -issi -`issi 22e s> (sks Diakonisse) • relig naisdiakon; haigete ja vaeste hooldamisega tegelev halastajaõde luteri kirikus

director musices [dir·ektor muusitses] (ld) • muus muusikajuht õppeasutuses v kirikus; relig aunimetus, mille toomkapiitel võib anda orelimängijale v üldse suurte teenetega muusikule

djatšokk <djatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem дьячок < djakk) • relig salmilaulja, köster õigeusu kirikus

dorsaal <dors|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld dorsalis selja- < ld dorsum selg)
1. kirikus kooritooli seljatugi; altarikapi tagasein
2. trük seljatrükk (raamatul)
3. lgv keeleseljahäälik, häälik, mida hääldatakse keeleselja ees-, kesk- v tagaosaga

ekskommunikatsioon <+ kommunikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld excommunicatio) • relig kogudusest väljaheitmine; katoliku kirikus sakramendiosadusest väljaarvamine (v.a meeleparanduse sakrament); kõnek kirikuvanne

empoor <emp|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Empore < empor üles) • arhit väär, rõdu kirikus; külglöövipealne korrus vararomaani basiilikates

ependüüt <epend|`üüt -üüdi -`üüti 22e s> (kr ependytis) • relig õigeusu kirikus altarivaip

hierarh <hier|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hierarchēs ülempreester < hieros püha + archē valitsus, võim) • relig kõrgema vaimuliku aunimetus ortodoksses kirikus

hüpodiakon <+ d`iakon -i 2e s> (kr hypodiakonos) • relig alamdiakon katoliku kirikus

ikonostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + stasis seis, seismiskoht) • relig pildisein, ikoonidega sein õigeusu kirikus altariruumi ees

improperia [improp·eria] (ld noomimised) • relig katoliku kirikus suure reede liturgia osa

installatsioon <installatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld installatio kohale- v ametissepanemine < stallum vaimuliku istekoht kirikus)
1. kunst kolmemõõtmeline objekt, kunstipärane esemete v materjalide seade, mis võib ühendada erinevaid kunstivorme ja -tehnikaid
2. tehn rakestus, seadmestus, vee-, gaasi- v elektriseadmete (ka masinate vm) paigaldamine; vastav paikne seadmestik, paigaldis
3. relig pidulik vaimuliku ametisseseadmise rituaal katoliku kirikus, vt ka introduktsioon (3)

juubel <j`uubel -i 2e s> (< ld iubilare rõõmsalt hüüdma v iubilaeus juubeliaasta < kr iōbēlaios < hbr jobel) • tähtpäev, mida tähistatakse hrl ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse v organisatsiooni sünnist v tegevuse algusest v mingi sündmuse toimumisest
juubeliaasta
1. aj ka joobeliaasta, vana testamendi järgi iga 50. aasta, mil pidi võlakohustused tühistatama ja iisraellastest orjad vabaks lastama
2. relig katoliku kirikus ka püha aasta, 1300. a-st iga 50., 33. v 25. aasta, mil võimaldatakse erilisi patuandestusi
3. mõne suure juubeli üldrahvalik tähistamisaasta

kanonarh <kanon|`arh -arhi -`arhi 22e s> (keskkr kanonarchos) • relig õigeusu kirikus eeslugeja

kanooniline <kanoonili|ne -se -st 12 adj> (ld canonicus) • relig kaanoniga (2) määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav; piltl eeskujuks võetav, juhtnöörina v normina kehtiv
kanooniline iga • relig katoliku kirikus nõutav iga pühitsusastme saamiseks; piltl vanadusest põhjustatud sugulise huvi puudumine
kanooniline protsess • relig katoliku kiriku kohtumenetlus; seda sätestavate normide kogum
kanooniline õigus • relig, jur katoliku kirikus kehtivate seaduste kogum, kirikuõigus

katabaas <katab|`aas -aasi -`aasi 22e s> (keskkr katabasia < kr katabasis laskumine) • relig, muus õigeusu kirikus kaanoni lõpulaulu esitamise viis

kateeder <kat`eed|er -ri 2e s> (kr kathedra iste, tool)
1. (õppejõu, õpetaja) kõnetool v -pult
2. õppetool, kõrgkooli õppeüksusi, ühe v mitme lähedase teadusharu õpetamist korraldav madalaim üksus
3. relig piiskopitool, mis asetses varakristlikus kirikus altari taga apsiidis

klerikaal <klerik|`aal -aali -`aali 22e s> • pol, relig kirikuvõimu v kirikluse v klerikalismi pooldaja, kiriklane

klerikalism <klerikal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< klerikaalne) • pol, relig kirikluse poliitilist edendamist taotlev vaade

kolumbaarium <kolumb`aarium -i 19~2e s> (ld columbarium tuvila) • aj Vana-Rooma hauakamber seintes leiduvate tühemetega tuhaurnide jaoks; tuhaurnide ruum krematooriumis või kirikus

konfirmatsioon <konfirmatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld confirmatio < ld kinnitamine, tugevdamine) • relig ristimise kinnitamine, nt luteri kirikus leer; jur van kohtuotsuse kinnitus

kontselebratsioon <kontselebratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld concelebratio < kon- + ld celebratio pühitsemine) • relig katoliku kirikus mitme vaimuliku ühiselt korraldatav armulauateenistus

krüptokalvinism <+ kalvin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< krüpto- + kalvinism) • relig salakalvinism, XVI s luteri kirikus levinud suund, mis püüdis kalvinismi lähendada luteri usu põhimõtetele

lamentatsioonid pl <lamentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld lamentatio, pl lamentationes kurtmine, nutt) • relig Jeremia nutulaulust võetud suure nädala liturgilised lugemised katoliku kirikus

legaat1 <leg|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld legatus saadik)
1. aj Vana-Roomas saadik v volinik, riikliku (senati) ülesandega lähetatu; väeülemale senati poolt määratud abiline, keisririigi ajal leegioni ülemjuhataja; provintsi asevalitseja endiste magistraatide hulgast
2. relig katoliku kirikus paavsti erisaadik
3. jur diplomaatiline saadik

letner <l`etner -i 2e s> (sks Lettner < keskld lectorium lugemispult, lectionarium piibli lugemiste raamat) • arhit kirikus võidukaare alla v ette ehitatud vahesein, mis eraldab vaimulikele ja kõrgaadlile määratud kooriruumi rahvale kuuluvast pikihoonest

liturgia <lit`urgia 1 s> (kr leiturgia avalik teenistus) • aj Vana-Kreekas jõukamailt kodanikelt nõutud kohustused riigi heaks rahas v teenustes; relig laiemas tähenduses: teatud kirikus v uskkonnas kasutatavad jumalateenistuse rituaalid ja kord; kitsamas tähenduses: õigeusu kirikus armulauateenistus; katoliku kiriku autoriseeritud jumalateenistuste koondnimetus; protestantlikus kirikus jumalateenistuse osa, mis koosneb vaimuliku ja koguduse vaheldumisi lauldud v räägitud tekstidest

menologion <menol´ogion -i 19 s> (keskkr mēnologion < kr mēn kuu + logos sõna, kõne, lugu) • relig õigeusu kirikus pühakute lühielulugude kogu kirikuaasta iga päeva jaoks. Vt ka martüroloogium

neotomism <+ tom|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + tomism) • relig, fil tomismi nüüdisvorm, uusskolastika peamine vool katoliku kirikus al XIX s

noveen <nov|`een -eeni -`eeni 22e s> (keskld novena < ld novenus üheksa kaupa < novem üheksa) • relig üheksal järjestikusel päeval toimuv palve katoliku kirikus

panaagia <pan`aagia 1 s> (vn панагия < kr fem panagia üleni püha) • relig õigeusu kirikus Neitsi Maarja aunimi; õigeusu piiskopi rinnaehe Neitsi Maarja kujutisega

panihhiida <panihhiida 16 s> (vn панихида < kr), pannühhiid <pannühh|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr pannychis kogu öö kestev pidustus) • relig kogu öö kestev palveteenistus õigeusu kirikus; hingepalvus; surnumälestusteenistus

papalism <papal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld papa paavst) • relig, jur vaade, mis omistab paavstile võimutäiuse kirikus. Vastand kontsiliarism

paramendid pl <param|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld paramentum kaunistus < ld parare valmistama) • relig, tekst kirikus ja kiriklikus teenistuses kasutatavad tekstiilid, eriti eesriie ja altarikate; jumalateenistusel kantav rõivastus

postulaat <postul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld postulatum nõudmine)
1. loog põhieeldus, alusväide, teooria v mõttekäigu aluseks võetav väide, mille kehtivust tunnistatakse tõestuseta
2. mat tõestust mittevajav väide
3. relig katoliku kirikus prooviaeg enne novitsiaati

postulant <postul|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld postulans taotleja) • relig katoliku kirikus postulaadil viibija, ordukandidaat, kes ei ole veel noviits

prebend <preb|`end -endi -`endi 22e s> (keskld praebenda < ld prabere pakkuma, andma) • aj alates VIII s katoliku kirikus kanoonikule makstav igapäevane elatusraha, hiljem talle eraldatud toimetulekuallikas

presbüter <presbüter -i 19 s> (kr presbyteros vanem) • relig varakristlikus kirikus kogudusevanem, kirikuvanem; reformeeritud kirikuis koguduse juhatuse ilmikliige

profess <prof|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld professus < profiteri tunnistama) • relig katoliku kirikus munga- v nunnatõotuse andnud orduliige

prosforaa <prosfor`aa 26 s> (kr prosphora ohvriand) • relig armulaualeivake õigeusu kirikus

protohierei <protohier`ei 26 s> (vn протоиерей < keskkr prōtoiereus < proto- + kr hiereus preester) • relig pea- e ülempreester õigeusu kirikus

psalmoodia <psalm`oodia 1 s> (kr psalmōidia näppepilli saatel laulmine < psalm + ōidē laul) • relig, muus retsiteeriv psalmide laulmine kirikus preestri ja koguduse v preestri ja koori vastulauluna

riitus <r`iitus -e 11~9 s> (ld ritus) • relig kindlakujuline kultuslik talitus; õigeusu ja katoliku kirikus liturgiline üksiktalitus, katoliku kirikus ka riituste kogum; liturgia ülesehitus; iseseisva kirikliku korraldusega katoliku osakirik (nt armeenia riitus); tavanditoiming; piltl pidulik kombetalitus

ritualism <ritual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl ritualism) • relig alguses anglikaani kirikus suund, mis peab eriti tähtsaks jumalateenistusrituaali; fil reeglite, rituaalide rõhutatud, liialdatud järgimine (ka nendega nõustumata)

sacramentarium [sakramentaarium] (keskld < sakrament) • aj, relig varakeskajal vaimulike talituste käsiraamat katoliku kirikus. Vt ka missaal

schola [shola] (ld) • kool
schola cantorum [shola kantoorum] (< keskld schola koor + ld cantor, pl gen cantorum laulja) • muus katoliku kirikus eeslauljad, liturgiline laulukoor (ka gregooriuse laulu ettekandmiseks)

sedisvakants <sedisvak|`ants -antsi -`antsi 22e s> (< ld sedes (piiskopi)tool + vacantia peremeheta vara, vaba olek) • relig katoliku kirikus ajavahemik kahe üksteisele järgneva piiskopi ametiaja vahel

sinekuur <sinek|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ingl sinecure < ld sine cura (pastorali) ilma karjasekohustuseta) • relig katoliku kirikus ametikoht hingekarjase kohustusteta; piltl vähe tööd nõudev tulus amet

skisma <skisma 16 s> (kr schisma lõhe)
1. relig kirikulõhe, organisatsiooniline eraldumine ühtsest kirikust; katoliku kirikus paavstile allumisest keeldumine
2. piltl lahkheli, arusaamatus

soolium <s`oolium -i 19~2e s> (< ld solium iste, troon) • relig õigeusu kirikus ikonostaasi ees olev ala, mille kõrgendatud keskosa nimet amboniks (2) ja külgtiibu kliirosteks

summus episcopus [summus ep·iskopus] (ld kõrgeim piiskop) • relig evangeelses kirikus kõrgeimat kiriklikku võimu kandva valitseja nimetus; katoliku kirikus paavst

tabernaakel <tabern`aak|el -li 2e s> (< ld tabernaculum telk < taberna onn)
1. relig katoliku kirikus sakramendikapike või nõu armulaualeiva hoidmiseks
2. arhit sammastele toetuv väike ehistorn gooti arhitektuuris; ehiskatus gooti ehituskunstis, nt altari v pühakuju kohal, vt ka baldahhiin

tumba <tumba 16 s> (ld < kr tymbos hauakääbas)
1. kivist, hiliskeskajal ka pronksist sarkofaagikujuline hauatähis kirikus v kalmistul; tumba pealisplaadil oli jäädvustatud lahkunu reljeefi v skulptuurina
2. väike seljatoeta (pehme) iste
3. muus → konga

via crucis [via krutsis] (ld) • relig, kunst kirikus v mujal üles pandud 14 üksikstseenist koosnev Kristuse ristiteed kujutav piltide, reljeefide v skulptuuride rida. Vt ka via dolorosa

vigiilia <vig`iilia 1 s> (ld vigilia öine valvamine)
1. aj Vana-Rooma valveteenistuses öine vahtkond
2. relig ka vigiil, katoliku kirikus öine jumalateenistus suuremate kirikupühade eel