[VSL] Võõrsõnade leksikon

ambrasuur <ambras|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr embrasure) • arhit sissepoole laienev ava seinas akna v ukse jaoks; sõj laskeava v -pilu kindluse müüris, soomustornis jm suurtükkidest ja kuulipildujatest tulistamiseks

bastion <b`astion -i 19~2e s> (pr bastion) • aj kindluse kaitsetorn keskajal; arhit nürinurkse siksakina etteulatuv kindlusehitise osa. Vt ka raveliin

blokaad <blok|`aad -aadi -`aadi 22e s> (ingl blockade)
1. pol, sõj mõne riigi (v selle osa v riikide rühma) isoleerimine v piiramine poliitiliste, majanduslike jm abinõude varal v sõjalise jõuga teatavate nõuete täitmisele v tingimuste vastuvõtmisele sundimiseks; linna, kindluse, sadama jne täielik sissepiiramine, vt ka kontinentaalblokaad
2. med mõne elundi v süsteemi tuimastamine v talitluse ajutine katkestamine

eskalaad <eskal|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr escalade < ld scalae redel, trepp) • sõj redelrünnak, kindluse ründamine kantavate redelite abil

esplanaad <esplan|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr esplanade < it spianata)
1. avar väljak suure hoone ees; lai tänav, mille keskel on puiesteed
2. aj kindluse- ja linnamüüride vaheline hoonestamata ala

garnison <garnison -i 19 s> (pr) • sõj asulas v muul piiritletud alal püsivalt v ajutiselt asuvad sõjaväeosad ja -asutused tervikuna; kindluse v kaitseehitise väeosa

glassii <glass`ii 26 s> (pr glacis) • aj, sõj madal, lameda välislänguga muldvall kindluse väliskraavi ees

kroonvärk <kr`oonv|`ärk -ärgi -`ärki 22e s> (sks Kronwerk) • sõj, aj eelkindlustus kindluse peavalli bastioni ees

mašikulii <mašikul`ii 26 s> (pr mâchicoulis) • arhit keskaegse kindluse v lossi tornide v seinte ülaosas eenduv laskeavadega rinnatis, mis välisküljel toetus konsool-kaarestikule; hiljem esineb ehismotiivina

palissaad <paliss|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr palissade < palis vai, pihtaed) • aj, sõj maasse taotud teritatud palkidest pihtaed hrl vanaaegse kindluse v linnuse muldvallil; aiand peenrapiire

parapett <parap|`ett -eti -`etti 22e s> (it parapetto)
1. eh (kaitse)rinnatis, madal kaitsesein või võre (terrassil, rõdul, katusekarniisil, kaldapealsel vm)
2. aj laskeavadega kivirinnatis keskaegse kindluse müüril

raveliin <ravel|`iin -iini -`iini 22e s> (pr ravelin) • aj, sõj kolmnurkne eenduv muldne kaitseehitis kindluse ees vallikraavis; ehitati kaitsevõime suurendamiseks kindluse ohtlikemail külgedel. Vt ka bastion

testuudo <testuudo 16 s> (< ld testudo kilpkonn) • sõj, aj (kindluse) ründajate peade kohale puitkilpidest moodustatud kaitsekatus

tsitadell <tsitad|`ell -elli -`elli 22e s> (pr citadelle < it dem citadella väike linn < città linn)
1. südakindlus, kindluse enim kaitstud keskosa
2. arhit vanaaegse linna v lossi sees asuv kindluse tüüpi ehitis
3. mer sõjalaevas eriliselt tugevdatud ruum, kus paiknevad laeva tähtsaimad seadmed
4. piltl kindel varjupaik