Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 78 artiklit
aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar
aktiinne <akt`iin|ne -se 2 adj> (< kr aktis, gen aktinos kiir) • füüs, meteor kiire-, kiirgus-, päikese-, ultraviolett-; päikesevalgusega, eriti ultraviolettkiirgusega seotud
aktino- (< kr aktis kiir) • kiire-, kiirgus-
alarm <al`arm alarmi al`armi 22e s> (pr alarme < it all’ arme relvade juurde) • hoiatussignaal; kiire kutse relvade juurde (vaenlase lähenemisel); üldine märguanne hädaohu korral
allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood
anafülaksia <anafül`aksia 1 s> (< ana- + kr phylaxis valvsus) • med allergia liike, kiire ülitundlikkusreaktsioon (süstimisel) organismi viidud kehavõõraste ainete suhtes
atoopia <at`oopia 1 s> (< kr atopos kohatu, ebatavaline, kummaline < a- + topos koht) • med kiire kuluga, pärilik ning enamasti paiksete sümptomitega allergiline reaktsioon pms looduslikele allergeenidele; anat elundi v koe paiknemine ebatavalises kohas
aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel
bester <b`est|er -ri 2e s> (< beluuga + sterlet) • zool kahe tuurlase, beluuga ja sterleti sigimisvõimetu ristand, mida kiire kasvu ja maitsva liha tõttu kasvatatakse ka Eestis
brisé [briz·e] (pr murtud) • sport vehklemises kaitsevõte; tants balletis väike kiire hüpe
burree <burr`ee 26i s> (pr bourrée) • folkl vana Prantsuse kiire ringtants; XVII s sai paaristaktimõõdus sünkopeeritud rütmiga õukonnatantsuks; muus instrumentaalmuusikas süidi osa
cabaletta [kabal·etta] (it) • muus väike ooperiaaria v aaria kiire lõpposa
canarie [kanar·i] (pr < hisp canaria < pn Kanaari saared) • tants, muus kiire 3-osalises taktimõõdus vana Prantsuse tants
difusioon <difusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld diffusio levitamine, laialivalgumine) • laialivalgumine, hajumine; füüs, keem aineosakeste soojusliikumisest tulenev protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt; gaasides on difusioon suhteliselt kiire, vedelikes aeglasem ja tahkeis aineis väga aeglane
difusioonikamber • tehn, füüs aparaat ioniseerivate osakeste jälgede vaatlemiseks
dispetš <disp|`etš -etši -`etši 22e s> (< ingl dispatch (kiiresti) ära saatma) • operatiivjuhtimine, töö, tootmise, transpordi vms kiire ja kooskõlastatud korraldamine
échappé [ešap·e] (pr < échapper põgenema) • tants balletis väike kiire liigutus: tõus varvastele ja tagasipöördumine algpositsiooni
ekspansioon <ekspansi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld expansio laienemine < expandere laotama)
1. laiumine, laiutamine
2. pol mõju, võimu v riigipiiride laiendamine teistele maa-aladele
3. biol liigi leviala kiire suurenemine
4. maj riigi majanduse kiire areng
ekspress <`ekspr|`ess -essi -`essi 22e s> (pr exprès < ld expressus selge)
1. kiirkäskjalg
2. transporditeenustöid tegev isik
3. eriti kiire rong, laev v autobuss, mis peatub ainult suurtes jaamades v sadamates
ekspress- (< ekspress) • kiir-, kiire (liitsõna esiosana)
espresso <espr´esso 16 s> (it caffè espresso „kiire kohv“) • kok masinas aururõhuga keedetud kange kohv: ühele tassitäiele võetakse vähemalt 7 g värskelt jahvatatud tumedama röstiga kohvi
fartlek <fartlek -i 2e s> (rts „kiirusmäng“) • sport lõigutreening; treeningumeetod, kus joostakse lõike eri tempoga, kiire pulsiga lõikude vahel on taastva pulsisagedusega sörkjooksu lõigud
flautando [flaut·ando] , flautato [flautaato] (it flöödilaadselt) • muus keelpillide eriline kiire mänguvõte
fregatt <freg|`att -ati -`atti 22e s> (pr frégate < it fregata) • sõj, mer purjelaevastiku ajastul kolme raamastiga kiire sõjalaev; mõnedes riikides keskmise suurusega, kiire ja mitmekesise (sh õhu- ja allveetõrje-) relvastusega sõjalaev suurte sõjalaevade kaitsmiseks v muudeks julgestusülesanneteks
fregatikapten • mer auaste mereväes
fregattlind • zool suur troopiline merelind (Fregatidae) pelikaniliste seltsist
fuetee <fuet`ee 26i s> (pr fouetté < fouetter piitsutama) • tants klassikalises tantsus kiire täispööre tugijala varvastel
galiott <gali|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp galeota, it galeotta < galea galeer) • mer väike, kerge ja kiire kahemastiline galeer XVII sajandi esimesel poolel Vahemeremaades; ümara ahtri ja vööriga ning lameda põhjaga väike Põhja-Euroopa rannasõidulaev XVIII–XIX sajandil
galopp <gal|`opp -opi -`oppi 22e s> (pr galop)
1. sport kapak, neljajooks, neljasõit, traavli kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar
2. tants kiire seltskonnatants 2/4-taktimõõdus, oli levinud XIX s Euroopas
gepard <gepard -i 2e s> (pr guépard < it gattopardo serval < gatto kass + ld pardus panter < kr pardos) • zool Aafrikas ja Aasias elav kõrgejalgne kiire jooksuga kaslane (Acinonyx jubatus); kodustatud gepardeid kasut jahiloomade jälitamisel
glissando [gliss·ando] (it), lüh gliss. • muus libistades, liuglevalt (mängimisel sõrme kiire libistamine mööda klaveriklahvistikku, üle harfi- v viiulikeelte; lauldes helilt helile hääle liuglemine)
hornpipe [hoo(r)npaip] (ingl) • muus loomasarvest tehtud vana puhkpill; tants kiire inglise tants
hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants 3/4- v 3/8-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel
hüperkineesia <+ kin`eesia 1 s> , hüperkinees <+ kin|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< hüper- + kr kinēsis liigutus) • med liiga kiire lihastalitlus, liigutusrahutus
instantne <inst`ant|ne -se 2 adj> (ingl instant vahetu; kiire < ld instans käes- v kohalolev, ähvardav) • kiiresti valmiv, hetkeline, momentaanne
jet lag [džett läg] (ingl) • psühh, füsiol ajavahestress, mida põhjustab kiire ajavööndite ületamine, eriti lendamisel läänest itta
karjäär1 <karj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr carrière jooksurada, jooks < it carriera < ld carrus kaarik) • edukas teenistuskäik, kiire tööalane tõus; kuulsuse saavutamine mingil alal; sport hobuse kiirgalopp
karjääriredel • piltl tööalane teenistusastmestik
klipper <kl`ip|per -ri 2e s> (ingl clipper) • mer sihvakas kiire maksimaalse purjestusega merelaev XIX s
konkussioon <konkussi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld concussio tugev raputamine) • med põrutus, vapustus; kiire äkilise liigutuse tekitatud koevigastus (nt ajus)
kontsessiivne <kontsess`iiv|ne -se 2 adj> (ld concessivus < concedere taanduma, loovutama) • lgv möönev
kontsessiivne lause, kontsessiivlause • mööndlause, mis väljendab sündmust, millest hoolimata pealausega väljendatu toimub, nt Kuigi oli kiire, läks poiss lonkides.
korvett <korv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr corvette) • sõj keskmise suurusega kiire sõjapurjekas XVII–XIX s; valvelaev mõne riigi laevastikus
korvettkapten • mõne riigi merejõudude ohvitseri auaste; vastab maavägede majorile
krakovjakk <krakovj|`akk -aki -`akki 22e s> (poola krakowiak < pn Krakow, Poola linn) • folkl, tants kiire, hoogne poola rahva- ja peotants 2/4-taktimõõdus
kutter <k`ut|ter -ri 2e s> (ingl cutter)
1. mer väike kiire ühemastiline purjekas; mootorpaat rannalähedasteks sõitudeks; (sõjalaeva) juurdeveo- v sidepaat
2. tehn lihatööstuses mikser-purustaja
lainer1 <l`ainer -i 2e s> (ingl liner < line liin) • liinilaev v liinilennuk, kindlaksmääratud reisiliinidel ja aegadel sõitev kiire reisilaev v -lennuk
likviidsus <likv`iidsus -e 11~9 s> (< likviidne) maj
1. maksevõimelisus, õigustatud maksenõuete rahuldamise tagatus
2. maksevalmidus, valmisolek sooritada kõik maksed õigeaegselt
3. müübivus, vara kiire müümise võimalikkus; vara sularahaks vahetatavus
magnettorm <+ t`orm tormi t`ormi 22e s> (< magnet) • füüs Maa magnetvälja väga tugev ja kiire korrapäratu muutumine, kestus mõni minut kuni paar ööpäeva; halvendab raadiosidet, bioloogiline toime väga nõrk
manöövrisõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< manööver) • sõj algselt sõjapidamisviis, mille eesmärk oli hoiduda peajõudude otsustavast lahingust ning saavutada edu vägede kiire ümberpaigutamisega ja väikeste löökidega; püsiva rindejooneta sõda. Vastand positsioonisõda
müasteenia <müast`eenia 1 s> (< müo- + asteenia) • med krooniliselt arenev kesknärvisüsteemi haigus, mille pms tunnuseks on lihaste kiire väsimine
müokloonus <+ kl`oonus -e 11~9 s> (< müo- + kr klonos kontrollimatu liikumine, värisemine) • med sundliigutus, üksikute lihasrühmade tugev lühiajaline kokkutõmbumine, mis väljendub jäsemete korduva kiire tõmbluse v vabinana
nandu <nandu 16 s> (port < tupii-guaranii k-d nhandu) • zool Lõuna-Ameerika rohtlais elutsev kiire jooksuga lennuvõimetu lind (Rhea americana) jaanalinnuliste seltsist
neurasteenia <+ ast`eenia 1 s> (< neur- + asteenia) • med närvinõrkus, neurooside hulka kuuluv närvisüsteemi funktsionaalne häire, mida iseloomustab närvilisus, keskendumis- ja töövõime langus, kiire väsimine
operatiivne <operat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld operativus loov, toimiv < operari töötama, toimima)
1. med operatsiooniline, operatsioonisse puutuv
2. kiire, toimekas, kiiresti ja kindlalt tegutsev v juhtiv
3. vahetu, otsene, praktiline
operatiivsus <operat`iivsus -e 11~9 s> (< operatiivne) • kiire reageerimine ja tegutsemine
perpetuum mobile [perp·etu˛um moobile] (ld)
1. füüs igiliikur, kujutletav masin v seadis, mis igavesti töötab v liigub, saamata energiat väljastpoolt
2. muus algusest lõpuni ühtlase (kiire) tempo ja lühikeste noodivältustega muusikapala
piruett <piru|`ett -eti -`etti 22e s> (pr pirouette) • tants kiire ühel jalal ringpööre balletis ja iluuisutamises; kehapööre õhus pöördhüppe ajal; sport ratsahobuse täispööre tagajalgadel
proliferatsioon <proliferatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uusld prolifer võsusid kandev, kiiresti siginev < ld proles järelpõlv + ferre kandma)
1. bot õie moodustumisele järgnev õietelje pikenemine, mille tõttu õiest kasvab välja uus õis v võsu
2. med vohamine, üksikute koerakkude kiire paljunemine
promptne <pr`ompt|ne -se 2 adj> (ld promptus) • teovalmis, kiire, viivitamatu
quickstep [kwikstep] (ingl kiire samm) • tants kaheosalises taktimõõdus kiire seltskonna- ja võistlustants, fokstroti teisendeid
rapidograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld rapidus kiire + -graaf) • tušimahuti ja torusulega joonestusvahend
rapiidne <rap`iid|ne -se 2 adj> (pr rapide < ld rapidus kiire) • väga kiire, ülikiire
REM {lüh ingl sõnadest Rapid Eye Movement kiire silmaliikumine} • füsiol kiire une ja unenägude nägemise staadium; magava inimese aju elektriline aktiivsus kasvab. Vt ka ortouni
reobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr rheos vool + biont) • biol kiire vooluga veekogudes elama kohastunud organism
rigodoon <rigod|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr rigaudon) • folkl, tants eeltaktiga kiire kaheosalises taktimõõdus vanaaegne Provence’i tants; muus selle muusika (ka süidi osana)
riil <r`iil riili r`iili 22e s> (ingl reel) • folkl, tants Vana-Inglise, Šoti ja Iiri kiire mägilaste tants 2/4-taktimõõdus
räpp <r`äpp räpi r`äppi 22e s> (ingl rap slg kiirkõnes lobisema) • muus 1970ndatel New Yorgis afroameerika keskkonnas väljakujunenud muusikaliik, kõneline laulmine, mis seisneb kiire riimitud kõne esitamises muusika saatel; hiphopmuusika iseloomulik osa
skonto <skonto 16 s> (it sconto) • maj hinnaalandus, mis tehakse arve kiire v kindla aja jooksul (eriti sularahas) tasumise eest
stsintillatsioon <stsintillatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld scintillare särama, kiirgama < scintilla säde) • astr kinnistähtede heleduse ja värvuse näiv kiire vahelduv muutumine, vilkumine; füüs välgatus, laetud osakese v footoni tekitatud valgussähvatus luminofooris
tahhüarütmia <+ ar`ütmia 1 s> (< kr tachys kiire + arütmia) • med rütmihäire, mille korral südame löögisagedus on üle 100 löögi minutis
tahhüfeemia <tahhüf`eemia 1 s> (< kr tachys kiire + kr phemi ütlen) • med kiire, tulvav ebaselge kõne
tahhügastria <tahhüg`astria 1 s> (< kr tachys kiire + kr gastēr kõht, magu) • med kiirenenud maotalitlus. Vt ka bradügastria
tahhükardia <+ k`ardia 1 s> (< kr tachys kiire + kr kardia süda) • med südamerutlus, südamepekslemine, südame kiirenenud löögisagedus (180–280 lööki minutis). Vt ka bradükardia
tahhülaalia <tahhül`aalia 1 s> (< kr tachys kiire + kr lalia kõne) • med puterdus, kõnepuue, mille puhul kõneldakse ülemäära kiiresti, sõnu hääldatakse ebaselgelt ja lõppudeta
tahhümeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr tachys kiire + -meeter) • geod geodeesiariist, mida kasut maastikupunktide plaanilise ja kõrgusliku asendi kiireks määramiseks
tahhüon <t`ahhüon -i 19 s> (ingl tachyon < kr tachys kiire) • füüs hüpoteetiline osake, mille kiirus on suurem kui valguse kiirus
tahhüpnoe <tahhüpn`oe 26 s> (< kr tachys kiire + kr pnoē hingamine) • med haiguslikult kiire hingamine
tremolo [treemolo] (it), lüh trem. muus
1. sama heli pidev kiire kordumine
2. kahe eri kõrgusega heli kiire vaheldumine
tremulant <tremul|`ant -andi -`anti 22e s> (< keskld tremulare värisema < ld tremere) • lgv värihäälik, häälduselundeis õhuvoolu pideva kiire tõkestamise ja vallandamise abil moodustatav kaashäälik, nt eesti keeles r
triller2 <tr`iller -i 2e s> (sks < it trillo) • muus meloodiakaunistus, meloodiaheli ja selle ülemise abiheli (mitmekordne) kiire vaheldumine; iseloomulik ka linnulaulule
turbiin <turb|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld turbo, gen turbinis pööris, kiire pöörlemine) • tehn jõumasin, mis muundab auru, gaasi, tuule v vee energia pöörleva rootori (võlli) mehaaniliseks energiaks
veliidid pl <vel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld sg veles, gen velitis < velox kiire, väle) • aj, sõj ilma metallturvistikuta, kergerelvastuses Rooma sõdurid
velo- (< pr vélocipède jalgratas < ld velox kiire + pes, gen pedis jalg) • jalgratta-; ka pedaalimisega seotud