[VSL] Dictionary of Foreign words

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

aktiinne <akt`iin|ne -se 2 adj> (< kr aktis, gen aktinos kiir) • füüs, meteor kiire-, kiirgus-, päikese-, ultraviolett-; päikesevalgusega, eriti ultraviolettkiirgusega seotud

aktino- (< kr aktis kiir) • kiire-, kiirgus-

alarm <al`arm alarmi al`armi 22e s> (pr alarme < it all’ arme relvade juurde) • hoiatussignaal; kiire kutse relvade juurde (vaenlase lähenemisel); üldine märguanne hädaohu korral

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

anafülaksia <anafül`aksia 1 s> (< ana- + kr phylaxis valvsus) • med allergia liike, kiire ülitundlikkusreaktsioon (süstimisel) organismi viidud kehavõõraste ainete suhtes

atoopia <at`oopia 1 s> (< kr atopos kohatu, ebatavaline, kummaline < a- + topos koht) • med kiire kuluga, pärilik ning enamasti paiksete sümptomitega allergiline reaktsioon pms looduslikele allergeenidele; anat elundi v koe paiknemine ebatavalises kohas

aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel

bester <b`est|er -ri 2e s> (< beluuga + sterlet) • zool kahe tuurlase, beluuga ja sterleti sigimisvõimetu ristand, mida kiire kasvu ja maitsva liha tõttu kasvatatakse ka Eestis

brisé [briz·e] (pr murtud) • sport vehklemises kaitsevõte; tants balletis väike kiire hüpe

burree <burr`ee 26i s> (pr bourrée) • folkl vana Prantsuse kiire ringtants; XVII s sai paaristaktimõõdus sünkopeeritud rütmiga õukonnatantsuks; muus instrumentaalmuusikas süidi osa

cabaletta [kabal·etta] (it) • muus väike ooperiaaria v aaria kiire lõpposa

canarie [kanar·i] (pr < hisp canaria < pn Kanaari saared) • tants, muus kiire 3-osalises taktimõõdus vana Prantsuse tants

difusioon <difusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld diffusio levitamine, laialivalgumine) • laialivalgumine, hajumine; füüs, keem aineosakeste soojusliikumisest tulenev protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt; gaasides on difusioon suhteliselt kiire, vedelikes aeglasem ja tahkeis aineis väga aeglane
difusioonikamber • tehn, füüs aparaat ioniseerivate osakeste jälgede vaatlemiseks

dispetš <disp|`etš -etši -`etši 22e s> (< ingl dispatch (kiiresti) ära saatma) • operatiivjuhtimine, töö, tootmise, transpordi vms kiire ja kooskõlastatud korraldamine

échappé [ešap·e] (pr < échapper põgenema) • tants balletis väike kiire liigutus: tõus varvastele ja tagasipöördumine algpositsiooni

ekspansioon <ekspansi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld expansio laienemine < expandere laotama)
1. laiumine, laiutamine
2. pol mõju, võimu v riigipiiride laiendamine teistele maa-aladele
3. biol liigi leviala kiire suurenemine
4. maj riigi majanduse kiire areng

ekspress- (< ekspress) • kiir-, kiire (liitsõna esiosana)

ekspress <`ekspr|`ess -essi -`essi 22e s> (pr exprès < ld expressus selge)
1. kiirkäskjalg
2. transporditeenustöid tegev isik
3. eriti kiire rong, laev v autobuss, mis peatub ainult suurtes jaamades v sadamates

espresso <espr´esso 16 s> (it caffè espresso „kiire kohv“) • kok masinas aururõhuga keedetud kange kohv: ühele tassitäiele võetakse vähemalt 7 g värskelt jahvatatud tumedama röstiga kohvi

fartlek <fartlek -i 2e s> (rts „kiirusmäng“) • sport lõigutreening; treeningumeetod, kus joostakse lõike eri tempoga, kiire pulsiga lõikude vahel on taastva pulsisagedusega sörkjooksu lõigud

flautando [flaut·ando] , flautato [flautaato] (it flöödilaadselt) • muus keelpillide eriline kiire mänguvõte

fregatt <freg|`att -ati -`atti 22e s> (pr frégate < it fregata) • sõj, mer purjelaevastiku ajastul kolme raamastiga kiire sõjalaev; mõnedes riikides keskmise suurusega, kiire ja mitmekesise (sh õhu- ja allveetõrje-) relvastusega sõjalaev suurte sõjalaevade kaitsmiseks v muudeks julgestusülesanneteks
fregatikapten • mer auaste mereväes
fregattlind • zool suur troopiline merelind (Fregatidae) pelikaniliste seltsist

fuetee <fuet`ee 26i s> (pr fouetté < fouetter piitsutama) • tants klassikalises tantsus kiire täispööre tugijala varvastel

galiott <gali|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp galeota, it galeotta < galea galeer) • mer väike, kerge ja kiire kahemastiline galeer XVII sajandi esimesel poolel Vahemeremaades; ümara ahtri ja vööriga ning lameda põhjaga väike Põhja-Euroopa rannasõidulaev XVIII–XIX sajandil

galopp <gal|`opp -opi -`oppi 22e s> (pr galop)
1. sport kapak, neljajooks, neljasõit, traavli kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar
2. tants kiire seltskonnatants ²/₄-taktimõõdus, oli levinud XIX s Euroopas

gepard <gepard -i 2e s> (pr guépard < it gattopardo serval < gatto kass + ld pardus panter < kr pardos) • zool Aafrikas ja Aasias elav kõrgejalgne kiire jooksuga kaslane (Acinonyx jubatus); kodustatud gepardeid kasut jahiloomade jälitamisel

glissando [gliss·ando] (it), lüh gliss. • muus libistades, liuglevalt (mängimisel sõrme kiire libistamine mööda klaveriklahvistikku, üle harfi- v viiulikeelte; lauldes helilt helile hääle liuglemine)

hornpipe [hoo(r)npaip] (ingl) • muus loomasarvest tehtud vana puhkpill; tants kiire inglise tants

hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants ³/₄- v ³/₈-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel

hüperkineesia <+ kin`eesia 1 s> , hüperkinees <+ kin|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< hüper- + kr kinēsis liigutus) • med liiga kiire lihastalitlus, liigutusrahutus

instantne <inst`ant|ne -se 2 adj> (ingl instant vahetu; kiire < ld instans käes- v kohalolev, ähvardav) • kiiresti valmiv, hetkeline, momentaanne

jet lag [džett läg] (ingl) • psühh, füsiol ajavahestress, mida põhjustab kiire ajavööndite ületamine, eriti lendamisel läänest itta

karjäär1 <karj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr carrière jooksurada, jooks < it carriera < ld carrus kaarik) • edukas teenistuskäik, kiire tööalane tõus; kuulsuse saavutamine mingil alal; sport hobuse kiirgalopp
karjääriredel • piltl tööalane teenistusastmestik

klipper <kl`ip|per -ri 2e s> (ingl clipper) • mer sihvakas kiire maksimaalse purjestusega merelaev XIX s

konkussioon <konkussi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld concussio tugev raputamine) • med põrutus, vapustus; kiire äkilise liigutuse tekitatud koevigastus (nt ajus)

kontsessiivne <kontsess`iiv|ne -se 2 adj> (ld concessivus < concedere taanduma, loovutama) • lgv möönev
kontsessiivne lause, kontsessiivlause • mööndlause, mis väljendab sündmust, millest hoolimata pealausega väljendatu toimub, nt Kuigi oli kiire, läks poiss lonkides.

korvett <korv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr corvette) • sõj keskmise suurusega kiire sõjapurjekas XVII–XIX s; valvelaev mõne riigi laevastikus
korvettkapten • mõne riigi merejõudude ohvitseri auaste; vastab maavägede majorile

krakovjakk <krakovj|`akk -aki -`akki 22e s> (poola krakowiak < pn Krakow, Poola linn) • folkl, tants kiire, hoogne poola rahva- ja peotants ²/₄-taktimõõdus

kutter <k`ut|ter -ri 2e s> (ingl cutter)
1. mer väike kiire ühemastiline purjekas; mootorpaat rannalähedasteks sõitudeks; (sõjalaeva) juurdeveo- v sidepaat
2. tehn lihatööstuses mikser-purustaja

lainer1 <l`ainer -i 2e s> (ingl liner < line liin) • liinilaev v liinilennuk, kindlaksmääratud reisiliinidel ja aegadel sõitev kiire reisilaev v -lennuk

likviidsus <likv`iidsus -e 11~9 s> (< likviidne) maj
1. maksevõimelisus, õigustatud maksenõuete rahuldamise tagatus
2. maksevalmidus, valmisolek sooritada kõik maksed õigeaegselt
3. müübivus, vara kiire müümise võimalikkus; vara sularahaks vahetatavus

magnettorm <+ t`orm tormi t`ormi 22e s> (< magnet) • füüs Maa magnetvälja väga tugev ja kiire korrapäratu muutumine, kestus mõni minut kuni paar ööpäeva; halvendab raadiosidet, bioloogiline toime väga nõrk

manöövrisõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< manööver) • sõj algselt sõjapidamisviis, mille eesmärk oli hoiduda peajõudude otsustavast lahingust ning saavutada edu vägede kiire ümberpaigutamisega ja väikeste löökidega; püsiva rindejooneta sõda. Vastand positsioonisõda

müasteenia <müast`eenia 1 s> (< müo- + asteenia) • med krooniliselt arenev kesknärvisüsteemi haigus, mille pms tunnuseks on lihaste kiire väsimine

müokloonus <+ kl`oonus -e 11~9 s> (< müo- + kr klonos kontrollimatu liikumine, värisemine) • med sundliigutus, üksikute lihasrühmade tugev lühiajaline kokkutõmbumine, mis väljendub jäsemete korduva kiire tõmbluse v vabinana

nandu <nandu 16 s> (port < tupii-guaranii k-d nhandu) • zool Lõuna-Ameerika rohtlais elutsev kiire jooksuga lennuvõimetu lind (Rhea americana) jaanalinnuliste seltsist

neurasteenia <+ ast`eenia 1 s> (< neur- + asteenia) • med närvinõrkus, neurooside hulka kuuluv närvisüsteemi funktsionaalne häire, mida iseloomustab närvilisus, keskendumis- ja töövõime langus, kiire väsimine

operatiivne <operat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld operativus loov, toimiv < operari töötama, toimima)
1. med operatsiooniline, operatsioonisse puutuv
2. kiire, toimekas, kiiresti ja kindlalt tegutsev v juhtiv
3. vahetu, otsene, praktiline

operatiivsus <operat`iivsus -e 11~9 s> (< operatiivne) • kiire reageerimine ja tegutsemine

perpetuum mobile [perp·etu˛um moobile] (ld)
1. füüs igiliikur, kujutletav masin v seadis, mis igavesti töötab v liigub, saamata energiat väljastpoolt
2. muus algusest lõpuni ühtlase (kiire) tempo ja lühikeste noodivältustega muusikapala

piruett <piru|`ett -eti -`etti 22e s> (pr pirouette) • tants kiire ühel jalal ringpööre balletis ja iluuisutamises; kehapööre õhus pöördhüppe ajal; sport ratsahobuse täispööre tagajalgadel

proliferatsioon <proliferatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uusld prolifer võsusid kandev, kiiresti siginev < ld proles järelpõlv + ferre kandma)
1. bot õie moodustumisele järgnev õietelje pikenemine, mille tõttu õiest kasvab välja uus õis v võsu
2. med vohamine, üksikute koerakkude kiire paljunemine

promptne <pr`ompt|ne -se 2 adj> (ld promptus) • teovalmis, kiire, viivitamatu

quickstep [kwikstep] (ingl kiire samm) • tants kaheosalises taktimõõdus kiire seltskonna- ja võistlustants, fokstroti teisendeid

rapidograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld rapidus kiire + -graaf) • tušimahuti ja torusulega joonestusvahend

rapiidne <rap`iid|ne -se 2 adj> (pr rapide < ld rapidus kiire) • väga kiire, ülikiire

REM {lüh ingl sõnadest Rapid Eye Movement kiire silmaliikumine} • füsiol kiire une ja unenägude nägemise staadium; magava inimese aju elektriline aktiivsus kasvab. Vt ka ortouni

reobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr rheos vool + biont) • biol kiire vooluga veekogudes elama kohastunud organism

rigodoon <rigod|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr rigaudon) • folkl, tants eeltaktiga kiire kaheosalises taktimõõdus vanaaegne Provence’i tants; muus selle muusika (ka süidi osana)

riil <r`iil riili r`iili 22e s> (ingl reel) • folkl, tants Vana-Inglise, Šoti ja Iiri kiire mägilaste tants ²/₄-taktimõõdus

räpp <r`äpp räpi r`äppi 22e s> (ingl rap slg kiirkõnes lobisema) • muus 1970ndatel New Yorgis afroameerika keskkonnas väljakujunenud muusikaliik, kõneline laulmine, mis seisneb kiire riimitud kõne esitamises muusika saatel; hiphopmuusika iseloomulik osa

skonto <skonto 16 s> (it sconto) • maj hinnaalandus, mis tehakse arve kiire v kindla aja jooksul (eriti sularahas) tasumise eest

stsintillatsioon <stsintillatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld scintillare särama, kiirgama < scintilla säde) • astr kinnistähtede heleduse ja värvuse näiv kiire vahelduv muutumine, vilkumine; füüs välgatus, laetud osakese v footoni tekitatud valgussähvatus luminofooris

tahhüarütmia <+ ar`ütmia 1 s> (< kr tachys kiire + arütmia) • med rütmihäire, mille korral südame löögisagedus on üle 100 löögi minutis

tahhüfeemia <tahhüf`eemia 1 s> (< kr tachys kiire + kr phemi ütlen) • med kiire, tulvav ebaselge kõne

tahhügastria <tahhüg`astria 1 s> (< kr tachys kiire + kr gastēr kõht, magu) • med kiirenenud maotalitlus. Vt ka bradügastria

tahhükardia <+ k`ardia 1 s> (< kr tachys kiire + kr kardia süda) • med südamerutlus, südamepekslemine, südame kiirenenud löögisagedus (180–280 lööki minutis). Vt ka bradükardia

tahhülaalia <tahhül`aalia 1 s> (< kr tachys kiire + kr lalia kõne) • med puterdus, kõnepuue, mille puhul kõneldakse ülemäära kiiresti, sõnu hääldatakse ebaselgelt ja lõppudeta

tahhümeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr tachys kiire + -meeter) • geod geodeesiariist, mida kasut maastikupunktide plaanilise ja kõrgusliku asendi kiireks määramiseks

tahhüon <t`ahhüon -i 19 s> (ingl tachyon < kr tachys kiire) • füüs hüpoteetiline osake, mille kiirus on suurem kui valguse kiirus

tahhüpnoe <tahhüpn`oe 26 s> (< kr tachys kiire + kr pnoē hingamine) • med haiguslikult kiire hingamine

tremolo [treemolo] (it), lüh trem. muus
1. sama heli pidev kiire kordumine
2. kahe eri kõrgusega heli kiire vaheldumine

tremulant <tremul|`ant -andi -`anti 22e s> (< keskld tremulare värisema < ld tremere) • lgv värihäälik, häälduselundeis õhuvoolu pideva kiire tõkestamise ja vallandamise abil moodustatav kaashäälik, nt eesti keeles r

triller2 <tr`iller -i 2e s> (sks < it trillo) • muus meloodiakaunistus, meloodiaheli ja selle ülemise abiheli (mitmekordne) kiire vaheldumine; iseloomulik ka linnulaulule

turbiin <turb|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld turbo, gen turbinis pööris, kiire pöörlemine) • tehn jõumasin, mis muundab auru, gaasi, tuule v vee energia pöörleva rootori (võlli) mehaaniliseks energiaks

veliidid pl <vel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld sg veles, gen velitis < velox kiire, väle) • aj, sõj ilma metallturvistikuta, kergerelvastuses Rooma sõdurid

velo- (< pr vélocipède jalgratas < ld velox kiire + pes, gen pedis jalg) • jalgratta-; ka pedaalimisega seotud