[VSL] Võõrsõnade leksikon

abhorreerima <abhorr|`eerima -eerib 28 v> (ld abhorrere) • tagasi kohkuma, jälestama

akumuleeruma <akumul`eeruma 27 v> (< ld accumulare kuhjama) • kuhjuma, kogunema, salvestuma

amortiseeruma <amortis`eeruma 27 v> • kuluma, väärtust kaotama; maj amortisatsioonina (1) ehk kulumina toodangule üle kanduma

dateeruma <dat`eeruma 27 v> (< dateerima) • teatud ajastusse kuuluma, teatud ajast pärinema

dislotseeruma <dislots`eeruma 27 v> (< dislotseerima), relotseeruma <relots`eeruma 27 v> (< relotseerima) • ka sõj paiknema; ümber asetuma; med paigalt nihkuma

epileerima <epil|`eerima -eerib 28 v> (< e-1 + ld pilus juus, karv) • juukseid v karvu eemaldama koos juurega, kitkuma. Vt ka depileerima

fassima <f`assima fassib 28 v> (vn фасовать < sks fassen kinni haarama, mahutama) • pakendama, eelpakkima, kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima

imponderabiilid pl <imponderab|`iil -iili -`iili 22e s> (< keskld imponderabilis kaalumatu < in- + ld ponderare kaaluma) • ebamäärase toimega mõjud v asjaolud, mida pole võimalik arvestada

kiilson <k`iilson -i 2e s> (ingl keelson) • mer kiiluga rööbitine pruss puitlaeva põhjas kaarte peal v terasest püstplaat (teraslaeval)

koheerer <koh`eerer -i 2e s> (ingl coherer < ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma) • tehn raadiotehnika algusaastail kasut olnud detektortoru (sisaldas metallipuru)

kohesioon <kohesi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma)
1. füüs molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel (vt ka adhesioon)
2. lgv sidusus, teksti sisuline ühtsus (vt ka koherentsus)

kompensaator <kompens`aator -i 2e s> (< ld compensare kaaluma, tasakaalustama) • tehn tasakaalustaja, tasakaalustus- v tasandusseadis; süsteemile, seadmele v selle osale mõjuvat välist toimet tasakaalustav seadis

kompensatoorne <kompensat`oor|ne -se 2 adj> (< ld compensare kaaluma, tasakaalustama) • tasakaalustav; korvav, hüvitav

konglomereeruma <konglomer`eeruma 27 v> (< ld conglomerare kokku veeretama) • kokku kuhjuma; kokku kämpuma, kägarikuks muutuma

kumuleeruma <kumul`eeruma 27 v> (< kumuleerima) • kuhjuma

metafoor <metaf|`oor -oori -`oori 22e s> (kr metaphora ülekanne) • kirj liik kõnekujundeid: ülekanne, ühe sõna v väljendi tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse alusel, nt elukevad, sõnu kaaluma

ostsillaator <ostsill`aator -i 2e s> (ingl oscillator < ld oscillare kiikuma, võnkuma) • füüs igasugune võnkuv v võnkumisvõimeline süsteem; el elektroonikalülitus harmooniliste elektrivõnkumiste tekitamiseks

ostsilleerima <ostsill|`eerima -eerib 28 v> (< ld oscillare kiikuma, võnkuma) • võnkuma, võnklema

ostsillograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld oscillare kiikuma + -graaf) • füüs seade elektriliste suuruste funktsionaalse seose v ajalise sõltuvuse visuaalseks jälgimiseks ja mõõtmiseks v üleskirjutamiseks

ostsillogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ld oscillare kiikuma + -gramm) • füüs ostsillograafiga saadud kujutis

ostsilloskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< ld oscillare kiikuma + -skoop) • füüs valguskiirte abil elektrivõnkeid ekraanil nähtavaks muutev seade

poleerima <pol|`eerima -eerib 28 v> (< ld polire siluma) • lihvima, häilima, läikivaks hõõruma; peegelsileda pinna saamiseks materjali (viimistlus)töötlema

raglaan <ragl|`aan -aani -`aani 22e s> , raglaanlõige <+ lõige l`õike 6 s> (ingl raglan < pn lord Raglan, Briti väejuht, 1788–1855) • tekst rõivalõige, mille puhul varrukaga ühes tükis lõigatud ülaosa ulatub kiiluna üle õla kaelaauguni

revideerima <revid|`eerima -eerib 28 v> (< ld revidere uuesti nägema v külastama)
1. kontrollima, revisjoni tegema, ettevõtte, organisatsiooni tegevuse õigsust ja seaduslikkust selgitama
2. seisukohti, teooriaid jms läbi kaaluma ja ümber hindama

sindel <s`ind|el -li 2e s> (sks Schindel < ld scindula < scindere kiskuma, rebima) • eh katuse katmiseks kasutatav aheneva ristlõikega lauake, mille paksemas servas on soon teise sindliga ühendamiseks

triviaalkool <+ k`ool kooli k`ooli 22e s> • aj alama astme kool keskaja linnades; õppekavva pidid kuuluma triiviumi ained, lisaks võisid õppekavas olla ladina keel, muusika ja aritmeetika