[VSL] Võõrsõnade leksikon

amanuensis [amanu·ensis] (ld kirjutaja) • kirjutaja, sekretär; Põhjamaades teatud kõrgkooli-, raamatukogu-, muuseumi- v arhiiviteenistuja

anonüümne <anon`üüm|ne -se 2 adj> (kr anōnymos nimetu) • nimetu, ilma kirjutaja nime v pseudonüümita, oma nime varjav

apokalüptik <apokal´üptik -u 2 s> (< kr apokalypsis) • relig ilmutuste nägija v kirjutaja v seletaja

clerk [klaa(r)k, klöö(r)k] (ingl) • kirjutaja, kontoriametnik; relig vaimulik

djakk <dj`akk djaki dj`akki 22e s> (vn дьяк < kr diakonos teenija)
1. aj vürsti kirjutaja v asjaajaja Vana-Venes; riigiasutuse (prikaasi) ametnik Venemaal XVI–XVII s
2. → djatšokk

eleegik <eleegik -u 2 s> • kirj eleegiate kirjutaja

epigrammatik <epigramm´atik -u 2 s> • kirj epigrammide kirjutaja

esseist <esse|`ist -isti -`isti 22e s> • esseede kirjutaja

fakturist <faktur|`ist -isti -`isti 22e s> • maj faktuuri (2) andja, kaubaarvete kirjutaja

gnoomik <gnoomik -u 2 s> • kirj gnoomide2 autor, mõtteterade kirjutaja

-graaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr graphō kirjutan, joonistan) • -kirjutaja, -jäädvustaja; (kirjutamis)seade, -riist

hagiograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> • relig pühakute elulugude kirjutaja, hagiograafiaga tegeleja

homileet <homil|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< kr homilētēs õpilane) • relig homileetika spetsialist; jutluste kirjutaja

kalligraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr kalligraphos kirjutaja, kopist) • kalligraafia meister, ilukirjutaja, kirjakunstnik

kolofoon <kolof|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr kolophōn lõpetus) • trük varajaste tiitelleheta trükiste ja keskaja käsikirjade lõpus olev tekst, mis sisaldab andmeid trükkimise (kirjutamise) koha, aja ja trükkija (kirjutaja) kohta; ka nimetatud andmetega ornamentaalne lõppmärk trükise lõpus

memuarist <memuar|`ist -isti -`isti 22e s> • kirj memuaaride kirjutaja

notar <notar -i 2e s> (keskld notarius (avalik) kirjutaja < ld (kiir)kirjutaja) • jur notariaaltoiminguid tegev ametiisik, kes on saanud oma tööks riigilt volitused, kuid pole riigiteenistuses

paskvillant <paskvill|`ant -andi -`anti 22e s> • paskvilli kirjutaja, teotav laimaja

pluralis [pluraalis] (ld), lüh pl mitmus. Vt ka pluural
pluralis maiestatis [pluraalis maiestaatis] (ld) • „majesteedi mitmus“, riigipea v asutuse juhi ametlikes avaldustes enese kohta tarvitatav mitmusevorm („meie“)
pluralis modestiae [pluraalis mod·estie] (ld) • „tagasihoidlikkuse mitmus“, kõneleja v kirjutaja poolt enese kohta tarvitatav mitmusevorm („meie“)

registraator <registr`aator -i 2e s> (keskld registrator kirjutaja, notar, registripidaja)
1. registreeriv ametnik
2. kaaned dokumentide järjestamiseks mingis korras
3. tehn registreeriv seade

reklaam <rekl|`aam -aami -`aami 22e s> (pr réclame < réclamer paluma, nõudma, eest kostma < ld reclamare vastu hüüdma)
1. toodete, teenuste ja ürituste avalik pilku ning meeli köitev tutvustamine ja propageerimine tarbijate ligimeelitamiseks ning läbimüügi suurendamiseks; andmete levitamine kellegi v millegi kohta populaarsuse v tähelepanu taotlemise eesmärgil
2. sellist tutvustust ja teavet edastav kuulutus, plakat, videoklipp vms
reklaamikirjanik • reklaamtekstide kirjutaja, vt ka copywriter

retsensent <retsens|`ent -endi -`enti 22e s> (ld recensens, gen recensentis) • retsensiooni kirjutaja, arvustaja

rotaator <rot`aator -i 2e s> (< ld rotator keerutaja)
1. anat tiirutajalihas
2. aj sõeltrükil põhinenud paljundusseade, oli kasut pms kirjutusmasinal kirjutatu paljundamiseks
3. füüs kindla punkti ümber pöörlev jäik keha

rotatoorid pl <rotat|`oor -oori -`oori 22e s> (< ld rotator keerutaja) • zool keriloomad, klass mikroskoopilisi selgrootuid (vee)loomi iseloomuliku ripsmeist koosneva liikumis- ja toitumiselundiga (nn kerielundiga)

rotatoorne <rotat`oor|ne -se 2 adj> (< ld rotator keerutaja) • pöörlev, pöörd-

sekretariaat <sekretari|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld secretariatus salanõuniku või -kirjutaja amet < secretarius sekretär)
1. asjaajamisega tegelev osakond organisatsioonis
2. selle osakonna töötajad, sekretärkond, kongressi, konverentsi, koosoleku vms sõnavõttude protokollimiseks ja kirjalikuks asjaajamiseks valitud sekretäride kogu
3. sekretäride ametiruum

sekretär <sekretär -i 19 s> (pr secrétaire < keskld secretarius kirjutaja, salanõunik < ld secretum saladus)
1. kirjavahetust, asjaajamist jms korraldav ametnik
2. teadusasutuse v toimetuse jooksvat tööd juhtiv ametiisik (teadussekretär, vastutav sekretär)
3. pol ühiskondliku organisatsiooni v partei valitav juht
4. mõnes riigis ministri v mõne keskasutuse juhataja ametinimetus, nt pressisekretär, riigisekretär
5. sahtlite, riiulite ja väljatõmmatava v -käänatava klapiga kirjutuslaud

skribent <skrib|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld scribens, gen scribentis kirjutav) • kirjutaja, sulemees (hrl halvustavas tähenduses)

stenografist <stenograf|`ist -isti -`isti 22e s> (< steno- + kr graphō kirjutan) • kiirkirjutaja, kiirkirjas kirjutaja

stenotüpist <stenotüp|`ist -isti -`isti 22e s> (< steno- + kr typos jäljend, jälg) • stenografeerimismasinal kirjutaja; kiir- ja masinakirjutaja

vektor <v`ektor -i 2e s> (< ld vector kandja)
1. mat suurus, millel on ruumis siht, suund ja pikkus; geomeetriliselt esitatav suunatud lõiguna; vektorruumi element
2. biol siirutaja, haigusetekitajate edasiandja taimedele v loomadele