[VSL] Võõrsõnade leksikon

abbey [äbi] (ingl < keskld abbatia < abt) • relig klooster; suur kloostrikirik

abjuratsioon <abjuratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abjuration < keskld abiuratio vandega lahtiütlemine) • relig avalik loobumine usust v oma veendumustest

abrasioon <abrasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld abrasio mahakraapimine < ld abrado, perf partits abrasus maha kraapima)
1. hüdrol murrutus, maismaa mehaaniline kulutamine vee, jää või tuule kantud korese hõõrduval toimel
2. med (emaka limaskesta) väljakaapimine; väike pindmine haav; hamba mehaaniline vigastus, hamba kõvade kudede kulumine võõrkeha toimel
3. maj müntide kaalu vähenemine raharingluses kulumise tõttu

abrenuntsiatsioon <abrenuntsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld abrenuntiatio ära- v lahtiütlemine < abrenuntiare lahti ütlema < ld renuntiare loobuma) • relig katoliiklastel pidulik lahtiütlemine saatanast (seoses ristimisega)

abreviatuur <abreviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld abbreviatura < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • lgv täht- v silplühend, ka lühend tingmärgi näol; muus lühend v lihtsustus noodikirjas

absorptsioon <absorptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld absorptio < ld absorbere neelama)
1. neelamine, imamine
2. füüs neeldumine
3. med ainete imendumine kudedesse v läbi kudede
4. psühh mõtete keskendumine ainult ühele objektile v tegevusele
gaasi absorptsioon • füüs gaasi neeldumine vedelas v tahkes aines
valguse absorptsioon • füüs valguse neeldumine aines, valguse tugevuse nõrgenemine aine läbimisel
absorptsioonispekter • füüs neeldumisspekter, kõver, mis näitab elektromagnetkiirguse aines neeldumise tugevuse sõltuvust kiirguse sagedusest (lainepikkusest)
absorptsioonivõime • keem neelamisvõime; füüs neeldumusvõime

abstraktne <abstr`akt|ne -se 2 adj> (keskld abstractus < ld abstrahere eemale tõmbama) • fil mõtteline; meeltega tajumatu; ebakonkreetne, vastand konkreetne
abstraktne arv • mat nimeta arv
abstraktne kääne vt grammatiline kääne

abstraktsioon <abstraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld abstractio < ld abstrahere eemale tõmbama) loog
1. abstraheerimine, mõistuslik menetlus, milles tegelikkuses esinevaist asjust ja nähtustest lahutamatuid omadusi, külgi v seoseid vaadeldakse eraldi, andes neile iseseisva mõiste kuju
2. mõiste v teoreetiline üldistus, mis kujuneb inimese mõtlemise, abstraheeriva tegevuse tulemusena. Vt ka abstraheerima

abtiss <abt|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld abbatissa < abt) • relig katoliku nunnakloostri ülem

adaptatsioon <adaptatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld adaptatio kohandamine, kohanemine < ld adaptare sobitama)
1. biol organismide kohanemine v kohastumine olelustingimustega
2. teksti muutmine mõistetavamaks lihtsustamise (ka kärpimise) teel (nt võõrkeelte õppimisel, laste tarvis)
3. sotsiol isiku, kooskonna v terve ühiskonna kohanemine ümbritsevate oludega elulaadi muutmise varal
4. info juhtimiste seaduspärasuste automaatne ümberkorraldumine objekti optimaalse töörežiimi tagamiseks
silma adaptatsioon • füsiol silma kohanemine valgustugevusega

adjunkt <adj|`unkt -unkti -`unkti 22e s> (< keskld adiunctus < ld adiungere ühendama, lisama) • abiline (mingis ametis), nt kõrgkoolis; sõj teadustööks valmistuv ohvitser kõrgemas sõjaväeõppeasutuses; sõjaväeakadeemia aspirant

adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma

admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)

afektiivne <afekt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld affectivus) • psühh afektist tingitud, afekti kujul esinev, tundmuslik

afilieerima <afili|`eerima -eerib 28 v> (pr affilier < keskld affiliare lapsendama < ad- + ld filius poeg) • liitma, ühendama

afliktiivne karistus (< keskld afflictivus kehaline (karistus) < ld affligere lööma, vigastama) • jur, aj kohtuasutuse otsus v korraldus, millega kaasneb karistatule kehalisi kannatusi, nt veel ja leival olek, ihunuhtlus jm

agaav <ag`aav agaavi ag`aavi 22e s> (< kr pn Agaue, Vana-Kreeka mütoloogia tegelane < agauos õilis, kuulsusrikas) • bot lühikese jämeda tüve ja lihakate lehtedega Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritoluga rosett-taimede perekond (Agave); paljude liikide lehtedest saadakse kiudainet, nn agaavikanepit

agens <agens -i 2e s> (keskld liikumapanev jõud < ld agere tegema, tegutsema, ajama) • keem toimeaine; mõjur, mõju avaldav tegur

agravatsioon <agravatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld aggravatio rusutus < ld aggravare raskendama, rõhuma) • psühh terviserikke v haiguse raskuse kirjeldamisel (teadlik) liialdamine

aguuti <aguuti 16 s> (hisp agutí < guaranii) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõeäärsetes metsades elutsev taimtoiduline näriline (Dasyprocta), tegutseb öösiti

akafist <ak´afist -i 2e s> (vn акафист < keskkr) • relig pikem ülistuslaul õigeusu liturgias

aksessuaar <aksessu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr accessoire < keskld accessorius lisand, lisa- < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma) • lisand rõivaste juures, nt käekott, vöö vms

aktivaator <aktiv`aator -i 2e s> (< keskld activare < aktiivne) • keem aktiveeriv aine, reaktsiooni kiirendav aine

aktiveerima <aktiv|`eerima -eerib 28 v> (keskld activare < aktiivne), aktiviseerima <aktivis|`eerima -eerib 28 v> • aktiivsemaks, tegeva(ma)ks muutma; tegevusse rakendama, elavdama; aiand, põll seemnete v taimede idanemist ja kasvu mitmesuguste vahenditega soodustama

aktsentuatsioon <aktsentuatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld accentuatio < accentuare rõhke järgima < ld accentus rõhk) • aktsentueerimine, rõhutamine

aktsentueerima <aktsentu|`eerima -eerib 28 v> (keskld accentuare rõhke järgima < ld accentus rõhk) • rõhutama, rõhutatult hääldama; muus üksikut heli v akordi eriti rõhutama

aktsessoorne <aktsess`oor|ne -se 2 adj> (< keskld accessorius lisand, lisa- < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma) • lisanduv, täiendav (nt lepingu v kohustuse kohta)
aktsessoorsed mineraalid pl vt aktsessorid

aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid pl • miner mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt

aktuaalne <aktu`aal|ne -se 2 adj> (keskld actualis < ld toimekas, tegev < actus tegu) • käesoleval ajal tähtis, päevakorral olev, päevakohane

akvamaniil <+ man|`iil -iili -`iili 22e s> (keskld aqua(e)manile < ld aquaemanalis < akva- + manus käsi) • aj keskaegne, hrl lõvi-, hirve- v koerakujuline metallist kann kätele vee valamiseks

akvatoorium <akvat`oorium -i 19~2e s> (< keskld aquatorium akvaarium < ld aqua vesi) • hüdrol püsivalt veega kaetud ala, nt ookeani, lahe, sadama akvatoorium

alba <alba 16 s> (< ld albus valge)
1. (keskld) relig pms katoliku vaimuliku pikk valge (hrl linane) rüü, liturgilise riietuse osa
2. (oksitaani koit) muus hommikulaul trubaduuride luules

albeedo <albeedo 16 s> (< keskld albedo valevus < ld albus valge) • astr, füüs pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud kiirgusenergia suhe

algebra <algebra 1 s> (keskld < ar al-jabr) • mat matemaatika haru, mis uurib tehteid (operatsioone) ja nende omadusi üldistavate sümbolite (tähtede ja tehtemärkide) abil

algoritm <algor|`itm -itmi -`itmi 22e s> (keskld algorismus < pn al-Horazmi, IX s araabia matemaatik) • mat korrastatud reeglikogum ülesande lahendamiseks
algoritmikeel • mingi ülesande lahendamise eeskirja ehk algoritmi formaalseks ülesmärkimiseks kasutatavate sümbolite ja reeglite kogum

alkaleemia <alkal`eemia 1 s> (keskld alkali leelis < ar al-qilī + kr haima veri) • med leelisveresus, vere normaalsest suurem leeliselisus

alkali <alkali 1e s> (keskld < ar al-qilī leelis) • keem van leelis, tugev alus

alkohol <alkohol -i 19 s> (keskld alcohol < ar al-kuḥl antimoniidipulber < kaḥala värvima) • etanool e etüülalkohol e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook; keem süsivesinike derivaat, mille molekulid sisaldavad hüdroksüülrühma –OH, nt metanool, etanool

allood <all|`ood -oodi -`oodi 22e s> (keskld allodium < frangi) • aj feodalismiajastul vabalt pärandatav ja võõrandatav maaomand vastandina tinglikule omandile feoodile

allusioon <allusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld allusio < ld alludere mängima, vihjama) • kirj vihje millelegi tuntule (nt tuntud sündmusele, faktile, teosele, nimele)

almanahh <alman|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (sks Almanach < keskld almanac(h) kalender, päevik)
1. aj algselt idamail kalender mitmesuguste andmetega, pms astroloogiliste ennustustega
2. kirj, kunst mitmekesise sisuga, sageli perioodiline, pms kirjandus- ja kunstialane koguteos

alteratsioon <alteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld alteratio muutus < ld alter teine)
1. muus alushelide kõrgendamine v madaldamine pool- v tervetooni võrra alteratsioonimärkide abil
2. med koekahjustus
alteratsioonimärgid pl • muus alushelide v helilaadiastmete kõrgendamise v madaldamise märgid (diees, bemoll, bekarr, dubldiees, dublbemoll)

amalgaam <amalg|`aam -aami -`aami 22e s> (keskld amalgama < kr malagma pehmendi v ar amal al-jam segamise töö) • tehn, keem elavhõbeda ja mõne muu metalli sulam, kasut hambaravis

ambassaad <ambass|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ambassade < keskld ambasciata diplomaatiline lähetus < ambascia, ambactia amet, ülesanne < ld ambactus ori, sõltlane; vasall) • dipl suursaatkond

ambra <`ambra 1 s> (pr ambre < keskld ambar < ar ‛anbar) • farm vaalaliste, pms kašeloti jämesooles tekkiv vahajas muskuselõhnaline aine; kasut parfümeerias

ammoniaak <ammoni|`aak -aagi -`aaki 22e s> (< keskld sal ammoniacum ammooniumisool < pn Ammon, tänapäeva Siwa oaas Egiptuses) • keem lämmastiku ja vesiniku ühend, terava lõhnaga värvuseta gaas, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel; tööstuses saadakse ammoniaaki sünteetiliselt lämmastikust ja vesinikust; ammoniaagi vesilahust nimet nuuskpiirituseks

ammoniidid pl <ammon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld cornu Ammonis Ammoni sarv, Vana-Egiptuse jumala Ammoni järgi) • paleont valdavalt spiraalse kojaga limused peajalgsete klassist, elasid vana- ja keskaegkonna meredes

amortisatsioon <amortisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld amortizatio kustutamine < ad- + ld mors surm)
1. maj põhivahendite (masinate, seadmete, hoonete jm) kulumine, nende väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse; võla järkjärguline kustutamine kohustuste väljaostu v õigeaegsete maksete teel
2. tehn tõukeleevendus
amortisatsioonifond • maj amortisatsioonieraldiste summa, mis kantakse toote omahinda

amortiseerima <amortis|`eerima -eerib 28 v> (< keskld amortizare kustutama < ad- + ld mors surm) • tehn tõukeid leevendama; maj amortisatsioonina (1) ehk kulumina toodangu väärtusse kandma

anaalne <an`aal|ne -se 2 adj> , anaal- (keskld analis < ld anus pärak) • anat päraku juurde kuuluv, pärakusse puutuv, päraku-
anaalperiood • psühh lapse psühhoseksuaalse arengu teine periood, u 1,5 kuni 3 aasta vanuses, vt ka oraalperiood, genitaalperiood
anaalseks • suguühe pärakusse

analüüs <anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< kr analysis lahutamine, lahendamine) • algosadeks v -tunnusteks lahutav uurimine, eritlus. Vt ka süntees
keemiline analüüs • keem mingi aine koostise määramine, kas ainult koostisosade (kvalitatiivne analüüs) v ka nende koguselise vahekorra kindlakstegemine (kvantitatiivne analüüs)
matemaatiline analüüs • mat matemaatika keskne haru, mis uurib funktsioone piirväärtuse meetodil

anasarka <anas´arka 16 s> (keskld anasarc(h)a < kr anasarx) • med nahavesitõbi, nahaturse

angelus <angelus -e 11 s> (< keskld Angelus Domini Jumala saadik < kr angelos sõnumitooja) • relig Jumala Poja inimesekssaamist meenutav palve, mis algab sõnadega „Angelus Domini“ (palvetatakse hrl kolm korda päevas); kõnek inglipalve; selle palvuse algusest teatav kellahelin

anglikaan <anglik|`aan -aani -`aani 22e s> (< keskld Anglicanus inglise) • relig anglikaani kiriku liige, anglikaaniusuline

anglikaani kirik (< keskld Anglicanus inglise) • relig Suurbritannia episkopaalne riigikirik, tekkis 1534

angliseerima <anglis|`eerima -eerib 28 v> (sks anglisieren < keskld Angli inglased) • lgv inglispärastama

anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane

anglistika <angl´istika 1 s> (< keskld pn Anglia Inglismaa) • lgv inglise filoloogia

anglitsism <anglits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr anglicisme < keskld Anglicus inglise), anglism <angl|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld Angli inglased) • lgv inglispärasus, inglise keelele omane sõna v lausekonstruktsioon mõnes muus keeles, nt grand old lady

anglo- (keskld pn Anglia Inglismaa) • inglispärane; inglis-

animalkulist <animalkul|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld animalculum loomake) • aj, biol XVII s bioloog, kes arvas ekslikult, et isassugurakus on õige pisikesena olemas täiskasvanud loom

annihilatsioon <annihilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld annihilatio < ad- + ld nihil mitte midagi) • hävitamine, hävimine; tühiseks tunnistamine, tühistamine; füüs osakese ja antiosakese põrkumisel toimuv muundumine, milles nende asemele tekivad teised osakesed, nt elektroni ja positroni muundumine kokkupõrkel kaheks v kolmeks footoniks

annihileerima <annihil|`eerima -eerib 28 v> (keskld annihilo < ad- + ld nihil mitte midagi) • tühiseks tunnistama, tühistama; hävitama

annuiteet <annuit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< pr annuité iga-aastane maks < keskld annuitas < ld annus aasta) • maj tähtajaline laen iga-aastase osalise tasumise ja protsentide maksmisega; iga-aastane makse laenult

annulleerima <annull|`eerima -eerib 28 v> (pr annuler < keskld annullare < ad- + ld nullus mitte ükski) • tühistama, kehtetuks tunnistama

antependium <antep`endium -i 19~2e s> (keskld < ante- + ld pendere riputama) • relig altari esikülje ehiskate

anthem [änθəm] (ingl < vanaingl antefn < keskld antiphona, vrd antifoon) • relig, muus XVI s-st pärinev anglikaani kirikulaul

antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid

antiloop <antil|`oop -oobi -`oopi 22e s> (pr antilope < keskld anthalopus) • zool sihvakas väle kitse- v põdrataoline loom veislaste (Bovidae) sugukonnast, palju perekondi ja liike, pms Aafrikas

antimon <antimon -i 19 s> (keskld antimonium), tähis Sb • keem keemiline element, järjenr 51, aatomm 121,75, poolmetall; antimoni modifikatsioonid: kollane, must, plahvatav ja metalne e hall antimon; kasut sulameis, kus annab teistele metallidele suurema kõvaduse

antipapist <+ pap|`ist -isti -`isti 22e s> (< anti- + keskld papa paavst) • pol, relig paavstivastane isik

apanaaž <apan|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr apanage < keskld apanagium < apanare toitma, elatist pakkuma < ad- + ld panis leib) • monarhistlikes riikides valitseva dünastia mittevalitsevale liikmele riigi poolt antav elatis

apostill <apost|`ill -illi -`illi 22e s> (pr apostille < keskpr postille seletus)
1. täiendus dokumendis, ääremärkus, lõppsõna
2. jur autentsustõend, dokumendi ehtsuse tunnistus välisasjaajamiseks

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuu • bot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

aproksimatsioon <aproksimatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld approximatio lähedus, lähenemine) • mat lähend, lähisväärtus

apteek <`apt|`eek -eegi -`eeki 22e s> (keskld apotheca < kr apothēkē ladu)
1. algselt asutus ravimite valmistamiseks ja säilitamiseks; VIII s-st ka ravimite müügi koht
2. kogum ravimeid esmaabiks v eriotstarbeks

apteeker <`apt`eek|er -ri 2e s> (keskld apothecarius < ld laohoidja < kr apothēkē ladu) • apteegipidaja, proviisori või farmatseudi õigustega ravimivalmistaja ja -müüja apteegis

areaal <are|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld areale ala, väli < ld area täisehitamata ala) • biol asustusala, mingi looma- v taimerühma (liigi, perekonna jne) loomulik levila

areen <ar`een areeni ar`eeni 22e s> (ld (h)arena liiv)
1. liivaga kaetud väljak Vana-Rooma amfiteatris, kus toimusid gladiaatorite võitlused jm; nüüdisajal: esinemis- v võistlusväljak tsirkuse, staadioni vms keskel; piltl tegevus- v võitlusväli
2. keem aromaatne süsivesinik

arendaator <arend`aator -i 2e s> (< keskld arendator < arendare üürile andma < arenda välja üüritav omand) • maj rentija, üürile andja

arest <ar`est aresti ar`esti 22e s> (keskld arrestum < arrestare kinni pidama < ad- + ld restare jääma) • jur vahistamine, vahi alla võtmine, eelvangistus; vahi all pidamine, lühiajaline vabadusekaotuslik karistus
varaarest • jur vara keelu alla seadmine, kohtulik keeld vara käsutada

arill <ar`ill arilli ar`illi 22e s> (uusld arillus < keskld pl arilli rosinad) • bot seemnerüü

arkaad <ark|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr arcade < keskld arcata < ld arcus kaar, võlv) • arhit sambaile v piilareile toetuv kaar v kaaristu, kasut ka võlvlae, silla ja akvedukti toena

arkosoolium <arkos`oolium -i 19~2e s> (keskld arcosolium < ld arcus kaar, võlv + solium iste; sarkofaag) • arhit silluskaarega hauaorv, haud katakombi seinas

arreteerima <arret|`eerima -eerib 28 v> (pr arrêter < keskld arrestare < ad- + restare jääma)
1. jur vahistama, vahi alla võtma
2. tehn mehhanismi liikuvat osa (nt kaalukangi) peatama, fikseerima, vt ka arretiir

aspergill <asperg|`ill -illi -`illi 22e s> (keskld aspergillum < ld aspergere peale pritsima) • relig katoliku kirikus metallist või muust materjalist riist pühitsetud vee piserdamiseks; kõnek pühaveepintsel

assamblaaž <assambl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr assemblage kokkuliitumine, kokkukogumine < assembler kokku panema < keskld assimulare < ld sarnaseks tegema v pidama) • kunst mitmest eri materjalist v esemest koosnev 3-mõõtmeline kunstiteos; selle teose monteerimine

assamblee <assambl`ee 26i s> (pr assemblée < assembler kokku panema < keskld assimulare < ld sarnaseks tegema v pidama) • koosolek; selts; koosviibimine (nt Peeter I aegses õukonnas); (riikliku v rahvusvahelise organi) täiskogu, üldkoosolek
Peaassamblee pn • ÜRO peaorganeid, asut 1945, koosneb kõigi organisatsiooni kuuluvate riikide esindajaist

assertooriline <assertoorili|ne -se -st 12 adj> (keskld assertorius kinnitav < ld asserere vabaks kuulutama; kinnitama) • loog kindlasti väitev, kinnitav
assertooriline otsustus • lihtne ütlus, jaatav v eitav

assistents <assist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld assistentia) • abi, toetus, juuresolek, vt ka assisteerima

assotsiatsioon <assotsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr association < keskld associatio liit, liitumine < ld associare liitma, liituma < ad- + socius kaaslane)
1. liit, koondis; organisatsioonide v isikute koondis ühise majandusliku, poliitilise, teadusliku vm eesmärgi saavutamiseks
2. keem üht liiki lihtmolekulide ühinemine liitmolekulideks
3. bot taimekoosluste klassifitseerimise põhiüksus, millesse ühendatakse struktuurilt, koostiselt ja keskkonnatingimustelt sarnased taimekooslused
4. psühh kujutluste- v mõistetevaheline seos, nendest ühe esilekerkimine teadvuses kutsub sarnasuse, naabruse v vastandlikkuse alusel esile teise

asuleenid pl <asul|`een -eeni -`eeni 22e s> (< hisp azul sinine < keskld azolum < ar lāzaward lasuriit, vrd asuur) • keem eeterlikes õlides leiduvad karbotsüklilised ühendid, hapetega reageerides annavad sooli

asuur <as`uur asuuri as`uuri 22e s> (pr azur < keskld azzurum < ar lāzaward lasuriit < prs lājward, lāzhward) • kirj taevasina, taevassinine värvus (hrl luulekeeles); keem metüleensinisest saadav sinine värvaine. Vt ka lasuur

atentaat <atent|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld attentatum < ld attemptare, attentare proovima) • tapmiskatse v tapmine (pms poliitilistel motiividel)

atitüüd <atit|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (pr attitude < keskld aptitudo sobivus < ld aptus sobiv) • ilmekas, kunstipärane kehahoid; balletis: seis ühel jalal, teine jalg põlvest kõverdatuna kõrgele taha tõstetud

atoll <at`oll atolli at`olli 22e s> (maldiivi atoḷu) • geol rõngassaar, rõngakujuline korallrahu, mille keskel on laguun

atraktiivne <atrakt`iiv|ne -se 2 adj> (pr attractif < keskld attractivus < ld attrahere külge tõmbama) • külgetõmbav, ligimeelitav; silmatorkav (välimuse kohta)

augmentatsioon <augmentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld augmentatio < ld augmentum kasvamine < augere suurendama) • suurendus, rohkendus; muus noodi vältuse pikendus, ka heliteose teema või motiivi kordumine pikemates helivältustes, vastand diminutsioon

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

autoriseerima <autoris|`eerima -eerib 28 v> (pr autoriser < keskld auctorizare < ld auctor kinnitaja, tagaja) • jur volitama, täisõigust andma
autoriseeritud tõlge • kirj algupärandi autori nõusolekul v heakskiitmisel avaldatud tõlge

avarii <avar`ii 26 s> (it avaria < keskld kahju < ar ‛awār viga, defekt) • laeva-, auto- v lennuõnnetus, milles saab kannatada veos v inimene; jur merikahju, laevale v laadungile tekitatud kahju; piltl õnnetusjuhtum, äpardus

baar2 <b`aar baari b`aari 22e s> (ingl bar < keskld barra põikpuu, käsipuu) • väike restoran; ruum, kus müüakse suupisteid ja jooke tarvitamiseks pms leti ääres

bailli [baij·i] (pr < keskld ballivus < ld baiulus kandja) • aj keskajal Prantsusmaal õukonna ametnik, kuninga asehaldur provintsis

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpe • õppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

baldid pl <b`alt baldi b`alti 22e s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • aj balti keeli kõnelnud indoeuroopa hõimud

ball <b`all balli b`alli 22e s> (pr bal < keskld ballare tantsima) • tantsupidu, pidulik õhtune tantsupidu kindla kava, tseremoonia ja rõivastusega

ballaad <ball|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ballade < keskld ballare tantsima) • kirj alguses keskaegne tantsulaul; hiljem fantastilise, ajaloolise v heroilise sisuga, sageli sünge v salapärase värvinguga eepiline luuletus; nüüdisajal lüroeepilist laadi mitmestroofiline luuleteos; muus lüroeepilise sisuga muusikateos
ballaadooper • muus ballaadilaadne ulatuslik heliteos rahvalaulude ja -muusikaga

ballett <ball|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ballet < it balletto < keskld ballare tantsima) • teater, tants lavakunsti liike, koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil; ka tantsustseen

Baltica [baltika] (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • kirj endistes Balti kubermangudes Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud, ka neid käsitlev mujal ilmunud võõrkeelne kirjandus

baltistika <balt´istika 1 s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • lgv balti rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala, kitsamas mõttes balti filoloogia

barett <bar|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Barett < keskld barretum, birretum < ld birrus vihmamantel) • tekst ümmargune lame peakate

barokamber <+ k`amb|er -ri 2e s> (< baro- + ld camera võlv, keskld kamber) • katsete v ravi otstarbel muudetava õhurõhuga (hermeetiliselt suletud) ruum

baronet <baron|`et -eti -`etti 22e s> (ingl < baron parun < keskld baro mees, sõdur; parun < ld lollpea), lüh Bar., Bart. • Inglise päritav alamaadlitiitel

bassein <bass|`ein -eini -`eini 22e s> (pr bassin < keskld bac(c)inus)
1. suurem veemahuti v tehisveekogu
2. geol teatud kivimite v maavarade ladestus- v kaevandamisala, nt kivisöebassein
3. geogr valgala
basseinreaktor • füüs uurimisotstarbeline tuumareaktor, milles tuumkütus paikneb veebasseinis

bastard <bastard -i 2e s> (keskld bastardus abieluväline poeg) • van värd, hübriid, pärilikelt omadustelt erinevate taimede v loomade ristsugutis; segavereline inimene; varem ka vallaslapse halvustav nimetus

beatifikatsioon <beatifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld beatificatio < ld beatus õnnis + -fikatsioon) • relig õndsakskuulutamine. Vt ka kanonisatsioon

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

bergfriid <bergfr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (sks Bergfried) • arhit ruudu-, sõõri- v hulknurgakujulise põhiplaaniga peatorn keskaegse linnuse keskel

bestiaarium <besti`aarium -i 19~2e s> (keskld bestiarium < ld bestia metsloom) • kirj liik keskaja kirjandusteoseid, mis sisaldasid loomade kirjeldusi ühes allegooriliste seletustega

bifurkatsioon <bifurkatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld bifurcatio < bi- + ld furca hark) • kahenemine, kaheks jagunemine; geogr jõe hargnemine kaheks haruks

biisam <b`iisam -i 2e s> (keskld bisamum < hbr bašam), piisam <p`iisam -i 2e s>
1. vt muskus
2. ondatra karusnahk
biisammutt → desman
biisamrott → ondatra

binoom <bin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (pr binȏme < keskld binomium < binomius kahe nimega < bi- + ld nomen nimi) • mat kaksliige, kahe üksliikme v algebralise avaldise summa, nt a + b

birett <bir|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Birett < keskld birettum, birretum < ld birrus vihmamantel) • relig, tekst katoliku vaimulike nelinurkne peakate

booraks <booraks -i 2e s> (keskld borac(um), borax < ar buraq) • keem naatriumtetraboraatdekahüdraat, vees lahustuv värvuseta kristalne aine; kasut klaasitööstuses, kosmeetikas, antiseptikuna jm

bordell <bord|`ell -elli -`elli 22e s> (pr bordel < keskld bordel(l)um väike hütt) • lõbumaja, avalik maja, pordumaja (kõnek)

bufo <bufo 16 s> (< it buffo naljakas < keskld buffo pilkaja), buffa fem (it) • muus kentsakate osade laulja koomilises ooperis. Vt ka opera buffa

bugenvillea <bugenv`illea 1 s> (< pn L. A. de Bougainville, Prantsuse meresõitja, 1729–1811) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev okkaline ronitaim (Bougainvillea); okasteta hübriide kasvat ka toataimedena

buktsellaar <buktsell|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld buccellarius < ld buccella tükike) • aj väejuhi v eraisiku sõjaväelasest saatja Vana-Roomas

bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik

bursa <bursa 16 s> (< keskld bursa paun, rahakott, kassa; rahaline toetus < kr byrsa loomanahk, lähker)
1. aj vaeste üliõpilaste ühiselamu keskajal; vaimulik kool v vaimulik seminar koos ühiselamuga Venemaal XVIII–XIX s 1. poolel
2. anat paun, limapaun

bursprake [buurspraake] (keskalamsks bûrsprake < bûr linnakodanik + sprake keel, kõne) • aj kesk- ja uusaja linnades rae antud tähtsa korralduse v otsuse rahvapärane kokkuvõte; selle traditsiooniline pidulik ettelugemine raekoja aknast v trepilt

burš <b`urš burši b`urši 22e s> (sks Bursch(e) < keskld bursa rahakott) • üliõpilane-korporant Saksamaal, ka Baltimaades
buršvilistlane • üliõpilasvilistlane, kes on õpingud katkestanud

bušmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Buschmeister, ingl bushmaster võsa valitseja), ka surukuku <suruk´uku 16 s> (port surucucu < indiaani k-d) • zool lõgismadulaste sugukonda kuuluv Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev haruldane mürkmadu (Lachesis mutus)

bönhase [böönhaaze] (sks < keskalamsks bonehase „pööningujänes“) • aj nn vusserdaja, kesk- ja uusaja linnades meistriõiguseta, tsunfti mittekuuluv käsitööline (ka Balti kubermangudes)

börs <b`örs börsi b`örsi 22e s> (sks Börse < keskld bursa rahakott, kukkur) • maj regulaarselt tegutsev turuasutus kaupade ja väärtpaberite ostuks-müügiks v tööjõu hankimiseks (kaubabörs, fondibörs, tööbörs), nt kaubabörs, fondibörs, tööbörs
börsihind • börsil müüdavate väärtpaberite ja kaupade hind
börsimaakler • börsil tegutsev, klientide ülesandel börsitehinguid sooritav maakler
börsispekulatsioon • börsihangeldus, börsil avalduvate kursimuutuste ja -erinevuste ärakasutamine tulu saamise eesmärgil

büdžett <büdž|`ett -eti -`etti 22e s> (pr budget < ingl < keskpr bougette kott) • maj riigi, asutuse v ettevõtte, ka üksikisiku tulude ja kulude eelarve

bülletään <büllet|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr bulletin < vanapr bullette pitser < keskld bulla < ld mull) • teadaanne, päevateade, lühike teadaanne üldist huvi pakkuva tähtsa sündmuse kohta; lühem perioodiline väljaanne; hääletussedel

candelaria [kandel·aria] (keskld < ld candela küünal) • küünlapäev

cash [käšš] (ingl < it cassa kast, kassa < ld capsa karp) • maj sularaha; van väike Hiina vaskmünt auguga keskel

censura ecclesiastica [tsensuura eklesi·astika] (ld censura otsus, karistus + keskld ecclesiastica kiriklik < kr eklēsia kirik) • relig kiriklik otsus v karistus

civiloquium (keskld < ld civis kodanik + loqui rääkima) → bursprake

cuprum [kuprum] (keskld < ld (aes) Cyprium Küprose (metall)), tähis Cu • keem vask

cystis [tsüstis] (keskld < kr kystis) • anat põis

daatoveksel <+ v`eks|el -li 2e s> (< keskld datum, dato kuupäeval, vrd daatum) • maj aegveksel, lunastatakse, kui veksli kirjutamise päevast on kindlaksmääratud aeg möödunud

daatum <d`aatum -i 2e s> (keskld < ld datum antud), lüh dat. • kalendriaeg, kuupäev, eriti kirjal v üldse dokumendil
daatumiraja • kuupäevaraja, kokkuleppeline joon maakeral (läheb ligikaudu 180° meridiaani mööda), mille ületamisel nädala- ja kuupäev muutub

dateerima <dat|`eerima -eerib 28 v> (keskld datare kuupäevaga varustama < datum kuupäev (dokumendil) < ld dare andma, välja andma)
1. kuupäevastama, daatumiga varustama
2. millegi toimumise aega kindlaks tegema; millegi vanust määratlema

deambulatoorium <deambulat`oorium -i 19~2e s> (keskld deambulatorium < ld deambulare jalutama, ringi käima) • arhit sammaskäik; kooriümbriskäik (kirikus); risti- e ringkäik (kloostri siseõues)

dean [diin] (ingl < keskld decanus < ld kümnik, kümmekonna juht < decem kümme) • toompraost; üliõpilaste valvur ülikoolides ja kolledžites; dekaan (1) ülikoolides

deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon

deflokulandid pl <deflokul|`ant -andi -`anti 22e s> (< de- + keskld dem flocculus helbeke < ld floccus helves) • keem vees v vesilahuses olevaid helbeid lõhustavad v nende teket takistavad ained

deforestatsioon <deforestatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + keskld foresta mets) • mets metsatustamine, laialdane metsa hävitamine põllumajanduse ja puiduvarumisega

degradatsioon <degradatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr dégradation < keskld degradatio < de- + ld gradus aste) • alandamine (teenistus- v auastmes); langus, mingi omaduse järkjärguline kahanemine, millegi muutumine halvenemise poole

degradeerima <+ grad|`eerima -eerib 28 v> (pr dégrader < keskld degradare < de- + ld gradus aste) • teenistus- v auastmes alandama; väärtuselt v omadustelt halvendama

degradeeruma <degrad`eeruma 27 v> (pr dégrader < keskld degradare < de- + ld gradus aste) • omadustelt halvenema, väärtust kaotama

degressioon <degressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld degressio alanemine < ld degredi alla minema) • maj maksu, tulumaksu vm alanemine

degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust

dekaan <dek|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld decanus < ld kümnik, kümmekonna juht < decem kümme)
1. ped teaduskonna juht kõrgkoolis
2. relig varem katoliku toomkapiitli esipreester; nüüdisajal dekanaadi (2) esipreester, vt ka praost

dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias

dekanaat <dekan|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld decanatus dekaani amet)
1. ped kõrgkooli teaduskonna kantselei, dekaani (1) ametiruum
2. relig katoliku piiskopkonna alajaotus, allub dekaanile (2)

dekanteerima <dekant|`eerima -eerib 28 v> (pr décanter < keskld decanthare < de- + canthus kannu tila < kr kanthos silma nurk)
1. nõrutama, vedelikku sette pealt eemaldama
2. veini dekanteris hoidma veinile õhu andmise eesmärgil

dekapitatsioon <dekapitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld decapitatio < de- + ld caput pea) • pea maharaiumine (hukkamisviis); selgroogseil loomadel pea kõrvaldamine füsioloogiliste katsete tegemisel; med peakõrvaldus, sündiva lapse (vililase) pea kõrvaldamine ema elu päästmiseks; bot taimelt kasvupunkti eemaldamine

dekretaal <dekret|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld decretale < decretalis dekreediga kindlaks määratud) • relig paavsti läkituse vormis käskkiri

delegaat <deleg|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld delegatus < ld delegare saatma, lähetama) • valitud v nimetatud esindaja, riigi, organisatsiooni v kollektiivi volinik

demissioon <demissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr démission < keskld dimissio loobumine < ld dimittere vabastama) • kohast loobumine, ametist lahkumine; vallandus, ametist vabastamine

depositoorium <deposit`oorium -i 19~2e s> (keskld depositorium hoidla < ld deponere kõrvale panema) • maj asutus raha, väärisesemete ja väärtpaberite hoiustamiseks

deprivatsioon <deprivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld deprivatio ilmajätmine < ld privatio) • ökol koosluse ökoloogilise stabiilsuse minetamine koosseisu lihtsustumise tõttu

deputaat1 <deput|`aat -aadi -`aati 22e s> (< keskld deputatus saadik < ld deputare määrama) • valitud esindaja, rahvasaadik

deputatsioon <deputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deputatio < ld deputare määrama) • saatkond, mingi organisatsiooni, asutuse v kogu poolt valitud rühm isikuid esindamiseks, taotluste esitamiseks jm pms kõrgemais instantsides

deskriptiivne <deskript`iiv|ne -se 2 adj> (keskld descriptivus < ld descriptio kirjeldus) • kirjeldav, kujutav, deskriptiiv-
deskriptiivlingvistika • lgv strukturaallingvistika Ameerika haru; asetab pearõhu keelte sünkroonilise kirjeldamise metoodika küsimustele
deskriptiivsed teadused pl • teadusharud, mis ainult kirjeldavad nähtusi ja tõsiasju, püüdmata selgitada nende olemust ja põhjusi

deterioratsioon <deterioratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deterioratio halvenemine < ld deterior madalam, halvem) • ökol looduskeskkonna halvenemine, pms inimtegevuse tagajärjel

determinatiivne <determinat`iiv|ne -se 2 adj> (keskld determinativus < ld determinare piirama) • piiratud hulgaga, piiritletud

detsimaal- (keskld decimalis kümnendiku < ld decima kümnendik < decem kümme) • kümnend-, tähistab liitsõnade kümnel põhinevaid arvusuhteid

detsimaalne <detsim`aal|ne -se 2 adj> (keskld decimalis kümnendiku < ld decima kümnendik < decem kümme) • kümnend-, arvul 10 põhinev
detsimaalne reduktsioon • biol bakterikogumi eksperimentaalne mõjutamine mingi faktoriga, kuni hävib 90% isendeid

devastatsioon <devastatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld devastatio laastamine < de- + ld vastatio laastamine, hävitamine) • med ründhävitamine, nakkus- ja invasioonihaiguste tekitajate aktiivse tõrje meetmete kogum, mis võimaldab hävitada kõigis arenemisjärkudes haigusetekitajad

deviatsioon <deviatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deviatio kõrvalekalle < ld deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee)
1. med hälve; nihe
2. kompassinõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v lennuki terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul
3. kõrvalekaldumine õigest suunast (nt laeva, lennuki deviatsioon)
4. stat statistilise rea andmete erinevus andmete aritmeetilisest keskmisest

devolutsioon <devolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld devolutio < devolvere maha veeretama) • jur õiguse v valduse üleminek teisele

dignitaar <dignit|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld dignitarius < ld dignitas tähtis amet) • aukandja

diifenbahhia <diifenb`ahhia 1 s> (< pn J. Dieffenbach, Austria aednik, 1796–1863) • bot igihaljaste rohtsete püsikute perekond (Dieffenbachia) võhaliste sugukonnast, u 30 liiki Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; taime kõik osad on mürgised; toataimedena väga populaarsed

direktor <dir`ektor -i 2e s> (keskld director juht < ld dirigere suunama)
1. asutuse v ettevõtte juht
2. aj üks Direktooriumi liikmeist
3. el suunur, Yagi antenni passiivne poollainevibraator

discantus [disk·antus] (keskld < dis- + ld cantus laul) • muus keskaegse mitmehäälsuse varajane vorm, vastand cantus firmus

diskonto <disk´onto 16 s> (sks Diskont(o) < it sconto < keskld discomputare maha arvama, alla hindama < dis- + ld computare arvutama) • maj oodus, võla ennetähtaegsel tasumisel (vekslite väljaostmisel v edasiandmisel) võlasummalt tehtav mahaarvatis
diskontoobligatsioon • maj võladokument, mis müüakse alla tema nimiväärtuse
diskontopank • maj veksleid diskonteerimiseks vastuvõttev äripank (1)
diskontopoliitika • maj oodustamispoliitika, kogum mitmesuguseid vahendeid, mille varal keskemissioonipank reguleerib diskontoprotsenti lühiajalistelt kohustustelt, mõjutamaks laenuturu aktiivsust

diskretsionaarne <diskretsion`aar|ne -se 2 adj> (< keskld discretio otsus, otsustusvõime < ld eraldamine, eristamine) • isiklikul äranägemisel toimuv v teostatav, suvaline
diskretsionaarne võim • pol avaliku võimu organi õigus toimida omal äranägemisel

diskursiivne <diskurs`iiv|ne -se 2 adj> (keskld discursivus < discursus arutelu < ld ringijooksmine) • fil loogilisel arutlusel põhinev, järelduslik
diskursiivne mõtlemine • loogiline, s.o järjekindlalt väitelt väitele kulgev mõtlemine, vastand intuitiivne mõtlemine

diskurss <disk|`urss -ursi -`urssi 22e s> (pr discours < keskld discursus arutelu < ld ringijooksmine < discurrere ringi jooksma) • vestlus, arutlus, mõttearendus

diskursus <disk`ursus -e 11~9 s> (< keskld discursus arutelu < ld ringijooksmine < discurrere ringi jooksma)
1. kulturoloogias ja semiootikas: tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond, nt poliitiline diskursus, feministlik diskursus
2. lgv terviklik lausest suurem keeleüksus kontekstis
diskursusanalüüs • lgv lausest suuremate keeleüksuste uurimine kontekstis

diskutaabel <diskut`aab|el -li 2e adj> (pr discutable < ld discutere laiali raputama, keskld uurima) • van arutlemisväärne; vaieldav

diskuteerima <diskut|`eerima -eerib 28 v> (< ld discutere laiali raputama, keskld uurima) • arutlema, vaidlema, väitlema, mõtteid vahetama

dismembratsioon <dismembratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld dismembratio < dis- + ld membrum liige) • osadeks jagamine, jaotamine (nt maade jagamine)

dissimilatsioon <dissimilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld dissimilare erinema)
1. erisuguseks muutumine
2. biol katabolism, organismis toimuv ainevahetuse laguprotsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat
3. lgv sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse v sarnase hääliku erisuguseks muutumine, nt koridor ~ kalidor. Vastand assimilatsioon

distinktiivne <distinkt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld distinctivus < ld distinctio eraldamine, eristamine) • eristav, eristus-, distinktiiv-

distrikt <distr|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (keskld districtus jurisdiktsioon < distringere jälitama, karistama < ld välja venitama) • haldus-, kohtu- v valimisringkond mõnes riigis

divertiikul <divert`iikul -i 2e s> (< keskld diverticulum kõrvaltee, kaudne tee < ld divertere lahknema, kõrvale pöörama) • anat sopis, sopistis, söögitoru, soole, kusepõie vm seina sopitaoline laiend

divinatoorne <divinat`oor|ne -se 2 adj> (keskld divinatorius < ld divinator ennustaja < divinare ennustama) • ennustav, etteaimav, „selgeltnägev“

doktorant <doktor|`ant -andi -`anti 22e s> (< keskld prees partits doctorans doktoriks saav) • doktorantuuris õppija; teadlane, kes valmistub doktoridissertatsiooni kaitsma

dokument <dokum|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld documentum < ld näide, eeskuju, tunnistus) • ametlik paber; kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik; kiritõend, kirjalik tunnistus, seaduslikus korras koostatud kiri millegi tõenduseks v õiguste kinnitamiseks; info arvutis rakendusprogrammi abil töödeldav andmeüksus, nt andmefail, tekstifail, pildifail
dokumentpäraldis • jur dokumendid päraldisena, kinnisasja omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad tõendid, kaardid ja plaanid

dorsaal <dors|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld dorsalis selja- < ld dorsum selg)
1. kirikus kooritooli seljatugi; altarikapi tagasein
2. trük seljatrükk (raamatul)
3. lgv keeleseljahäälik, häälik, mida hääldatakse keeleselja ees-, kesk- v tagaosaga

dorsaalne <dors`aal|ne -se 2 adj> (keskld dorsalis selja- < ld dorsum selg) • anat selgmine, seljapoolne, selja pool asetsev (vastand ventraalne); käeseljapoolne (vastand palmaarne); jalaseljapoolne (vastand plantaarne)

doyen [duaj·ä(n)] (pr < keskld decanus dekaan (2)) • dipl mingi riigi diplomaatilise korpuse vanem

dragoman <dragoman -i 19 s> (sks Dragoman < pr drogman < keskkr dragoumanos < ar tarjumān tõlkija) • Idamaades diplomaatilise esinduse ja konsulaadi ametlik tõlk

drapp <dr`app drapi dr`appi 22e s> (pr drap kalev < keskld drappus) • tekst ühe-, poolteise- v kahekordne tugevasti vanutatud villane v poolvillane riie