[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 113 artiklit

almend <alm|`end -endi -`endi 22e s> (sks Allmende) • aj keskajal ühismaa, maatükk (pms karja- ja metsamaa) külakogukonna ühiskasutuses

ammonoteelid pl <ammonot|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ammoniaak + kr telos lõpp) • zool loomorganismid, kes eritavad ainevahetuses vabanevat ammoniaaki keskkonda otseselt, uurea vahenduseta

artium liberalium magister [artsium liberaalium mag·ister] (ld vabade kunstide magister), lüh a. l. m., artium magister [artsium mag·ister] (ld kunstide magister), lüh a. m.
1. aj keskajal vabade kunstide magister e õpetaja, kes oli saavutanud nõutavad teadmised nn seitsmes vabade kunstis, vt ka septem artes liberales
2. vt magister artium

aspis <aspis -e 9 s> (< kr aspis mürkmadu) • müt muinasjutuloom, kujutati keskajal sageli maosabaga linnuna, patu võrdkuju

auto1 <auto 16 s> (hisp, port < ld actus tegevus) • teater, aj keskajal Hispaanias usundilise sisuga draama, mida etendati tänavail ja väljakuil

bailli [baij·i] (pr < keskld ballivus < ld baiulus kandja) • aj keskajal Prantsusmaal õukonna ametnik, kuninga asehaldur provintsis

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpeõppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

bakhant <bakh|`ant -andi -`anti 22e s> (ld bacchans) aj
1. bakhanaalist osavõtja (eriti naine); joobunud lõbutseja, vt ka menaadid
2. rändõpilane keskajal

bastion <b`astion -i 19~2e s> (pr bastion) • aj kindluse kaitsetorn keskajal; arhit nürinurkse siksakina etteulatuv kindlusehitise osa. Vt ka raveliin

beit <b`eit beidi b`eiti 22e s> (< ar maja) • kirj kaksikvärss araabia, pärsia jt Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste luules

biogeenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< bio- + -geen) • biol organismidest väliskeskkonda sattunud ühendid; ökol taimede toiteelementide mineraalsed ühendid (pms fosfor ja lämmastik), mis on sattunud keskkonda

brisantsus <bris`antsus -e 11~9 s> (< brisantne) • lõhkeaine võime purustada laengut piiravat keskkonda

bursa <bursa 16 s> (< keskld bursa paun, rahakott, kassa; rahaline toetus < kr byrsa loomanahk, lähker)
1. aj vaeste üliõpilaste ühiselamu keskajal; vaimulik kool v vaimulik seminar koos ühiselamuga Venemaal XVIII–XIX s 1. poolel
2. anat paun, limapaun

caudillo [kaud·iljo] (hisp) • aj Hispaania väepealik keskajal; Ladina-Ameerikas sõjaväelasest diktaator; Hispaania endise riigipea F. Franco ametlik tiitel

diadeem <diad|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr diadēma)
1. aj Vana-Kreeka preestrite peaside seisusemärgina
2. kalliskividega ehitud laubapael v -võru, kuningate peaehe vana- ja keskajal, krooni eelkäija
3. väikese lahtise krooni kujuline naiste peaehe

diivan <d`iivan -i 2e s> (prs dīwān)
1. polsterdatud, lahtiste patjadega v seljatoega puhkemööbliese
2. mõnel islamimaal valitsusasutus haldus- ja kohtuasjade lahendamiseks
3. aj keskajal Araabia kalifaadis makse kogunud ametnikkond; ministreist ja kõrgemaist võimukandjaist koosnenud riiginõukogu endises Sultani-Türgis
4. islami kultuuri piirkonnas palee
5. kirj idamaine lüüriliste luuletuste kogu

disainima <dis|`ainima -ainib 28 v> (< disain) • (esemelist keskkonda) materjalitundlikult kujundama; (toodet) kunstiliselt kujundama, kujustama

donaator <don`aator -i 2e s> (ld donator < donare annetama) • annetaja, kinkija; aj keskajal kunstiteose tellija ja finantseerija

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

eksiil <eks|`iil -iili -`iili 22e s> (ld exilium) • pol pagendus, maapagu; vana- ja keskajal: kodaniku sunniviisiline asumine väljaspool oma riigi v linna piire

eksotoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< ekso- + toksiin) • keem mõnede bakterite poolt keskkonda eritatav mürgine aine. Vastand endotoksiin

emissioon <emissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emissio väljalaskmine)
1. maj väärtpaberite (aktsiate, obligatsioonide), pangatähtede, paberraha käibele laskmine riigi, pankade v ettevõtete poolt
2. ökol heide, saasteainete heitmine atmosfääri; heitkogus, saasteallikast atmosfääri paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta
3. füüs osakeste siirdumine tahkest kehast v vedelikust vaakumi v gaasilisse keskkonda (nt elektroniemissioon)
emissioonikurssmaj väljalaskekurss, väärtpaberi müügi hind esmasel turul
emissioonipankmaj pank (1), millel peale harilike pangaoperatsioonide on õigus käibele lasta paberraha v väärtpabereid
emissioonispekterfüüs hõõguvaist kehadest kiirguva valguse spekter
emissiooniteooriafüüs I. Newtoni (1643–1721) teooria, mille järgi valgus moodustub väikestest osakestest, mida heidab välja iga kiirgav keha ja mis levivad maailmaruumis

enteroviirus <+ v`iirus -e 11~9 s> (< entero- + viirus) • med kestata üheahelaline RNA-viirus, mis talub mao happelist keskkonda, nt polioviirus, A-hepatiidiviirus

famulus <famulus -e 11 s> (ld) • aj ori, teenija (keskajal); hiljem abiline, käealune (nt arstil, professoril)

farss <f`arss farsi f`arssi 22e s> (pr farce < ld farcire täitma)
1. teater lühike jämekoomiline olustikuline näidend keskajal Prantsusmaal; jant, lühikomöödia v labasevõitu vodevill; piltl jant, labane nali
2. kok hakktäidis lihast, kalast v seentest

ferding <ferding -u 2 s> (sks Vierting, Ferding mrd, keskalamsks ver(d)ink) veering
1. keskajal hõbeda massi- ja arvestusühik Põhja-Saksamaal ja Vana-Liivimaal; 1 ferding = ¼ marka
2. Vana-Liivimaal a-st 1515 vermitud hõbemünt; 1 ferding = 9 killingit = 27 penni

freehold [friihould] (ingl) • aj vabalt võõrandatav ja pärandatav maavaldus keskajal Suurbritannias; kaotati lõplikult 1925

garrott <garr|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp garrote kaigas) • aj keskajal kasutatud kägistusraud, kaelaraud surmanuhtluse täideviimiseks kägistuse teel

geopoliitiline <+ poliitili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + poliitiline) • geogr geograafilist keskkonda arvestav

gibelliin <gibell|`iin -iini -`iini 22e s> (it pl ghibellini < pn Waiblingen, linn Saksamaal, keskajal Hohenstaufenite valduses) • aj Saksa keisrite pooldaja (pms feodaalsest ülemkihist) Itaalias XIII–XV s, gibelliinid pidasid visa võitlust paavsti pooldajatega (gvelfidega)

glamuur <glam|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr glamour < ingl glamo(u)r võlu, nõidus < grammar grammatika, kasut keskajal ka võlukunsti tähenduses) • elegants, võlu, lumm, väline sära

gootika <gootika 1 s> (pr gothique < ld gothicus goodi, gooti < goodid), gooti stiilkunst, arhit kunstistiil Euroopas, romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal; kujunes XII s Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus alates XV s aegamööda renessanss-stiiliga; gootikat iseloomustavad ehituskunstis teravkaared, roietele toetuvad ristvõlvid, skulptuurkaunistused, värvilised aknad, kõrgusse pürgimine

grafiti <grafiti 1e s> (it pl graffiti)
1. aj antiik- ja keskajal hooneseintele, metall- ja savinõudele jm kraabitud v põletatud tekstid, millel on oluline tähtsus usundi, olustiku, keele, kirja jm uurimisel
2. tänapäeval noorte subkultuuri avaldus: müüridele, plankudele, hoonete seintele jm värviga pihustatud (sageli ühiskonnakriitilised) joonistused ja tekstid

gurmee <gurm`ee 26i s> (pr gourmet)
1. aj veinimaakler keskajal
2. gurmaan, valitud roogade nautija
gurmeerestoraneliitrestoran

gümnaasium <gümn`aasium -i 19~2e s> (kr gymnasion < gymnos alasti, paljas)
1. Vana-Kreekas aristokraatlike noorte kool, kus õpetati filosoofiat, poliitikat ja kirjandust; ka kehaliste harjutuste koht, vt ka gümnastika
2. keskajal filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht
3. mitmes Euroopa riigis algul sageli humanitaarse kallakuga keskkool; hiljem ülikooliks ettevalmistav kõrgema astme keskkool

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

hansa1 <hansa 16 s> (sks Hanse < germ k-d sõjasalk, jõuk) • aj kaupmeeste ühing keskajal; nende baasil kujunes Hansa Liit, Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinnade liit XII–XVI s

haraadž <har|`aadž -aadži -`aadži 22e s> (ar kharāj) • aj kesk- ja uusajal maamaks Lähis- ja Kesk-Ida maades; algul muu-usuliste maamaks Araabia kalifaadis

heerold <heerold -i 2e s> (sks Herold) aj
1. Lääne-Euroopas keskajal valitsejate ja suurnike eriline käskjalg, rahvale ametlike teadete väljakuulutaja
2. korraldaja rüütliturniiridel

hermandaad <hermand|`aad -aadi -`aadi 22e s> (hisp hermandad vennaskond) • aj Hispaania linnade ja maakogukondade liit aadli omavoli ja bandiitide vastu võitlemiseks keskajal

hertsog <hertsog -i 2e s> (sks Herzog)
1. muistsetel germaanlastel sõja ajaks valitud väepealik
2. varasel keskajal Saksamaal hertsogkonna päritava võimuga valitseja, hiljem suurfeodaal
3. üks kõrgaadli tiitleid Lääne-Euroopas

histrioon <histri|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld histrio) • aj, teater näitleja Vana-Roomas ja keskajal

hodža <hodža 16 s> (< prs khōjah isand < ar khawājah) • feodalismiaegne õukondlase, kõrgvaimuliku, kõrgema ametniku v suurkaupmehe tiitel Lähis- ja Kesk-Ida islamimaades; kasut ka pöördumisel majaperemehe poole

honveed <honv|`eed -eedi -`eedi 22e s> (ung honvéd < hon kodumaa + véd kaitsma) • aj keskajal Ungari jalaväelane; Ungari revolutsioonilise armee sõdur a-tel 1848–49; endises Austria-Ungaris: maakaitseväelane, sõdur mitte üldriiklikule, vaid Ungari sõjaministeeriumile alluvates väeosades

iktaa <ikt`aa 26 s> (ar iqṭāʿ väljajagamine) • aj lään Lähis- ja Kesk-Ida maadel keskajal

immediaatne <immedi`aat|ne -se 2 adj> (keskld immediatus < im- + ld mediare keskel v vahel olema) • vahetu, otseses seoses olev; aj otse alluv, vahetult kõrgeimale instantsile alluv (eriti Saksamaal keskajal vürstide kui otseselt riigile alluvate vasallide kohta). Vastand mediaatne

immersioon <immersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld immersio)
1. sukeldamine, uputamine, sissekastmine; sukeldumine
2. astr taevakeha kadumine teise taevakeha taha v varju
3. füüs mikroskoobi objektiivi ja katteklaasi vahe täitmine vedelikuga (hrl seedriõli tilgaga) mikroskoobi suurema lahutusvõime saavutamiseks
4. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata

immobilisatsioon <immobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , immobiliseerimine <immobilis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld immobilis liikumatu)
1. keem biokeemias bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, säilitades selle bioloogilise aktiivsuse
2. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata
3. med (kehaosa, liigese) liikumatusse asendisse kinnitamine (vigastuste puhul)
4. jur vallasasja muutmine kinnisasjaks
kapitali immobilisatsioonmaj aktsiaühingu kapitali muutmine üksikettevõtjate kapitaliks; käibevahendite mahutamine väheliikuvaisse väärtustesse (börsil mittenoteeritavaisse väärtpabereisse jne)

immuniteet <immunit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld immunitas eesõigus, millestki vaba olek)
1. aj keskajal teatud maa-alal mitme riigivõimufunktsiooni (kohtumõistmise, maksude kogumise jm) annetamine feodaalile ühes tema vabastamisega mõningaist riiklikest kohustustest (nt maksude maksmisest)
2. jur esindusorgani (nt parlamendi) saadiku eriseisund: isikupuutumatus v vabastatus mõningatele seadustele allumisest (nt teda ei tohi esindusorgani nõusolekuta arreteerida ega vastutusele võtta)
3. med immuunsus
riigi immuniteetjur rahvusvahelisel tavaõigusel põhinev riigi õigus mitte alluda teise riigi õigusemõistmisele

incubus [inkubus] (ld) • müt painaja; keskajal ka kuri vaim

inokulatsioon <inokulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inoculatio silmastamine, pookimine)
1. med, vet kaitsepookimine, antigeeni sisestamine inim- v loomorganismi
2. vet elusate mikroorganismide sisseviimine toitvasse keskkonda (mulda, söötmesse)
3. vet kasvajarakkude v transplantaatide viimine katselooma organismi
4. med, vet parasiitide sattumine inimese v looma verre putukate ja puukide hammustuse tagajärjel
5. aiand silmastamine (pookimine)
6. tehn modifitseerimismeetod, mille puhul sulametallisse lisatakse sulami struktuuri ja omaduste parandamiseks inokulante

integratsioon <integratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld integratio taastamine < integrare taastama, uuendama, terveks tegema < integer terve)
1. osade ühendamine v ühinemine tervikuks; ühtlustamine, ühtlustumine; lõimimine
2. maj majanduslike sidemete loomine ja kaubandusbarjääride kaotamine eesmärgiga suurendada rahvusvahelist kaubavahetust, vt ka horisontaalintegratsioon, vertikaalintegratsioon
3. sotsiol sotsiaalne protsess, milles ühiskonna elementidest kujuneb seoste ja suhete tihenemise ning korrastumise kaudu terviklik sotsiaalne süsteem
4. psühh indiviidi psüühilise terviku kujunemine; üksikisiku vastuoludeta lülitumine keskkonda

interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi

interluudium <interl`uudium -i 19~2e s> (keskld interludium < inter- + ld ludus mäng)
1. muus intermetso, muusikaline (nt ooperis, süidis, sonaadis) v lavaline vahemäng; oreli vahemäng (nt koraali salmide vahel)
2. teater, aj väike janditaoline näidend keskajal

jarl <j`arl jarli j`arli 22e s> (rts, norra jarl) • aj Vana-Skandinaavia pealik, väejuht; asehaldur keskajal Norras ja Rootsis

kaltsifiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld calx lubi + -fiil), kaltsikool <kaltsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld calx lubi + colere harima, elama) • biol lubjarohket keskkonda eelistav organism, tavaliselt taim, mis kasvab lubjarikkas mullas

kaltsifoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> (< ld calx lubi + -foob) • biol lubjarikast keskkonda vältiv organism, tavaliselt taim, mis ei kasva lubjarikkas mullas

kammerhärra <+ härra 16 s> (sks Kammerherr < kammer-) • aj keskajal (pms varahoiu ülesannetes) õukonnaametnik; hiljem õukonnatiitel Venemaal

kantor <k`antor -i 2e s> , kanter <k`ant|er -ri 2e s> (ld cantor laulja) • muus, relig keskajal kirikulaulja; XVI s-st kiriku-lauluõpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster; uuemal ajal suure kiriku muusik

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

kastellaan <kastell|`aan -aani -`aani 22e s> (ld castellanus < castellum kindlus)
1. aj keskajal ja varauusajal linnuseülem e foogt, hiljem haldus- ja kohtuvõimuga kuningaametnik
2. nüüdisajal Lääne-Euroopas ühiskondliku hoone komandant
3. relig kirikuametnik v -teener

kessoontõbi <+ tõbi tõve tõbe t`õppe 21 s> (< kessoon), dekompressioontõbi <+ tõbi tõve tõbe t`õppe 21 s> (< dekompressioon) • med haigusseisund, mis tekib liiga kiirel siirdumisel tunduvalt madalama õhurõhuga keskkonda: keha kudedes lahustunud gaasid eralduvad mullidena verre või kudedesse; esineb nt tuukritel

kolonisatsioon <kolonisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl colonization)
1. asundamine, asumaade rajamine, kolooniate (1, 2) loomine, asumaaks muutmine
2. med mikroobide, pms bakterite tungimine mikroobivabasse keskkonda

komitaat <komit|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld comitatus < comes krahv < ld kaaslane)
1. aj maa-ala, piirkond, krahvkond keskajal; tänapäeval suur haldusüksus Ungaris
2. saatmine, nt ülikooli lõpetanu pidulik ärasaatmine (pms üliõpilasorganisatsioonides)

kommuun <komm|`uun -uuni -`uuni 22e s> (pr commune < ld communis ühine)
1. töö ja vara ühisusel rajanev ettevõte v kollektiiv
2. aj keskajal feodaalkohustustest vabanenud linna- v külakogukond; suure Prantsuse revolutsiooni aegne linnade omavalitsus; autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevil
3. väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Belgias, Itaalias jm

kompass <k`omp|`ass -assi -`assi 22e s> (pr compas sirkel, kompass < compasser sirkliga mõõtma < kom- + ld passus samm) • tehn riist ilmakaarte määramiseks
magnetkompasskompass, mille magnetnõel asetub Maa magnetvälja mõjul magnetilise meridiaani suunas
vurrkompass vt gürokompass
kompasstaimbot rohttaim, mille lehelabad on pöördunud serviti enam-vähem põhja-lõuna suunas, vältimaks ülekuumenemist keskpäeval

konnetaabel <konnet`aab|el -li 2e s> (pr connétable < keskld comes stabuli talliülem) • aj, sõj Prantsusmaal keskajal kuninga sõjaväeline nõuandja; XIV–XVII s sõjaväe ülemjuhataja

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

kortes <kortes -e 9 s> (hisp, port pl cortes, sg corte õukond) • aj keskajal esindusnõukogu Pürenee poolsaare riikides; pol tänapäeval Hispaania parlament (Las Cortes Generales)

krüpt <kr`üpt krüpti kr`üpti 22e s> (kr kryptē)
1. maa-alune koobaskäik antiikajal
2. kiriku maa-alune võlvkäik, maa-alune kabel v matusepaik, reliikviate hoiukoht kiriku koori all keskajal
3. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

kvadriivium <kvadr`iivium -i 19~2e s> (keskld quadrivium < ld quattuor neli + via tee) • aj Vana-Roomas ja keskajal seitsmest nn vabade inimeste kunstist (artes liberales) koosneva haridusprogrammi ülemaste, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Vt ka septem artes liberales, triivium

legalism <legal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld legalis seaduslik) • pol tendents keskenduda riigivalitsemises v välispoliitilises analüüsis rangelt kirjasõnale

lingua [lingva] (ld) • keel
lingua franca [lingva franka] (ld) • itaalia keele alusel kujunenud segakeel, kasut keskajal abikeelena Vahemere ida- ja lõunapoolseis sadamalinnades; lgv tänapäeval üldisemalt abikeel, mida eri keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
lingua Latina [lingva latiina] (ld) • ladina keel
lingua Romana rustica [lingva romaana rustika] (ld) • rahvaladina keel, millest on kujunenud romaani keeled

litsentsiaat <litsentsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld licentiatus loaga varustatu)
1. aj keskajal õpetlane, kes oli eksami põhjal saanud õiguse ülikoolis loenguid pidada, aga polnud veel doktoriväitekirja kaitsnud
2. tänapäeval mõnes Euroopa riigis doktorist madalam teaduskraad (licentia docendi)
3. litsentsi kasutaja v ostja; litsentsilepingu pool, vt ka litsentsiaar

magister <mag`ist|er -ri 2e s> (ld ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Roomas mõne kõrgema ametniku nimetus
2. aj keskajal õpetaja nimetus ja akadeemiline kraad, ka ilmaliku v usuühingu eestseisja
3. paljudes riikides, ka Eestis, doktorikraadist madalam teaduskraad, lüh mag; magistrikraad omandatakse pärast magistriõppe läbimist ja magistritöö kaitsmist

mark1 <m`ark marga m`arka 22u s> (sks Mark < vanaülemsks marc) aj
1. keskajal Euroopas väärismetalli kaaluühik
2. endine rahaühik mõnes Euroopa riigis nt Saksa mark, lüh DEM; Soome mark, lüh FIM
3. Eesti Vabariigi rahaühik a-tel 1919–27

menestrel <menestrel -i 19 s> (pr ménestrel < ld ministerialis teeniv, teenija < minister), minstrel <m`instrel -i 2e s> (ingl < ld) • aj kutseline laulja ning pillimees, ka rändlaulik v -moosekant keskajal Prantsusmaal ja Inglismaal

ministeriaal <ministeri|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld ministerialis < ld ministerium teenistus) • aj keskajal mittevaba teenija kuninga v suurfeodaali õukonnas (pms Saksamaal); sulasid hiljem kokku alamaadliga

monitoorima <monit|`oorima -oorib 28 v> (ingl monitor < järelevaataja, monitor < ld hoiataja, nõuandja) • keskkonda, loodust vm seirama

motett <mot|`ett -eti -`etti 22e s> (keskld motetum, keskpr motet < mot sõna) muus
1. mitmehäälse kirikliku koorilaulu vorme keskajal; moteti eri häältel oli sageli eri tekst
2. hiljem mitmehäälne vokaalheliteos

mulk <m`ulk mulgi m`ulki 22e s> (ar omand) • eramaa, maavaldusvorm Lähis- ja Kesk-Idas alates VII s

mündrik <m`ündr|`ik -iku -`ikku 25 s> (sks Mündrich van, keskalamsks mundreke) • aj sadama ja laevade vahel kaupa vedanud paadimees Läänemere sadamalinnades keskajal

olifant <olif|`ant -andi -`anti 22e s> (vanapr olifant < ld elephantus elevant) • aj elevandiluust märgusarv keskajal

paaž <p`aaž paaži p`aaži 22e s> (pr page) • aj keskajal rüütlikutseks valmistuv aadlinooruk, rüütliõpilane; aj, sõj paažikorpuse õpilane; piltl daami saatja, austaja
paažikorpusaj, sõj kinnine sõjaväeline keskõppeasutus Venemaal 1759–1917; paažikorpuses õppisid üksnes aadlinoormehed, kes said lõpetamisel sõjaväelise auastme

paladiin <palad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr paladin < ld palatinus õukondlane < pn Palatinus, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj keskajal vürsti õukonnas elanud aadlik, kaaskondlane; piltl ustav rüütel

parun <parun -i 2e s> (sks Baron < keskld baro mees, sõdur; parun < ld lollpea) • vabahärra, keskajal Lääne-Euroopas kuninga, keisri vm suurfeodaali otsene vasall, hiljem aadlitiitel; Saksamaal ja Prantsusmaal alamaadlitiitel, Inglismaal kõrgaadlitiitel

patriits <patr|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (ld patricius < pater isa)
1. aj Vana-Roomas põline aristokraat, kelle valduses olid kogukonnamaad ja linnriigi juhtimine; keskajal ja hiljem – mõjuka kaupmeeste aristokraatia liige, eriti Saksa vabalinnades
2. tehn reljeefne pressimis- v trükkimisvorm; metalltempel, millega lüüakse matriitse

pedagoogium <pedag`oogium -i 19~2e s> (< ld paedagogium õppeasutus teatud orjade poegadele, keskld haridus, kasvatus) • aj, ped algkooliõpetajaid väljaõpetav õppeasutus mõnes riigis (ka II maailmasõja eelses Eestis); keskajal ülikooli ettevalmistuskool, ka keskharidust andev õppeasutus

pentagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< penta- + -gramm) • korrapärane tähtviisnurk; sümboliseeris Vana-Kreekas universumit, keskajal maagiline märk amulettidel

pleebs <pl`eebs pleebsi pl`eebsi 22e s> (ld plebs) aj
1. Vana-Roomas lihtrahvas, plebeidest koosnev rahvamass vastandina eesõigustatud patriitsidele
2. alamrahvas, lihtrahvas (keskajal ja hiljem)

podestà [podestaa] (it < ld potestas võim) • aj keskajal keiserlik haldusametnik v kõrgem võimukandja paljudes Itaalia linnades; a-tel 1926–46 Itaalias kogukonnaülem v linnapea

professor <prof`essor -i 2e s> (ld õpetaja), lüh profkõrgkooli õppejõu kõrgeim teaduslik kutsenimetus; mõnel maal ka kesk- vm kooli õpetaja nimetus; aj Vana-Roomas grammatika- ja retoorikakooli õpetaja; keskajal vaimulike koolide õpetaja

prokuratuur <prokurat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn прокуратура < prokurör) • jur prokuröriametkond, seaduste täitmise järele valvav riigiorgan; mille kohtulik põhiülesanne on esindada riiklikku süüdistust; tekkis keskajal volinikest, keda kuningad saatsid kohtusse oma ja riigi huve kaitsma

rektor <r`ektor -i 2e s> (ld rector juht, valitseja)
1. aj Vana-Roomas provintsi valitseja
2. aj, ped keskajal vaimuliku õppeasutuse v kooli juhataja
3. ped ülikooli vm kõrgkooli (mõnel pool ka keskkooli) juhataja

romaan <rom|`aan -aani -`aani 22e s> (pr roman < rahvakeel, vastandina ladina keelele) • kirj, aj keskajal kõigi romaanikeelsete kirjandusteoste üldnimetus, mis võeti tarvitusele, eristamaks rahvakeelset kirjandust ladinakeelsest teaduskirjandusest; eepika žanr; mahukas keeruka süžeega ilukirjanduslik proosateos; piltl armulugu, armastussuhted

rubrikaator <rubrik`aator -i 2e s> (< keskld rubricare punasega värvima < ld rubrica rubriik) • aj keskajal isik, kes maalis algustähti käsikirjadesse; bibl rubriigiloend bibliograafiliseks otsinguks

sandarm <sandarm -i 2e s> (pr gendarme < gens d’armes relvainimesed)
1. aj, sõj keskajal Prantsusmaal raske relvastusega ratsasõdur
2. Prantsusmaal jm sandarmeeria politseinik
3. aj eripolitseinik Venemaal

scholasticus [shol·astikus] (ld) • aj pms katoliku kirikukooli juhataja ametinimetus keskajal

septem artes liberales [septem artes liberaales] (ld) • aj Vana-Roomas ja keskajal seitsmest nn vabade inimeste kunstist (artes liberales) koosnev haridusprogramm, kuhu kuulusid vabale mehele tarvilikuks peetud teadmised ja oskused: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia; jagunes triiviumiks ja kvadriiviumiks

skolaar <skol|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld scholaris < ld schola puhkus; kool < kr scholē) • aj õpilane, üliõpilane (eriti keskajal)

skolion2 <skolion -i 19 s> (kr scholion < scholē intellektuaalsed harrastused, kool) • kirj antiikaja autorite käsikirja keskajal tehtud seletav märkus

sotsiopaatia <+ p`aatia 1 s> (< sotsio- + -paatia) • psühh a(nti)sotsiaalsus, ühiskonnavastasus, haiguslikult erandlik suhtumine sotsiaalsesse keskkonda

sündik <sündik -u 2 s> (< kr syndikos) aj
1. riigi huvide kaitsja Vana-Kreeka kohtus
2. Euroopas keskajal käsitööliste tsunfti v kaupmeeste gildi vanem
3. pms õigusküsimusi lahendanud kõrgem ametnik (Tallinnas rae liikmena a-tel 1474–1688 ja 1710–1889)

šedööver <šed`ööv|er -ri 2e s> (pr chef-d´œuvre) • meistritöö; aj keskajal tsunftides töö, mis tuli esitada meistrikutse saamiseks; piltl meistriteos, suurepärane kunstiteos

šerf <š`erf šerfi š`erfi 22e s> (sks Scherf) • aj väike endisaegne Saksa vahetusmünt, võrdus keskajal ½ penniga; vermiti XVI–XVII s vasest

tarhaan <tarh|`aan -aani -`aani 22e s> (vn тархан < tat) aj
1. keskajal türgi-tatari rahvastel feodaali nimetus
2. feodaalide maksuvabad valdused ja varad
3. liik Vene ürikuid XIV–XVII s

trabant <trab|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Trabant)
1. aj keskajal kõrgest soost isiku ihukaitsja
2. astr taevakeha kaaslane, kuu, satelliit

triivium <tr`iivium -i 19~2e s> (ld trivium < tri- + via tee) • aj Vana-Roomas ja keskajal seitsmest nn vabade inimeste kunstist (septem artes liberales) koosneva haridusprogrammi alamaste, kuhu kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika. Vt ka septem artes liberales, kvadriivium

tsunft <ts`unft tsunfti ts`unfti 22e s> (sks Zunft) • aj sama v lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing keskajal ja uusaja alguses; tsunftid reguleerisid tootmist, kutseväljaõpet ja harrastasid tsunftimäärusega korraldatud organisatsioonielu. Vt ka gild

turniir <turn|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Turnier < pr tournoi)
1. aj keskajal rüütlite pidulik võitlusmäng, rüütlimäng
2. sport nüüdisajal spordivõistlus, millest osavõtjad võistlevad üksteisega kordamööda
turniirisüsteemsport spordivõistluste korraldamine selliselt, et võistkonnad (v üksikisikud) võistlevad üksteisega kordamööda

van2 <v`an vani v`ani 22e s> (hiina wáng) • aj Hiinas ja Koreas muinas- ja keskajal vürstkondade valitsejate tiitel

vasall <vas|`all -alli -`alli 22e s> (keskld vas(s)allus) • aj läänimees, läänisaaja; keskajal feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks v pärilikuks valdamiseks maa-ala koos seal elavate talupoegadega vm tuluallika (lääni); piltl sõltuv isik v riik, vt ka vasallriik

verv <v`erv vervi v`ervi 22e s> (vn вервь) • aj Vana-Vene ja lõunaslaavlaste territoriaalne kogukond keskajal


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur