[VSL] Võõrsõnade leksikon

althing (isl alþingi) • aj keskaja Islandis iga-aastane üleriigiline rahvakoosolek; pol 1843. a-st Islandi parlamendi nimi (Althing)

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

averroism <averro|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pn Averroes, Ibn Rushd, Araabia filosoof, 1126–98) • aj, fil keskaja filosoofia suund, Aristotelese filosoofia töötlus; rajajaks araabia teadlane Ibn Rushd, kelle teosed olid kirjutatud pms kommentaaridena Aristotelese teostele

bestiaarium <besti`aarium -i 19~2e s> (keskld bestiarium < ld bestia metsloom) • kirj liik keskaja kirjandusteoseid, mis sisaldasid loomade kirjeldusi ühes allegooriliste seletustega

coutumes [kut·üm] (pr pl) • aj kohalikud tavaõigusekogud keskaja ja varauusaja Prantsusmaal (kehtisid kuni 1804)

dansker <d`ansker -i 2e s> (sks Dansker) • aj, eh keskaja linnuse müüri välisküljelt eenduv väike nelinurkne ehitis, mis võimaldas külgsuunalist kaitset (kasutati ka käimlana)

diptühhon <diptühhon -i 19 s> (kr diptychos kaheks kokku murtud) • aj vahaga kaetud kaheosaline kokkukäiv kirjutustahvel Vana-Roomas; kunst keskaja ja renessansi kunstis kaheosaline kokkukäiv altaripilt v reljeef; kaheosaline maal. Vt ka triptühhon

drots <dr`ots drotsi dr`otsi 22e s> (rts) • aj kõrgem riigiametnik Skandinaavia riikides keskaja lõpupoole. Vt ka drott

fablioo <fabli`oo 26i s> (pr fabliau < ld fabula jutt, valm) • kirj rahvanaljandil põhinev värssjutustus keskaja Prantsuse kirjanduses. Vt ka fatseetia, švank

facultas (ld) → fakulteet
facultas artium [fak·ultas artsium] (ld „kunstide teaduskond“) • aj filosoofiateaduskond keskaja ülikoolides, mis tavaliselt valmistas ette õpinguiks usu-, arsti- ja õigusteaduskonnas; õppeaineteks olid septem artes liberales
facultas docendi [fak·ultas dots·endi] (ld) • õigus õpetust anda

fülke <fülke 16 s> (norra fylke) • aj keskaja Norras väiksem halduspiirkond

gild <g`ild gildi g`ildi 22e s> (sks, keskalamsks Gilde) aj
1. keskaja linnades (ka Baltimaades) kaupmeeste, käsitööliste, sellide jm ametiühendus, mis kaitses oma liikmete õigusi ja eesõigusi; suurgildi kuulusid kaupmehed, väikegildi käsitöölised; väikegildi meistrid kuulusid oma käsitööalale vastavalt tsunftidesse
2. XVIII–XIX s Venemaal kaupmeeste seisuslikud ühingud; kapitali suuruse järgi jagunesid kaupmehed 1., 2. ning 3. gildi

goljaar <golj|`aar -aari -`aari 22e s> (pr goliard) • aj rändlaulik keskaja Prantsusmaal

graal <gr`aal graali gr`aali 22e s> (vanapr < keskld gradalis vaagen, karikas) • müt ka Püha Graal, keskaja legendis imejõuline karikas

gulaam <gul|`aam -aami -`aami 22e s> , guljam <g`uljam -i 2e s> (ar ghulām teener, ori) • aj Abbassiidide kalifaadis (750–1258) kaliifi ratsakaardiväe liige; keskaja Türgis feodaalse maakaitseväe lihtliige

hetimaasia <hetim`aasia 1 s> (kr hetoimasia valmidus, ettevalmistamine) • kunst, relig keskaja religioosseis kunstiteoseis esinev ikonograafiline motiiv tühja trooniga, mis on valmis Kristuse tagasitulekuks viimsel kohtupäeval

homunkulus <hom´unkulus -e 11 s> (ld dem homunculus inimeseke) • aj keskaja alkeemikute poolt laboratoorselt luua püütud inimene

incipit [intsipit] (ld algab) • keskaja käsikirjades ja varatrükistes teksti identifitseeriv algussõna

kolofoon <kolof|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr kolophōn lõpetus) • trük varajaste tiitelleheta trükiste ja keskaja käsikirjade lõpus olev tekst, mis sisaldab andmeid trükkimise (kirjutamise) koha, aja ja trükkija (kirjutaja) kohta; ka nimetatud andmetega ornamentaalne lõppmärk trükise lõpus

kommutatsioon <kommutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld commutatio)
1. vahetamine, muutmine
2. el vooluahelate käsitsi v automaatne ümberlülitamine; voolu suuna perioodiline muutumine kommutaatoriga elektrimasina ankru poolides ja sellega kaasnevad nähtused
3. lgv mingi keelelise väljenduselemendi muutmine keele ühel tasandil (nt hääldamises), millega kaasneb vastav muutus teisel tasandil (nt sõna tähenduses)
4. aj naturaalkohustuste v teoorjuse muutmine raharendiks keskaja lõpul, eriti Inglismaal

konh <k`onh konhi k`onhi 22e s> (ld concha teo- v pärlikarp < kr konchē) • arhit altariruumi poolümmargust lõpposa kattev limusekarbitaoline võlv keskaja kirikuis

logos <logos -e 9 s> (kr sõna, mõiste, arvutus, käsitlus, mõistus) • fil vana- ja keskaja filosoofia termin, mida on kasutatud mitmesugustes tähendustes: üldine seaduspärasus, vaimne ürgolemus, mõistuspärane paratamatus; relig kristlikus filosoofias jumalik tarkus, mida sümboliseerib Jeesus Kristus

medievaalne <mediev`aal|ne -se 2 adj> (uusld mediaevalis < medium aevum keskaeg) • keskaegne, keskaja-

medievist <mediev|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Mediävist < uusld medium aevum keskaeg) • keskaja ajaloo eriteadlane

medievistika <mediev´istika 1 s> (sks Mediävistik < uusld medium aevum keskaeg) • Lääne-Euroopa keskaja ajalugu, laiemalt kõigi feodaalühiskondade ajalugu käsitlev ajalooteaduse haru

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

neoskolastika <+ skol´astika 1 s> (< neo- + skolastika) • fil, relig keskaja skolastika nüüdisajastamist taotlevad katoliiklikud filosoofiasuunad XIX s Itaalias, Hispaanias, Saksamaal

paleograafia <+ gr`aafia 1 s> (< paleo- + -graafia) • aj käsikirjateadus, ajaloo ja filoloogia abiteadus, uurib vana- ja keskaja kirjaliikide arenemist, tarvit olnud lühendeid, vanade käsikirjade väliseid iseärasusi, kirjutusmaterjale jne

palimpsest <palimps|`est -esti -`esti 22e s> (kr palimpsēston uuesti kaabitud) • aj pärgamentkäsikiri, millelt esialgne tekst on kõrvaldatud ja asendatud uuega; mõnede vana- v keskaja palimpsestide algupärast teksti on õnnestunud uuesti loetavaks teha

patritsiaat <patritsi|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld patriciatus) aj
1. patriitside (1) seisus Vana-Roomas
2. keskaja linnades tähtsaimad ning rikkaimad suguvõsad, kelle hulgast valiti linnavalitsuse liikmed, vt ka patriits (1)

saratseenid pl <sarats|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld Saraceni, rahvas vanaaja Araabias) • aj keskaja Lääne‑Euroopas araablaste, ka üldse muhamedlaste üldnimetus

sinjoriia <sinjoriia 16 s> (it signoria valitsemine, võim) • aj keskaja Itaalia linnriigi valitsusorgan v autokraatlik valitsusvorm

skolastika <skol´astika 1 s> (keskld scholastica < ld scholasticus kooli- < schola puhkus; kool < kr scholē) • fil Euroopa keskaja (IX–XIV s) filosoofia, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil; piltl eluvõõras, viljatu targutamine

špiilmann <šp`iilm|`ann -anni -`anni 22e s> (sks Spielmann „mängumees“) • aj, muus rändlaulik ja pillimees keskaja Saksamaal, ka veiderdaja, osavuskunstnik, mustkunstnik

tensoon <tens|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr tenson) • kirj stroofilise ehitusega dialoogivormis vaidluslaul keskaja luules; vaidleb kaks v rohkem vastast

triviaalkool <+ k`ool kooli k`ooli 22e s> • aj alama astme kool keskaja linnades; õppekavva pidid kuuluma triiviumi ained, lisaks võisid õppekavas olla ladina keel, muusika ja aritmeetika

unio mystica [uunio müstika] (ld müstiline ühendus) • relig hinge ühinemine Jumalaga (eriti keskaja kristlikus müstikas)

voit <v`oit voidi v`oiti 22e s> (poola wójt) • aj keskaja Poolas linnaelanikkonna ülem, hiljem gmina vanem