[VSL] Võõrsõnade leksikon

ampull <amp|`ull -ulli -`ulli 22e s> (ld ampulla)
1. aj Vana-Roomas kitsa kaelaga savi- v klaasnõu vedelike (õli, salvi) säilitamiseks
2. farm kergesti äramurtava kinnijoodetud kaelaga ravimi anum ravimi ühekordseks manustamiseks, kasut manustatavate ravimite steriilsuse säilitamiseks
3. anat kupal, õõneselundi (nt ninapisarajuha, pärasoole) laienenud koht

barré [bar·e] (pr) • muus kitarri- ja lautomängus ühe sõrme põikiasend üle keelte, võimaldab kergesti mängida kõiki mažoorkolmkõlasid

ellips <ellips -i 2e s> (ld ellipsis < kr elleipsis väljajätmine, puudus)
1. lgv väljajätt, kergesti juurdemõeldava lauseosa (nt aluse v öeldise) ärajätt (ka lausekujundina rahvaluules)
2. muus harmoonias oodatava akordi väljajätt ja asendamine teise akordiga
3. mat kinnine kõverjoon tasandil, mille iga punkti kaugused kahest kindlast selle tasandi punktist (fookusest) annavad jääva summa

emailvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> • kunst, tehn kergesti sulav värviline email klaasi, portselani, keraamiliste ja emailitud pindade katmiseks v neile maalimiseks; kõnek lakkvärv, pigmente sisaldav lakk

ereetiline <ereetili|ne -se -st 12 adj> (< kr erethō ärritan) • kergesti ärrituv, erutuv

etanaal <etan|`aal -aali -`aali 22e s> (< etaan), atseetaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< ld acetum äädikas + aldehüüd) • keem terava lõhnaga kergesti süttiv vedelik, kasut äädikhappe, butadieeni, aldehüüdvaikude jt ainete tootmiseks

etüül <et`üül etüüli et`üüli 22e s> (sks Ethyl < kr aithēr õhk, taevas + -üül) • keem keemiline radikaal –C₂H₅–
etüülalkohol vt etanool
etüülbenseen • keem värvuseta vedelik, saadakse benseenist, kasut lahustina
etüüleeter, dietüüleeter, etoksüetaan • keem, farm värvuseta, kergesti lenduv ja süttiv vedelik, saadakse etanoolist, kasut lahustina, uimastina kirurgias jm

etüülkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< etüül + kloriid), kloroetaan <+ et`aan etaani et`aani 22e s> (< kloro- + etaan) • farm, keem lenduv, värvuseta, kergesti süttiv vedelik; kasut kohaliku tuimastuse vahendina või lühiajalise narkoosi tegemiseks

eutektikum <eut´ektikum -i 19 s> (< kr eutēktos kergesti sulav) • keem kahe v enama aine kindla koostisega peenekristalliline segu, mille moodustab sellele segule iseloomulikul temperatuuril tervikuna kristalluv samasuguse koostisega vedel lahus

-fiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr philos sõber, armastav, armastatud) • (inimese kohta:) -armastaja, -harrastaja, -huviline; biol -lembene, kellegi v millegi mõju eelistav; keem kergesti antud ainega reageeriv. Vastand -foob

fluaat <flu|`aat -aadi -`aati 22e s> (< fluor + silikaat) • keem kergesti lõhustuvate ränifluor-vesinikhappe soolade nimetus

fragile [fraž·il] (pr) • õrn, kergesti purunev (kauba kohta)

freoon <fre|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn Freon, kaubamärk) • vees lahustumatute kergesti veelduvate gaasiliste v vedelate fluororgaaniliste ühendite segu; kasut pms soojust ülekandva ainena külmutusseadmetes ning aerosooliballoonides täiteainena

fulminaat <fulmin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld fulminare välku lööma) • keem paukhappesool; plahvatab kergesti sädemest, leegist, põrutusest v hõõrdumisest

glütsiin <glüts|`iin -iini -`iini 22e s> (< glüko-), glükokoll <glükok|`oll -olli -`olli 22e s> (< glüko- + kr kolla liim), tähis Gly • keem magusamaitseline vees kergesti lahustuv aine, paljude valkude koostisse kuuluv aminohape, sisaldub suurel hulgal želatiinis

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

irritaabel <irrit`aab|el -li 2e adj> (ld irritabilis < irritare ärritama) • van ärritatav, (kergesti) ärrituv

karst <k`arst karsti k`arsti 22e s> (< pn Karst, Aadria mere ääres asuv platoo) • geogr nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ning sellega kaasnevast mehaanilisest toimest kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse aladel, kus selliseid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne

koleerik <koleerik -u 2 s> • psühh koleeriline temperamenditüüp; impulsiivne, kergesti ärrituv, äge isik

koleeriline <koleerili|ne -se -st 12 adj> (keskld cholericus koolera-, sapi- < kr cholerikos koolera- < cholera koolera, vrd cholē sapp) • psühh kergesti ärrituv, äge, impulsiivne

konfliktne <konfl`ikt|ne -se 2 adj> • kergesti konfliktidesse sattuv; konflikti sisaldav

kvaasiraha <+ raha 17 s> (< kvaasi-) • maj näivraha, rahakandja, nt tšekk, krediitkaart, ka kergesti rahaks tehtavad varad

lüofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr lyō lahustan + -fiil) • keem kergesti lahustuv kolloid

lüofilisaat <lüofilis|`aat -aadi -`aati 22e s> (< lüofiilne) • med kergesti (suus) lahustuv ravimvorm

metüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< metüül + amiinid) • keem vees kergesti lahustuv ammoniaagi lõhnaga gaas

monomeer <monom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< mono- + -meer) • keem kergesti makromolekule moodustav väikese molekulmassiga ühend

nitroglütseriin <+ glütser|`iin -iini -`iini 22e s> (< nitro- + glütseriin)
1. keem glütserooli nitreerimisel saadav õlitaoline mürgine vedelik, väga kergesti plahvatav tugevajõuline lõhkeaine
2. farm kiiretoimeline veresooni laiendav raviaine

papagoi <papag`oi 26 s> (hisp papagayo < ar babbaġā’) • zool mitmesuguse suuruse ja värvusega troopikalind liigirohkest papagoiliste seltsist (Psittaciformes); mitmed liigid õpivad kergesti inimese sõnu matkima; piltl tühi lobiseja, teiste sõnade järelerääkija

pentaan <pent|`aan -aani -`aani 22e s> (< pent-) • keem naftas sisalduv (metaanile keemiliselt lähedane) küllastunud süsivesinik, väga kergesti lenduv ja süttiv värvuseta vedelik

plast <pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< kr plastikos voolitav, vormitav) • keem, tehn soojuse ja rõhu mõjul kergesti töödeldav polümeerne tehismaterjal

pürofoorne <pürof`oor|ne -se 2 adj> (< pürofoor) • keem õhu käes iseenesest süttiv; hõõrumisel kergesti süttiv v sädemeid andev (nt mõne metallisulami kohta)

sahharoos <sahhar|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr sakchar suhkur) • keem roo- v peedisuhkur, vees kergesti lahustuv magusamaitseline aine, mida leidub paljudes taimedes

sülviin <sülv|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn F. Sylvius (de le Boë), Hollandi teadlane, 1614–72 v J. Sylvius (Dubois), Prantsuse arst, 1478–1555) • miner kuubilises süngoonias kristallunud värvitu kuni punane, vees kergesti lahustuv mineraal, kaaliumkloriid; kasut pms väetise tootmiseks

temperatuuriskaala <+ skaala 16 s> (< temperatuur + skaala) • füüs mingitel kindlatel füüsikaseadustel põhinev temperatuuri mõõtmise astmik, mis on fikseeritud kergesti reprodutseeritavate püsipunktide abil; esimesed temperatuuriskaalad (Fahrenheit, Réaumur, Celsius) rajanevad ruumpaisumisseadusel

tetraetüülplii <+ pl`ii 26 s> (< tetra- + etüül + plii) • keem väga mürgine kergesti lenduv värvuseta vedelik; on lisatud bensiinile oktaaniarvu suurendamiseks, kuid keskkonnaohtlikkuse tõttu arenenud riikides enam ei kasutata

traktaalne <trakt`aal|ne -se 2 adj> (< ld tractare käsitsema, juhtima) • kergesti käsitsetav v juhitav

tselluloid <tsellul|`oid -oidi -`oidi 22e s> (ingl celluloid < tselluloos + -oid) • keem elastne kergesti süttiv materjal, kampriga plastifitseeritud nitrotselluloos (kasutati varem filmilindi, mänguasjade, kammide jm valmistamiseks)

urotropiin <urotrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< uro- + atropiin) • farm vees kergesti lahustuv valge kristalne aine, mikroobidevastane ravim, tarvit eriti kuseelundite põletike puhul