[VSL] Võõrsõnade leksikon

alumiinium <alum`iinium -i 19~2e s> (< ld alumen maarjas), tähis Al • keem keemiline element, järjenr 13, aatomm 26,98; hõbevalge kerge metall, looduses leidub ainult ühendeis

antiklinoorium <antiklin`oorium -i 19~2e s> (< anti- + kr klinō painutan) • geol suurkohr, kihtide laiaulatuslik kerge, koosneb mitmest antiklinaalist ja sünklinaalist

apvelling <apv´elling -u 2 s> (ingl upwelling) • hüdrol süvavee kerge, mere külma süvavee kerkimine pinnale

atleetika <atleetika 1 s> (< atleet) • sport jõudu ja osavust nõudvad harjutused, nt tsirkusekunstis, keha jõu ja osavuse järjekindel arendamine kehaliste harjutuste varal; van kerge- ja raskejõustik

aviett <avi|`ett -eti -`etti 22e s> (pr aviette < avion lennuk < ld avis lind) • lenn kerge 1–2-istmeline lennuk

bagi <bagi 17 s> (ingl buggy)
1. tehn kerge krossisõiduauto
2. kahe v nelja suure rattaga lahtine ühehobusevanker

balsa <balsa 16 s> (< hisp parv) • troopilises Ameerikas kasvava balsapuu (Ochroma pyramidale) kerge puit; kasut korgi aseainena

bangalo <bangalo 1 s> (ingl bungalow < hindi banglā bengali) • arhit kerge ühekorruseline rõdudega puumaja, pms Indias; bangaloks nimet kohati Euroopas ka seda laadi suvemaju

barakk <bar|`akk -aki -`akki 22e s> (pr baraque) • arhit kerge keldrita puitehitis-elamu; van eraldine haiglahoone, hrl nakkushaigete jaoks

belvedere [belvedeere] (it < bel ilus + vedere vaatama) • arhit kerge tornikujuline ehitis v paviljon kaunil ja avaravaatelisel kohal; puhkeloss

biskviit <biskv|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr biscuit < ld bis coctus kaks korda küpsetatud) • kok kuiv, kerge kook jahust, vahustatud munadest ja suhkrust; kõva õhuke küpsis
biskviitportselan • kunst matt glasuurimata portselan

bonus vir semper tiro est [bonus vir semper tiiro est] (ld) • hea inimene jääb alati algajaks (st teda on kerge alt vedada) (Martialis)

briis <br`iis briisi br`iisi 22e s> (pr brise) • meteor rannikuil puhuv kohalik tuul (päeval puhub merelt maa ja öösel maalt mere poole); kerge kuni hoogus tuul

britška <britška 16 s> (vn бричка < poola bryczka) • lahtine, kerge reisivanker

debiilsus <deb`iilsus -e 11~9 s> (< debiilne) • med (kaasasündinud) nõrgamõistuslikkuse kerge aste

deltaplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< delta + -plaan) • lenn lohelennuk, puritiib: väga lihtsa konstruktsiooniga kerge purilennuk, mille kiirus on hrl 25–60 km tunnis

déshabillé [dezabij·e] (pr) • tekst teatav naiste öösärk v kerge toakleit

dos-à-dos [dozad·o] (pr „selg selja vastas“)
1. tants tantsutuur tantsijate asetusega seljad vastamisi
2. kerge neljainimesesõiduk, kus on 2 ühise seljatoega istet

dresiin <dres|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Draisine < pn K. F. von Drais, Saksa leidur, 1785–1851) • tehn inim- v mootorijõul liikuv kerge raudteesõiduk, pms raudteeliini ülevaatuseks

duralumiinium <+ alum`iinium -i 19~2e s> (< ld durus kõva + alumiinium), duraal <dur|`aal -aali -`aali 22e s> , duralumiin <duralum|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn vaske, magneesiumi ja mangaani sisaldav kerge ja tugev alumiiniumisulam

easy money [iizi mani] (ingl kerge raha) • maj odav raha, madala ostujõuga raha; piltl hõlptulu, kergelt saadud raha

eeterlik <`eeterl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • eetritaoline, lenduv, haihtuv; õhuline, kerge
eeterlikud õlid pl • taimedes leiduvate lenduvate orgaaniliste ühendite tugevalõhnalised segud; kasut parfümeeria-, farmaatsia- ja toiduainetööstuses

entremets [a(n)trəm·e] (pr) • van pärast praadi serveeritav kerge vaheroog, tänapäeval rohkem tuntud desserdina (entremets sucré)

eupnoe <eupn`oe 26 s> (< eu- + kr pnoē hingamine) • med kerge hingamine, normaalne, harilik hingamine

eutanaasia <eutan`aasia 1 s> (< kr euthanasia kerge surm < eu- + thanatos surm) • med halastussurm, kerge, valuta suremine; paranemislootuseta piinleva haige surma seadustatud kiirendamine ja kergendamine
aktiivne eutanaasia • med aktiivne surma esilekutsumine, patsiendi surmamine
passiivne eutanaasia • med vajalikust ravist loobumine

falkonett <falkon|`ett -eti -`etti 22e s> (it falconetto < falcone pistrik, väike suurtükk) • aj, sõj väikesekaliibriline kerge suurtükk XVI– XVIII s

falrep <f`alr|`ep -epi -`eppi 22e s> (sks Fallreep < holl valreep) • mer laevalt allalastav nöörredel v kerge trepp

fiakker <fi`ak|ker -ri 2e s> (pr fiacre < pn Saint-Fiacre Püha Fiacrius, Iiri pühak, surn 670, tema kujutis ehtis Pariisis üht vankrikuurina kasutatud hoonet) • (üüritav) kerge 4-kohaline voorimehetroska

fiiber <f`iib|er -ri 2e s> (< ld fibra kiud) • tehn keemiliselt töödeldud tselluloosist pressitud sitke, väga kerge ja vastupidav materjal

flanell <flan|`ell -elli -`elli 22e s> (pr flanelle < ingl flannel) • tekst mõlemalt poolt karvastatud kerge villane, poolvillane v puuvillriie

florett <flor|`ett -eti -`etti 22e s> (sks < pr fleuret, it fioretto „lilleke“) • sport neljatahulise painduva tera ja kausikujulise käepidemega kerge torkerelv; õpperelvana kasut XVII, spordirelvana XIX s-st; vastav vehklemisala

fulaar <ful|`aar -aari -`aari 22e s> (pr foulard) • tekst õhuke kerge batistitaoline läikiv siidriie; sellest kaela- v taskurätt

furšett <furš|`ett -eti -`etti 22e s> (< pr fourchette kahvel) • kok kerge eine lühikesel püstijalavastuvõtul, mis korraldatakse ametiasjus v tervituste ja õnnitluste vastuvõtmiseks

galett <gal|`ett -eti -`etti 22e s> (pr galette < galet sile lame kivi) • kok õhuke ja kerge, pärmita valmistatud ülepannikook nisu-, riisi- v tatrajahust

galiott <gali|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp galeota, it galeotta < galea galeer) • mer väike, kerge ja kiire kahemastiline galeer XVII sajandi esimesel poolel Vahemeremaades; ümara ahtri ja vööriga ning lameda põhjaga väike Põhja-Euroopa rannasõidulaev XVIII–XIX sajandil

gambiit <gamb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (hisp gambito < it gambetto jalg) • sport kahiavang, males avang, kus loovutatakse (kahitakse) ettur (v kerge malend), et saavutada parem seis pealetungiks

gikk <g`ikk giki g`ikki 22e s> (ingl gig)
1. mer kerge laevapaat
2. kaheistmeline kinnisaisadega ühehobusekaarik

goûter [gut·e] (pr) • maitsma, nautima; Prantsusmaal kerge õhtueine kella 16 paiku

halfa <halfa 16 s> (ar ḥalfah), esparto <esp´arto 16 s> (hisp) • bot stepirohu liik (Stipa tenacissima) Vahemere maadel, kasut mitmesuguste esemete punumiseks, tselluloosi ja paberi valmistamiseks
halfapaber • trük paks, kuid kerge kõrgtrükipaber

heelium <h`eelium -i 19~2e s> (< kr hēlios Päike), tähis He • keem keemiline element, järjenr 2, aatomm 4,0026, värvuseta kerge mittepõlev väärisgaas; avastati 1868. a Päikesel selle spektraaljoonte kaudu; kasut dirižaablite kestade täitmiseks, suurte elektrigeneraatorite jahutussüsteemides

hüpomaania <+ m`aania 1 s> (< hüpo- + maania) • med ebanormaalselt tõusnud toimekus, vaimuhaigusliku seisundi kerge vorm

hüpotroofia <+ tr`oofia 1 s> (< hüpo- + -troofia) • med vaegtoitumus, lapse (imiku) haiguslik kõhnus toidu ühekülgsuse jm tagajärjel, atroofia kerge vorm

intermeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< ld intermedius vahepealne) muus
1. intermetso, kerge lõbus muusikaline vahepala tõsise iseloomuga näidendi vaatuste vahel XVI–XVII s, draama v ooperi vaatuste vahel XVII–XVIII s, millest kasvas välja opera buffa
2. vahemäng fuuga osade v teema esituste vahel

kabriolett <kabriol|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cabriolet) • kerge kaherattaline ühehobusesõiduk (enamasti allalastava kattega); avatava katusega sõiduauto

kaiik <ka`iik kaiigi ka`iiki 22e s> (vn каик < trg kayık paat) • mer kerge ning pikk Türgi sõude-, harvem purjelaev

kaless <kal|`ess -essi -`essi 22e s> (sks Kalesche < tšehhi kolesa, poola kolasa rattad, vanker) • kerge neljarattaline allalastava kattega hobusõiduk, milles on kaks vastamisi paigutatud kahekohalist istet

kanuu <kan`uu 26 s> (ingl canoe < indiaani k-d) • etn loodusrahvaste (eriti indiaanlaste) puust sõrestikuga ja kasetohust kattega pikk kitsas sõudepaat; sport kerge ühelabalise aeruga paat sõudespordis

kapok <kapok -i 2e s> (malai) • bot taimevill, teatavate troopikapuude, eriti kapokipuu (Ceiba pentandra) kupra sisekülge kattev kerge villataoline aine; kasut patjade, madratsite jm täitmiseks ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina
kapokiõli • kapokipuu seemneist saadav õli

karburaator <karbur`aator -i 2e s> (pr carburateur < ld carbo süsi) • tehn kerge vedelkütuse ja õhu segu moodustav sisepõlemismootori seadis

karriool <karri|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carriole < ld carrus kaarik) • kerge kaherattaline kattega hobusõiduk

katarr <kat|`arr -arri -`arri 22e s> (kr katarrhoos allavool, nohu) • med kerge limaskestapõletik ninas, kurgus, kõhus jne

koktsidioos <koktsidi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld < kr kokkos tera) • med ainurakse (Coccidia) tsüste sisaldava liha söömisest tekkiv nakkav, hrl kerge kuluga kõhulahtisus

konsomee <konsom`ee 26i s> (pr consommé) • kok rammuleem, liha- v aedviljapuljong; võib sisaldada aedvilja-, liha- ja kalatükikesi või väikseid makarone; pakutakse enamasti eelroa või kerge lõunana

kroonklaas <+ kl`aas klaasi kl`aasi 22e s> (sks Kronglas, ingl crown glass) • füüs väikese murdumisnäitaja ja dispersiooniga kerge klaas; kasut optiliste riistade valmistamiseks

laptop [läptop] (ingl laptop (computer) < lap süli + (desk)top (laua)plaat) • info sülearvuti, väike kerge sisetoitega kandearvuti

markisett <markis|`ett -eti -`etti 22e s> (pr marquisette < markiis) • tekst õhuke kerge siid- v puuvillriie

negližee <negliž`ee 26i s> (< pr négligé hooletu) • tekst kodune (hommiku)riietus, pms lahtiste hõlmadega kerge naiste hommikumantel

ottomootor <+ m`ootor -i 2e s> (sks Ottomotor < pn N. A. Otto, Saksa leidur, 1832–91) • tehn kerge vedelkütuse v gaasiga töötav 2- v 4-taktiline sundsüütega sisepõlemismootor, mille töö toimub Otto ringprotsessi kohaselt

parees <par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr paresis lõtvumine) • med väiksem liikuvuse või jõudluse häire, kerge v osaline halvatus. Vt ka paralüüs

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

piion <p`iion -i 2e s> , piimeson <+ meson -i 2e s> (< pii + meson) • füüs kerge metastabiilne meson

pimss <p`imss pimsi p`imssi 22e s> (sks Bims < ld pumex, gen pumicis), pimsskivi <+ kivi k`ivvi 17e s> • geol gaasirikka laava tardumisel tekkinud urbne ning väga kerge valge kuni must kivim, kasut lihvimis- ja puhastusvahendina

prootium <pr`ootium -i 19~2e s> (< proto-) • keem kerge vesinik, vesiniku kergeim isotoop (massiarv 1). Vt ka deuteerium

sandaal <sand|`aal -aali -`aali 22e s> (kr sandalon) • rihm- v augustatud pealsega kerge suvejalats

sandalett <sandal|`ett -eti -`etti 22e s> (pr dem sandalette < sandale sandaal) • kerge külgedelt lahtine jalats, mille augustatud pealse serv on pööratud randina väljapoole, tallaservaga tasa

sefiir <sef|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr zéphyr, vn зефир < kr zephyros (antiikajal) mahe läänetuul)
1. tekst labase sidusega kerge puuvillriie; paksu pehme villase lõnga sort
2. kok kondiitritoode, liik pastilaad

sit tibi terra levis (ld), lüh S. T. T. L. • olgu muld sulle kerge (kasut nekroloogis, hauatähisel)

sorbett <sorb|`ett -eti -`etti 22e s> (it sorbetto < trg şerbet šerbett < ar sharbah jook, mahl) • kok suhkrust, mahlast v püreest, vahel ka veinist koosnev kerge külmutatud järelroog, Ameerikas puuviljamahlast, suhkrust, piimast jm valmistatav nn vesijäätis. Vt ka šerbett

strass <str|`ass -assi -`assi 22e s> (sks Strass) • tehn eriline pliiklaas, mida suurepärase läike ja kerge lihvitavuse tõttu kasut vääriskivide järeletegemisel

subfebriilne <+ febr`iil|ne -se 2 adj> (< sub- + febriilne) • med kerge palaviku puhul esinev

tatšanka <tatš´anka 16 s> (vn тачанка) • sõj, aj kerge kuulipildujavanker, mida kasutati Venemaal kodusõjas a-tel 1918–20

triatsetaat <+ atset|`aat -aadi -`aati 22e s> (< tri- + atsetaat) • tekst, keem eriti kvaliteetsest tselluloosist saadav kerge ja vastupidav tehiskiudaine

vabrik <vabrik -u 2 s> (< ld fabrica töökoda) • tehas, pms kerge- ja mäetööstuse tootmiskäitis