Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
aleksandriit <aleksandr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aleksander I, Venemaa keiser 1801–1825) • miner vääriskivi, päevavalgel roheline, tulevalgel tumepunaselt helkiv krüsoberülli erim
august <`august -i 2e s> (ld (mensis) Augustus < pn Augustus, Rooma keiser 27 eKr – 14 pKr; varasem nimetus Sextilis 'kuues') • lõikuskuu, kalendri 8. kuu, Vana-Roomas 154. a-ni eKr 6. kuu
corpus [korpus] (ld) • keha; kogu. Vt ka korpus
corpus delicti [korpus del·ikti] (ld) • jur kuriteo koosseis; põhilised süütõendid
Corpus iuris civilis [korpus juuris tsiviilis] (ld) • jur keiser Justinianuse (VI s) ajast pärinev Rooma õiguse kodifikatsioon
dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle
keisrilõige <+ lõige l`õike 6 s> (sks Kaiserschnitt, uusld sectio Caesarea < pn Caesar, Vana-Rooma isikunimi, hiljem 'keiser', nime päritolu on ekslikult seostatud ladina sõnaga caedere 'lõikama', oletades, et esimene selle nime kandja sündis keisrilõike teel) • med emakalõikesünnitus, kirurgiline meetod loote ja platsenta väljutamiseks läbi emakaseina
monarh <mon|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr monarchos < mono- + archē võim) • pol ainuvalitseja, eluaegse, hrl päriliku võimuga riigipea (keiser, kuningas jne)
monoteletism <+ telet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< monoteleet) • relig VII s kristoloogiline vaade, et Kristuses on küll kaks loomust, aga üks jumalik tahe; algatajaks oli keiser Herakleitos I
printsipaat <printsip|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld principatus esimene v tähtsaim koht) • aj orjandusliku monarhia vorm; Vana-Rooma keisririigi esimese ajajärgu (I–III s pKr) valitsemiskord, kus keiser (imperaator), olles tegelikult piiramatu ainuvalitseja, esines vormiliselt vaid „esimese kodanikuna“ (princeps); keisriamet v -au sel ajajärgul