Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
bandžo <bandžo 16 s> (ingl banjo < bandore < kr pandoura, teatud keelpill) • muus lipitsaga mängitav pika sõrmlaua ja väikese ümmarguse kõlakastiga keelpill
banduura <banduura 16 s> (ukr бандура < kr pandoura, kolme keelega keelpill) • muus lautost kujunenud, suure ovaalse kõlakasti ja lühikese sõrmlauaga keelpill, mängitakse sõrmede või lipitsaga
biva <biva 17 s> , biwa [biwa] (jpn) • muus sõrmedega mängitav pirnikujulise kõlakasti ja lühikese sõrmlauaga lautotaoline keelpill
buzuki <buz´uki 16 s> (uuskr bouzouki < trg bozuk katkine) • aj, muus keskaegne Kreeka keelpill
dombra <d`ombra 1 s> (kasahhi домбыра) • muus kahe keelega, pirnja kõlakastiga keelpill kasahhidel ja usbekkidel (dumbrak)
forminks <forminks -i 2e s> (kr phorminx) • muus lüürataoline Vana-Kreeka keelpill
kitarr <kit|`arr -arri -`arri 22e s> (hisp guitarra < kr kithara kitara) • muus Euroopas XIII s-st tuntud keelpill, millel on hrl 8-kujuline kõlakast ja kromaatilise jaotusega sõrmlaud; mängitakse sõrmede v lipitsaga
kobsa <kobsa 16 s> , kobza <kobza 16 s> (rumeenia cobză) • muus Rumeenia päritoluga pirnikujuline keelpill (keeli 3–5), mida mängitakse lipitsa v hanesulega; tuntud ka Ukrainas, Moldovas jm
kontrabass <+ b`ass bassi b`assi 22e s> (it contrabasso) • muus suurim ja madalaima heliga keelpill
kordofon <kordofon -i 19 s> (< kr chordē pillikeel + phōnē hääl, heli) • muus keelpill
koto <koto 16 s> (jpn) • muus Jaapani keelpill
lauto <lauto 16 s> (sks Laute < hisp laúd < ar al-ʿūd puu, puupill, lauto) • muus munaja kõlakastiga vanaaegne idamaist päritolu keelpill
lüüra <lüüra 16 s> (kr lyra) muus
1. Vana-Kreeka kitarataoline keelpill
2. XV–XVII s tarvit olnud pirnikujuline vibupill
3. puhkpilliorkestris Vana-Kreeka lüüra kujuline metallplaatidega löökpill
mandoliin <mandol|`iin -iini -`iini 22e s> (it mandolino < mandoola) • muus nelja keelepaariga keelpill, mängitakse erilise lipitsaga, plektroniga
mandoola <mandoola 16 s> (it mandola < kr pandoura kolme keelega keelpill) • muus mandoliinisarnane, kuid sellest suurem ja oktavi võrra madalamalt häälestatav keelpill
monokord <monok|`ord -ordi -`ordi 22e s> , monohord <monoh|`ord -ordi -`ordi 22e s> (kr monochordos < mono- + kr chordē pilli keel) • muus antiikajast pärinev ühe keele ja liikuva roobiga keelpill
poogenpill <+ p`ill pilli p`illi 22e s> • muus vibupill, keelpill, millel heli tekitatakse poognaga. Vt ka tšello, vioola, kontrabass
psalmodikon <psalm´odikon -i 19 s> (< psalmoodia) • muus kirikulaulukannel; ühe keelega (harva 2–3 keelega) keelpill. Vt ka psalteerium
psalteerium <psalt`eerium -i 19~2e s> (ld psalterium < kr psaltērion), psalter <ps`alt|er -ri 2e s> • muus idamaist päritolu vanaaegne kandle tüüpi keelpill, mille lamedale kõlakastile olid pinguldatud eri pikkusega sool- v teraskeeled; heli tekitati kas sõrmede v lipitsaga. Vt ka psalmodikon
ravanastron <ravan`astron -i 2e s> (sanskr rāvaṇahasra) • muus India vana keelpill
rebekk <reb|`ekk -eki -`ekki 22e s> (pr rebec < ar rabāb) • muus keskaegne 1–3 keelega keelpill, viiuli eelkäija
sambuuk <samb|`uuk -uugi -`uuki 22e s> (ld sambuca < kr sambykē) aj
1. muus kolmnurkne keelpill Vana-Idamaa rahvastel
2. sõj kreeklastel ja roomlastel piiramistornilt linna müüridele heidetav sild
sanduur <sand|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uuskr santouri < trg santur < prs, ar sanṭūr, santūr < aramea p'santerīn < kr psaltērion psalteerium) • muus Kreeka keelpill, meenutab tsitrit
sarang <sar|`ang -angi -`angi 22e s> (sanskr) • muus India laia kaelaga keelpill
sitar <sitar -i 2e s> (urdu sitār) • muus 4–7 mängukeele ja mitme resonantskeelega pikakaelaline India keelpill, mida mängitakse plektroni e lipitsaga
tambur <t`ambur -i 2e s> , tambuur <tamb|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr tambour trumm < ar ṭanbūr, ṭunbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk)
1. tuulekoda, hoone v vaguni välis- ja siseukse vaheline ruum, mis takistab külma välisõhu tungimist siseruumi
2. arhit kupli all asetsev silindriline, harvem hulktahkne ehitiseosa, mille välisküljel on aknad, mõnikord tugipiilarid v voluudid
3. arhit kivisamba tüvese trummitaoline lüli
tambuura <tambuura 16 s> (hindi tampūra trumm < ar ṭanbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk) • muus nelja keelega ja pika kaelaga India burdoonpill
tsitter <ts`it|ter -ri 2e s> (sks Zither < kr kithara kitara) • muus paljude keeltega kandlesarnane sõrmlauaga keelpill
tšonguuri <tšonguuri 16 s> (gruusia) • muus gruusia rahvuslik keelpill
ukulele <ukulele 16 s> (havai ‘ukulele) • muus Portugali päritolu väike kitarrikujuline keelpill (4 keelt), levinud Hawaii saartel, kasut pms laulu saateinstrumendina
vina <vina 17 s> (sanskr, hindi vīṇā) • muus India poolsaarel levinud bambusetüvest ja kahest kõrvitsakoorest valmistatud keelpill