[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

bandžo <bandžo 16 s> (ingl banjo < bandore < kr pandoura, teatud keelpill) • muus lipitsaga mängitav pika sõrmlaua ja väikese ümmarguse kõlakastiga keelpill

banduura <banduura 16 s> (ukr бандура < kr pandoura, kolme keelega keelpill) • muus lautost kujunenud, suure ovaalse kõlakasti ja lühikese sõrmlauaga keelpill, mängitakse sõrmede või lipitsaga

biva <biva 17 s> , biwa [biwa] (jpn) • muus sõrmedega mängitav pirnikujulise kõlakasti ja lühikese sõrmlauaga lautotaoline keelpill

buzuki <buz´uki 16 s> (uuskr bouzouki < trg bozuk katkine) • aj, muus keskaegne Kreeka keelpill

dombra <d`ombra 1 s> (kasahhi домбыра) • muus kahe keelega, pirnja kõlakastiga keelpill kasahhidel ja usbekkidel (dumbrak)

forminks <forminks -i 2e s> (kr phorminx) • muus lüürataoline Vana-Kreeka keelpill

kitara <kit´ara 17~16 s> (kr kithara) • muus Vana-Kreeka puust kõlakastiga keelpill. Vt ka tsitter

kitarr <kit|`arr -arri -`arri 22e s> (hisp guitarra < kr kithara kitara) • muus Euroopas XIII s-st tuntud keelpill, millel on hrl 8-kujuline kõlakast ja kromaatilise jaotusega sõrmlaud; mängitakse sõrmede v lipitsaga

kobsa <kobsa 16 s> , kobza <kobza 16 s> (rumeenia cobză) • muus Rumeenia päritoluga pirnikujuline keelpill (keeli 3–5), mida mängitakse lipitsa v hanesulega; tuntud ka Ukrainas, Moldovas jm

kontrabass <+ b`ass bassi b`assi 22e s> (it contrabasso) • muus suurim ja madalaima heliga keelpill

kordofon <kordofon -i 19 s> (< kr chordē pillikeel + phōnē hääl, heli) • muus keelpill

koto <koto 16 s> (jpn) • muus Jaapani keelpill

lauto <lauto 16 s> (sks Laute < hisp laúd < ar al-ʿūd puu, puupill, lauto) • muus munaja kõlakastiga vanaaegne idamaist päritolu keelpill

lüüra <lüüra 16 s> (kr lyra) muus
1. Vana-Kreeka kitarataoline keelpill
2. XV–XVII s tarvit olnud pirnikujuline vibupill
3. puhkpilliorkestris Vana-Kreeka lüüra kujuline metallplaatidega löökpill

mandoliin <mandol|`iin -iini -`iini 22e s> (it mandolino < mandoola) • muus nelja keelepaariga keelpill, mängitakse erilise lipitsaga, plektroniga

mandoola <mandoola 16 s> (it mandola < kr pandoura kolme keelega keelpill) • muus mandoliinisarnane, kuid sellest suurem ja oktavi võrra madalamalt häälestatav keelpill

monokord <monok|`ord -ordi -`ordi 22e s> , monohord <monoh|`ord -ordi -`ordi 22e s> (kr monochordos < mono- + kr chordē pilli keel) • muus antiikajast pärinev ühe keele ja liikuva roobiga keelpill

poogenpill <+ p`ill pilli p`illi 22e s> • muus vibupill, keelpill, millel heli tekitatakse poognaga. Vt ka tšello, vioola, kontrabass

psalmodikon <psalm´odikon -i 19 s> (< psalmoodia) • muus kirikulaulukannel; ühe keelega (harva 2–3 keelega) keelpill. Vt ka psalteerium

psalteerium <psalt`eerium -i 19~2e s> (ld psalterium < kr psaltērion), psalter <ps`alt|er -ri 2e s> • muus idamaist päritolu vanaaegne kandle tüüpi keelpill, mille lamedale kõlakastile olid pinguldatud eri pikkusega sool- v teraskeeled; heli tekitati kas sõrmede v lipitsaga. Vt ka psalmodikon

ravanastron <ravan`astron -i 2e s> (sanskr rāvaṇahasra) • muus India vana keelpill

rebekk <reb|`ekk -eki -`ekki 22e s> (pr rebec < ar rabāb) • muus keskaegne 1–3 keelega keelpill, viiuli eelkäija

sambuuk <samb|`uuk -uugi -`uuki 22e s> (ld sambuca < kr sambykē) aj
1. muus kolmnurkne keelpill Vana-Idamaa rahvastel
2. sõj kreeklastel ja roomlastel piiramistornilt linna müüridele heidetav sild

sanduur <sand|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uuskr santouri < trg santur < prs, ar sanṭūr, santūr < aramea p'santerīn < kr psaltērion psalteerium) • muus Kreeka keelpill, meenutab tsitrit

sarang <sar|`ang -angi -`angi 22e s> (sanskr) • muus India laia kaelaga keelpill

sitar <sitar -i 2e s> (urdu sitār) • muus 4–7 mängukeele ja mitme resonantskeelega pikakaelaline India keelpill, mida mängitakse plektroni e lipitsaga

tambur <t`ambur -i 2e s> , tambuur <tamb|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr tambour trumm < ar ṭanbūr, ṭunbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk)
1. tuulekoda, hoone v vaguni välis- ja siseukse vaheline ruum, mis takistab külma välisõhu tungimist siseruumi
2. arhit kupli all asetsev silindriline, harvem hulktahkne ehitiseosa, mille välisküljel on aknad, mõnikord tugipiilarid v voluudid
3. arhit kivisamba tüvese trummitaoline lüli

tambuura <tambuura 16 s> (hindi tampūra trumm < ar ṭanbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk) • muus nelja keelega ja pika kaelaga India burdoonpill

tsitter <ts`it|ter -ri 2e s> (sks Zither < kr kithara kitara) • muus paljude keeltega kandlesarnane sõrmlauaga keelpill

tšonguuri <tšonguuri 16 s> (gruusia) • muus gruusia rahvuslik keelpill

ukulele <ukulele 16 s> (havai ‘ukulele) • muus Portugali päritolu väike kitarrikujuline keelpill (4 keelt), levinud Hawaii saartel, kasut pms laulu saateinstrumendina

vina <vina 17 s> (sanskr, hindi vīṇā) • muus India poolsaarel levinud bambusetüvest ja kahest kõrvitsakoorest valmistatud keelpill


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur