[VSL] Võõrsõnade leksikon

adstraat <adstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ad- + ld sternere, perf partits stratus laotama) • lgv kontakteeruvate naaberkeelte vastastikune mõju; adstraatkeel. Vt ka substraat, superstraat
adstraatkeel • lgv teatud piirkonna keelega kõrvuti kasutatav ja seda mõjutav naaberkeel

afaasia <af`aasia 1 s> (kr aphasia keeletus, sõnatus) • med kõnehalvatus, ajukahjustusest põhjustatud täielik v osaline võimetus väljendada end kõnes ja kirjas v kõnest ja kirjast aru saada

afaatne <af`aat|ne -se 2 adj> (< kr aphasia keeletus, sõnatus) • med kõnevõimetu

aglossia <+ gl`ossia 1 s> (< a- + kr glōssa keel) • med keeletus, keele puudumine

alveolaar <alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • lgv somphäälik, konsonant, mille hääldamisel läheneb keeletipp ülemistele hambasompudele

apeks <apeks -i 2e s> (ld apex tipp) • astr punkt taevalaotuses, mille suunas liigub Maa v Päike; anat (keele)tipp

apikaal <apik|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld apex tipp) • lgv keeletipu kaasabil moodustatav kaashäälik (nt paljude keelte d, t, n, r, l)

balalaika <balal´aika 16 s> (vn балалайка) • muus kolmnurkse kõlakasti, pika sõrmlaua ja kolme keelega vene rahvapill

banduura <banduura 16 s> (ukr бандура < kr pandoura, kolme keelega keelpill) • muus lautost kujunenud, suure ovaalse kõlakasti ja lühikese sõrmlauaga keelpill, mängitakse sõrmede või lipitsaga

dentaal <dent|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld dentalis hamba- < dens hammas) • lgv hammashäälik, kujundatakse keeletipu ja hammaste koostööl, nt d, n, t

dombra <d`ombra 1 s> (kasahhi домбыра) • muus kahe keelega, pirnja kõlakastiga keelpill kasahhidel ja usbekkidel (dumbrak)

domra <domra 16 s> (turgi k-d, vrd dombra) • muus 3–4 keelega, lipitsaga mängitav vene rahvapill, kujult mandoliinitaoline

eksonüüm <ekson|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ekso- + -onüüm) • lgv väljaspool meie keeleala seisvate objektide päris meiekeelsed, ajalooliselt kujunenud nimed (nt Siber, Saksamaa, Peeter Esimene). Vastand endonüüm

endonüüm <endon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< endo- + -onüüm) • lgv väljaspool meie keeleala seisvate objektide nimi asukohamaa keeles (nt Gauja, Sverige, Kurzeme). Vastand eksonüüm

filosoofiline <filosoofili|ne -se -st 12 adj> • filosoofiasse kuuluv, filosoofial põhinev; maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldav; filosoofile omane, sügavamõtteline, elutark

glossodüünia <glossod`üünia 1 s> (< kr glōssa keel + odynē valu) • med keelevalu, närvilised valud keeles

glotogoonia <+ g`oonia 1 s> (< kr glōssa, glōtta keel + -goonia) • lgv van keeleteke; keele tekkimine ja arenemine

hiromant <hirom|`ant -andi -`anti 22e s> (kr cheiromantis < cheir käsi + mantis ennustaja) • käetark, hiromantiaga tegeleja

kreool <kre|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr créole < hisp criollo) • Ladina-Ameerikasse sisserännanud eurooplaste, eriti Hispaania, Portugali v Prantsuse kolonisaatorite järeltulija, kuulub eesõigustatud klassi
kreoolkeel • lgv keelekontaktide tulemusena (eriti asumaades emamaa keele baasil) tekkinud segakeel, mis omandatakse esimese keelena. Vt ka pidžin

mandoola <mandoola 16 s> (it mandola < kr pandoura kolme keelega keelpill) • muus mandoliinisarnane, kuid sellest suurem ja oktavi võrra madalamalt häälestatav keelpill

narkootikum <narkootikum -i 19 s> (sks Narkotikum < narkootiline) • farm uimasti, meelemürk, aine, mida kasut ilma meditsiinilise näidustuseta selle kesknärvisüsteemile toimiva mõju tõttu

polükord <polük|`ord -ordi -`ordi 22e s> (< kr polychordos paljukeelne < polü- + chordē pilli keel) muus
1. akord, mis koosneb kahest või rohkemast akordist
2. keskaegne mitme keelega pill, klaveri eelkäija
3. XIX s mitmehäälseks mänguks kasutatud 10-keelne viiul
4. elektrooniline seade meloodiale instrumentaalsaate loomiseks

psalmodikon <psalm´odikon -i 19 s> (< psalmoodia) • muus kirikulaulukannel; ühe keelega (harva 2–3 keelega) keelpill. Vt ka psalteerium

rebekk <reb|`ekk -eki -`ekki 22e s> (pr rebec < ar rabāb) • muus keskaegne 1–3 keelega keelpill, viiuli eelkäija

rotatsism <rotats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr rhō täht, ld r)
1. lgv kaashääliku (s, z, l, n, j, muutumine keeleajaloolises arenemises r-iks (nt ladina amase › amare, inglise was ~ were)
2. med kõnepuue, r-hääliku väärhääldus (nt keeletipu r-hääliku asemel kurgunibu põriseva hääliku hääldamine)

sümplektikum <sümpl´ektikum -i 19 s> (< kr symplektikos põimiv < süm- + plekō põimin) • zool sideluu, luukalade keelekaare osa

tambuura <tambuura 16 s> (hindi tampūra trumm < ar ṭanbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk) • muus nelja keelega ja pika kaelaga India burdoonpill

tankett <tank|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl tankette < tank tank) • sõj, aj enne II maailmasõda kasut olnud kuulipilduja(te)ga kergetank