[VSL] Võõrsõnade leksikon

alitur vitium vivitque tegendo [alitur vitsium viv·itkve teg·endo] (ld) • varjamine toidab ja soodustab pahet (Vergilius)

anadiploos <anadipl|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anadiplōsis kordamine) • kirj lause v värsi algamine sõnadega, millega lõpeb eelmine

annominatsioon <annominatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld annominatio paronomaasia) • kirj sama sõnatüve tunderõhuline kordamine lauses v värssides

antoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr anthologia lillede korjamine v kogum) • kirj ilukirjandusteoste, eelkõige luuletuste valimik. Vt ka florileegium

assignatsioon <assignatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld assignatio kätteandmine v -jagamine)
1. maj maksekäsund, vt ka assigneerima
2. aj Venemaal a-tel 1769–1849 käibel olnud paberraha

augmentatiiv <augmentat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld augmentum kasvamine < augere suurendama) • lgv suurendusvorm v -sõna, nt majamürakas, uhiuus. Vastand deminutiiv

augmentatsioon <augmentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld augmentatio < ld augmentum kasvamine < augere suurendama) • suurendus, rohkendus; muus noodi vältuse pikendus, ka heliteose teema või motiivi kordumine pikemates helivältustes, vastand diminutsioon

bhakti <bhakti 16 s> (sanskr pühendumine, jagamine) relig
1. hinduismis ja sikhide õpetuses üks isiksuse vabanemise ja jumalaga ühinemise teedest, asetab pearõhu armastusele isikulise jumala (hrl Višnu, Šiva v Devi) vastu
2. vool India kirjanduses ja religioonis, tekkis IV–V s, pms XII s-st arenes rahvaliikumiseks, mis eitas kastikorda ja võrdsusetust

capitis deminutio [kapitis deminuutsio] (ld caput, gen capitis pea + deminutio vähendamine) • jur, aj Rooma õiguses vabaduse v õiguste piiramine v kaotamine

defloratsioon <defloratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld defloratio lillede korjamine < de- + flos lill, õis) • med neitsinahapurustus (hrl esimesel suguühtel), neitsilikkusekaotus

dekvalifikatsioon <+ kvalifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + kvalifikatsioon) • kvalifikatsiooni, kutseoskuse v vilumuse kaotamine

denatsionalisatsioon <+ natsionalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr dénationalisation < de- + natsionaliseerima), denatsionaliseerimine <+ natsionalis`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. rahvusliku omapära (keele, kultuuri jm) kaotamine
2. maj taaserastamine, riigistatud vara tagastamine endisele omanikule

detsentralisatsioon <+ tsentralisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + tsentralisatsioon) • tsentralisatsiooni kaotamine v nõrgendamine, otsustamisvõimu hajutamine; pol kohalikele võimuorganitele laialdasemate õiguste andmine

diloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr dilogia kordamine)
1. aj, teater Vana-Kreeka teatris kahevaatuseline draama
2. kirj kaksikteos, kaks kirjandusteost (draamat, romaani), mis moodustavad (ühiste tegelaste, ühise teema jne poolest) ühe terviku

dismembratsioon <dismembratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld dismembratio < dis- + ld membrum liige) • osadeks jagamine, jaotamine (nt maade jagamine)

dispensatsioon <dispensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dispensatio jagamine, juhtimine)
1. jur seaduse v kohustuse täitmisest vabastamine
2. farm ravimi valmistamine ja väljaandmine apteegist

distaalne <dist`aal|ne -se 2 adj> (uusld distalis < ld distare eraldi seisma) • anat kaugmine, keha keskpunktist kaugeimal asetsev. Vastand proksimaalne

distraktsioon <distraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld distractio jagamine, lahutamine) • psühh hajameelsus, keskendumishäire; med lahkutõmbamine, venitus (luumurdude ravimisel)

distributsioon <distributsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld distributio jagamine, jaotamine)
1. jaotamine, jaotus; väljajagamine; levitamine; turustus
2. lgv jaotumus, lingvistilise elemendi (hääliku, foneemi, morfi, morfeemi, sõna) esinemistingimused teiste elementide (ümbruse e konteksti) suhtes
3. biol levik, liigi territoriaalne paiknemus

ditograafia <+ gr`aafia 1 s> (< dito + -graafia) • lgv mõne tähe, silbi v sõna ekslik kordamine tekstis

diviis <div|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr division < ld divisio jagamine) • sõj administratiivselt iseseisvalt toimiv taktikaline väekoondis, mis koosneb jätkusuutlikuks lahingutegevuseks vajalikest väe- ja relvaliikidest; suurem kui rügement ja brigaad ning väiksem kui korpus; merejõududes ühte klassi kuuluvate sõjalaevade koondis

divisioon <divisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld divisio) • jagamine

divisjon <divisjon -i 19 s> (pr division < ld divisio jagamine)
1. sõj allüksus suurtüki-, soomusväe- v ratsaväes jt relvaliikides (suurtükiväedivisjon koosneb mõnest patareist, ratsaväedivisjon mõnest eskadronist jne)
2. mer, sõj sõjalaevadest koosnev laevastikukoondis
3. maj allüksus, osakond

ehhokineesia <+ kin`eesia 1 s> (< kr ēchō kaja + kinēsis liigutus) • med teise inimese liigutuste tahtmatu kordamine

ehholaalia <ehhol`aalia 1 s> (< kr ēchō kaja + lalia lobisemine, kõne) • med kajakõne, teise isiku sõnade mõttetu kordamine (mõnede vaimuhaiguste puhul)

eksponentsiaalne <eksponentsi`aal|ne -se 2 adj> (< eksponent) • üha kiirenevas tempos (kasvamine v kahanemine)

epaanodos <epaanodos -e 11 s> (< kr epanodos tagasipöördumine) • kirj lausekujund, lause v lauseosa tunderõhuline kordamine vastupidises järjekorras

epanalepsis <epanal´epsis -e 9 s> (kr epanalēpsis uuesti algamine) • kirj lause algusosa tunderõhuline kordus sama v järgmise lause lõpus

epitaksia <epit`aksia 1 s> (< epi- + kr taxis asend, kord) • tehn monokristalli orienteeritud kasvamine teise kristalli pinnal; kasut mikroelektroonikas, pooljuhttehnikas (õhukeste pooljuhikihtide kasvatamiseks) jm

epitseuksis <epits´euksis -e 9 s> (< kr epizeuxis ühendamine, kordamine) • kirj sõna v sõnaühendi tunderõhuline kõrvutine kordamine lauses v värsis, nt helise, helise, ilma!

etnofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + futurism) • tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist (nt Uurali rahvaste püsimise tagamine nende keelte arendamise kaudu)

filtratsioon <filtratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl filtration < filtreerima) • filtreerimine, kurnamine; filtreerumine, imbumine, vee aeglane liikumine läbi poorse keskkonna
filtratsioonimoodul • geol veejuhtivus, pinnase või kivimi veeläbilaskvust iseloomustav suurus

-foor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr phoros kandev) • -kandja, kandev; kirj -kanne, -kordamine, -kordumine

glossolaalia <glossol`aalia 1 s> (< kr glōssa keel + lalia lobisemine, kõne) • med mõttetute sõnade karjumine, sisutu häälitsus usulises ekstaasis v vaimuhaigusest johtuvas hämarolekus; folkl rahvaluules (lausumistes, lastelauludes jne): tundetoonilised sisutud häälikväljendid

hüpertrihhoos <+ trihh|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< hüper- + kr trichōsis karvakasv, karvasus) • med liigkarvasus, karvade kasvamine kehaosadel, kus neid inimesel (arvestades ka sugu ja iga) normaalselt ei ole. Vt ka hirsutism

integratsioon <integratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld integratio taastamine < integrare taastama, uuendama, terveks tegema < integer terve)
1. osade ühendamine v ühinemine tervikuks; ühtlustamine, ühtlustumine; lõimimine
2. maj majanduslike sidemete loomine ja kaubandusbarjääride kaotamine eesmärgiga suurendada rahvusvahelist kaubavahetust, vt ka horisontaalintegratsioon, vertikaalintegratsioon
3. sotsiol sotsiaalne protsess, milles ühiskonna elementidest kujuneb seoste ja suhete tihenemise ning korrastumise kaudu terviklik sotsiaalne süsteem
4. psühh indiviidi psüühilise terviku kujunemine; üksikisiku vastuoludeta lülitumine keskkonda

intussustseptsioon <intussustseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld intus sisse + susceptio vastuvõtmine)
1. bot vaheleladestumine, rakukestade kasvamine sel teel, et uued osakesed ladestuvad vanemate osade vahele
2. med → invaginatsioon

irradiatsioon <irradiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld irradiatio kiirgamine < ld irradiare kiirgama)
1. füsiol erutuse v pidurduse levimine kesknärvisüsteemis tekkekohast (koldest) kaugemale
2. med valu kiirgumine haiguskoldest keha teistesse osadesse (nt rinnavoolmete puhul valu vasakus käes)
3. füüs nähtus, et heledad esemed tumedal taustal näivad suuremaina kui sama suured tumedad esemed heledal taustal

isorütmia <+ r`ütmia 1 s> (< iso- + kr rhythmos korrapärane liikumine) • muus keskaegsetele motettidele omane sama rütmivormeli pidev kordamine, sõltumata meloodia ja teksti muutmisest

iteratsioon <iteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld iteratio kordamine)
1. jur kuriteo kordamine
2. farm retsepti uuendamine, kordamine
3. mat → iteratsioonimeetod

kamuflaaž <kamufl|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr camouflage) • sõj maskeering, kaitsevärvuse abil varjamine

katafaasia <kataf`aasia 1 s> (< kata- + kr phasis väide < phēmi ütlen) • med kõnehäire, vastuse mitmekordne kordamine

kommunikatsioon <kommunikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld communicatio jagamine, ühiseks tegemine)
1. informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine, suhtlus
2. ühendustee
3. mingi ühendustorustik v -kaabel

kompensatsioon <kompensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld compensatio)
1. tasakaalustus, tasandus; hüvitus, hüvitis; korvamine
2. med nõrga v ülekoormatud elundi talitluse reguleerimine organismisiseste kohastumuslike muutuste varal (vt ka dekompensatsioon)
3. psühh kahjustunud, alaarenenud v ülekoormatud psüühilise protsessi talitluse tagamine organismi varuvõimaluste abil; ka puuduliku v puuduva isiksuseomaduse korvamine kas mõne olemasoleva omaduse erilise arendamise ja esiletõstmisega v puuduva omaduse väärtuse kahandamisega
kompensatsioonimeetod • mõõtemeetod, mille puhul mõõdetav suurus tasakaalustatakse samaliigilise tuntud suurusega
kompensatsioonitehing • maj rahvusvahelistes majandussuhetes kahepoolse kaubavahetuse vorm, mille puhul kindla väärtusega kaubakogused vahetatakse teiste sama väärtusega kaupade v teenuste vastu, osa kauba eest võidakse maksta rahas

kontributsioon <kontributsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Kontribution < ld contributio jagamine, panus) • sõja kaotanud riigi maks võitjale

margariin <margar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr margarine < kr margaron pärl) • kok looduslikest ja hüdrogeenitud rasvadest valmistatud toiduaine

mišna <mišna 16 s> (hbr kordamine, õppimine) • relig talmudi vanem osa (koostamine viidi lõpule II s), sisaldab pms vana testamendi seadusandluse kommentaare ja edasiarendusi

onomatolaalia <onomatol`aalia 1 s> (< kr onoma, gen onomatos nimi + lalia lobisemine; jutt) • med haiguslik sõnade kordamine

parasomnia <+ s`omnia 1 s> (< para- + ld somnus uni) • med unega kaasnevad erihäired, nt uneskõndimine, öine voodi märgamine v hirmusööst

perkolatsioon <perkolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld percolatio) • keem, farm läbinõristamine, kurnamine

plagiotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr plagios kaldu olev + tropism) • bot taime kasvamine mõjuri suhtes nurga all

polükraatia <+ kr`aatia 1 s> (< polü- + -kraatia) • pol riigi v riigivõimu jagamine mitme võimukandja vahel

prestatsioon <prestatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld praestatio tagamine, maksmine) • kordasaatmine, sooritus, saavutus

prolongatsioon <prolongatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld prolongare pikendama) • ajapikendus, eriti makse vm kohustuse tähtaja pikendus; med pikenemine, nt elundi venimine v pikemaks kasvamine, haigusnähtude pikenemine; muus jätkamine, pide

QA {lüh ingl sõnadest quality assurance} • maj kvaliteedi tagamine

radiatsioon <radiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld radiatio kiirgamine) • füüs kiirgus; biol harunemine, lahknemine

reduplikatsioon <reduplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reduplicatio kahekordistamine, kordamine)
1. kahekordistumine
2. lgv sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina; esineb täielik (nt eesti keeles läkiläki) v osaline reduplikatsioon (nt ladina keeles cucurri, kreeka keeles leloipa)
3. biol kromosoomide arvu kahekordistumine

rekapitulatsioon <rekapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld recapitulatio < capitulum peake; peatükk)
1. lühike kokkuvõte, kokkuvõtlik kordamine
2. biol eellaste tunnuste kordumine organismi arenemise lootejärgus
3. psühh biogeneetilisele reeglile rajatud meelevaldne analoogia lapse arengu ja inimsoo arengu vahel

repetitio est mater studiorum [repetiitsio est maater studioorum] (ld) • kordamine on õppimise (st tarkuse) ema

repetitsioon <repetitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld repetitio)
1. läbivõetu kordamine, selgeks harjutamine; õppetöös järeleaitamine
2. näidendi, kontserdi, filmistseeni jne proov
3. muus klaveri haamermehhanismi mängutundlikkus sama heli kiirel kordamisel

repliik <repl|`iik -iigi -`iiki 22e s> (pr réplique < ld replicare lahti rullima, kordama, vastama)
1. lühike (tabav) vastuväide v vastus
2. kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v märkus (kongressil, istungil, koosolekul)
3. jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele
4. kirj vastus dialoogis, laiemas tähenduses igasugune dialoogi fraas (1)
5. muus muusikalise fraasi kordamine teise hääle v teise tonaalsusega
6. kunst kunstniku omakäeline kordus oma tööst, vt ka koopia

replikatsioon <replikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl replication kopeerimine < ld replicatio kordamine, vastamine) • biol kahendumine, DNA-molekulide lõhenemine kaheks poolmikuks ja nende isetaastumine kummalegi uue poolmiku juurdeehitamise teel

repriis <repr|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr reprise kordamine)
1. muus heliteose ulatuslikuma iseseisva osa kordus; sonaadivormi kolmas osa, kus korratakse esimest osa teatud muudatustega
2. sport vehklemises korduv löök; hobuse endise liikumisviisi taastamine pärast tõkke ületamist

reservatio mentalis [reservaatsio mentaalis] (ld) • (lubaduse v kokkuleppe puhul) mingi tähtsa asjaolu v mõtte varjamine

retsidiiv <retsid|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld recidivus tagasipöörduv) • jur korduv kuritegu, sama laadi kuriteo kordamine pärast karistuse kandmist; med haiguse taaspuhkemine pärast näilist paranemist

rütm <r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (kr rhythmos korrapärane liikumine, kord, mõõt) • igasugune korrapärane vaheldumine v kordamine; muus kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus; kirj kõneüksuste (nt rõhuliste ja rõhutute silpide) vaheldumine; luuletuse, kõne jms rütmi laad
rütmifiguur • muus tänapäeva noodikirjas kasutatav noodivältuste rühm, milles tavajaotuse kõrval kasut kokkuleppelise tähistusega suvajaotusi

sekvents <sekv|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld sequentia järgnev, järgnevus)
1. relig katoliku suuremate pühade missa tekstis esinev hümn; keskaegses kirikumuusikas ühehäälne kirikulaul, mille tekst mahutati sõna „halleluuja“ viimase silbi melismi (2)
2. muus meloodia või kooskõlajärgnevuse kordamine järjest kõrgemalt v madalamalt astmelt
3. filmi ülesehitus- v väljendusüksus

stereotüüpia <+ t`üüpia 1 s>
1. trük stereotüübi (1) valmistamise protsess
2. med teatav vaimuhäire: jätkuv sama kõne, asendi v liigutuste seeria kordamine

tautoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr tautologia < tauto- sama- + legō ütlen)
1. kirj tähendusliiasus, samasõnasus, sama v lähedase tähendusega sõnade ning väljendite tarbetu kordamine; stiilivõttena pleonasmi alaliik
2. loog loogikaviga, mis seisneb väite tõestamises v mõiste defineerimises sellesama väite v mõiste varal, vt ka idem per idem

triaaž <tri|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr triage < trier sorteerima, jaotama) • med haigete sortimine, jaotamine, patsientide jagamine rühmadesse ravi kiireloomulisuse alusel

tripartitsioon <tripartitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld tripartitio < tri- + partire jagama < pars osa) • kolmestamine, kolmeks jagamine

trisectio anguli [tris·ektsio anguli] (ld nurga kolmeks jagamine) • mat Vana-Kreekast pärit ülesanne jagada vabalt antud nurk sirkli ja joonlaua abil kolmeks võrdseks osaks

tsütokinees <+ kin|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< tsüto- + kr kinēsis liikumine) • biol rakkude paljunemine, kasvamine ja diferentseerumine

vegetatsioon <vegetatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld vegetatio elustamine < vegetare elustama, kasvama) bot
1. taimede kasvamine ja arenemine
2. taimkate
vegetatsioonimeetod • taimede kasvu, arengu ja ainevahetuse uurimise viis, mille rakendamisel kasvat taimi kunstlikes, kontrollitavates oludes (kasvuhoones, vesikultuuris jne)
vegetatsiooniperiood • taimekasvuperiood, aeg, mille jooksul taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad