[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit

abnormne <+ n`orm|ne -se 2 adj> (ld abnormis reeglist kõrvale kalduv, tavatu < ab- + norm) • ebanormaalne, loomuvastane, normist kõrvalekalduv

adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma

aparté [apart·e] (pr < it), a parte [ap·arte] (it kõrvale) • teater näitleja omaette öeldud repliik, mida peaks kuulma üksnes publik, aga mitte teised lavategelased

apoteem <apot|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr apotithēmi panen kõrvale) • mat korrapärase hulknurga keskpunktist küljeni tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus; korrapärase püramiidi tipust põhjaservani tõmmatud ristlõik, ka selle lõigu pikkus

constructio ad sensum [konstr·uktsio ad sensum] (ld mõtte järgi ühendamine) • lgv lause moodustamine mõtte järgi, grammatikareeglitest kõrvale kaldudes

deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon

dedutseerima <deduts|`eerima -eerib 28 v> (ld deducere kõrvale v ära juhtima v viima) • loog (üldistest) eeldustest loogilisi järeldusi tegema, deduktsiooni teel tõestama. Vt ka indutseerima

deflektor <defl`ektor -i 2e s> (pr déflecteur < ld deflectere kõrvale kallutama) tehn
1. riist magnetkompassi deviatsiooni mõõtmiseks ja kõrvaldamiseks
2. seadis gaasi, vedeliku, puisteaine v elektronide voo, helilainete vm liikumissuuna muutmiseks
3. korstna otsas olev plekkseadis tõmbe soodustamiseks

deklineerima <deklin|`eerima -eerib 28 v> (ld declinare kõrvale pöörama) • lgv käänama, sõna käändeti muutma

deponeerima <depon|`eerima -eerib 28 v> (< ld deponere ära v kõrvale panema) • raha, väärtpabereid, käsikirju, kunstiteoseid vm kasutamiseks v kindlas kohas säilitamiseks hoiule andma, hoiustama, talletama; pol ratifitseerimiskirju teatud riigile v rahvusvahelisele organile hoiule andma

depositoorium <deposit`oorium -i 19~2e s> (keskld depositorium hoidla < ld deponere kõrvale panema) • maj asutus raha, väärisesemete ja väärtpaberite hoiustamiseks

depositsioon <depositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld depositio < deponere kõrvale panema) • maj deponeerimine, hoiustamine, talletamine

derivaat <deriv|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits derivatus kõrvale juhitud)
1. lgv tuletis
2. keem ühend, mis saadakse teisest ühendist mõne aatomi v aatomirühma asendamisel teise aatomi v aatomirühmaga
3. zool tekis, mingist koest v elundist tekkinud uusmoodustis

derivatiiv <derivat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld derivare kõrvale juhtima) • maj tuletisväärtpaber, lepingu sõlmimist tõendav dokument. Vt ka optsioon (2), futuurleping

derivatiivne <derivat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld derivare kõrvale juhtima) • ka lgv tuletuslik, tuletatav

deriveerima <deriv|`eerima -eerib 28 v> (ld derivare kõrvale juhtima) • tuletama

deserteerima <desert|`eerima -eerib 28 v> (pr déserter) • sõj väeosast omavoliliselt lahkuma, väeteenistusest kõrvale hoiduma

desorienteerima <+ orient|`eerima -eerib 28 v> (pr désorienter) • eksitama, õigelt orientatsioonilt kõrvale juhtima, eksiteele viima

deviant <devi|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld devius kõrvaline, ekslik, deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee) • med hälvik

deviatsioon <deviatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deviatio kõrvalekalle < ld deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee)
1. med hälve; nihe
2. kompassinõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v lennuki terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul
3. kõrvalekaldumine õigest suunast (nt laeva, lennuki deviatsioon)
4. stat statistilise rea andmete erinevus andmete aritmeetilisest keskmisest

devieerima <devi|`eerima -eerib 28 v> (ld deviare < de- + via tee) • hälbima, õigelt teelt v suunalt kõrvale kalduma

dissident <dissid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits dissidens mittenõustuv, teisiti mõtlev)
1. aj muu-usuline, lahkusuline, isik, kes kaldub valitseva kiriku dogmadest kõrvale
2. teisitimõtleja, kehtiva võimu eitaja ja selle vastu võitleja

diversioon <diversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Diversion < ld diversus vastupidine, vaenulik < divertere kõrvale pöörama, lahku minema) • sõj üksikisiku v grupi kahjustav tegu vastase tagalas; pol (riiki) kahjustav salajane tegu

divertiikul <divert`iikul -i 2e s> (< keskld diverticulum kõrvaltee, kaudne tee < ld divertere lahknema, kõrvale pöörama) • anat sopis, sopistis, söögitoru, soole, kusepõie vm seina sopitaoline laiend

ektroopium <ektr`oopium -i 19~2e s> (kr ektropion < ektrepō pööran kõrvale) • med, vet silmalau väljapööre. Vastand entroopium

epikureism <epikure|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Epikuros) • fil Vana-Kreeka materialistliku filosoofi Epikurose (341–270 eKr) õpetus, mille aluseks on atomism ning veendumus, et aatomid võivad „kõrvale kalduda“, st et maailmas on ka juhuslikke sündmusi; filosoofia peaeesmärk on Epikurose arvates anda meelerahu: õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus

eskamoteerima <eskamot|`eerima -eerib 28 v> (pr escamoter) • hrv mustkunsti abil osavalt asju kaduda laskma, salaja kõrvale toimetama

geotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< geo- + tropism) • bot raskusjõust põhjustatav taimede kasvuliikumine, nt kasvavad juured allapoole (positiivne geotropism), taimevars ülespoole (negatiivne geotropism), idulehed kõrvale (transversaalne geotropism)

heliotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< helio- + tsentriline) • astr Päikest keskusena (tsentrumina) käsitlev
heliotsentriline maailmasüsteemM. Koperniku (1473–1543) õpetus, mille kohaselt Päike asetseb planeetide süsteemi keskuses; tõrjus kõrvale geotsentrilise maailmasüsteemi, mis väitis, et universumi keskus on Maa

imago pietatis [imaago pietaatis] (ld) • kunst kannatav Kristus, harduspilt, mis kujutab elusat Kristust haavade ja kõrvale pööratud näoga (ka okaskrooniga), oli eriti levinud Saksa kunstis XIV–XVI s plastilise harduspildina

kakofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kako- + kr phōnē heli, hääl) • ka muus ebakõla, kõrvale ebameeldiv kõla. Vastand eufoonia

laveerima <lav|`eerima -eerib 28 v> (holl laveren) • siksakitades liikuma; piltl põiklema, otsesest vastutusest kõrvale hoiduma

marketrii <marketr`ii 26 s> (pr marqueterie) • kunst panustehnika, mööbli pinna ilustamine ornamentidena üksteise kõrvale asetatud värvilistest puu-, pärlmutri- vm tükikestest, mis kinnitatakse metallraamistuse abil; selline mööbliornament. Vt ka inkrustatsioon, intarsia

mutant <mut|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits mutans, gen mutantis muutev) • biol tüvivormist ootamatult kõrvale kalduv indiviid, mutatsiooni(de)ga isend
mutanttoittoiduained, mis sisaldavad geneetiliselt manipuleeritud koostisaineid

ontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr prees partits on, gen ontos olev, olend + -loogia) • fil olemisõpetus, olemise filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetuse analüüsi; hõlmab mitut koolkonda ja suunda antiikajast tänapäevani

paragoniit <paragon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr prees partits paragōn kõrvale juhtiv, eksitav) • miner vilgukivide hulka kuuluv hele mineraal, välimuselt ja koostiselt lähedane muskoviidile

praktitsism <praktits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Praktizismus)
1. praktilisus, teadmiste v oskuste tegelik rakendamine, asjalikkus
2. kitsas ning ühekülgne piirdumine praktikaga, jättes kõrvale teooria arendamise v isegi eitades selle vajalikkust

punktmaneer <+ man|`eer -eeri -`eeri 22e s> (sks Punktiermanier < punkteerima + maneer) • kunst graafikatehnika, mille puhul kujutise moodustavad üksteise kõrvale klišeeplaadile löödud punktid; tuli kasutusele koos vaselõikega XVI s alguses Itaalias

puäntillism <puäntill|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr pointillisme < pointiller täpitama < point täpp, punkt), divisionism <division|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr divisionnisme < ld divisio jaotamine) • kunst neoimpressionistide maalitehnikas värvide paigutamine lõuendil üksteise kõrvale, neid enne paletil segamata

rikošettima <rikoš|`ettima -etib 28 v> • rikošetina tagasi v kõrvale põrkama

salto <salto 16 s> (it < ld saltus hüpe) • sport akrobaatiline hüpe nii, et keha teeb õhus pöörde(id) ette, taha v kõrvale, aluspinda puudutavad ainult jalad

skatt <sk`att skati sk`atti 22e s> (sks Skat < it scartare kõrvale heitma) • kolmekesi 32 kaardiga mängitav kaardimäng

svastika <svastika 1 s> (sanskr õnne toov) • kunst haakrist, täisnurkselt kõrvale murtud haruotstega rist, üks vanimaid ususümboleid ja ornamendimotiive, pms hea ende, elu ja Päikese sümbol; Saksa natsionaalsotsialistid muutsid svastika oma embleemiks

transversaal <transvers|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld transversalis põigitine, põiki olev < ld transvertere kõrvale pöörama) • põik- v ristjoon

transversaalne <transvers`aal|ne -se 2 adj> (keskld transversalis < ld transvertere kõrvale pöörama) • põigitine, põiki v risti kulgev


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur