[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

akvedukt <akved|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (ld aquaeductus < aqua vesi + ductus viimine, juhtimine) • eh sildveejuhe, sildehitis lahtise veejuhtme või torustiku viimiseks üle oru, jõe, tee vms

alea iacta est [aalea jakta est] (ld) • liisk on heidetud (sõnad, mille Caesar olevat lausunud, tungides oma vägedega üle Rubico jõe Itaaliasse 49. a eKr)

bifurkatsioon <bifurkatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld bifurcatio < bi- + ld furca hark) • kahenemine, kaheks jagunemine; geogr jõe hargnemine kaheks haruks

bjeff <bj`eff bjefi bj`effi 22e s> (pr bief) • hüdrol jõe osa kahe naaberpaisu vahel; kanali osa kahe lüüsi vahel

bulvar <b`ulvar -i 2e s> (pr boulevard < holl bolwerk muldkindlustus) • algselt: linna kindlustusvall ja sellele rajatud tänav jõe v mere kaldal; lai tänav, puiestee
bulvarikirjanduskirj tõsisema sisu ja kunstitaotluseta kirjanduse üldnimetus

fluviaalne <fluvi`aal|ne -se 2 adj> (ld fluvialis) • geol jõe-; vooluveeline; vooluvee toimel tekkinud

fluvioglatsiaalne <+ glatsi`aal|ne -se 2 adj> (< ld fluvialis jõe- + glatsiaalne) • hüdrol liustikujõe-, jäävee-
fluvioglatsiaalsed setted plgeol liustikujõesetted, kihilised liiva ja kruusa kuhjatised, mis settisid jääaegsete liustike voolavatest sulavetest

heruskid pl <her|`usk -uski -`uski 22e s> (ld Cherusci, kr Chērouskoi) • aj muistne germaani hõim, elasid Weseri ja Elbe jõe vahelisel alal

hüdrograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< hüdro- + -graaf)
1. hüdrograafia eriteadlane
2. hüdrol jõe veeseisu graafik, mis koostatakse igapäevase keskmise vooluhulga põhjal

hüdromeetria <+ m`eetria 1 s> (< hüdro- + -meetria) • hüdrol hüdroloogia osa, mis tegeleb vooluvete omadusi iseloomustavate suuruste (kiiruse, sügavuse, hulga jne) mõõtmise metoodikaga
hüdromeetriajaamhüdrol koht, kus süstemaatiliselt mõõdetakse jõe, järve, veehoidla vm pinnaveekogu veetaset, vooluhulka, vee temperatuuri ning muid füüsikalisi ja keemilisi näitajaid, jäänähtusi jms

jukola <jukola 1 s> (vn юкола < jõe kala“, vrd mansi johõl, komi ю jõgi, mari кол kala) • etn päikeses ja tuules kuivatatud, lõhkiaetud ja luudest puhastatud kala; oli Ida-Siberi ja Kaug-Ida rahvaste tähtis talvine toit, tänapäeval pms veokoerte toit

kriik <kr`iik kriigi kr`iiki 22e s> (ingl creek) • geogr kuiv jõesäng v ajuti kuivav jõgi Austraalias ja USA edelaosas; väikese jõe suudmeala USA madalrannikul

limnigraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr limnē järv + -graaf) • hüdrol veetasememeerik, isekirjutav mõõteriist järve, jõe, kaevu vm veetaseme pidevaks registreerimiseks

mediaal <medi|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld medialis keskmine < ld medius)
1. geogr jõe bentaali sügavusvöönd: sügavamad alad, kus valgus on nii nõrk, et põhjataimestikku ei ole
2. lgv mõnes indoeuroopa keeles esinev pöördsõna kolmas tegumood (aktiivi ja passiivi kõrval), mis väljendab subjekti isiklikku huvitumist tegevusest

najaad <naj|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr naias, gen naiados) • müt Vana-Kreeka müt-s allika-, jõe- v järvenümf

papüürus <pap`üürus -e 11~9 s> (kr papyros) • bot Niiluse jõe suudmes jm Põhja-Aafrikas kasvav taim (Cyperus papyrus) lõikheinaliste sugukonnast; selle varresäsi ribadest valmistatud muistne kirjutusmaterjal, paberi eelkäija; aj sellele materjalile kirjutatud vanaaegne rullkäsikiri

perluuvium <perl`uuvium -i 19~2e s> (< ld perluere läbi pesema) • geol jämedapurruline uuristussillutis, tekib mere murrutuse v erosiooni tagajärjel; kitsamalt – jõe voolusängis tekkinud uuristussillutis

pfaltskrahv <+ kr`ahv krahvi kr`ahvi 22e s> (sks Pfalzgraf) • aj varakeskajal Frangi riigis kõrge õukonnaametnik, kuningakohtu eesistuja; hiljem kuurvürst Reini jõe keskjooksul asuvas Pfalzi vürstkonnas

polder <p`old|er -ri 2e s> (holl) • mere, järve v jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala; asub allpool merd v naaberveekogu pinda

ponuur <pon|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn понур) • eh paisu vm veetõkestusehitisega ülavee poolelt külgnev savist, puidust, betoonist vm rajatis jõe, kanali vms põhjas

potamaal <potam|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr potamos jõgi) • ökol jõe kesk- ja alamjooksupiirkond organismide elupaigana

reinvein <+ v`ein veini v`eini 22e s> (< pn Rein) • Reini jõe aladel toodetav Saksa vein

ripaal <rip|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld ripa kallas) • ökol jõe ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab kaldavööndit veepiirist põhjataimestiku alumise piirini

subakvaalne <+ akv`aal|ne -se 2 adj> (< sub- + akva-) • geol veealune, pms jõe, järve ja mere põhjas olev v toimuv. Vt ka subaeraalne

tšaroiit <tšaro|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Tšara, Ida-Siberi jõgi) • miner peenekiulise ja keerulise koostisega lilla silikaatmineraal, poolvääriskivi; leitud seni vaid Tšara jõe keskjooksul

uzboi <uzb`oi 26 s> (< pn Uzboi, kuivanud jõe org Karakumi kõrbes) • geogr kuiv v lühiajalise veevooluga org Kesk-Aasia kõrbetes, kuivaks jäänud vana jõesäng


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur