[VSL] Võõrsõnade leksikon

aktiinium <akt`iinium -i 19~2e s> (< kr aktis, gen aktinos kiir), tähis Ac • keem radioaktiivne keemiline element, aktinoid, järjenr 89; leidub uraanimaagis

alumiinium <alum`iinium -i 19~2e s> (< ld alumen maarjas), tähis Al • keem keemiline element, järjenr 13, aatomm 26,98; hõbevalge kerge metall, looduses leidub ainult ühendeis

ameriitsium <amer`iitsium -i 19~2e s> (< pn Ameerika), tähis Am • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, aktinoid, järjenr 95; hõbevalge pehme metall

antimon <antimon -i 19 s> (keskld antimonium), tähis Sb • keem keemiline element, järjenr 51, aatomm 121,75, poolmetall; antimoni modifikatsioonid: kollane, must, plahvatav ja metalne e hall antimon; kasut sulameis, kus annab teistele metallidele suurema kõvaduse

argoon <arg|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr argos tegevusetu), tähis Ar • keem keemiline element, järjenr 18, aatomm 39,994; värvuseta, lõhnata ja maitseta väärisgaas, leidub õhus (u 1%), mõnedes kivimeis; kasut metallurgias, valgustustehnikas jm

arseen <ars|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld arsenicum arseen, auripigment < kr arsenikon), tähis As • keem keemiline element, järjenr 33, aatomm 74,92; poolmetall, looduses leidub hrl ühendeis väävli ja metallidega

astaat <ast|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr astatos püsimatu), tähis At • keem äärmiselt ebapüsiv halogeenide hulka kuuluv tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 85

baarium <b`aarium -i 19~2e s> (< kr barys raske), tähis Ba • keem keemiline element, järjenr 56, aatomm 137,34, hõbevalge leelismuldmetall, leidub looduses barüüdina ja viteriidina; baariumisooli tarvit tööstuses, meditsiinis jm

berkeelium <berk`eelium -i 19~2e s> (< pn Berkeley, linn USA-s), tähis Bk • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 97; saadud tehislikult 1949

berüllium <ber`üllium -i 19~2e s> , tähis Be • keem keemiline element, metall, järjenr 4, aatomm 9,012; leidub berüllis ja mõnes teises mineraalis; kasut piiratult tehniliste sulamite koostisosana, tuumatehnikas aeglustina jm

boor <b`oor boori b`oori 22e s> (< booraks), tähis B • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 5, aatomm 10,81; looduses leidub ainult ühenditena (booraks, boratsiit)

boorium <b`oorium -i 19~2e s> (< pn Niels Bohr, Taani füüsik, 1885–1962), tähis Bh • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 107

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

darmstadtium <darmst`adtium -i 19~2e s> (< pn Darmstadt, linn Saksamaal), tähis Ds • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element; järjenr 110, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall

dubnium <dubnium -i 19~2e s> (< pn Dubna, linn Venemaal), tähis Db • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 105

düsproosium <düspr`oosium -i 19~2e s> (< kr dysprositos ligipääsmatu), tähis Dy • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 66, aatomm 162,50; koosneb 7 püsiva isotoobi segust

einsteinium <einst`einium -i 19~2e s> (< pn A. Einstein, Saksa füüsik, 1879–1955), tähis Es • keem radioaktiivne keemiline element, aktinoid, järjenr 99; kuni 1957. a-ni tähis E

erbium <`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Er • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 68, aatomm 167,26; koosneb 6 isotoobist

euroopium <eur`oopium -i 19~2e s> (< pn Euroopa), tähis Eu • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, lantanoid, järjenr 63, aatomm 151,96

fermium <f`ermium -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54), tähis Fm • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 100; avastatud 1952. a tuumaplahvatuse saadustes; looduses ei leidu

fleroovium <fler`oovium -i 19~2e s> (< pn G. Fljorov, Vene keemik 1913–90), tähis Fl • keem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 114

fluor <fl`uor fluori fl`uori 22e s> (< ld fluor vool < fluere voolama), tähis F • keem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 9, aatomm 18,99; kollakasroheline terava lõhnaga gaas, looduses leidub ühendeina, ka mineraalides, nt fluoriidis, krüoliidis jm

fosfor <f`osfor -i 2e s> (< kr phōsphoros valgusekandja), tähis P • keem keemiline element, järjenr 15, aatomm 30,97; värvuselt kollane, punane, violetne jne; leidub looduses ainult mineraalides (apatiit, fosforiit), samuti luu- ja närvikoes, valkudes

frantsium <fr`antsium -i 19~2e s> (< keskld pn Francia, Prantsusmaa), tähis Fr • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 87; keemilistelt omadustelt kuulub leelismetallide hulka

gadoliinium <gadol`iinium -i 19~2e s> (< pn J. Gadolin, Soome keemik, 1760–1852), tähis Gd • keem keemiline element, järjenr 64, aatomm 157,25; haruldane muldmetall, sisaldub mõnedes mineraalides

gallium <g`allium -i 19~2e s> (< pn Gallia, Prantsusmaa ladinakeelne nimi), tähis Ga • keem keemiline element, järjenr 31, aatomm 69,72, sulamistemperatuur 29,8 °C; pehme sitke sinakasvalge metall

germaanium <germ`aanium -i 19~2e s> (< ld pn Germania Saksamaa), tähis Ge • keem haruldane keemiline element, järjenr 32, aatomm 72,59; rabe metall; kasut elektrotehnikas

hafnium <h`afnium -i 19~2e s> (< keskld pn Hafnia Kopenhaagen), tähis Hf • keem keemiline element, järjenr 72, aatomm 178,49; hõbe-valge raskmetall

hassium <h`assium -i 19~2e s> (< keskld Hassia Hessen, piirkond Saksamaal), tähis Hs • keem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 108

heelium <h`eelium -i 19~2e s> (< kr hēlios Päike), tähis He • keem keemiline element, järjenr 2, aatomm 4,0026, värvuseta kerge mittepõlev väärisgaas; avastati 1868. a Päikesel selle spektraaljoonte kaudu; kasut dirižaablite kestade täitmiseks, suurte elektrigeneraatorite jahutussüsteemides

holmium <h`olmium -i 19~2e s> (< keskld pn Holmia, Stockholm), tähis Ho • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 67, aatomm 164,93

indium <`indium -i 19~2e s> (< ld indicum indigovärvi), tähis In • keem keemiline element, järjenr 49, aatomm 114,82; pehme hõbevalge haruldane metall, sulab temperatuuril 155 °C

iriidium <ir`iidium -i 19~2e s> (< kr iris vikerkaar, nimetus tuleneb iriidiumi soolade mitmevärvilisusest), tähis Ir • keem keemiline element, järjenr 77, aatomm 192,2, plaatinametall; kasut sulameis

isobaarid pl <isob|`aar -aari -`aari 22e s> (< iso- + kr baros raskus, kaal) • füüs liik aatomituumi, millel on ühesugune massiarv (nukleonide arv), kuid erisugune laenguarv (järjenr). Vt ka isotoobid

isotoobid pl <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< iso- + kr topos koht)
1. keem keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumas on ühesugune arv prootoneid, kuid erisugune arv neutroneid
2. füüs liik aatomituumi, millel on ühesugune laenguarv (järjenr), kuid erisugune massiarv (nukleonide arv). Vt ka isobaarid

jood <j`ood joodi j`oodi 22e s> (pr iode < kr ioeidēs kannikesevärvi, purpurne, sinililla < ion kannike + eidos kuju), tähis I • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 53, aatomm 126,90; mustjashallid metalliläikega kristallid; saadakse pms merevetikaist; kasut meditsiinis, tehnikas jm

kaadmium <k`aadmium -i 19~2e s> (< kr kadmeia gē Kadmose maa), tähis Cd • keem keemiline element, järjenr 48, aatomm 112,41; tsingitaoline valge pehme metall; kasut tööstuses ja arstiteaduses

kaalium <k`aalium -i 19~2e s> (uusld kalium < ar al-qalī leelis), tähis K • keem leelismetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 19, aatomm 39,0983; looduses leidub vaid ühenditena; vees lahustuvaid kaaliumiühendeid kasut mineraalväetisena

kalifornium <kalif`ornium -i 19~2e s> (< pn California, USA osariik), tähis Cf • keem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 98

kaltsium <k`altsium -i 19~2e s> (< ld calx lubi), tähis Ca • keem keemiline element, järjenr 20, aatomm 40,08; hõbevalge leelismuldmetall

kloor <kl`oor kloori kl`oori 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas), tähis Cl • keem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 17, aatomm 35,453; kollakasroheline lämmatav gaas, looduses leidub ühendeina

koobalt <koobalt -i 2e s> (sks Kobalt < Kobold mäevaim), tähis Co • keem keemiline element, järjenr 27, aatomm 58,93; magnetiliste omadustega hõbehall metall; leidub looduses vaid ühendeis

koperniikium <kopern`iikium -i 19~2e s> (< pn M. Kopernik, Poola teadlane, 1473–1543), tähis Cn • keem ka koperniitsium, tehislikult saadud keemiline element; järjenr 112, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall, füüsikalistelt omadustelt sarnaneb elavhõbedaga

korteež <kort|`eež -eeži -`eeži 22e s> (pr cortège < it corteggio < corte õukond < ld cohors õu, kohort) • (au)saatjaskond; pidulik rongkäik; mat järjend, lõplik jada, naturaalarvude lõpliku hulga kujutus mingisse teise hulka

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Cr • keem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

krüptoon <krüpt|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl krypton < kr kryptos peidetud), tähis Kr • keem väärisgaaside hulka kuuluv haruldane keemiline element, järjenr 36, aatomm 83,8

ksenoon <ksen|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kseno-), tähis Xe • keem väärisgaaside hulka kuuluv haruldane keemiline element, järjenr 54, aatomm 131,3

kuurium <k`uurium -i 19~2e s> (< pn M. ja P. Curie, Prantsuse füüsikutest abielupaar), tähis Cm • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 96

lantaan <lant|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr lanthanō peitun), tähis La • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 57, aatomm 138,91

lavrentsium <lavr`entsium -i 19~2e s> (uusld lawrencium < pn E. O. Lawrence, Ameerika füüsik, 1901–58), tähis Lr • keem tehislikult saadud ebapüsiv radioaktiivne keemiline element, järjenr 103

liitium <l`iitium -i 19~2e s> (< kr lithos kivi), tähis Li • keem keemiline element, järjenr 3, aatomm 6,94; hõbevalge leelismetall

livermoorium <liverm`oorium -i 19~2e s> (pn, USA Livermore'i järgi, kus livermoorium esimest korda sünteesiti) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 116, livermooriumi looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Lv

luteetsium <lut`eetsium -i 19~2e s> (< ld pn Lutetia Pariis), tähis Lu • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 71, aatomm 174,97

magneesium <magn`eesium -i 19~2e s> (< pn Magnesia, piirkond Kreekas), tähis Mg • keem keemiline element, järjenr 12, aatomm 24,31; läikiv hõbevalge leelismuldmetall; esineb looduses vaid ühendeina, saadakse puhtal kujul elektrolüüsi teel

mangaan <mang|`aan -aani -`aani 22e s> (sks Mangan < pr manganèse), tähis Mn • keem keemiline element, järjenr 25, aatomm 54,94; läikivhall rabe metall; leidub looduses vaid ühendeis

meitneerium <meitn`eerium -i 19~2e s> (< pn L. Meitner, Austria füüsik, 1878–1968), tähis Mt • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 109

mendeleevium <mendel`eevium -i 19~2e s> (< pn D. Mendelejev, Vene keemik, 1834–1907), tähis Md • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 101

molübdeen <molübd|`een -eeni -`eeni 22e s> (uusld molybdenum < kr molybdaina pliimaak < molybdos plii), tähis Mo • keem keemiline element, järjenr 42, aatomm 95,94; hõbedaläikeline väga raskesti sulav kõva metall; kasut nt korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite legeerimiseks

moskoovium <mosk`oovium -i 19~2e s> (pn, Moskva lähedal asuva Dubna tuumauuringute keskuse järgi, kus moskoovium esimest korda sünteesiti) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 115; varasem nimetus ununpentium, moskooviumi looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Mc

naatrium <n`aatrium -i 19~2e s> (uusld natrium < ar naṭrūn kristallsooda < kr nitron < egiptuse nṯrj), tähis Na • keem keemiline element, järjenr 11, aatomm 22,99; hõbevalge pehme leelismetall; looduses leidub vaid ühendeina

neodüüm <neod|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< neo- + kr didymos kaksik), tähis Nd • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 60, aatomm 144,24; kasut sulamikomponendina

neoon <ne`oon neooni ne`ooni 22e s> (< neo-), tähis Ne • keem väärisgaaside hulka kuuluv keemiline element, järjenr 10, aatomm 20,183; leidub õhus vähesel hulgal

neptuunium <nept`uunium -i 19~2e s> (< pn Neptuun, planeet), tähis Np • keem uraanist tehislikult saadav radioaktiivne keemiline element, järjenr 93; radioaktiivselt lagunedes muutub plutooniumiks

nikkel <n`ik|kel -li 2e s> (sks Nickel), tähis Ni • keem keemiline element, järjenr 28, aatomm 58,71; raskesti sulav ja atmosfäärimõjudele vastupidav hõbevalge metall; kasut sulameis ja nikeldamiseks

nioobium <ni`oobium -i 19~2e s> (< pn Niobe, igavesti pisaraid valav naine Vana-Kreeka müt-s), tähis Nb • keem keemiline element, järjenr 41, aatomm 92,91; hästi töödeldav helehall metall

nobeelium <nob`eelium -i 19~2e s> (< pn A. Nobel, Rootsi tööstur, 1833–96), tähis No • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 102

oganessoon <oganess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pn, Vene füüsiku Juri Oganesjani järgi) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 118, aatomm 294, varasem nimetus ununoktium, oganessooni looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Og

osmium <`osmium -i 19~2e s> (< kr osmē lõhn), tähis Os • keem plaatinametallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 76, aatomm 190,2; kasut vastupidavate metallisulamite valmistamisel, katalüsaatorina jm

pallaadium <pall`aadium -i 19~2e s> (< pn Pallas, asteroid), tähis Pd • keem plaatinametallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 46, aatomm 106,4

plaatina <plaatina 1 s> (hisp platina, platino < plata hõbe), tähis Pt • keem väärismetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 78, aatomm 195,08

plii <pl`ii 26 s> (keskalamsks bli), tähis Pb • keem keemiline element, järjenr 82, aatomm 207,19; mürgine pehme hall raskmetall; vananenud nimetus seatina

plutoonium <plut`oonium -i 19~2e s> (< pn Pluuto, kääbusplaneet), tähis Pu • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 94, saadakse tehislikult teistest radioaktiivsetest elementidest; omab erilist tähtsust aatomienergia tootmisel

poloonium <pol`oonium -i 19~2e s> (< keskld pn Polonia Poola), tähis Po • keem haruldane, erakordselt mürgine radioaktiivne keemiline element, järjenr 84, pehme hõbevalge metall, leidub pms uraanimaakides, saadakse pms kunstlikult (tuumareaktoris)

praseodüüm <praseod|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr prasinos heleroheline + didymos kaksik-, topelt-), tähis Pr • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 59, aatomm 140,907

programm <progr|`amm -ammi -`ammi 22e s> (< kr programma avalik teadaanne) • kava: eeskava, saatekava; tegevus-, toimimis- v juhtkava; õppekava, eeskiri; tehn käskude korrastatud järjend arvuti vm seadme automaatseks juhtimiseks
programmjuhtimine • info tehnoloogilise protsessi v seadme juhtimine varem koostatud eeskirja programmi järgi
programmõpe • ped õppeviis, mille puhul õppematerjal omandatakse iseseisvalt, programmiga määratud järjestuses ja ulatuses

promeetium <prom`eetium -i 19~2e s> (< pn Prometheus, Vana-Kreeka muinaskangelane), tähis Pm • keem haruldaste muldmetallide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 61

protaktiinium <protakt`iinium -i 19~2e s> (< pro- + aktiinium), tähis Pa • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 91

raadium <r`aadium -i 19~2e s> (< ld radius kiir, radiare kiirgama), tähis Ra • keem keemiline element, leelismuldmetall, järjenr 88, aatomm 226,0254; kasut meditsiinis ja teadusuuringuis

radoon <rad|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld radiare kiirgama), tähis Rn • keem radioaktiivne keemiline element, mürgine värvuseta väärisgaas, järjenr 8, aatomm 222,0176; vananenud nimed emanatsioon, nitoon, aktinoon, toroon

reenium <r`eenium -i 19~2e s> (< ld pn Rhenus, Reini jõgi), tähis Re • keem keemiline element, järjenr 75, aatomm 186,207; kasut sulamikomponendina, valmistatakse elektroonikaaparaatide detaile, termopaare ja tehiskaaslaste kuumakaitseekraane; looduses esineb ainult ühendites

roodium <r`oodium -i 19~2e s> (< kr rhodeios roosilik, roosa), tähis Rh • keem keemiline element, plaatinametall, järjenr 45, aatomm 102,9055; kasut happe- ja kuumuskindlate aparaatide jms valmistamiseks

rubiidium <rub`iidium -i 19~2e s> (< ld rubidus tumepunane), tähis Rb • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 37, aatomm 85,4678; lihtainena hõbevalge pehme metall, keemiliselt väga aktiivne, süttib õhus iseeneslikult; kasut nt fotokordistites ja fotoelementides

ruteenium <rut`eenium -i 19~2e s> (< keskld Ruthenia Venemaa), tähis Ru • keem keemiline element, plaatinametall, järjenr 44, aatomm 101,07; looduses leidub kas ehedalt v koos teiste plaatinametallidega; kasut mõningates sulamites

rutherfordium <rutherf`ordium -i 19~2e s> (< pn E. Rutherford, Inglise füüsik, 1871–1937), tähis Rf • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 104

röntgeenium <röntg`eenium -i 19~2e s> (< pn W. C. Röntgen, Saksa füüsik, 1845–1923), tähis Rg • keem tehislikult saadud keemiline element; järjenr 111, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall

samaarium <sam`aarium -i 19~2e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70), tähis Sm • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 62, aatomm 150,36; kasut sulamikomponendina magnetites ja luminofoorlampide elektroodides

seaborgium <seab`orgium -i 19~2e s> (< pn G. T. Seaborg, Ameerika füüsik ja keemik, 1912–1999), tähis Sg • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 106

seleen <sel|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr selēnē Kuu), tähis Se • keem keemiline element, kalkogeen, järjenr 34, aatomm 78,96; hajusalt looduses leiduv mittemetalne element

skandium <sk`andium -i 19~2e s> (< ld pn Scandia Skandinaavia), tähis Sc • keem keemiline element, järjenr 21, aatomm 44,96, haruldane muldmetall; keemilistelt omadustelt sarnaneb alumiiniumi ja lantanoididega; kasut korrosioonikindlate kergsulamite koostisainena, katalüsaatorina, tuumatehnikas neutronite filtrina jm

strontsium <str`ontsium -i 19~2e s> (< pn Strontian, Šoti asula), tähis Sr • keem keemiline element, leelismuldmetall, järjenr 38, aatomm 87,62

tallium <t`allium -i 19~2e s> (< kr thallos võsu), tähis Tl • keem keemiline element, järjenr 81, aatomm 204,383; hõbevalge läikiv, õhu käes kiiresti tuhmuv pehme metall; looduses leidub teiste metallide sulfiidmaakides; kasut korrosioonikindlate sulamite koostisosana, amalgaami valmistamiseks jm

tantaal <tant|`aal -aali -`aali 22e s> (< pn Tantalos, Kreeka mütoloogiline tegelane), tähis Ta • keem keemiline element, järjenr 73, aatomm 180,9479, hästi töödeldav hallikas raskmetall; looduses leidub koos nioobiumi ja titaaniga, saadakse tantaaliühendeid süsiniku v vesinikuga redutseerides; tantaali ja selle sulameid kasut elektrotehnikas, aparaadiehituses ja keemiatööstuses

tehneetsium <tehn`eetsium -i 19~2e s> (< kr technētos kunstlik < technē kunst, oskus), tähis Tc • keem keemiline element, järjenr 43; esimene tehiselement; hõbehall metall, looduses leidub ülivähe uraanimaakides

telluur <tell|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld tellus, gen telluris maa), tähis Te • keem keemiline element, järjenr 52, aatomm 127,60; hõbehall metalli läikega pooljuhi omadustega kristalne aine, looduses leidub ühenditena; kasut metallurgias, pooljuhtseadiste valmistamisel ning klaasi-, kummi- ja keraamikatööstuses

tennessiin <tenness`iin tennessiini tenness`iini 22e s> • keem keemiline element, järjenr 117, tähis Ts

terbium <t`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Tb • keem haruldane keemiline element, järjenr 65, aatomm 158,9254; hõbevalge pehme metall, leidub mineraalides

titaan <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (uusld titanium < kr pl Titanes titaanid, tegelased Kreeka müt-s), tähis Ti • keem keemiline element, järjenr 22, aatomm 47,88; hõbevalge plastne tugev ja korrosioonikindel metall, looduses leidub ainult ühenditena; titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad; kasut raketi- ja lennukitööstuses, aparaaditööstuses jm

toorium <t`oorium -i 19~2e s> (< pn Thor, Muinas-Skandinaavia piksejumal), tähis Th • keem keemiline element, järjenr 90, aatomm 232,0381, radioaktiivne metall; kasut tuumareaktoreis tuumakütusena

tseerium <ts`eerium -i 19~2e s> (< pn Ceres, väikeplaneet), tähis Ce • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 58, aatomm 140,12; kasut tulekindla materjalina raketitehnikas, ultraviolettkiirgust tõkestava klaasi valmistamisel jm

tseesium <ts`eesium -i 19~2e s> (< ld caesius sinakashall), tähis Cs • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 55, aatomm 132,9054; hõbevalge pehme kergmetall, mida kasut fotoelementide tootmisel, lahenduslampides ja vaakumtehnikas

tsink <ts`ink tsingi ts`inki 22e s> (sks Zink), tähis Zn • keem keemiline element, järjenr 30, aatomm 65,39; sinakasvalge läikega rabe metall, millel on mitu allotroopset teisendit

tsirkoonium <tsirk`oonium -i 19~2e s> (uusld zirconium < tsirkoon), tähis Zr • keem keemiline element, järjenr 40, aatomm 91,224; looduses leidub pms tsirkoonis; sulameist valmistatakse nt reaktiivmootorite põlemiskambreid ja düüse ning arstiriistu

tuulium <t`uulium -i 19~2e s> (< ld pn Thule, antiikkirjanduses legendaarne põhjapoolseim maa), tähis Tm • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 69, aatomm 168,9342; pehme hõbevalge metall, kasut meditsiinis ja defektoskoopias

uraan <ur`aan uraani ur`aani 22e s> (< pn Uraan, planeet), tähis U • keem keemiline element, aktinoid, järjenr 92, aatomm 238,0289; hõbevalge raskmetall, millel võib olla kolm kristalliteisendit; looduses leidub uraanimineraalides

uranoidid pl <uran|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< uraan + -oid) • keem perioodilisussüsteemis uraanile järgnevad elemendid (järjenr suurem kui 92)

vanaadium <van`aadium -i 19~2e s> (uusld vanadium < pn Vanadis, muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja lisanimi), tähis V • keem keemiline element, järjenr 23, aatomm 50,9415; väga kõva, tugev ja plastne metall; vanaadiumisulameist valmistatakse nt reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketeri ning tööriistu

vismut <vismut -i 2e s> (sks Wismut), tähis Bi • keem keemiline element, järjenr 83, aatomm 208,9804; hõbehall roosaka helgiga metall, vismutiühendeid kasut katalüsaatoritena, oksüdeerijatena, pooljuhtmaterjalidena jm

volfram <v`olfram -i 2e s> (sks Wolfram < Wolf hunt + keskülemsks ram mustus, tahm, šlakk), tähis W • keem keemiline element, järjenr 74, aatomm 183,85; töödeldes saadakse kuumuskindel teemandikõvadune materjal, mida kasut nt lõikeplaadimaterjalina

üterbium <üt`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Yb • keem keemiline element, haruldane muldmetall, järjenr 70, aatomm 173,04; helehall metall, ühendeid kasut eriklaaside ja keraamika valmistamisel ning luminofoorides

ütrium <`ütrium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Y • keem keemiline element, haruldane muldmetall, järjenr 39, aatomm 88,9059; helehall pehme metall, ühendeid kasut kõrgtehnoloogias