[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuubot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

atrapp <atr|`app -api -`appi 22e s> (pr attrape < attraper petma) • eksitavalt sarnane imitatsioon esemest, pms kiiresti riknevaist toiduaineist (liha, koogid, puuvili). Vt ka mulaaž

bakaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (vn бакалея < ar bakkāl toiduainete müüja) • toidukaup, pms kuivained (tee, suhkur, jahu, kuivatatud puuvili jm)

frukt <fr`ukt frukti fr`ukti 22e s> (ld fructus vili) • puuvili; piltl tüüp, isik (halvustavalt)

greip <gr`eip greibi gr`eipi 22e s> , greipfruut <gr`eipfr|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ingl grapefruit) • bot greibipuu (Citrus paradisi) vili, apelsinitaoline mõrkjashapu maitsega puuvili

hüdropoonika <hüdropoonika 1 s> (< hüdro- + kr ponos töö), hüdrokultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< hüdro- + kultuur) • põll vesikultuur, taimede (juurvilja, lillede jm) kasvatamine vedelatel toitesegudel

jujuub <juj|`uub -uubi -`uubi 22e s> (keskld iuiuba < vanait giuggeba < ld zizyphum < kr zizyphon) • bot troopikas ja lähistroopikas (nt Hiinas) kasvatatav harilik kreektürn e jujuubipuu (Ziziphus jujuba); selle luuvili, mida kasut pms toiduaine- ja ravimitööstuses. Vt ka jojoobiõli

kookospähkel <+ p`ähk|el -li 2e s> • bot kookospalmi suur, kuni 2,5 kg raskune kõva koorega söödav üheseemneline luuvili, milles olev läbipaistev mahl muutub vilja valmides algul piimjaks, hiljem rasvarohkeks idu toitekoeks. Vt ka kopra

litši <litši 16 s> (hiina lìzhī) • bot litšipuu kerajas luuvili, hiina ploom
litšipuubot igihaljas puu (Litchi chinensis) seebipuuliste (Sapindaceae) sugukonnast, kasvab Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas

oliiv <ol`iiv oliivi ol`iivi 22e s> (ld oliva)
1. bot oliivi- e õlipuu kerajas v ploomikujuline luuvili; söödavatest oliividest pressitakse oliiviõli
2. anat piklikaju eesmiskülgmisel pinnal olev munajas moodustis
3. kollakasroheline värvus
oliivipuubot õlipuu, Vahemere mail, troopilises ja lähistroopilises Aasias, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Olea); mõne kultuurliigi vili oliiv on söödav

pomerants <pomer|`ants -antsi -`antsi 22e s> (sks Pomeranze < ld pomum puuvili + it arancia apelsin) • bot pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi
pomerantsipuubot troopilisest Aasiast pärinev igihaljas viljapuu, mõruapelsinipuu (Citrus aurantium); pomerantsipuu lehtedest, õitest ja viljakoorest valmistatakse õlisid ja ravimeid

pomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld pomum puuvili + -loogia) • aiand aiandusteaduse haru, teadus puuvilja- ja marjasortidest; laiemas tähenduses puuviljandusteadus

sapote <sap´ote 16 s> (hisp zapote < nahua) • bot magusa marmelaadipuu (Pouteria sapota) mahlane luuvili, mis meenutab maitselt pirni

virsik <virsik -u 2 s> (sks Pfirsich < ld Persicus < pn Persis, Persia Pärsia) • bot virsikupuu sametja väliskestaga mahlakas luuvili, mis on hinnatud dessert- ja tööndusvili; vana nimetus persik. Vt ka nektariin
virsikupuubot toompuu perekonda (Persica) kuuluv heitlehine luuviljaline puu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur