[VSL] Võõrsõnade leksikon

alraun <alr|`aun -auni -`auni 22e s> (sks) • bot Vahemere maadel kasvav taim (Mandragora officinarum) maavitsaliste sugukonnast, mõnda liiki alrauni juur sisaldab narkootilise toimega mürgiseid alkaloide

ariisia <ar`iisia 1 s> (< a- + kr rhiza juur) • bot juuretus, juurte puudumine v tugev taandareng kõrgematel taimedel

ekstirpeerima <ekstirp|`eerima -eerib 28 v> (ld exstirpare < eks- + stirps puu jalam, juur) • kõrvaldama, välja juurima

floroglutsiin <florogluts|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr phloios puukoor + rhiza juur + glykys magus), floroglutsinool <floroglutsin|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< floroglutsiin + ld oleum õli) • keem kristalne värvitu aromaatne fenool; annab koos soolhappega puitainele punase värvuse

lagrits <lagrits -a 2 s> (sks Lakritze < keskld liquiritia < kr glykyrrhiza „magus juur“) • liblikõieliste sugukonda kuuluvast lagritsa-magusjuurest (Glycyrrhiza glabra) valmistatav magus aine; tarvit köharavimina ja maitseainena

morfeem <morf|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr morphème < kr morphē kuju, vorm) • lgv väikseim tähenduslik keeleüksus (nt juur, liide, tunnus, muutelõpp)

mükoriisa <mükoriisa 16 s> (< müko- + kr rhiza juur) • biol seenjuur, seenepõimik, sümbioos kõrgemate taimede juurte ja teatavate seente vahel; seen saab peremeestaimelt sahhariide ja varustab peremeestaime õhust ammutatud lämmastiku ja mõnede mineraalainetega

nitragiin <nitrag|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Nitragin, kaubamärk, tuletatud sõnadest nitraat, nitrogenium), risotorfiin <risotorf|`iin -iini -`iini 22e s> (< vn pn Ризоторфин kaubamärk < kr rhiza juur + trophē toitmine, toit) • põll mügarbakterite puhaskultuur; tarvit väetispreparaadina liblikõieliste taimede idutamiseks õhulämmastikku siduvate bakteritega

palderjan <palderjan -i 19 s> (sks Baldrian < keskld Valeriana) • bot rohttaim (Valeriana), mille juur sisaldab eeterlikku palderjaniõli
palderjanitinktuur • farm rahustav vahend, palderjanijuure leotis etüülalkoholis

pneumoriisa <pneumoriisa 16 s> (< pneumo- + kr rhiza juur) • bot õhujuur, niiskes õhus taime maapealsetest osadest väljakasvav juur, mille ülesanded on pms hapnikuvõtt, taime kinnitamine ning veeauru imamine

raadiks <raadiks -i 2e s> (< ld radix juur) • mat suurus, millel põhineb arvu- v logaritmisüsteem

radiikul <rad`iikul -i 2e s> (< ld radicula väike juur) • bot juureke; idujuur

radikektoomia <radikekt`oomia 1 s> (< ld radix juur + ektoomia) • med hambajuure-eemaldus

radikotoomia <+ t`oomia 1 s> (< ld radix juur + -toomia) • med seljaajunärvi (tagajuure)lõikus

radikulaarne <radikul`aar|ne -se 2 adj> (< ld radicula väike juur) • juurekese-, juure-, närvijuure-

radikulalgia <radikul`algia 1 s> (< ld radicula väike juur + -algia) • med närvijuurevalu

radikuliit <radikul|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld radicula väike juur) • med närvijuurepõletik

raditsikool <raditsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld radix, gen radicis juur + colere harima, elama) • zool juureeluline loom, juurtest toituv ja mingis elujärgus ka juures elav loom, pms on tegemist naksurlastega

radix [raadiks] (ld) • juur; algus

radix studiorum amara [raadiks studioorum amaara] (ld) • õppimise juur on kibe

riso-, täishääliku ees ris- (< kr rhiza juur) • sõna esikomponent, kannab tähendust juur

risoom <ris|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr rhizōma juurestik < rhiza juur) • bot püsikute muundunud maa-alune vars, mis talletab varuaineid (nt talvitumisajaks)

seenegajuur <+ j`uur juure juurte 13 s> (< indiaani k-d) • farm Põhja-Ameerikast pärineva siu-vahulille (Polygala senega) kuivatatud juur (tarvit rögalahtistina)

vegetatiivne <vegetat`iiv|ne -se 2 adj> (keskld vegetativus kasvav, kasvatav < vegetare elustama, kasvama) biol
1. taimeline, taimset päritolu, vastand animaalne
2. organismide kasvu ja mittesugulise paljunemisega seotud, mittesuguline
3. autonoomselt talitlev, tahtele allumatu
vegetatiivne närvisüsteem • biol närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite tegevust ja ainevahetust organismis
vegetatiivne organ • biol toitumis- ja kasvamisorgan, nt taimedel juur, vars, lehed
vegetatiivne paljunemine • biol mittesuguline paljunemine, vt ka generatiivne sigimine