[VSL] Võõrsõnade leksikon

absoluut <absol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld absolutus sõltumatu, tingimatu, lõpetatud) • fil miski, mis eksisteerib täiesti sõltumatult, kõige olemasoleva lõpmatu ja igavene vaimne lähtealus, jumala teisendsõna

ad maiorem Dei gloriam [ad maioorem de˛i glooriam] (ld), lüh A. M. D. G, in maiorem Dei gloriam [in maioorem de˛i glooriam] (ld) • relig Jumala suuremaks auks (jesuiitide tunnuslause)

Agnus Dei [agnus de˛i] (ld Jumala Tall, st Kristus) • relig katoliku missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) viimane osa; kunst aupaistega, hrl risti v ristilipu ja armulauakarikaga Kristust sümboliseeriv lambatalle kujutis kunstis IV–XVI s

ajatolla <ajat´olla 16 s> (prs āyatollāh < ar āyat allāh jumala märk, ime) • relig šiiitide kõrgem vaimulik

ammoniidid pl <ammon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld cornu Ammonis Ammoni sarv, Vana-Egiptuse jumala Ammoni järgi) • paleont valdavalt spiraalse kojaga limused peajalgsete klassist, elasid vana- ja keskaegkonna meredes

angelus <angelus -e 11 s> (< keskld Angelus Domini Jumala saadik < kr angelos sõnumitooja) • relig Jumala Poja inimesekssaamist meenutav palve, mis algab sõnadega „Angelus Domini“ (palvetatakse hrl kolm korda päevas); kõnek inglipalve; selle palvuse algusest teatav kellahelin

ateism <ate|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr athéisme < kr atheos jumalatu < a- + theos jumal) • Jumala ja usu eitamine, usuvastasus, jumalatus

bhakti <bhakti 16 s> (sanskr pühendumine, jagamine) relig
1. hinduismis ja sikhide õpetuses üks isiksuse vabanemise ja jumalaga ühinemise teedest, asetab pearõhu armastusele isikulise jumala (hrl Višnu, Šiva v Devi) vastu
2. vool India kirjanduses ja religioonis, tekkis IV–V s, pms XII s-st arenes rahvaliikumiseks, mis eitas kastikorda ja võrdsusetust

Dei gratia [de˛i graatsia] (ld), lüh D. G. • Jumala armust (kasut tiitlite juures)

deus ex machina [de˛us eks maahhina] (ld „jumal masinast“) • teater, aj jumala ilmumine näitelavale erilise tõstuki abil lõpplahenduse andjana; piltl ootamatu, situatsiooniväline asjaolude lahendus

devanaagari <devanaagari 1e s> (sanskr dēvanāgarī jumala linn), ka naagari <naagari 1e s> • aj, lgv kiri, mis on Põhja-India nüüdisaja keelte kirjatähtede aluseks

dogma <dogma 16 s> (kr arvamus, otsus) • fil õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestamata; relig Jumala ilmutatud ja kiriku poolt defineeritud õpetuslause; piltl vääramatu tõena võetav ja jäigalt järgitav seisukoht (nt poliitikas, teaduses)

dominus (ld) • isand, käskija
Dominus • relig Issand (Jumala, Jahve ja Kristuse kohta)

domus (ld) • aj Vana-Rooma elumaja, kodu
Domus dei • relig Jumala koda, kirik

džinn2 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ar ǧinnī, pl ǧinn vaimud) • müt araabia folklooris ja usundis Jumala poolt suitsuta tuleleegist loodud olend, kes inimese saatusele head v halba mõju avaldab

epifaania <epif`aania 1 s> (kr epiphaneia) • relig jumala ilmumine, teofaania

finitism <finit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld perf partits finitus lõpetatud) • mat suund matemaatikas, mis eitab lõpmatuse mõistet ning usub, et iga tõestuseni viib piiratud arv samme; fil uskumus mingi valdkonna (maailma, Jumala vms) piiritletusest

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

heeros <h`eeros -e 11~9 s> (kr hērōs kangelane) aj
1. müt Kreeka müt-s pooljumal, jumala ja inimese ühendusest sündinud v pärast surma kõrgema olendina austatud isik
2. kangelane, sangar
3. rüütliturniiride vahekohtunik
4. tseremooniameister

herm <h`erm hermi h`ermi 22e s> (< kr pn Hermēs) • kunst neljatahuline tulp, mille ülaosa kujutas Vana-Kreeka jumala Hermese, aga ka mõne teise jumala v inimese pead; tähistas Vana-Kreekas ristteed

hüpostaas <hüpost|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr hypostasis alus, aluseks olek, loomus)
1. põhialus v -aines
2. med venoosne verepais (nt lamavatel haigetel kopsude seljapoolses osas) südamenõrkuse, punaliblede agregatsiooni ja gravitatsioonitungi tõttu
3. biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssumine teise, mittealleelse geeni toimel; pärsitavat geeni nimet hüpostaatiliseks
4. fil antiikfilosoofias tegelikult ja üksikult olemasolev asi
5. relig jumala mingi omaduse v funktsiooni muutumine iseseisvaks

I. D. N. {lüh ld sõnadest in Dei nomine} • Jumala nimel

in nomine [in noomine] (ld) • (kellegi) nimel, ülesandel
in nomine Christi [in noomine kristi] (ld), lüh I. N. C. • relig Kristuse nimel
in nomine Dei [in noomine de˛i] (ld), lüh I. N. D. • relig Jumala nimel
in nomine Jesu [in noomine jeesu] (ld), lüh I. N. J. • relig Jeesuse nimel
in nomine Sanctae Trinitatis [in noomine sankte trinitaatis] (ld), lüh I. N. S. T. • relig püha Kolmainsuse nimel

jaanuar <jaanuar -i 19 s; j`aanuar -i 2e s> (ld mensis (Ianuarius), arvatavasti Rooma jumala Januse järgi) • näärikuu, kalendri 1. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 11. kuu

karisma <kar´isma 16 s> (kr charisma jumala and, arm, soosing) • inimesest kiirguv erakordne mõjujõud, sarm; relig armuand, mida jagab Püha Vaim

koloss <kol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr kolossos hiiglaslik kuju) • hiiglasuur ese, ehitis, olend, jumala v valitseja raidkuju vms

kveeker <kv`eeker -i 2e s> (ingl quaker (Jumala ees) väriseja) • relig Inglismaal XVII s asut kristliku uskkonna liige; usk on levinud ka USA-s ja Kanadas

kvietism <kviet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld quies vaikus, rahu) • aj, relig XVII s katoliku vagadusvool, mis toonitas passiivset Jumala tahtele alistumist; piltl passiivne ellusuhtumine, vaikne alistumus

luperkaalid plt <luperk|aalid -`aalide 22e s> (ld Lupercalia < lupus hunt) • aj Vana-Roomas puhastus- ja viljakuspidustused, mida peeti huntide eest kaitsva jumala Lupercuse e Faunuse auks

monolaatria <+ l`aatria 1 s> (< mono- + -laatria) • relig üheainsa jumala kummardamine

monoteism <+ te`ism teismi te`ismi 22e s> (< mono- + kr theos jumal) • relig üheainsa jumala tunnustamine. Vastand polüteism

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

nasiir <nas|`iir -iiri -`iiri 22e s> (hbr nazir eraldunu) • aj, relig tõotusega Jumala teenimisele pühendunud Vana-Iisraeli askeet, kes oli võtnud täitmiseks palju rangeid kõlbelisi ettekirjutusi

nuumen <n`uumen -i 2e s> (ld numen jumalus, jumalik vägevus) • müt Rooma müt-s isikustamata üleloomulik jõud ning jumala vahetult avalduv vägi

okasionalism <okasional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld occasio juhus, paras aeg) • fil kartesianismi suund XVII s; eitas keha ja hinge vastastikust toimet, seletas kõiki kehalisi ja hingelisi muutusi ning nendevahelist seost Jumala otsese sekkumisega

opus operatum [opus operaatum] (ld tehtud töö v tegu) • relig sakrament, mis saab inimesele osaks ainult Jumala armust, olenemata seda jagavast vaimulikust (katoliiklikus teoloogias)
ex opere operato [eks opere operaato] (ld tehtud teost) • relig väljend sakramendi osaks saamise kohta Jumala armust sakramendi akti kaudu

otioseerumine <otios`eerumi|ne -se -st 12 s> (< ld otiosus tegevuseta, puhkav) • aj usundiajaloos tunnustatud jumala kõrvalejäämine, kuivõrd tema koht on läinud teistele jumalatele, kuid sellega ei kaasne endise jumala keelamist

paanika <paanika 1 s> (pr panique < kr panikos (Vana-Kreeka jumala) Paani tekitatud) • psühh kabuhirm, inimest v looma, eriti teatud inimhulka v karja äkitselt haarav meeltesegaduseni viiv hirmuhoog

panteism <pante|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + kr theos jumal) • fil kõikjumalus, filosoofiline õpetus, mis peab loodust jumala kehastuseks

polüteism <+ te`ism teismi te`ismi 22e s> (< kr polytheos mitmesse jumalasse uskuv < polü- + theos jumal) • relig usk paljude jumalate olemasolusse, mitme jumala kummardamine (algul loodusrahvail, hiljem antiikmaailma usundeis). Vastand monoteism

polüteist <polüte|`ist -isti -`isti 22e s> • relig polüteismi harrastaja, mitmesse jumalasse uskuja, mitme jumala kummardaja

preeksistents <+ eksist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< pre- + eksistents) • fil enneolek, hinge olemasolu enne inimese sündimist maailma; arvamus, et maailm on olnud Jumala mõtetes ideedena enne maailma loomist

preester <pr`eest|er -ri 2e s> (kr presbyteros vanem) • relig Jumala ja inimese vaimulik vahemees, kes viib läbi kultusetalitusi; õigeusu või katoliku preestripühitsuse saanud vaimulik; piltl end kellelegi v millelegi pühendanu

prohvet <prohvet -i 2e s> (kr prophētēs ettekuulutaja) • aj jumalike sõnumite kuulutaja; relig piiblis Jumala käsul tema sõnumi kuulutaja; piltl ettekuulutaja

providentsialism <providentsial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< providents) • relig religioosne ajalookäsitus, mille järgi ajaloo kulgu määravad Jumala ettehooldus ja lunastuskava

saatan <s`aatan -a 2 s> (ld satan(as) < hbr satan vastane) • relig loodud vaim, kes astub jumala ja inimeste vastu, kurjuse kehastus; paharet, kurivaim (ka sõimusõnana). Vt ka satanism

sakrament <sakram|`ent -endi -`enti 22e s> (ld sacramentum truudusvanne) • relig ristiusus Kristuse seatud püha talitus, mille kaudu usklik saab osa Jumala armust (ristimine, kinnitamine, armulaud, meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus, abielu)
sakramendiorv • arhit nišš kiriku seinas, kus säilitatakse pühitsetud armulaualeiba

servus servorum Dei [servus servoorum de˛i] (ld) • relig Jumala sulaste sulane (alates Gregorius I-st (VI s) tarvitusele võetud paavstide enda kasutatav nimetus)

supralapsarism <+ lapsar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< supra- + ld lapsus libisemine, langemine), antelapsarism <+ lapsar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ante- + ld lapsus) • relig seisukoht, mille järgi pattulangemine on Jumala (mitte Aadama) tahe

šakti <šakti 16 s> (sanskr śakti jõud, taid, vägi) • relig hinduismis jumaluste naispoolus, jumala loov maagiline vägi, mille varal ta end maisuses avaldab ja teostab

teofaania <teof`aania 1 s> (kr theophaneia < theos jumal + phainō paistan) • relig Jumala ilmumine inimesele

teofoorne <teof`oor|ne -se 2 adj> (< kr theos jumal + phoros kandev) • relig mõne jumala nime v nimeosa sisaldav

teosoofia <teos`oofia 1 s> (kr theosophia jumaliku tundmine < theos jumal + sophia tarkus) • relig, fil õpetus jumala v olemise transtsendentse alge vahetust tunnetamisest ülemeelelise teadmise ja üleloomulike vägedega vahetusse ühendusse astumise kaudu; oli omane Vana-Ida metafüüsikale ja loodusfilosoofiale, hilisantiigile

tetragramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (tetra- + -gramm) • relig neli heebrea konsonanti (JHWH), millega on piiblis kirjutatud Jumala nimi Jahve

tsereaalia <tsere`aalia 1 s> (ld pl Cerealia) • aj, relig kolme Vana-Rooma jumala – Cerese, Liberi ja Libera püha, millega kaasnesid vilja- ja põllutööjumalale Ceresele pühendatud mängud

unitarism <unitar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unitarisme < ld unitas ühtsus)
1. ühtsuse taotlus
2. pol liitriigi poliitiline suund laiendada liitriigis keskvõimu liikmesriikide võimu arvel
3. relig üldnimetus usuliikumiste kohta, mis tõstavad esile Kristuse jumaliku olemuse ja Jumala ühtsuse ning hülgavad kolmainsuse dogma, vt ka antitrinitaar

vox populi, vox Dei [voks populi voks de˛i] (ld) • rahva hääl (on) jumala hääl (arvatavasti Alkuin)