[VSL] Võõrsõnade leksikon

anuubis <anuubis -e 9 s> (< pn Anubis, koera peaga Vana-Egiptuse jumal) • zool Aafrika suure levilaga pärdiklane (Papio anubis)

apollo <ap´ollo 16 s> (< pn Apollo, Vana-Rooma jumal) • ilus, hea kehaehitusega noormees, meesiludus

apollonlik <ap`ollonl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn Apollon, Vana-Kreeka jumal) • selge, tasakaalukas, mõõdukas, harmooniline

ateism <ate|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr athéisme < kr atheos jumalatu < a- + theos jumal) • Jumala ja usu eitamine, usuvastasus, jumalatus

baakliaanlus <baakli`aanlus -e 11~9 s> , baarkliaanlus <baarkli`aanlus -e 11~9 s> (< pn G. Berkeley, Iiri filosoof, 1685–1753) • fil idealistlik õpetus, mis eitab maailma objektiivset olemasolu, arusaam, et asjade olemasolu seisneb nende tajutavuses, seejuures tajumusi põhjustab Jumal

deism <de`ism deismi de`ismi 22e s> (pr déisme < ld deus jumal) • fil, relig XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, kes loob maailma, ent ei sekku enam selles toimuvasse. Vt ka ateism, teism

deus [de˛us] (ld) • jumal

deus ex machina [de˛us eks maahhina] (ld „jumal masinast“) • teater, aj jumala ilmumine näitelavale erilise tõstuki abil lõpplahenduse andjana; piltl ootamatu, situatsiooniväline asjaolude lahendus

deva <deva 17 s> (sanskr dēva jumal) • müt India müt-s kõrgemate jumalate üldnimetus

ditüramb <ditür|`amb -ambi -`ambi 22e s> (kr dithyrambos) • aj Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose (Bakchose) auks; kirj kõrgelennuline, oodiga sarnanev luuleteos; piltl kõrgelennuline kiidulaul, mõõdutundeta ülistamine

faun <f`aun fauni f`auni 22e s> (pn Faunus, Vana-Rooma metsade ja põldude jumal) • müt inimesi hirmutav ja narriv metsavaim Vana-Rooma usundis

fauna <fauna 16 s> (< pn Fauna, Rooma jumalanna, jumal Faunuse naisvaste) • zool mingi maa-ala v ajajärgu loomastik

henoteism <henote|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hen üks + theos jumal) • relig polüteismi liik: paljude jumalate hulgast ühe, kõige võimsamaks peetava eelistamine

hermafrodiit <hermafrod|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Hermaphroditos, Kreeka müt-s jumal Hermese ja jumalatar Aphrodite poeg) • biol sugukaksiklane, mõlemasuguline olend. Vt ka biseksuaal (2), Vastand gonohorist

hermeetiline <hermeetili|ne -se -st 12 adj> (uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • tehn õhu-, gaasi- ja veetihe

hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine

homo proponit, deus disponit [homo propoonit de˛us dispoonit] (ld) • inimene plaanib, jumal otsustab (inimene mõtleb, jumal juhib)

krišnaism <krišna|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Krišna, jumal Višnu kehastusi) • relig hinduismi tähtsamaid voole, mida iseloomustab püüd puhta tunnetuse poole

linga <linga 16 s> (sanskr liŋgam) • relig hinduismis fallosekujuline sümbol, seotud jumal Šiva kultusega

mamertiin <mamert|`iin -iini -`iini 22e s> (ld Mamertinus jumal Mamersi (Marsi) järgija) • aj Sürakuusa türanni Agathoklese peremeheta jäänud palgasõdur; pärast türanni surma vallutasid mamertiinid Sitsiilias Messina

monoteism <+ te`ism teismi te`ismi 22e s> (< mono- + kr theos jumal) • relig üheainsa jumala tunnustamine. Vastand polüteism

nestoriaanlus <nestori`aanlus -e 11~9 s> (< pn Nestorios, Konstantinoopoli patriarh, u 386 – u 451) • relig V s kristlik usulahk, mis õpetas, et Jumal ei olevat sündinud inimesena, vaid ühines juba sündinud inimesega

paaniflööt <+ fl`ööt flöödi fl`ööti 22e s> (< pn Paan, Vana-Kreeka kitsekarjuste ja kariloomade jumal), paanivile <+ vile 16 s> • muus eri pikkusega roog-, bambus- vm viledest koosnev sõrmiliseta puhkpill

paiaan <pai|`aan -aani -`aani 22e s> , peaan <pe`aan peaani pe`aani 22e s> (kr paian, jumal Apollo epiteet) aj
1. muus Vana-Kreeka koorilüürika žanr, kiidulaul päikesejumal Apolloni auks
2. kirj neljasilbiline antiikne värsijalg

panteism <pante|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + kr theos jumal) • fil kõikjumalus, filosoofiline õpetus, mis peab loodust jumala kehastuseks

panteon <p`anteon -i 19 s> (kr pantheion < pan- + theos jumal)
1. aj antiikajal kõigi jumalate tempel
2. mingi kultuse jumalad v mingi ala suurkujud tervikuna
3. monumentaalne rahvuslik auhoone, tähtsate isikute mälestus- ja matusepaik

polüteism <+ te`ism teismi te`ismi 22e s> (< kr polytheos mitmesse jumalasse uskuv < polü- + theos jumal) • relig usk paljude jumalate olemasolusse, mitme jumala kummardamine (algul loodusrahvail, hiljem antiikmaailma usundeis). Vastand monoteism

psühhagoog <psühhag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr psychagōgos hingedejuhtija) • müt Kreeka müt-s surnute hingede juhtija allmaailma (eriti jumal Hermes)

sikhism <sikh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sikh) • relig Põhja-Indias ja Pakistanis levinud usund (tekkis XVI s), mis peab võimalikuks hindude ja islamiusuliste lähendamist ning koostööd; sikhide usutunnistuse järgi on olemas üks jumal, keda nimetatakse paljude nimedega

teism <te`ism teismi te`ismi 22e s> (< kr theos jumal) • relig usulis-filosoofiline arusaam, mis tunnustab Jumalat kui maailma loojat ja kõige maailmas oleva juhtijat ja kujundajat (vastandatuna deismile v ateismile)

teobromiin <teobrom|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr theos jumal + brōma toit) • farm kakaopuu (Theobroma) seemneis ja teelehtedes sisalduv alkaloid, valmistatakse ka sünteetiliselt; kasut veresooni laiendava ja bronhe lõõgastava ravimina

teodiike <teodiike 16 s> (pr théodicée < kr theos jumal + dikē õigus, õiglus) • fil, relig eriti XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline suund, mis õigustas Jumalat, väites, et maailmas leiduvas kurjuses pole Jumal süüdi

teofaania <teof`aania 1 s> (kr theophaneia < theos jumal + phainō paistan) • relig Jumala ilmumine inimesele

teofoorne <teof`oor|ne -se 2 adj> (< kr theos jumal + phoros kandev) • relig mõne jumala nime v nimeosa sisaldav

teogoonia <+ g`oonia 1 s> (kr theogonia jumalate põlvnemine < theos jumal + -goonia) • müt, relig usundimüüdid ning mütoloogiline õpetus jumalate tekkimisest ja põlvnemisest

teokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr theokratia < kr theos jumal + -kraatia) • relig, pol valitsusvorm (tänapäeval nt Vatikanis), mille puhul kõrgeima riigivõimu allikaks peetakse religiooni, täidesaatev võim ühiskonnas kuulub jumalaks peetavale isikule, tema asemikule v vaimulikkonnale

teoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr theologia < theos jumal + -loogia) • relig teadus Jumalast, usuteadus, religioonis sisalduvate usuliste tõdede mõistuspärane teaduslik ja süstematiseeritud käsitlus, mis on seotud kindlapiirilise kirikliku ja konfessionaalse pärimusega; katoliiklikku ja protestantlikku teoloogiat on viljeldud pms ülikoolide usuteaduskondades

teosoofia <teos`oofia 1 s> (kr theosophia jumaliku tundmine < theos jumal + sophia tarkus) • relig, fil õpetus jumala v olemise transtsendentse alge vahetust tunnetamisest ülemeelelise teadmise ja üleloomulike vägedega vahetusse ühendusse astumise kaudu; oli omane Vana-Ida metafüüsikale ja loodusfilosoofiale, hilisantiigile

teotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< kr theos jumal + tsentriline) • relig jumalakeskne

teurgia <te`urgia 1 s> (kr theourgia < theos jumal + ergon töö) • peamiselt neoplatonismi ja esoteerilise kristlusega seostuv maagia liik, nn intellektuaalne maagia

universalism <universal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< universaalne)
1. teadmiste ja oskuste mitmekülgsus
2. fil maailmavaateline arusaam, mis peab tervikut selle üksikosadest tähtsamaks
3. relig seisukoht, et Jumal tahab kõikide pääsemist, vastand predestinatsioon

vaišeesika <vaišeesika 1 s> , vaišesika <vaiš´esika 1 s> (sanskr vaiśeṣika < viśeṣa erinevus, eriomadus) • fil India pärimusliku filosoofia süsteem (daršana) , mis käsitab maailma meelelisest kogemusest lähtudes; maailma algolemuseks ja teda liikumapanevaks jõuks on karma seaduse kohaselt toimiv jumal

valhalla <valh´alla 16 s> (< vanapõhja valhöll (lahingus) langenute koda) • müt germaani müt-s suur saal jumal Odini kojas, lahingus langenud sangarite ja surnud kuningate asupaik, kuulsate isikute ja rahvuskangelaste puhkepaik

valküür <valk|`üür -üüri -`üüri 22e s> (sks Walküre < vanapõhja valkyrja (lahingus) langenute valija) • müt germaani müt-s sõjasangareid abistav ja võitluses langenud kangelasi Valhallasse juhtiv jumal Odini kaaskonda kuuluv sõjakas neitsi