[VSL] Võõrsõnade leksikon

chair [tšeə(r)] (ingl) • tool, iste; professoriamet; eesistuja, juhataja

chairman [tšieə(r)män] (ingl) • juhataja

faktor <f`aktor -i 2e s> (< ld factor tegija)
1. tegur, mõjur
2. aj trükikoja tehniline juhataja Lääne-Euroopa maades ja Venemaal
3. maj ettevõtte esindaja välismaal; nõudeõiguse ostja

flagman <flagman -i 2e s> (holl vlagman „lipumees“) • aj, sõj laevastikukoondise (eskaadri, flotilli jne) juhataja

kantor <k`antor -i 2e s> , kanter <k`ant|er -ri 2e s> (ld cantor laulja) • muus, relig keskajal kirikulaulja; XVI s-st kiriku-lauluõpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster; uuemal ajal suure kiriku muusik

kommodoor <kommod|`oor -oori -`oori 22e s> (ingl commodore < pr commandeur komandör) mer
1. laevastikukoondise juhataja mõnes riigis
2. sõj admiralile eelnev auaste mõnes riigis
3. jahtklubi president mõnes riigis

logoteet <logot|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr logothetēs) • aj Bütsantsi riigi varaameti juhataja, varakantsler; Konstantinoopoli patriarhi pitsatihoidja

magister bibendi [mag·ister bib·endi] (ld) • joomakorra järele valvaja, peo juhataja (üliõpilaskorporatsioonides)

majordoomus <majord`oomus -e 11~9 s> (keskld maior domus majaülem)
1. aj kuninga majapidamise juhataja ja tema sõjalise kaaskonna ülem varakeskajal Frangi riigis
2. majaülem, (mõisa v lossi) ülemteener

pantšen-laama <+ laama 16 s> (tiibeti paṇchen blama < pandit + chen-po suur + laama2) • relig taši-laama, usulis-poliitilisi juhte Tiibetis; kohaliku võimuorgani juhataja, dalai-laama õpetaja ja asemik

pootsman <p`ootsman -i 2e s> (sks Bootsmann < Boot paat, lootsik + Mann mees) • mer tsiviillaeva tekimeeskonna vahetu ülem, laevatööde juhataja ning madruste väljaõpetaja; kapteni ja meeskonna vahendaja

president <presid|`ent -endi -`enti 22e s> (ld praesidens eesistuja)
1. pol valitav riigipea enamikus vabariikliku valitsemisvormiga riikides
2. ühingu, seltsi v asutuse valitav juhataja, esimees
3. aj presidentkonna valitseja

printsipaal <printsip|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld principalis esimene, algne, peamine)
1. aj (ettevõtte, äri) peremees, omanik, juhataja, tööandja
2. muus oreli pearegister

prosektor <pros`ektor -i 2e s> (ld prosector lahtilõikaja) • med lahkaja, lahanguspetsialist arstiteaduskonnas; anatoomiliste prepareerimistööde juhataja

rektor <r`ektor -i 2e s> (ld rector juht, valitseja)
1. aj Vana-Roomas provintsi valitseja
2. aj, ped keskajal vaimuliku õppeasutuse v kooli juhataja
3. ped ülikooli vm kõrgkooli (mõnel pool ka keskkooli) juhataja

scholasticus [shol·astikus] (ld) • aj pms katoliku kirikukooli juhataja ametinimetus keskajal

sekretär <sekretär -i 19 s> (pr secrétaire < keskld secretarius kirjutaja, salanõunik < ld secretum saladus)
1. kirjavahetust, asjaajamist jms korraldav ametnik
2. teadusasutuse v toimetuse jooksvat tööd juhtiv ametiisik (teadussekretär, vastutav sekretär)
3. pol ühiskondliku organisatsiooni v partei valitav juht
4. mõnes riigis ministri v mõne keskasutuse juhataja ametinimetus, nt pressisekretär, riigisekretär
5. sahtlite, riiulite ja väljatõmmatava v -käänatava klapiga kirjutuslaud

shōgun [šoogun] (jpn < seii taishōgun barbareid alistav suur väepealik), šogun <šogun -i 2e s> • aj Jaapanis algul keiserlike vägede juhataja tiitel sõja ajal, hiljem (1192–1867) pärandatava võimuga vägede ülemjuhataja, suurfeodaal

skolastik <skol´astik -u 2 s> (keskld scholasticus toomkooli juhataja; õpilane < ld schola puhkus; kool < kr scholē) • fil skolastika propageerija ja pooldaja; piltl viljatu targutaja

spiiker <sp`iiker -i 2e s> (ingl speaker kõneleja) • pol paljude riikide parlamentide ja USA Kongressi esindajatekoja juhataja

šeff <š`eff šefi š`effi 22e s> (vn шеф < pr chef) • ülem, ettevõtte v asutuse juhataja; aj nõuk (šeflus)abi kohustuse võtnud isik, ettevõte v asutus endises Nõukogude Liidus

tseremooniameister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Zeremonienmeister) • tseremoonia(te) juhataja; aj tseremoniaali täitmist korraldanud õukonnaametnik