[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 196 artiklit

aasid pl <`aas aasi `aasi 22e s> (vanapõhja aesir, sg áss vaiad, sambad) • müt Skandinaavia müt-s noorem jumalasugu, jumalad Thor, Odin, Frigg jt. Vt ka vaanid

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergiatuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsikafüüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipommsõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekteratomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüsaatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituumaatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkelltäpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühikaatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

abrasiiv <abras|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld abrado, perf partits abrasus maha kraapima), abrasiivaine <+ aine `aine 6 s> • tehn peeneteraline v pulberjas väga kõva aine (teemant, korund, smirgel, ränikivi, pimss jt), mida kasut metallide, klaasi, vääriskivide, puidu, naha jm pindade töötlemisel
abrasiivlõikeriistabrasiivist ja sideainest lõikeriist (nt abrasiivketas v luisk) pindade viimistlemiseks, ka jämetöötlemiseks ja materjali tükeldamiseks

adiphape <+ hape h`appe 6 s> (< ld adeps, gen adipis rasv), adipiinhape <+ hape h`appe 6 s> • keem värvuseta kristalne aine, kasut pms määrdeainete, plastifikaatorite, insektitsiidide, nailoni jt polüamiidpolümeeride tootmisel

agromelioratsioon <+ melioratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< agro- + melioratsioon) • põll mulla vee- ja õhurežiimi parandamine muttimisega, veevagude ajamisega, aluspõhja kobestamisega jt agrotehniliste võtetega

agruumid pl <agr|`uum -uumi -`uumi 22e s> (it agrumi < ld acer hapu, kibe) • bot tsitruspuuviljad (apelsinid, sidrunid, mandariinid jt)

akselbant <akselb|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Achselband) • ümber parema õla kantav põimitud metalsete otstega nöör, staabiohvitseride, adjutantide, sandarmite jt ametimärk mõnes riigis

aksioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr axios väärtuslik + -loogia) • fil väärtusõpetus, filosoofiline õpetus, mis uurib nt esteetilisi, eetilisi jt väärtusi

aktsent <akts|`ent -endi -`enti 22e s> (ld accentus)
1. rõhutamine, rõhuasetus
2. lgv rõhk, hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses; võõrapärane hääldusviis, mingi keele häälikute tahtmatu moonutamine isiku poolt, kellele see keel on võõras
3. muus rütmiline rõhk, üksikute helide v akordide rõhutamine
4. trük rõhumärk, liik diakriitilisi märke: akuut, graavis jt
5. kirj olulise esiletõstmine sõnastusliku rõhuasetusega

aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid plminer mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt

alidaad <alid|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< ar al-‛idādah abi, toetus) • geod, tehn sekstandi jt astronoomiliste ning geodeetiliste nurgamõõturite osa, millel on viseerimisseadis, lugemisseadised ja vesilood ning mis pöörleb ümber limbi keskpunkti läbiva telje

alkaloos <alkal|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< alkali) • med leeliste rohkenemine veres jt organismi kudedes

alpinaarium <alpin`aarium -i 19~2e s> , alpiinum <alp`iinum -i 2e s> (< pn Alpid) • aiand kiviktaimla, kivide ja küngastega iluaia v pargi osa mägitaimede jt kivist pinda eelistavate taimede kasvatamiseks

aluminotermia <+ t`ermia 1 s> (< alumiinium + kr thermē kuumus) • tehn metalli taandamine selle oksiidist kõrgel temperatuuril alumiiniumi abil; kasut raskesti sulavate metallide (kroomi, mangaani jt) saamiseks

amfibool <amfib|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr amphibolos ebaselge) • miner tard- ja moondekivimeid (küünekivi, aktinoliiti jt) moodustav silikaatmineraal

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofiafil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioonmat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetriamat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemiakeem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustusfil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogiapsühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plttehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keellgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

anastigmaat <anastigm|`aat -aadi -`aati 22e s> (< an- + astigmaat) • fot, tehn objektiiv (fotoaparaadil, pikksilmal, mikroskoobil jne), mis on vaba astigmatismist jt lihtläätsede puudustest

aniliin <anil|`iin -iini -`iini 22e s> (< port, pr anil indigo < ar an-nīl < sanskr nīlī), fenüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< fenüül + amiinid), aminobenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< amino- + benseen) • keem omapärase lõhna ja terava maitsega mürgine värvuseta vedelik, valmistatakse nitrobenseenist; kasut aniliinvärvide, ravimite (antifebriin, fenatsetiin jt), lõhkeainete jm valmistamiseks

antraknoos <antrakn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anthrax süsi + nosos haigus) • bot lehevarisemistõbi; viinamarja, sõstra, lina, puuvillapõõsaste, kaunviljaliste jt taimede seentõbi

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

arlekinaad <arlekin|`aad -aadi -`aadi 22e s> (it arlecchinata) • teater koomiline pantomiim arlekiini jt commedia dell’arte tegelaste osavõtul; laadateatri komöödia XVIII s Prantsusmaal; piltl narrus, veiderdus, naljatlus

artropoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr arthron liiges + kr pous, gen podos jalg) • zool lülijalgsed, selgrootute hõimkond; siia kuuluvad koorikloomad, hulkjalgsed, putukad, ämblikulaadsed jt

asbest <asb|`est -esti -`esti 22e s> (< kr asbestos kustu(ta)matu) • miner varem ka kivilina, mõnede silikaatmineraalide (amfiboolide jt) kiulise ehitusega tulekindel erim; eh sellest valmistatud tule- ja ilmastikukindel ehitusmaterjal

atropiin <atrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr atropos pöördumatu, vältimatu) • farm karumustikas (Atropa belladonna), ogaõunas, koerapöörirohus jt taimedes sisalduv alkaloid; raviainena pärsib sülje, seedemahlade, röga ja higi eritumist, laiendab silmaava, lõõgastab silelihaskude, kiirendab südametegevust

auul <a`uul auuli a`uuli 22e s> (tat аул mrd küla) • Kaukaasia mägirahvaste küla; Kesk-Aasia rahvaste (kasahhide, kirgiiside jt) asula

avitaminoos <+ vitamin|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< a- + vitamiin) • med (täielik) vitamiinipuudus ning sellest tingitud haigusseisund (skorbuut, rahhiit, beribeeri jt). Vt ka hüpovitaminoos, hüpervitaminoos

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoongeod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaevmer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

bakter <b`akter -i 2e s> (< kr baktērion kepike, sau) • biol pisik, hrl üherakuline ning eeltuumne organism, nähtav ainult mikroskoobi abil; rohkesti leidub baktereid õhus, vees, mullas jm, nad tekitavad mädanemis-, kõdunemis- ja käärimisprotsesse, rikastavad mullapinda lämmastikuga, nt asotobakterid, mügarbakterid; tekitavad ka mitmesuguseid nakkushaigusi, nagu tüüfus, koolera, tuberkuloos, katk jt

bakterieemia <bakteri`eemia 1 s> (< bakter + kr haima veri) • med bakterveresus, bakterite leidumine veres (rõugete, tähnilise tüüfuse, üldise veremürgistuse jt haiguste puhul). Vt ka parasiteemia, vireemia

ballast <ball|`ast -asti -`asti 22e s> (ingl < rts)
1. vajutis, raskus (nt kaasavõetavad liivakotid jm õhupallidel ja -laevadel)
2. mer raskus, mis paigutatakse laeva, et parandada laeva meresõiduomadusi
3. eh kruus, liiv, kivikillustik raudteetammil
4. piltl liigne v tülikas lisakoorem v ese
ballastainetoidu koostisosa (tselluloos, ligniin jt), mis ei lõhustu seedimisel ning täidab seedetalitluses nn puhastusfunktsiooni

ballettmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Ballettmeister) • teater balletilavastaja, balletis jt lavateoseis esinevate tantsude ja miimiliste liigutuste süsteemi looja, ka tantsuseadja; balletitrupi v tantsurühma juht

basofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> (< basofiilne) • biol loom- ja taimorganismide happeliste omadustega rakkude ja kudede võime värvuda nn aluseliste värvainete (fuksiini, metüleensinise, safraniini jt) toimel. Vastand atsidofiilsus

beit <b`eit beidi b`eiti 22e s> (< ar maja) • kirj kaksikvärss araabia, pärsia jt Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste luules

bilanss <bil|`anss -ansi -`anssi 22e s> (it bilancio < bilancia kaal) • maj raamatupidamises aktiva ja passiva poolega tabelisse koondatud näitajad, mis rahalises väljenduses annavad ülevaate ettevõtte (iseseisva majandusüksuse) varanduslikust seisust teatud hetkel; aktiva ja passiva üldsummad on alati võrdsed; koostatakse arveldus-, majandus-, väliskaubandus- jt bilansse; piltl asjade seis, kokkuvõte, tulemus

biometeoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + meteoroloogia) • biol õpetus õhurõhu, -temperatuuri ja -niiskuse, päikesekiirguse jt meteoroloogiliste elementide mõjust elusolendeile

bivakk <biv|`akk -aki -`akki 22e s> (sks Biwak < pr bivouac < keskalamsks bi kõrval + wake vahtkond)
1. sõj välilaager, sõjaväe asetus puhkuseks v ööbimiseks väljaspool asulaid telkides v lahtise taeva all
2. sport alpinistide jt matkajate puhkekoht

blastotsüst <+ ts`üst tsüsti ts`üsti 22e s> (< kr blastos idu, võrse, pung + tsüst) • biol lootepõieke, inimese jt imetajate loote varajane arenguaste

bukett <buk|`ett -eti -`etti 22e s> (pr bouquet) • lillekimp; lõhna ja maitse kompleks (veinil, konjakil jt jookidel)

cajun [keidžən] (ingl < pr les Acadiens akaadialased < pn Acadie, endine Prantsusmaa koloonia praeguse Kanada alal)
1. muus USA Prantsuse asunike folkloorsele muusikale toetuv kantristiilile lähedane muusikavool
2. kok maitseainesegu (paprika, küüslauk, valge ja must pipar, tüümian jt)

chanson de geste [ša(n)s·o(n) döž·est] (pr) • kirj Prantsuse XI–XIII s kangelaslaulud („Rolandi laul“ jt)

commedia dell’arte [kommeedia dell·arte] (it) • teater XVI–XVIII s itaalia rahvakomöödia improviseeritud tekstiga, kindlakskujunenud tegelastüüpidega (Arlecchino, Pantalone, Colombina, Capitano jt) ning kostüümidega

daršana <daršana 1 s> (sanskr darśana) • relig, fil Vana-India filosoofias mingil terviklikul algkogemusel v -kaemusel põhinev maailmavaatesüsteem; hrl nimet daršanadeks kuut hinduistlikku, eri alustelt lähtuvat filosoofiasüsteemi (vaišeesika, jooga, vedanta jt)

dekortikatsioon <dekortikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + ld cortex koor, kest) • koore, kesta kõrvaldamine; tehn lina, kanepi jt kiutaimede varrekiudude ilma leotuseta eraldamine

denaturatsioon <denaturatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , denatureerimine <denatur`eerimi|ne -se -st 12 s> (uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma < de- + ld natura loodus, loomus) keem
1. biopolümeeride, pms valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jm) muutmine temperatuuri, rõhu jt tingimuste varieerimise teel
2. tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söömis- v joomiskõlbmatuks muutmine

dendriit <dendr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr dendron puu)
1. mat võrreldavate objektide sarnasust väljendav arvjoonis
2. geol ebakivistis, puutaoliselt hargnenud, ka jäälilli meenutav kujund, mis tekib raua, mangaani jt ühendite eraldumise teel kivimite kihivahedes v aine kiirel kristallisatsioonil
3. anat oksisjätke, puuvõralaadselt hargnev v niitjas neuroni jätke, mis juhib erutust närviraku suunas

deratisatsioon <deratisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr dératisation < de- + rat rott) • hiirte, rottide jt näriliste hävitamine

deratiseerima <deratis|`eerima -eerib 28 v> (pr dératiser < de- + rat rott) • hiiri, rotte jt närilisi hävitama

diakriitiline <diakriitili|ne -se -st 12 adj> (< kr diakritikos) • eristav, eraldav
diakriitiline märklgv diakriitik, tähtkirja lisamärk tähtede tavalisest erineva häälduse (nt kriipsukesed jm märgid tähtedel õ, ä, ö, ü, š, ń, sedii, tilde jt) v sõna tähenduse märkimiseks

digitaalis <digitaalis -e 9 s> (< ld digitalis sõrm-, sõrme-) • bot sõrmkübar, ilu- ja ravimtaimede perekond (Digitalis) mailaseliste sugukonnast; seemned ja lehed sisaldavad südametegevust mõjutavat glükosiide: digitaliini, digitoksiini, digoksiini jt

divisjon <divisjon -i 19 s> (pr division < ld divisio jagamine)
1. sõj allüksus suurtüki-, soomusväe- v ratsaväes jt relvaliikides (suurtükiväedivisjon koosneb mõnest patareist, ratsaväedivisjon mõnest eskadronist jne)
2. mer, sõj sõjalaevadest koosnev laevastikukoondis
3. maj allüksus, osakond

draag <dr`aag draagi dr`aagi 22e s> (ingl drag)
1. mäend ujuvseade kulla, plaatina, teemantide jt maavarade allveekaevandamiseks puistmaardlatest
2. mer dredž

duodetsimaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ld duodecim kaksteist) • mat kaheteistkümnendsüsteem, arvusüsteem, mille liitüksusteks on arvu 12 astmed, nagu tosin, gross jt

dünamometamorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dünamo- + metamorfism) • geol rõhumoone, kivimite muutumine (moone) maakoores suure rõhu tõttu kõrge temperatuuri jt tegurite kaastoimel

ejektiiv <ejekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld eicere, perf partits eiectum välja viskama v ajama) • lgv suruhäälik, sulghäälik, mille moodustamiseks tekitatakse kõnetrakti kahe sulu (suuõõnes ja kõris) vahelisse ruumi ülerõhk, lükates kõri (ja suletud häälekurde) ülespoole ning vallandades seejärel sulud (kaukaasia, indiaani jt keeltes)

elektroonika <elektroonika 1 s> (< kr ēlektron merevaik) • teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jt keskkondades liikuvate laengutega seotud nähtusi
elektroonikaseade, elektroonikaaparaatelektronseadiste kasutamisel põhinev seade, aparaat

epistolaarne <epistol`aar|ne -se 2 adj> (ld epistolaris kirja-) • epistlisse kuuluv; kirjakujuline, kiri-
epistolaarne kirjanduskirj teadlaste, kirjanike jt kirjade kogumikud; kirjade, läkituste v kirjavahetuse vormis kirjandusteosed (romaan, novell)

ertsametid pl <+ amet -i 2e s> (sks Erzämter < Erz-, kõrget seisust tähendav eesliide) • aj Saksa-Rooma riigis päritavad õukonnaametid (ertsmarssal, ertskambristuhärra, ertskinkar, ertslaudnik, ertskantsler jt)

estraad <estr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estrade poodium, estraad < hisp estrado < ld stratum voodi, voodikate, sillutis)
1. maapinnast pisut kõrgemal asetsev lava v kõrgendatud põrandaosa (teatris, suuremas saalis) orkestri, koori, artistide, kõnelejate jt esinemiskohana
2. estraadikunst, lavakunsti liik, mis hõlmab pms meelelahutuslikke sõna-, muusika-, tantsu- ja tsirkusekunsti väikevorme
estraadimuusikamuus levimuusika žanr, mis hõlmab meelelahutuslikke instrumentaalpalu ja laule

etanaal <etan|`aal -aali -`aali 22e s> (< etaan), atseetaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< ld acetum äädikas + aldehüüd) • keem terava lõhnaga kergesti süttiv vedelik, kasut äädikhappe, butadieeni, aldehüüdvaikude jt ainete tootmiseks

etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga

etüülima <et`üülima etüülib 28 v> keem
1. keemilisse ühendisse etüüli sisse viima; etüülimist rakendatakse estrite, eetrite, etüülbenseeni jt ainete tootmisel
2. etüülvedelikku lisama

fanerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + -füüt) • bot kõrgtaim, mitmeaastane taim (puud, põõsad jt), mille uuenemispungad asetsevad vähemalt 0,25 m kõrgusel maapinnast

fariinsuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> (< ld farina jahu, pulber) • kok esimeses puhastusprotsessis saadud kollane v pruun suhkur, mis sisaldab veel aroomiaineid jt toitaineid, mis edasisel puhastamisel kaovad

fenomenalism <fenomenal|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil tunnetusteoreetiline õpetus, mille järgi tunnetada saab ainult fenomene; kõik objektid, nt maja, päts leiba, on tajumuste (aistingute) kogumid, mõttelised konstruktsioonid ning ei eksisteeri objektiivselt; pooldajad G. Berkeley, D. Hume jt

fenüülmetanool <+ metan|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< fenüül + metanool) • keem bensüülalkohol, roosi-, nelgi- jt õlides leiduv meeldiva lõhnaga alkohol; kasut parfümeeriatööstuses

frutti di mare (it) • mereannid (teod, austrid, vähid jt)

fütoftoroos <fütoftor|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< füto- + kr phthora hävitamine) • taimehaigus, mida tekitavad munasseente klassi (Phytophthora) perekonna liigid; tavalised fütoftoroosid on kartulilehemädanik, kartuli- ja tomatipruunmädanik jt

gall1 <g`all galli g`alli 22e s> (< ld galla sappõun, tindipähkel) • bot pahk, mügarjad, kerajad jt väärmoodustised, mida tekitavad taimedel seened v loomad, pms putukad; kasut parkimisel, värvimisel, tindi valmistamisel jm

geotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + tsentriline) • astr maakerakeskene, Maa keskpunktist lähtuv
geotsentriline maailmasüsteemaj Ptolemaiose (II s) jt õpetus, pidas Maad universumi liikumatuks keskuseks, mille ümber liiguvad Päike ja kõik teised taevakehad; püsis XVI s-ni, hüljati teaduses pärast M. Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi rajamist
geotsentrilised koordinaadid plastr taevakoordinaadid, mis määravad taevakehade asukohta Maa keskme suhtes

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

glatsiaalne <glatsi`aal|ne -se 2 adj> (< ld glacialis jää-, jäine < glacies jää) • jäätekkeline, liustikuline
glatsiaalsed pinnavormid plgeol liustikulised pinnavormid, mandrijää v mäeliustike kujundatud pinnavormid (otsamoreenid, künklik moreenreljeef, voored, ruhiorud, orvandid jt)
glatsiaalsed setted plgeol liustikusetted

glükogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< glüko- + -geen) • keem, füsiol loomne tärklis, maksas, lihastes jt kudedes varuainena sisalduv polüsahhariid; esineb ka seentes

granulatsioon <granulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dem granulum terake) • granuleerimine, sõmerdamine; astr Päikese helenduva pinna sõmerus
granulatsioonkudemed kapillaarirohke noor sidekude, tekib paranemisel haavas, haavandis jt haiguskolletes, kus osa kude on hävinud; on algul sõmerjas, muutub hiljem harilikuks tihedaks rakuvaeseks sidekoeks – armkoeks

gravitatsioon <gravitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld gravitas raskus) • füüs raskusjõud, universaalne interaktsioon, mis avaldub kõigi kehade vastastikuses tõmbumises
gravitatsioonikiirgusfüüs ruumis lainena leviv gravitatsiooniväli
gravitatsiooniseadusfüüs kahe keha vaheline tõmbejõud on võrdeline nende massiga ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga (sõnastanud 1687. a Inglise teadlane I. Newton)
gravitatsioonivesigeol vaba vesi, maakoores kivimite lõhedes, poorides jt õõntes leiduv tilkvesi, mis võib liikuda raskusjõu mõjul

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

heksagonaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< heksagonaalne + süsteem) • miner kristallograafias süsteem, mida iseloomustab kolm horisontaalpinnas asetsevat ühepikkust, omavahel 60°-se nurga all lõikuvat telge; selles süsteemis kristallub u 200 mineraalainet (berüll, apatiit jt)

hiparh <hip|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hipparchos < hippos hobune, ratsavägi + archos juht) • aj Makedoonia ratsaväe ülemjuhataja; Ateenas jt Kreeka linnriikides magistraadid, kes juhatasid ratsaväge

hipi <hipi 16 s> (ingl hippies < hep, hip teadlik, moekas, stiilne) • 1960ndatest alates USA-s jt maades tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noor, kelle mässumeelsus avaldus üldkehtivate kõlblus- ja käitumisnormide eiramises, eripärases rõivastuses, vabaarmastuse kultuses, narkootikumide tarvitamises jm

holism <hol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr holos terve, kogu) • fil terviklikkuse filosoofia, õpetus, mis absolutiseerib terviku taandamatust osade mehaaniliseks summaks; tekkis 1920ndatel, levinud bioloogias, psühholoogias jt inimest uurivates teadustes

honorar <honorar -i 19 s> (< ld honorarium autasu) • autoritasu, teadus-, kirjandus- ja kunstiteoste väljaandmise ja kasutamise puhul autorile makstav (lepinguline) tasu; vabakutselise arsti, advokaadi jt töötasu

honöörid pl <hon|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr honneurs) • bridžis jt kaardimängudes 4–5 kõrgemat ühest mastist kaarti ühe mängija käes

humanitaarteadused pl <+ t`eadus -e 11~9 s> (< humanitaarne) • inimest ja ühiskonda käsitlevad teadused (ajalugu, filoloogia, filosoofia jt) vastandina reaalteadustele; alguses ilmalikud teadused vastandina teoloogiale

hümenopteerid pl <hümenopt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr hymēn nahk, kest + pteron tiib) • zool kiletiivalised, putukate selts (siia kuuluvad mesilased, herilased, sipelglased jt)

ihtüool <ihtü|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ihtüo- + ld oleum õli) • farm punakaspruun siirupitaoline väävlit sisaldav vedelik, saadakse kivimeist (eriti põlevkivist), mis sisaldab kivistunud kalade jt mereloomade jäänuseid; toimib desinfitseerivalt, põletikuvastaselt ja valuvaigistavalt

individualism <individual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr individualisme < individuaalne) • maailmavaade, mis põhineb indiviidi huvide absolutiseerimisel ja tema vastandamisel ühiskonnale; avaldub nii hoiakutes, käitumises ja teguviisides kui ka teoreetilistes, nt eetilistes, filosoofilistes, ideoloogilistes, poliitilistes jt põhimõtetes. Vt ka egoism

infektsioon <infektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld infectio määrimine, mürgitamine < ld värvimine < inficere sisse panema, värvima, rikkuma) • med nakkus, bakterite jt haigusetekitajate tungimine organismi
infektsioonhaigusmed nakkushaigus

insektivoorid pl <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< insekt + -voor) • zool putuktoidulised, imetajate selts (siia kuuluvad mutt, siillased jt)

irredentism <irredent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it (terra) irredenta vabastamata (maa)) • aj, pol Itaalias XIX s lõpus ja XX s alguses tekkinud rahvuslik poliitiline liikumine, mis taotles pms itaallastega asustatud naaberalade (Lõuna-Tirooli, Trieste, Fiume, Nizza jt) liitmist Itaaliaga

kaltsinatsioon <kaltsinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld calcinare lubjaks muutma < ld calx lubi) • keem tahke aine, nt sooda, kaoliini, lubjakivi lagundamine kuumutades; eralduvad süsinikdioksiid, vesi jt lenduvad ühendid

kaltsiumkarbonaat <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaltsium + karbonaat) • keem kaltsiumi ja süsihappe sool, pae, marmori, kriidi, kaltsiidi jt peaosis

kanalisatsioon <kanalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr canalisation < ld canalis toru, renn) • kanalite, torude jt tehniliste vahendite kogum reovee eemaldamiseks ning puhastamiseks
kanalisatsioonikaevkontrollkaev, kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks ehitatud püstik, mille põhjas on toru asemel lahtine voolurenn
kanalisatsioonisüsteemrajatiste süsteem reovee eemaldamiseks ja puhastamiseks

kantserogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< ld cancer vähk + -geen), kartsinogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr karkinos vähk + -geen) • med keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis kindla toimeaja, toimetugevuse v hulga korral tekitab vähki jt pahaloomulisi kasvajaid

kardiostimulaator <+ stimul`aator -i 2e s> (< kardio- + stimulaator) med
1. farm südame talitlust ergutav ravim (kofeiin, adrenaliin, kamper jt); suurendab südame jõudlust, soodustades eeskätt olemasoleva jõuvaru rakendumist
2. med, tehn väike tehniline seadis südametegevuse säilitamiseks, südamerütmur, südamestimulaator

kasarm <kasarm -u 2 s> (vn казарма < it caserma < ld quaterni neljakaupa) • aj suur töölisperede elamu tehase juures; sõj sõjaväe allüksuste isikkoosseisu majutamiseks ehitatud v kohandatud hoone, sisaldab nüüdisajal magamis-, olme-, ameti- jt ruume

katehhoolamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< katehhoolid + amiinid) • füsiol neerupealise säsis ja närvikoe kromafiinrakkudes tekkiv suure bioloogilise aktiivsusega ühend (adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin); katehhoolamiinid reguleerivad vegetatiivse ja kesknärvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna jt elundite talitlust ning ainevahetust; kasut ka ravimeina

kaustobioliit <+ biol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kaustos põlev + bioliit) • geol põletatav bioliit, organismide jäänustest ja nende lagusaadustest moodustunud maavara, mis põleb, nt kivisüsi, põlevkivi, turvas, nafta, maagaas jt

ketoos <ket|`oos -oosi -`oosi 22e s>
1. keem ketoonsuhkur, ketoonide rühma kuuluv lihtsuhkur
2. vet veiste, kitsede jt loomade ainevahetushaigus

kloaak <klo|`aak -aagi -`aaki 22e s> (ld cloaca)
1. reovee maa-alune äravoolukanal; reomülgas
2. zool kahepaiksete, roomajate, lindude jt soole (jämesoole) lõpposa, kuhu suubuvad kusejuhad ja sugujuhad

klubiraha <+ raha 17 s> (< klubi) • aj endisaegne ebaseaduslik raha asendanud maksetäht; asendas raskeid vaskmünte ja kergendas kohalikke arveldusi; klubirahasid on käibele lasknud klubid, organisatsioonid, kaupmehed jt

kokapõõsas <+ põõsas p`õõsa 7 s> , kokapunapuu <+ p`uu 26i s> (hisp coca < ketšua kuka) • bot Lõuna-Ameerikast pärinev troopikapõõsas (Erythroxylum coca), mille lehed sisaldavad kokaiini jt alkaloide

kombinatoorika <kombinatoorika 1 s> (< ld combinare ühendama) • mat matemaatika haru, mis uurib elementide hulkadesse kuulumise ning hulkades paiknemise viise, eeskätt lõpliku hulga elementidest moodustatavaid ühendeid: kombinatsioone, variatsioone, permutatsioone jt

kommunaalteenus <+ teenus -e 9 s;+ t`eenus -e 11~9 s> • kommunaalmajanduse pakutav elutarbeline teenus v mugavus, nt kanalisatsioon, veevärk, elektrienergia, gaas jt

kontra <k`ontra 1 s> (< ld contra vastu)
1. sõna, millega teatatakse, et vastaspoole pakkumine pole väljamängitav (bridžis jt kaardimängudes); kahekordistab mängu väärtuse, vt ka dubleerima, kontreerima
2. kõnek kontrrevolutsionäär, kehtiva võimu vastane

kookon <k`ookon -i 2e s> (pr cocon) • zool tupp, siidniitidest v nahkjas kaitsev eritiskest, mis ümbritseb paljude putukate nukke v katab ämblike, limuste, kaanide jt selgrootute loomade mune; siidiussi kookoneist saadakse toorsiidi

koola <koola 16 s> (Aafrika k-d) • bot troopilises Aafrikas kasvavate ühe- v kahekojaliste igihaljaste lehtpuude perekond (Cola); mõnede liikide viljade seemned (nn koolapähklid) sisaldavad ergutavaid alkaloide, nagu kofeiini, teobromiini jt, mistõttu neid kasut toniseerivate ravimite ja jookide valmistamiseks

korallrahu <+ rahu 17 s> , korallriff <+ r`iff rifi r`iffi 22e s> (< korallid + riff1) • geol meredes elutsevate koloonialiste õisloomade jt lubitoesega loomade v vetikate tekitatud moodustis (korallehitis)

kosmogoonia <+ g`oonia 1 s> (kr kosmogonia maailma tekkimine < kosmos + -goonia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb Päikesesüsteemi jt taevakehade ja nende süsteemide tekkimist ning arenemist

kotonisatsioon <kotonisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kotoniseerima) • tekst, tehn lina-, kanepi- jt taimsete kiudude töötlemine puuvillataoliseks materjaliks

kotoniseerima <kotonis|`eerima -eerib 28 v> (ingl cottonize < cotton puuvill < ar quṭun) • tehn, tekst kotonisatsiooniga tegelema, lina, kanepit jt kiudaineid puuvillataoliseks materjaliks töötlema

krakkima <kr`akkima krakib 28 v> (ingl crack lõhustama) • tehn naftasaadusi jt raskõlisid (nt põlevkivitoorõli) kõrgel temperatuuril töötlema (vahel kõrget rõhku v katalüsaatoreid rakendades), mille tulemusel õlid lõhustuvad kergõlideks ja gaasideks

krestomaatia <krestom`aatia 1 s> (kr chrēstomatheia < chrēstos kasulik + mathein õppima) • lugemik, valimik katkendeid tuntud kirjanike teostest jt lugemispalasid

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Crkeem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

larv <l`arv larvi l`arvi 22e s> (ld larva)
1. zool vastne, moondega areneva looma ebaküps arenemisaste (röövik, tõuk, kulles jt)
2. müt Vana-Rooma usundis kuri vaim, kodukäija, tont

lipiidid pl <lip|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr lipos rasv)
1. biol üldnimetus rasvadele, õlidele, vahadele jt taolistele ainetele organismis
2. keem loomsetes rasvades ja taimeõlides sisalduvad estrid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Vt ka lipoidid

lopariit <lopar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< vn лопари, laplaste venekeelne nimetus) • miner monokliinses süngoonias kristallunud must metalliläikeline mineraal, koostiselt oksiid, mitme haruldase elemendi (tseerium, nioobium jt) tooraine; esmasleid Koola poolsaarelt

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

makroelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< makro- + element) • keem organismi elutegevuseks suurel hulgal vajalik keemiline element, nt fosfor, magneesium, kaalium, naatrium jt. Vt ka mikroelement

makrofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< makro- + -faag)
1. biol selgroogsete veres jt kudedes esinev suur õgirakk
2. zool loom, kes toitub suuri toidupalu neelates. Vt ka mikrofaag

makromolekul <+ molekul -i 19 s> (< makro- + molekul) • keem tuhandetest v miljonitest aatomitest koosnev hiigelmolekul, millistest koosnevad valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid (nt tärklis, tselluloos) jt looduslikud ja tehisained

mikrofüllia <+ f`üllia 1 s> (< mikro- + kr phyllon leht) • bot väikelehisus, suure arvu suhteliselt väikeste lehtede olemasolu (sammaldel, koldadel jt); võimaldab paremini korvata putuk- ja seenkahjustusi; pisilehisus, lehepinna adaptiivne vähenemine valgusrohkete kasvukohtade taimedel, mikrofülliat võib põhjustada ka toitevaegus

mimesis [miimesis] (kr mimēsis kujutamine, jäljendamine) • fil esteetikas põhimõte, mille järgi tegelikkuse jäljendamine on üks kunstiloome olulisi printsiipe; mõiste võtsid kasutusele Platon ja Aristoteles, kes pidasid tegelikkuse idealiseerivat üldistust kunsti olemuseks ja eesmärgiks; kunst tegelikkuse võimalikult elutäpne kujutamine kirjanduses jt kunstides

modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

modifitseerima <modifits|`eerima -eerib 28 v> (< ld modificare piirama, juhtima)
1. teisendama, muutma
2. keem polümeere jt aineid töötlema nende struktuuri ja omaduste muutmiseks
3. lgv piiritlema
4. tehn metalli mehaanilisi omadusi parandama modifikaatori lisamise teel

monsignore [monsinjoore] (it mu isand) • relig viisakussõna katoliku piiskoppide jt kõrgemate vaimulike kõnetamiseks

mudžahiid <mudžah|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ar mujāhid võitleja) • relig usuvõitleja, rahvuslikust vabadus- ja usuliikumisest osavõtja araabia jt islami maades

naatriumkarbonaat <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< naatrium + karbonaat) • keem värvuseta kristalne aine, kasut klaasi, värvipigmentide ning seebi jt pesemisainete tootmisel, paberi- ja tekstiilitööstuses; vananenud nimetus kaltsineeritud sooda

nafta <nafta 16 s> (kr naphtha < prs naft) • geol maaõli, mitmesugustest süsivesinikest koosnev hrl tume õlijas põlev maavara, töödeldakse vedelkütuseks, määrdeõlideks jt saadusteks
naftagaaskeem põlevgaas, mis eraldub naftast selle tootmisel v töötlemisel

naftakeemia <+ k`eemia 1 s> (< nafta + keemia) • keem keemia ja keemilise tehnoloogia haru, mis tegeleb nafta, naftagaasi jt põlevate maagaaside töötlemisel saadud kergetest süsivesinikest sünteetiliste keemiasaaduste tootmisega

neokatastrofism <+ katastrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + katastrofism) • biol katastrofismi suund, mis arvestab küll loodusliku valiku osa evolutsioonis, selle põhiajendeiks peab aga geoloogilisi murranguid, atmosfääri koostise muutusi jt tegureid

neurotroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< neuro- + kr tropos pööre, suund) • med närvidesse, närvisüsteemisse toimiv
neurotroopsed ained plnärvisüsteemi talitlust mõjutavad ained (uinutid, üldtuimastid, valuvaigistid, krambivastased ravimid jt)

nimonik <nimon|`ik -iki -`ikki 22e s> (< pn Nimonic, kaubamärk < nikkel) • keem kuumustugev niklisulam, mis sisaldab koobaltit (19–20%), titaani, alumiiniumi jt elemente

nioobiumisulamid pl <+ sulam -i 2e s> • tehn põhikomponendina nioobiumi ning lisandina molübdeeni, volframit jt elemente sisaldavad metallisulamid, millele on iseloomulik suur kuumustugevus ja korrosioonikindlus

nokaut <nok|`aut -audi -`auti 22e s> (ingl knock-out väljalöömine) • sport võitlusaladel (nagu poks jt) löök, mis teeb vastase võitlusvõimetuks; kui ta kümneni loendatud ajavahemiku jooksul ei ole suuteline võistlust jätkama, saab lööja nn puhta võidu. Vt ka nokdaun

nümfaion <nümf`aion -i 2e s> (kr nymphaion < nümf) • arhit algselt nümfidele pühendatud grott v hoone, hrl allika kohal; hiljem avalik v eravalduses hoone, mille luksuslikku fassaadi kaunistasid nümfide jt veejumaluste kujud

ortoklass <ortokl|`ass -assi -`assi 22e s> (< orto- + kr klasis murdumine) • miner päevakivide e põldpagude hulka kuuluv mineraal, kaaliumpäevakivi, esineb graniidi, gneisi jt koostisosana

pahhüdermid pl <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr pachys paks + derma nahk) • zool paksunahalised (loomad, nagu elevandid, ninasarvikud, sead jt)

paleoantropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + antropoloogia) • antr antropoloogia haru, mis uurib inimese jt hominiidide fossiilseid luustikke

penitsillamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< penitsilliin + amiinid) • farm reumatoidartriidi jt süsteemsete sidekoehaiguste ning raskmetallimürgistuste ravis kasutatav penitsilliini derivaat, millel puudub antibakteriaalne toime

peoon1 <pe`oon peooni pe`ooni 22e s> (hisp peón sulane) • aj Mehhikos jt Ladina-Ameerika riikides päritavas võlaorjuses olnud põllutööline. Vt ka peonaaž

piroksikaam <piroksik|`aam -aami -`aami 22e s> (ingl piroxicam) • farm põletiku- ja palavikuvastane valuvaigisti, kasut pms osteoartroosi, reumatoidartriidi jt haiguste raviks

polükondensatsioon <+ kondensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< polü- + kondensatsioon) • keem kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine madalmolekulaarsest, kusjuures eraldub mõni madalmolekulaarne aine (vesi, ammoniaak, vesinikkloriid jt). Vt ka polümerisatsioon

porfüriinid pl <porfür|`iin -iini -`iini 22e s> (< porfüür) • keem tsüklilised orgaanilised ühendid, tähtsate biomolekulide (klorofülli, hemoglobiini jt) struktuurifragmendid, mis erinevad porfiinidest teatud asendusrühmade esinemise poolest; metalli aatomeid sisaldavad porfüriinid (nt heem hemoglobiinis) on elulise tähtsusega elusorganismide talitluses

protestantism <protestant|`ism -ismi -`ismi 22e s> , protestantlus <protest`antlus -e 11~9 s> (< ld protestans avalikult tunnistav) • relig reformatsiooni tulemusena XVI s katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usuvoolude (luterluse, kalvinismi jt) ühine nimetus

protsessuaalne <protsessu`aal|ne -se 2 adj> • jur protsessi-, kohtuprotsessisse puutuv
protsessuaalsed garantiid plkohtuprotsessi osaliste õiguste ja huvide tagamise vahendid (süüaluse õigus kaitsele, kohtuliku asjaarutuse avalikkus, õigus nõuda tunnistaja, prokuröri, kohtuniku taandamist, edasikaebamise õigus jt)

puriinid pl <pur|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld purus puhas) • keem üldnimetus puriini (imidasolo-4,5-pürimidiini) struktuurifragmenti sisaldavatele lämmastikku sisaldavatele orgaanilistele ühenditele, mida leidub paljudes looduslikes ühendites (kofeiin kohvis, teobromiin kakaos jt)

purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid

raadioteater <+ t`eat|er -ri 2e s> (< raadio + teater) • teater raadio sõnakunstisaadete liik, mis hõlmab näidendite jt kirjandusteoste seadeid, dokumentaariume, kuuldemänge, teatrietenduste ülekandeid jm; ringhäälinguasutuse teaterstuudio, kus salvestatakse raadiosaateid v tehakse otseülekandeid

rekontra <rek`ontra 1 s> (< re- + kontra) • bridžis jt kaardimängudes kontrat (1) eitav vastukontra; neljakordistab mängu väärtuse. Vt ka dubleerima

repatrieerima <repatri|`eerima -eerib 28 v> (< ld repatriare kodumaale tagasi pöörduma) • pol, jur põgenikke, sõjavange jt kodumaale tagasi tooma

resistiin <resist|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Resistin, kaubamärk) • tehn vase, mangaani ja raua sulam; kasut elektrisoojendus- jt aparaatides

sahharifikatsioon <sahharifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr sakchar suhkur + -fikatsioon) • keem suhkurdamine, tärklise jt süsivesikute suhkruks muutumine hapete v ensüümide toimel

salvarsaan <salvars|`aan -aani -`aani 22e s> (sks Salvarsan < ld salvare päästma + arseen) • farm arseeni sisaldav ravim, tarvit süüfilise, malaaria, tüüfuse jt haiguste raviks

samarskiit <samarsk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70) • miner monokliinses süngoonias kristallunud pruunikas kuni must radioaktiivne oksiidmineraal, mis sisaldab tantaali, nioobiumi, uraani, samaariumi jt haruldasi elemente

samojedoloogia <+ l`oogia 1 s> (< vn самоед + -loogia) • lgv Kirde-Euroopas ja Lääne-Siberis kõneldavate samojeedi keelte (neenetsi, eenetsi, sölkupi jt) teaduslik uurimine, teadus samojeedi keeltest

sandlipuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> • sandlipuu jt troopikapuude lõhnav väärispuit

sekundant <sekund|`ant -andi -`anti 22e s> (ld secundans, gen secundantis soosija, toetaja) • duellandi esindaja kahevõitlusel; sport poksija, maadleja, maletaja jt abistaja võistlusel

serooskelme <+ kelme k`elme 6 s> (< seerum) • anat lamerakkudest koosnev kelme, mis katab suletud kehaõõnte (kõhuõõs, rinnaõõs jt) sisepinda ning siseelundeid

sifoon <sif|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr siphōn toru)
1. sifoontoru, eripikkuste harudega toru, mille kaudu vedelikku saab anumast välja lasta, kui lühem haru ulatub vedelikku
2. sifoonpudel, joogi gaseerimise nõu
3. zool renni- v torukujuline (hingamis)elund mõnel limusel jt loomadel
4. geogr maa-aluse voolukanali põlvjas käänak püsttasandis
sifoonallikashüdrol allikas, mis hakkab tegutsema pärast karstiõõnsuse ja seda maapinnaga ühendava sifoonkanali veega täitumist
sifoonvalutehn sulametalli valamise viis, mille puhul metall voolab vormi altpoolt, nn sifoonkanali kaudu

skafander <skaf`and|er -ri 2e s> (< kr skaphē lootsik + anēr, gen andros inimene, mees) • tuukri, kosmonaudi jt mitmesuguse lisavarustusega hermeetiline erirõivastus

skleroproteiin <+ prote|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr sklēros kõva + proteiin) • biol vees lahustumatu lihtvalk, loomorganismide tugi- ja kattekudede valk (kollageen, keratiin jt)

solaniin <solan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld solanum maavits) • farm kartulis jt maavitsaliste sugukonna (Solonaceae) taimedes sisalduv mürgine glükosiidne alkaloid

solfataar <solfat|`aar -aari -`aari 22e s> (< pn Solfatara, vulkaan Itaalias < it solfo väävel) • geol väävliallikas, väävliühendeid jt gaase eritav vulkaaniline allikas

somnambulism <somnambul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld somnus uni + ambulare käima), lunatism <lunat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld luna Kuu) • med unesränne, kuutõbi: seisund, mille puhul inimene sooritab osalises unes keerulisi liikumisi (käib toas ringi, ronib katusele, puu otsa jne) ise seda hiljem mäletamata; on langetõve, hüsteeria jt haiguste kaasnäht

sotsiaaldemokraatia <+ demokr`aatia 1 s> (< sotsiaalne + demokraatia) pol
1. aj sotsiaaldemokraatlikuks parteiks kujunenud vasakpoolne liikumine, hõlmas eeskätt töölisorganisatsioone jt vasakpoolseid rühmitusi
2. tänapäeval paljude sotsialistlike parteide parlamentaarne filosoofia, mis rõhutab majandussuhete kasulikkust, segamajanduse hüvesid ja sotsiaalse partnerluse põhimõtteid

spiroheet <spiroh|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< kr speira käänd, looge, põiming + chaitē lakk) • biol mitme keeru ja lookega keeritsbakter (perekonnad (Treponema, Leptospira, Borrelia) jt)

standardatmosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< standard + atmosfäär) • meteor kokkuleppeline atmosfääri seisund, mille korral õhurõhu, -niiskuse, -tiheduse, viskoossuse jt õhku iseloomustavate suuruste väärtused vastavad atmosfääri keskmisele seisundile

stiil <st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style < ld stilus kirjutuspulk) • iseloomulik kujutus-, esitus- v väljenduslaad, põhiliste ideelis-kunstiliste tunnuste kogum kirjaniku, kunstniku, helilooja jt loomingus; töötamisviis v -meetod; isikupärane käitumis- ja elamislaad

stratifikatsioon <stratifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< strati- + -fikatsioon)
1. kihistumine, kihistumus
2. geol lademelisus
3. meteor, hüdrol atmosfääri (samuti mere- ja jõevee) jaotumine kihtideks, mis on tingitud nende füüsikalistest omadustest (temperatuurist, tihedusest jt) eri kõrgustes (sügavustes)
4. bot eri rinnete esinemine taimekooslustes
sotsiaalne stratifikatsioonsotsiaalne kihistumine

strukturaallingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< strukturaalne + lingvistika) • lgv mitme XX s keeleteadusliku suuna (Praha funktsionaalne lingvistika, Kopenhaageni glossemaatika, deskriptiivne lingvistika jt) üldnimetus; strukturaallingvistikale on iseloomulik keele käsitamine range süsteemina, täpsete analüüsi- ja kirjeldamismeetodite kasutamine ning peatähelepanu pööramine kaasaegse keele struktuurile

suprematism <supremat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn супрематизм < pn Супремус, Vene kunstnike rühmitus < ld supremus kõrgeim, ülim) • kunst Venemaal tekkinud abstraktne suund maalikunstis XX s alguses, kasutab tasapinnalisi (ruut, ring jt) ja ka ruumi illusiooni kandvaid geomeetrilisi kujundeid

sügospoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< kr zygon ike, ühendus + spoor) • bot seigeos, puhkeeos ebajahukastelaadsetel, rohevetiktaimedel jt

zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill

žalnik <žalnik -u 2 s> (vn жальник < vanavn жаль haud) • aj maapinnal kiviringiga tähistatud maahaud v madal kääbas, kalmevormina kasutusel XI–XVI s ja hiljemgi idapoolsetel läänemeresoomlastel jt

ženšenn <ženš|`enn -enni -`enni 22e s> (hiina rénshēn) • bot araalialiste sugukonda kuuluv rohtne püsik (Panax ginseng), hiina rahvameditsiinitaim, mille juurekoes sisalduval saponiinil jt ainetel on toniseeriv toime

tabor <tabor -i 2e s> (ung tábor < trg tabur teatav sõjaväeosa) • mustlaslaager; aj välilaager, sõjaväelaager (venelastel, tšehhidel jt)

talaar <tal|`aar -aari -`aari 22e s> (ld talaris < pahkluuni ulatuv < talus pahkluu) • relig, tekst pikk laiade varrukatega mantel, kohtunike, luteri usu vaimulike jt ametirüü

tankodroom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (< tank + -droom) • sõj tankiväli, väljak tankide jt soomusmasinate katsetamiseks ja nende käsitsemise harjutamiseks

terpenoidid pl <terpen|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr terebinthos tärpentinipuu + -oid) • keem terpeenid ja nende hapnikuühendid (alkoholid, aldehüüdid, estrid jt); vedelad või tahked, looduses väga laialt (enamikus organismides) levinud ained

toksikomaania <+ m`aania 1 s> (< toksiko- + maania) • med haiguslik tung tarvitada ainet, mis on selle pruukijal tekitanud harjumuse ning põhjustab kehalisi ja vaimseid häireid, kuid pole ametlikult uimastite nimekirjas (sellised ained on liimid, mõned lahustid, bensiin jt). Vt ka narkomaania

topaas <top|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr pn Topazos, saar Punases meres) • miner rombilises süngoonias kristallunud värvuseta, kollakas, sinakas v rohekas silikaatmineraal, hinnaline vääriskivi ja abrasiiv; leidub graniitsetes pegmatiitides jt kivimites; suurimad leiukohad Brasiilias ja Sri Lankal

traan <tr`aan traani tr`aani 22e s> (sks Tran) • rääs, vaalast, hülgest jt mereloomade pekist saadav õlijas rasv

trade [treid] (ingl) • äri, kaubandus; käsitöö; kaubavahetus
trade mark [treid maa(r)k] • kaubamärk
trade union [treid juunjən] (< ingl union ühinemine, ühendus) • ametiühing Suurbritannias jt ingliskeelsetes maades

transpiratsioon <transpiratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld transpiratio < trans- + ld spirare hingama) • bot vee aurumine taime lehtedest jt maapealsetest osadest. Vt ka perspiratsioon

trüpanosoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< kr trypanon puur + sōma keha) • zool keerdviburlane, pms soojade maade parasiitsete viburloomade perekond; ohtlik verenugiline, kelle edasikandjaiks on täid, kirbud, tsetsekärbsed jt

tseroid <tser|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cera vaha + -oid) • med maksas jt kudedes teatud haigusseisundite korral esinev kollakaspruun värvaine

tsüaanima <tsü|`aanima -aanib 28 v> tehn
1. terase pinnakihti süsiniku ja lämmastikuga rikastama
2. kaaliumtsüaniidi abil maagist v tootmisjääkidest kulda jt väärismetalle eraldama

tsüklomorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr kyklos ring, ratas + morphōsis kujundamine) • biol põlvkondade keerang, organismi kehakuju muutumine aastaaja vahetumisel; on eriti iseloomulik planktoni organismidele (nt vesikirbulistele, viburloomadele jt)

tšartism <tšart|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl Chartism < keskld charta ürik, dokument, vrd harta) • pol töölisliikumine Inglismaal 1830–50ndatel; osavõtjad nõudsid üldist valimisõigust (meestele), salajast hääletamist, parlamendikandidaatide tsensuse (2) tühistamist jt demokraatlikke õigusi

tšugaal <tšug|`aal -aali -`aali 22e s> (< vn чугун malm + alumiinium) • tehn suure (kuni 30%) alumiiniumisisaldusega malm, milles on vähemal määral ka räni, mangaani jt legeerivaid2 (1) elemente

tšumm <tš`umm tšummi tš`ummi 22e s> (udmurdi чум ait, komi чом onn) • etn neenetsite, laplaste jt põhjarahvaste kaasasveetav püstkoda, mis kaetakse suvel tohuga, talvel põhjapõdranahkadega

tulareemia <tular`eemia 1 s> (< pn Tulare, California osariigi maakond + kr haima veri) • vet, med katkutaoline näriliste nakkushaigus, millesse võib verd imevate putukate (sääsk, puuk jt) vahendusel nakatuda ka inimene

ungulaadid pl <ungul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld ungula kabi, sõrg; küünis) • zool kabiloomad (Ungulata), imetajate klassi ülemselts, kuhu kuuluvad kapjade v sõrgadega imetajad: taapirlased, ninasarviklased, hobuslased, sigalased, jõehobuslased, veislased, elevantlased jt

vaanid pl <v`aan vaani v`aani 22e s> (vanapõhja vanir, sg vanr) • müt Skandinaavia müt-s vanim jumalasugu, vee-, viljakuse- ja meresõidujumalad (Nerd, Freyr, Freya jt). Vt ka aasid

valuutamonopol <+ monopol -i 19 s> (< valuuta) • maj vääringumonopol; aj Nõukogude Liidus jt sotsialismimaades kehtinud riigi ainuõigus valuutatehingute sooritamiseks ning kulla ja väärismetallide ostmiseks ja müümiseks

valuutavaru <+ varu 17 s> (< valuuta) • maj riigi keskpanga v valuutaorganisatsioonide käsutuses olev välisvaluuta- ja kullavaru, mida kasut väliskaubanduslike jt rahvusvaheliste maksete katteks

vaporimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld vapor aur + -meeter) • riist veini, õlle jt ainete alkoholisisalduse määramiseks


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur