[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

absint <abs|`int -indi -`inti 22e s> (pr absinthe < ld absinthium koirohi < kr apsinthion) • koirohu- ja aniisilisandiga alkohoolne jook (alkoholi 55 mahuprotsenti)

akvaviit <akvav|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld aqua vitae eluvesi) • ürtidega maitsestatud kange alkohoolne jook

alkohol <alkohol -i 19 s> (keskld alcohol < ar al-kuḥl antimoniidipulber < kaḥala värvima) • etanool e etüülalkohol e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook; keem süsivesinike derivaat, mille molekulid sisaldavad hüdroksüülrühma –OH, nt metanool, etanool

aperitiiv <aperit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr apéritif < aperire avama) • isu ergutav alkohoolne jook, mida pakutakse hrl enne sööki. Vt ka digestiiv

armanjakk <armanj|`akk -aki -`akki 22e s> (< pn Armagnac, piirkond Prantsusmaal)
1. aj julm ning ohjeldamatu palgasõdur XV s Prantsusmaal, alguses Armagnaci krahvisuguvõsa teenistuses
2. Prantsusmaal Armagnaci piirkonnas toodetav konjakitaoline jook

arrak <arrak -i 2e s> (< ar ‛araq mahl, kääritatud jook) • riisiviin; valmistatakse käärinud palmimahlast, riisist v melassist, alkoholisisaldus u 58%

bool1 <b`ool booli b`ooli 22e s> (< ingl bowl kauss) • kok külm jook lahjendatud veinist v mahlast puuvilja v marjadega, serveeritakse spetsiaalsetes boolinõudes

brändi <brändi 16 s> (ingl brandy < holl brandewijn põletatud (destilleeritud) vein) • konjakilaadne alkohoolne jook

cachaça [kašaasa] (port < hisp cachaza loidus) • Brasiilia päritolu kange alkohoolne jook, mida valmistatakse suhkruroost

digestiiv <digest|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld digestivus seedimis- < digestio seedimine) • farm seedimist soodustav ravim v (alkohoolne) jook. Vt ka aperitiiv

drink <dr`ink dringi dr`inki 22e s> (ingl jook) • külm alkohoolne jook, alkoholiga kokteil, naps

energia <en`ergia 1 s> (< kr energeia tegevus) • töövaru, töövõime; tarm; füüs mateeria liikumise üldine mõõt, üks mateeria põhiomadusi
energiajookvitamiine, suhkrut, stimuleerivaid aineid jm sisaldav ergutav jook
energiamets, energiavõsaökol kultuurpuistu v -põõsastik, mis on rajatud biomassienergia saamiseks; selleks kasut kiirekasvulisi puittaimi (paju, lepp, eukalüpt)

frapee <frap`ee 26i s> (< pr frappé jahutatud) • külmkapis v jääs jahutatud v koos jäätükkidega pakutav jook, nt frapeekohv

grenadiin3 <grenad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr grenadine < grenade granaatõun) • kok granaatõunasiirup; sellest valmistatud jook

grokk <gr`okk groki gr`okki 22e s> (ingl grog) • kuum alkoholjook, rummist, konjakist, viskist v arrakist ja kuumast veest ning suhkrust segatud jook

kakao <kak`ao 26 s> (hisp cacao < nahua cacauatl kakaopuu) • kok kakaopuu seemneist valmistatud pulber; sellest tehtud jook; pressitud kakaoubade jahvatamisel saadav kakaopulber e kakaojahu on šokolaadi peaosis
kakaopuubot troopikapuu (Theobroma), mille seemnetest, nn kakaoubadest, saadakse pressimisel kakaovõid e kakaorasva

kava <kava 17~16 s> (Polüneesia k-d) • Okeaanias kavapipra juurtest valmistatav joovastav jook

kohv <k`ohv kohvi k`ohvi 22e s> (alamsks koffe < ar qahwah) • kohvipuu seemned, nn kohvioad; praetud kohviubadest jahvatamisel saadud pulber, ka sellest tehtud virgutava toimega jook
kohvipuubot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Coffea) madaraliste sugukonnast, u 40 liiki troopikas

konjak <konjak -i 2e s> (< pn Cognac) • valgetest viinamarjadest valmistatud veinist destilleeritud alkohoolne jook, mis on toodetud Prantsusmaal Cognaci maakonnas; kõnek ekslikult ka brändide kohta üldiselt

krüšoon <krüš|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr cruchon väike kann) • puuviljalõikudega segatud jook valgest lauaveinist konjaki v rummi lisandiga; (ka) mahlajook, millesse on lisatud punast veini

kumõss <kum|`õss -õssi -`õssi 22e s> (vn кумыс < tat кымыз) • pms märapiimast valmistatav kääritatud jook

liköör <lik|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr liqueur < ld liquor vedelik) • rohkesti suhkrut sisaldav kange alkohoolne jook, maitsestatud mahlade, ekstraktide ja maitseainetega

long drink (ingl „pikk jook) • mahla v karastusjoogiga lahjendatud alkohoolne jook

meskal <m`eskal -i 2e s> (hisp mezcal < nahua mexcalli) • teatavat liiki kaktuse ja agaavi mahlast valmistatud alkohoolne jook

morss <m`orss morsi m`orssi 22e s> (vn морс) • kok magushapu jook, mis on segatud hapust mahlast, suhkrust ja veest; serveeritakse külmalt

narsaan <nars|`aan -aani -`aani 22e s> (vn Нарзан, kaubanimi < kabardi-tšerkessi нарт-санэ nartide jook) • süsinikdioksiidi- ja kaltsiumirikas mineraalvesi; villitakse Kislovodskis alates 1896. a

nektar <n`ektar -i 2e s> (kr) • müt Vana-Kreeka müt-s jumalate jook, mis pidi tegema surematuks; bot mesineste, õiemahl

pulke <pulke 16 s> (hisp pulque < nahua) • mõne agaaviliigi mahlast valmistatav kääritatud jook

punš <p`unš punši p`unši 22e s> (ingl punch, arvatavasti < sanskr pañcāmṛta (jumalate) viis nestet) • rummi, piiritust vm kanget alkoholi, kuuma teed, suhkrut ja maitselisandeid sisaldav jook

raki <raki 16 s> (trg rakı < ar ‘araq mahl, alkohoolne jook) • Türgi aniisiliköör

rumm <r`umm rummi r`ummi 22e s> (ingl rum) • kääritatud suhkruroomahlast v melassist destilleeritud kange alkohoolne jook, omandab värvuse ja lõhna tammevaatides laagerdumisel

siider <s`iid|er -ri 2e s> (pr cidre < ld sicera joovastav jook < kr sikera < hbr šekar) • õunamahla kääritamisel saadud lahja alkohoolne jook

smuuti <smuuti 16 s> (ingl smoothie < smooth ühtlane, meeldiv) • kok mahedik, värskelt purustatud puu- või juurviljast tehtud jook, võib sisaldada ka piimatoodet

sorbett <sorb|`ett -eti -`etti 22e s> (it sorbetto < trg şerbet šerbett < ar sharbah jook, mahl) • kok suhkrust, mahlast v püreest, vahel ka veinist koosnev kerge külmutatud järelroog, Ameerikas puuviljamahlast, suhkrust, piimast jm valmistatav nn vesijäätis. Vt ka šerbett

šerbett <šerb|`ett -eti -`etti 22e s> (< trg šerbet < ar sharbah jook, mahl) kok
1. paks magus mass suhkrust ja puuviljadest v kohvist ja kakaost, sageli pähklite jm lisanditega
2. Idamaades puuviljamahlast ja suhkrust valmistatav vürtsikas karastusjook. Vt ka sorbett

šokolaad <šokol|`aad -aadi -`aadi 22e s> (sks Schokolade < hisp chocolate < nahua chocolatl kakaojook) • kok kakaomassist, suhkrust, maitseainetest jm lisanditest valmistatav kõrge toiteväärtusega maiustus v jook

tequila [tekiila] (< hisp pn Tequila, linn Mehhikos), tekiila <tekiila 16 s> • kange alkohoolne jook, Mehhiko agaavibrändi, saadakse tekiila-agaavi (Agave tequilana) mahla kääritades

todi <todi 17 s> (ingl toddy < hindi tāṛī < tār palm)
1. jook kuumast veest, viinast, sidrunimahlast ja suhkrust
2. palmimahlast valmistatud vein

viski <viski 16 s> (ingl whisky, whiskey < gaeli uisge beatha eluvesi) • linnastest saadud, kääritatud meskit destilleerides ja destillaati tammevaadis laagerdades valmistatud alkohoolne jook (alkoholi vähemalt 40 mahuprotsenti)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur