[VSL] Võõrsõnade leksikon

admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)

amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija

antropograafia <+ gr`aafia 1 s> (< antropo- + -graafia) antr
1. inimese keha ja luude graafiline kujutamine
2. üksikute inimrasside ja rahvaste kirjeldamine

apašš <ap`ašš apaši ap`ašši 22e s> (pr apache, indiaani rahvaste apatšide järgi) • suurlinnakelm, röövel, huligaan (Prantsusmaal)

arbor vitae [arbor viite] (ld elu puu)
1. müt paljude rahvaste müt-s müstiline puu, mille viljad, lehed v mahl annavad surematuse
2. anat väikeaju poolitamisel tekkiv puutaoline kujund

assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus

auul <a`uul auuli a`uuli 22e s> (tat аул mrd küla) • Kaukaasia mägirahvaste küla; Kesk-Aasia rahvaste (kasahhide, kirgiiside jt) asula

bahšii <bahš`ii 26 s> (turgi k-d baχši) • Kesk-Aasia rahvaste rahvalaulik, jutustaja, muusikant, poeet

baltistika <balt´istika 1 s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • lgv balti rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala, kitsamas mõttes balti filoloogia

bambus <b`ambus -e 11~9 s> (sks Bambus < port bambu < malai) • bot bambusroog, kuni 40 m kõrgune pms (sub)troopikataim (Bambuseae), ka tema kõrrepuit; kasut ehitus- ja punumismaterjalina, mõne liigi seemned või võrsed on söödavad
bambuskaru • zool hiidpanda, musta-valge karvastikuga kiskjaline karulaste sugukonnast (Ailuropoda melanoleuca), keda esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades, vt ka panda

beit <b`eit beidi b`eiti 22e s> (< ar maja) • kirj kaksikvärss araabia, pärsia jt Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste luules

biskviit <biskv|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr biscuit < ld bis coctus kaks korda küpsetatud) • kok kuiv, kerge kook jahust, vahustatud munadest ja suhkrust; kõva õhuke küpsis
biskviitportselan • kunst matt glasuurimata portselan

bombardiir <bombard|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr bombardier < bombard) sõj
1. aj bombardilaadur; Venemaa armee suurtükiväes sõduri auaste (vastas jefreitori astmele jalaväes)
2. Briti suurtükiväe allohvitser, seersant

brigadir <brigadir -i 19 s> (pr brigadier) • nõuk brigaadi (3) juht; aj sõjaväeline auaste Venemaal XVIII s; ratsaväe v suurtükiväe sõduri auaste Prantsusmaal

bubert <bubert -i 2e s> (sks Bubbert) • kok magustoit piimast, jahust (v mannast), suhkrust ja vahustatud munadest

diafanoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr diaphanēs läbipaistev + -skoop)
1. med riist mõne kehaõõne v õõneselundi (nt nina, mao) läbivalgustamiseks seestpoolt selle seinte läbipaistvuse uurimiseks
2. põll riist viljaterade jahususe määramiseks

difusionism <difusion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< difusioon) • etn etnoloogias suund, mis põhjendab sarnasusi eri rahvaste kultuuris pms migratsiooni ja kultuurilaenudega

distinktsioon <distinktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld distinctio eraldamine; erinevus) • eristamine, esiletõstmine; väljapaistvus; kõrge auaste v amet

doira <doira 16 s> (prs dayereh) • muus Kesk-Aasia ja Kaukaasia rahvaste tamburiinikujuline löökpill

dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik

draakon <dr`aakon -i 2e s> (< kr drakōn madu)
1. müt lohe, paljude rahvaste muinasjuttudes mitmepäine lendmadu v tulimadu
2. zool puu otsas elavate agaamlaste sugukonda kuuluvate sisalike perekond (Draco)

-eeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< kr hedra iste; alus; tahk) • -tahukas, tahuline vorm

eksotism <eksot|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< eksootika)
1. lgv mõne teise rahvaga seotud, meil haruldane keelend, nt gusli, joig, sabat
2. kaugetelt maadelt v võõraste rahvaste juurest pärit nähtus nt kunstis v kirjanduses

elevaator <elev`aator -i 2e s> (ingl elevator < ld elevare tõstma)
1. tehn vertikaaltransportöör puist- v tükklasti (teravilja, liiva, kivisöe jm) teisaldamiseks
2. põll viljahoidla, mehaaniliste seadmetega mahukas hoone vilja säilitamiseks ja säilitustöötlemiseks
3. med kergiti, riist, mille abil kergitatakse kudede fragmente või hambajuuri
jugaelevaator → hüdroelevaator

epitaksia <epit`aksia 1 s> (< epi- + kr taxis asend, kord) • tehn monokristalli orienteeritud kasvamine teise kristalli pinnal; kasut mikroelektroonikas, pooljuhttehnikas (õhukeste pooljuhikihtide kasvatamiseks) jm

espanjool <espanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< hisp español, pr espagnol hispaania keel)
1. lgv ladiino, heebrea sugemetega romaani keel, mida rääkisid sefardid
2. kok pruun v tumepunane põhikaste

etniline <etnili|ne -se -st 12 adj> (kr ethnikos rahvuslik, võõramaine < ethnos rahvas) • etn teatava rahvaga seoses olev, sellele rahvale omane
etniline ajalugu • hõimude ja rahvaste päritolu ja kujunemise (etnogeneesi) ning kultuuriliste ja olustikuliste iseärasuste arenemise ajalugu
etniline antropoloogia vt rassiteadus

etnofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< etno- + futurism) • tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist (nt Uurali rahvaste püsimise tagamine nende keelte arendamise kaudu)

etnogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< etno- + genees) • aj hõimude ja rahvaste teke ja kujunemine

etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga

euhemerism <euhemer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euhemeros, Vana-Kreeka filosoof, u 360–240 eKr) • fil käsitus, mille kohaselt rahvaste jumalad olid esialgu tugevad v muidu tähelepanuväärsed inimesed, kellest sugupõlvede vältel said üleloomulikud olendid

fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s

feldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (sks Feldmarschall) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis

fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus

flammeri <flammeri 1e s> (ingl flummery < kõmri llymru) • kok magus puder mannast, jahust, riisist v saagost ja munadest; serveeritakse külmalt

foliant <foli|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Foliant) • trük fooliokaustas raamat, mahukas suure formaadiga raamat. Vt ka foolio

fregatt <freg|`att -ati -`atti 22e s> (pr frégate < it fregata) • sõj, mer purjelaevastiku ajastul kolme raamastiga kiire sõjalaev; mõnedes riikides keskmise suurusega, kiire ja mitmekesise (sh õhu- ja allveetõrje-) relvastusega sõjalaev suurte sõjalaevade kaitsmiseks v muudeks julgestusülesanneteks
fregatikapten • mer auaste mereväes
fregattlind • zool suur troopiline merelind (Fregatidae) pelikaniliste seltsist

fundus (ld)
1. põllumaa; maavaldus; krunt, mõis
2. alus, põhi
3. anat põhimik (silmal, emakal jne)
4. teater dekoratsioonide, rekvisiitide, kostüümide, parukate jne põhikogu

füsioplastika <+ plastika 1 s> (< kr physis loodus + plastika) • kunst primitiivsete rahvaste kunstis objekti vahetu ning loomulik kujutamine

generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu

geograafilis-ajalooline meetod (< geograafiline) • folkl ka Soome meetod, rahvaluule uurimise menetlus, mis taotleb variantide võrdlemisega kindlaks teha rahvalaulu, -jutu vm tekkimiskohta ja -aega, algkuju, lokaalseid eriarendeid ning sel viisil kaudselt ka rahvaste suhtlemis- ja kultuuriteid

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus

haidukk <haid|`ukk -uki -`ukki 22e s> (poola hajduk < ung hajdú)
1. Ungaris algul karjus, hiljem jalaväelane
2. lõunaslaavi rahvaste (moldaavlaste, valahhide, ka ungarlaste) vabadusvõitleja Türgi ikke vastu
3. haiduki riietust (nt kuresulgedega mütsi) kandev teener

halteerid pl <halt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr haltēres)
1. aj vanaaja kreeklastel hüppepommid, hantlid
2. zool taandarenenud eestiivad (lehviktiivalistel); sumistid, kahetiivaliste (nt sääskede, kihulaste, kärbeste) muundunud tagatiivad

halvaa <halv`aa 26 s> (ar halwā) • kok suhkrust, siirupist, õlitaimede seemneist, pähkleist ja jahust valmistatud idamaine maiustus

hauptman <h`auptman -i 2e s> (sks Hauptmann) • sõj ohvitseri auaste Saksa sõjaväes, vastab kapteni auastmele

hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine

horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser

impregneerima <impregn|`eerima -eerib 28 v> (pr impregner < ld impraegnare rasestama) • tehn riiet, puitu jm eriliste lahuste v emulsioonidega immutama

indoeuropeistika <+ europe´istika 1 s> (< indo- + pn Euroopa) • indoeuroopa rahvaste keeli, kirjandust, arhitektuuri, ajalugu, etnograafiat ja kultuurilugu käsitlev teadusala; lgv kitsamas mõttes indoeuroopa filoloogia

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

infiltratsioon <+ filtratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< in- + filtratsioon)
1. geol pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse v kivimeisse; keemiliste ühendite imbumine kivimeisse maapinnalt, külgnevaist kivimeist v magmakoldest pärinevate lahuste vahendusel
2. med immitsemine, läbinõrgumine, rakkude (vereliblede, kasvajarakkude), bioloogiliste vedelike (vereplasma, lümfi) v keemiliste ainete imbumine organismi kudedesse
3. tehn immutamine sulametallidega

integument <integum|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld integumentum kate < in- + tegere katma) • anat väliskate, nahkkate; bot kotikujuline kest seemnealgme südamikul

internatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< inter- + natsionaalne), internatsionalistlik <+ natsional`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj>
1. rahvusvaheline, eri rahvaste v rahvuste liikmeist koosnev; paljurahvuseline
2. pol internatsionalismi (1) põhimõtteile vastav, neid arvestav

internatsionalism <+ natsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr internationalisme < internatsionaalne)
1. pol rahvaste võrdsuse ja koostöö pooldamine
2. lgv rahvusvaheline, mitmes mittesugulaskeeles olemasolev sõna, nt raadio, fookus

iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

jefreitor <jefr`eitor -i 2e s> (vn ефрейтор < sks Gefreiter "(vahiteenistusest) vabastatu“) • sõj kapralile vastav sõjaväeline auaste; kehtinud Saksamaal XVII s-st, Venemaal a-tel 1716–1917 ja 1940. a-st

jessauul <jessa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn есаул < turgi k-d jasaul valvur) • aj algselt auaste kasakaväes, hiljem vastas rittmeistrile ratsaväes

jukola <jukola 1 s> (vn юкола < „jõe kala“, vrd mansi johõl, komi ю jõgi, mari кол kala) • etn päikeses ja tuules kuivatatud, lõhkiaetud ja luudest puhastatud kala; oli Ida-Siberi ja Kaug-Ida rahvaste tähtis talvine toit, tänapäeval pms veokoerte toit

jurta <jurta 16 s> (vn юрта < turgi k-d yurt kodumaa, kodukoht) • etn Sise- ja Kesk-Aasia ning Siberi rahvaste ringikujulise põhiplaaniga, vildist v nahast telkelamu

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kantri <k`antri 1e s> (ingl country music) • muus kantrimuusika, USA-sse väljarännanud Inglise, Iiri ja Šoti päritolu asunike muusika, pms meremeeste- ning kauboilaulud; XX s laienes mõiste ka teiste rahvaste USA-sse toodud ja seal osalt afroameerika folklooriga segunenud rahvalikule muusikale

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõj • Eesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõj • Eesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes

karaktertants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (< pr danse de caractère, danse caractéristique < karakter + tants) • tants teatritantsu liik, põhineb eri rahvaste stiliseeritud tantsuliigutustel

kasuistika <kasu´istika 1 s> (< ld casus juhus, juhtum)
1. jur üksikküsimuste, kaasuste lahendamine samalaadseis asjus varem tehtud otsuste põhjal
2. aj keskaegses teoloogias ja õigusteaduses üldiste dogmaatiliste põhilausete rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks
3. med haigusjuhtude uurimine ja kirjeldamine
4. piltl osav ning kaval kahtlaste tõendite kasutamine, sõnaväänamine, riuklemine

khaan <kh`aan khaani kh`aani 22e s> (turgi k-d khān valitseja < khāqān, vrd kagaan) • aj türgi ja mongoli rahvaste feodaalvalitseja tiitel, seda tiitlit omav isik

kindral <k`indral -i 2e s> (it generale, hisp, ingl general, pr général < ld generalis üldine, üld-) • sõj kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes
kindralleitnant • kindralmajorist kõrgem kindraliauaste
kindralmajor • madalaim kindraliauaste

kindralfeldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (< kindral- + feldmarssal) • sõj, aj kõrgeim sõjaväeline auaste Saksa, Austria ja Vene maaväes; võeti kasutusele Saksamaal XVI s, Vene sõjaväes kehtis 1699–1917

koljaada <koljaada 16 s> (vn коляда < kalendid) • etn põline slaavi rahvaste komme käia jõulude ajal naabrite akna taga laulmas tavapäraseid laule, nn koljadkasid, millega soovitakse pererahvale jõukust, tervist ja head saagiõnne

kolloid <koll|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr kolla liim + -oid) • keem kolloidsüsteemis dispersse faasina esinev aine
kolloidhõbe vt kollargool
kolloidkeemia • keem dispersseid süsteeme ja pinnanähtusi käsitlev füüsikalise keemia haru
kolloidlahus • keem vedelik, milles lahustunud aine osakesed on suuremad tõeliste lahuste, kuid väiksemad suspensioonide ja emulsioonide aineosakestest

kolonel <kolonel -i 19 s> (pr colonel < it colonnello < colonna kolonn (sõdureid)) • sõj vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes (ka Eesti Vabariigis)
kolonelleitnant • majori ja koloneli vaheline vanemohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes

kommodoor <kommod|`oor -oori -`oori 22e s> (ingl commodore < pr commandeur komandör) mer
1. laevastikukoondise juhataja mõnes riigis
2. sõj admiralile eelnev auaste mõnes riigis
3. jahtklubi president mõnes riigis

komparaator <kompar`aator -i 2e s> (< ld comparator võrdleja) • tehn mõõteseade kontrollitava suuruse võrdlemiseks etaloniga; riist värviliste lahuste värvuse võrdlemiseks; astr riist asendi- v heledusmuutlike objektide avastamiseks neist tehtud fotode võrdlemise abil

konstaabel <k`onst`aab|el -li 2e s> (ingl constable < keskld comes stabuli talliülem) • politseiametniku auaste, teatava piirkonna politseinik; aj kõrge õukonnaametnik keskaegsel Inglismaal; lossi- v kindlusekomandant

kontradmiral <+ admiral -i 19 s> (pr contre-amiral) • sõj madalaim admirali auaste (vastab kindralmajorile maaväes); selles auastmes sõjaväelane

kornet1 <kornet -i 2e s> (pr cornette < corne sarv) • sõj algul ratsaväelipp, siis selle lipu kandja (ratsaväelipnik); alates XV s-st ratsaväeohvitseri madalaim auaste enamikus riikides; asendati XIX s nooremleitnandi auastmega

korvett <korv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr corvette) • sõj keskmise suurusega kiire sõjapurjekas XVII–XIX s; valvelaev mõne riigi laevastikus
korvettkapten • mõne riigi merejõudude ohvitseri auaste; vastab maavägede majorile

krateer <krat|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr kratēr) • aj Vana-Kreeka mahukas kahe sangaga, hrl põletatud savist v metallist nõu, milles enamasti segati veini

kultuuriheeros <+ h`eeros -e 11~9 s> (< kultuur + heeros) • müt paljude rahvaste müt-s inimese- v loomakujuline muinaskangelane, esiisa, kes on pannud aluse rahva kultuurivarale ja ühiskonna institutsioonidele ning õpetanud inimesi koduloomi kasvatama, põldu harima, kombetalitusi täitma ja vaenlaste vastu sõdima

kultuurtreegerlus <+ tr`eegerlus -e 11 s> (< kultuurtreeger) • aj kultuurikandlus, kultuuri (1) viimine teistele rahvastele, XVII s Saksamaal tekkinud teooria, mis õigustab kultuuri levitamise ettekäändel teiste rahvaste alistamist ja maade vallutamist

lamaism <lama|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< laama2) • relig budismi vorm, tekkinud VII s Tiibetis, levinud XVI–XVIII s ka Kesk-Aasia põhjaosas elavate mongoli rahvaste hulgas; lamaismi ametlik usujuht on dalai-laama

laserketas <+ ketas k`etta 7 s> (< laser) • info CD-ROM, arvuti andmekandjana kasutatav laserplaat; DVD, mahukas ühe või kahepoolne laserplaat

lesginka <lesg´inka 16 s> (vn лезгинка < lesgiinid, Kaukaasia rahvas) • folkl, tants Kaukaasia rahvaste tants ¾-taktimõõdus

LIONS {lüh ingl sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety vabadus, arukus, meie rahva turvalisus} • rahvusvaheline koostööliit, mille eesmärk on rahvaste vastastikuse mõistmise edendamine

magnon <magnon -i 2e s> (< magnet) • füüs spinnlaine energiakvant, magnetilise korrastusega tahkiste kvaasiosake

major <major -i 2e s> (< ld maior suurem, vanem) • sõj ohvitseriauaste paljude riikide sõjaväes; esimene vanemohvitseri auaste

makaron <makaron -i 19 s> (it maccherone, macarone) • kok nisu- v muust jahust ja veest ning lisandeist valmistatud kuivtoiduaine, võib olla väga erineva kujuga

mana <mana 17 s> (Polüneesia k-d) • folkl Okeaania rahvaste uskumustes üleloomulik jõud, mis võib koonduda inimestesse, loomadesse, esemeisse vm; erakordne autoriteet v mõjuvõim

marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikepp • väärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina

membraanfilter <+ f`ilt|er -ri 2e s> (< membraan + filter) • keem seade lahuste, kolloidsüsteemide ja gaasisegude puhastamiseks, rikastamiseks v komponentideks lahutamiseks membraanide abil

metabentoniit <+ benton|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< meta- + bentoniit) • geol valkjas vahase läikega savikivim; tekib porsunud vulkaanilisest tufist ja tuhast merepõhjas; Eestis esineb õhukeste vahekihtidena siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimeis

migratsiooniteooria <+ te`ooria 1 s> (< migratsioon + teooria) • laenamis- e rändeteooria; kirj paljude rahvaste rahvaluules ja kirjanduses leiduva sarnasuse seletamine süžeede ja motiivide rändamisega lähterahvalt teistele rahvastele; lgv sugulasrahvaste ja -keelte kujunemine väljarännete ja harunemise teel

mitšman <m`itšman -i 2e s> (vn мичман < ingl midshipman) • sõj, mer mitmes riigis lipnikule vastav mereväeohvitseri madalaim auaste; Suurbritannia ja USA sõjalaevastikukoolide vanema kursuse kadett; Vene armees kõrgeim allohvitseri auaste

multinatsionaalne <+ natsion`aal|ne -se 2 adj> (< multi- + natsionaalne) • riikidevaheline (nt ettevõte); paljude rahvaste vaheline

muusikasotsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< muusika) • muus, sotsiol sotsioloogia haru, mis uurib rahvaste muusikakultuuri, muusika kuulajate väärtushinnanguid, inimese muusikalist tegevust ja tema muusikahuvi kujunemist

nardieepos <+ `eepos -e 11~9 s> • kirj Kaukaasia rahvaste eepos, nime saanud kangelaste (nartide) järgi

nitrolakk <+ l`akk laki l`akki 22e s> (< nitro-) • keem lakk, mis on saadud kolloksüliini orgaaniliste lahuste segus lahustades; kasut metalli, puidu jms katmiseks ilmastikukindla kihiga

nomos <nomos -e 9 s> (kr) aj
1. kohustav, üldkehtiv ja püsiv elunorm Vana-Kreekas, laiemas tähenduses hõlmas ka teiste rahvaste kombeid ja tavasid
2. Vana-Kreeka seadusandlike komisjonide otsus
3. fil Vana-Kreeka filosoofias maailma- v loodusseadus
4. muus kreeka muusikas meloodiamall, mille alusel muusikud improviseerivad, algselt kultuselaul

ohvitser <ohvitser -i 19 s> (pr officier ametiisik < keskld officiarius < ld officium kohustus, amet) • sõj relva- ja korrakaitsejõudude juhtivkoosseisu kuuluv isik; sõjaväeline auaste

ooberst <ooberst -i 2e s> (sks Oberst) • sõj vanemohvitseri auaste Saksamaal, Austrias ja Šveitsis; vastab kolonelile ja polkovnikule

ostrakism <ostrak|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr ostrakismos < ostrakon savinõu kild, ka hääletussedelina) • aj killukohus, poliitiliselt kahtlaste kodanike pagendamine Vana-Kreekas salajase rahvahääletuse põhjal, kusjuures pagendatava nimi kirjutati savinõu killule

pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis

panslavism <+ slav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + keskld Slavus slaavlane) • pol kõikslaavlus, 1830ndatel Venemaal kujunenud ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille taotluseks oli kõigi slaavi rahvaste ühendamine Vene riigi võimu alla

panturanism <+ turan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Turan, Sise-Aasia piirkonna iraanipärane nimi) • pol Turaani liikumine; taotles XIX s lõpus ja XX s alguses kõigi türgi-tatari, Uurali (ka soome-ugri) ja tunguusi-mandžu rahvaste lähendamist ja Turaani riigiks ühendamist

pantürkism <+ türk|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + pn Türgi) • pol liikumine, mis rõhutab türgi-tatari rahvaste etnilist ühtsust ning taotleb nende kultuurilist lähendamist ja Türgi juhtimisel teostatavat poliitilist ühendamist

paradiis <parad|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr paradeisos suletud aed < avesta pairidaēza suletud ala)
1. relig ristiusus esimeste inimeste kaunis ja muretu elupaik enne pattulangemist; müt paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik; piltl vaimustav paik, õnnelik, muretu olukord
2. aj, relig varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse

parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism

plakeerima <plak|`eerima -eerib 28 v> (pr plaquer < holl plakken peale kleepima), plateerima <plat|`eerima -eerib 28 v> (sks plattieren) • tehn õhukese väärismetallikihiga (metallesemeid) v õhukeste vääris- v värvilisest puidust plaatidega (puidutooteid) katma

plutokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr ploutokratia < ploutos rikkus + -kraatia)
1. pol rahavõim, rahakate võim; riigivalitsemisvorm, mille puhul riigivõimu teostatakse rikaste huvides
2. rahameeste kiht

polkovnik <polk´ovnik -u 2 s> (vn полковник < полк polk) • sõj kindralmajorist madalam ohvitseri auaste Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus ja SRÜ maades; vastab teiste maade kolonelile v ooberstile

porutšik <por´utšik -u 2 s> (vn поручик < поручить ülesandeks tegema) • sõj, aj (vanem)leitnandile vastav ohvitseri auaste mitmes Ida-Euroopa riigis (nt Tsaari-Venemaal, Poolas jm)

puding <puding -i 2e s; puding -u 2 s> (ingl pudding tanguvorst; magustoit) • kok piimast, jahust, vahustatud võist ja munadest ning rosinate, marjade v pähklitega magustoit; kohev vormiroog vahustatud munadest, leivast-saiast, lihast, kalast vms

rittmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Rittmeister) • sõj, aj endisaegne jalaväekaptenile vastav ohvitseri auaste mõne riigi ratsaväes

romaan <rom|`aan -aani -`aani 22e s> (pr roman < rahvakeel, vastandina ladina keelele) • kirj, aj keskajal kõigi romaanikeelsete kirjandusteoste üldnimetus, mis võeti tarvitusele, eristamaks rahvakeelset kirjandust ladinakeelsest teaduskirjandusest; eepika žanr; mahukas keeruka süžeega ilukirjanduslik proosateos; piltl armulugu, armastussuhted

romanisatsioon <romanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld Romanus Rooma-pärane) • Rooma-päraseks (hilisema aja suhtes: romaani rahvaste kultuuri mõjualuseks) muutumine

romanistika <roman´istika 1 s> (sks Romanistik, vn романистика) • lgv romaani filoloogia, romaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuurilugu käsitlev teadusala

romanss <rom|`anss -ansi -`anssi 22e s> (hisp, pr romance < keskld romanice romaani keeles)
1. kirj algupäraselt romaani rahvaste lüroeepiline laul; uuemal ajal armastuslaul
2. muus lüüriline instrumentaalsaatega soololaul või vabas vormis lüüriline instrumentaalpala
3. piltl armulugu

russalka <russ´alka 16 s> (vn русалка) • müt slaavi rahvaste müt-s vee ja taimestikuga seotud vaimolend, enamasti kaunis rohejuukseline näkineid. Vt ka undiin

sambo2 <sambo 16 s> {lüh vn sõnadest самозащита без оружия relvata enesekaitse} • võitlusviis arvuliselt ülekaaluka vastase rünnaku korral
sambomaadlus • sport Kaukaasia ja Kesk-Aasia rahvaste rahvuslike maadlusviiside põhjal kujunenud maadlus, sarnaneb džuudoga

seersant <s`eers|`ant -andi -`anti 22e s> (pr sergent < keskld serviens < ld servire teenima) • sõj allohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes, ka Eesti kaitseväes; allohvitseride üldnimetus; jur, aj Prantsusmaal kohtutäitur

sotsiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< sotsio- + -graafia) • sotsiol Hollandi sotsioloogi S. R. Steinmetzi (1862–1940) rajatud uurimissuund asulate, rahvaste ning sotsiaalsete kihtide paigutuse kaardistamiseks; hiljem nimetatud sotsiaalgeograafiaks

spinnlaine <+ laine l`aine 6 s> • füüs magnetiliselt korrastatud tahkiste spinnisüsteemi ergastus; energiakvandiks on magnon

staabikapten <+ k`apten -i 2e s> (< staap + kapten) • aj, sõj endisaegne ohvitseri auaste Venemaal (1797–1917), Preisimaal, Austrias, Prantsusmaal jm

stamnos <st`amnos -e 11~9 s> (kr) • aj Vana-Kreekas vee-, veini- v õlinõuna kasutatud mahukas avara kaela ja kahe külgsangaga savinõu

subatlantiline <+ atl´antili|ne -se -st 12 adj> (< sub- + atlantiline) • geogr niiskest ning jahedast kliimastaadiumist pärinev

šellak <šellak -i 2e s> (ingl shellac < pr laque en écailles lakk õhukeste plaatidena) • kollane kuni pruun looduslik vaik, tekib troopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel; kasut lakitööstuses, isoleermaterjalina, glasuurainena toiduainetööstuses jm

zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill

termokliin <termokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< termo- + kr klinō kallutan) • hüdrol sügava veekogu suhteliselt õhuke vahekiht, mis eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti alumisest jahedast veekihist; termokliinis on temperatuuri muutumine püstsihis suurim

triboluminestsents <+ luminests|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< kr tribō hõõrun + luminestsents) • füüs tahkiste, eriti luminofooride hõõrumisel v purustamisel tekkiv helendus

tšinovnik <tšin´ovnik -u 2 s> (vn чиновник < чин auaste, amet, ametnik) • aj (tsaariaegne) riigiametnik; piltl formalist, bürokraat, tähenärija (halvustavalt)

turkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Turcus türklane + -loogia), türkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Türkiye Türgi + -loogia) • lgv türgi-tatari e turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

tübeteika <tübet´eika 16 s> (tat түбәтәй) • tekst pms Kesk-Aasia rahvaste ümmargune v teravatipuline pealage kattev tikitud müts

unanimism <unanim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unanimisme < unanime üksmeelne < ld unanimus) • kirj XX s alguses Prantsuse kirjandusrühmitis, mis tegutses 1906–18, propageeris abstraktset humanismi, inimeste, klasside ja rahvaste üksmeelt ning loodusmüstitsismi, vastandus sümbolismile

UNESCO {lüh ingl nimest United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization} , ka Unesco pn • Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, asut 1945

UNO {lüh ingl nimest United Nations Organization} • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asut 1945

UNPO {lüh ingl nimest Unrepresented Nations and Peoples Organization} • Esindamata Rahvaste Organisatsioon

urjadnik <urj´adnik -u 2 s> (vn урядник < уряд korraldus, kord) aj
1. politseiametnik, maakordnik Tsaari-Venemaal ja Balti kubermangus a-ni 1917
2. kasakaväe allohvitseri auaste

vahtmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Wachtmeister) • sõj ratsa- ja suurtükiväe allohvitseri kõrgem auaste mitmes Euroopa riigis, oli võrdne teiste väeliikide veltveebli auastmega

vampiir <vamp|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Vampir < serbia-horvaadi vampir, вампир)
1. müt üleloomulik olend, kes käib öösiti inimverd imemas, kirjanduse ja õudusfilmide vahendusel muutunud pseudomütoloogiliseks tegelaseks, tuntud pms Balkani ja slaavi rahvaste usundis
2. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika hiidvampiiride perekonda (Vampyrus) kuuluv käsitiivaline, kelle mõned liigid toituvad lindude ja imetajate verest

veebel <v`eeb|el -li 2e s> (< sks (Feld)webel, Weibel allohvitser) • sõj allohvitseri auaste Eesti kaitseväes. Vt ka veltveebel

velutee <velut`ee 26i s> (< pr velouté sametine < velours samet < ld villosus karvakas < villus tokerjas karv) • kok valge põhikaste, valmistatakse hrl vasika- v linnulihaleemega

viitseadmiral <+ admiral -i 19 s> (< viitse- + admiral) • sõj, mer admiralile eelnev auaste mereväes; aseadmiral

voluminoosne <volumin`oos|ne -se 2 adj> (ingl voluminous < ld voluminosus looklev < volumen ring, looge; kirjarull) • mahukas, kogukas; mitmeköiteline