Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 121 artiklit
albitsia <alb`itsia 1 s> (< pn F. d. Albizzi, Itaalia aadlik XVIII s) • bot siidakaatsia (Wollemia), heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond mimoosiliste sugukonnast, kasvab troopikas ja lähistroopikas
amaretto [amar·etto] (it < amaro kibe) • mandlimaitseline Itaalia liköör
antipasti [antip·asti] (it pl < pasto söögikord, söömaaeg) • kok eelroog Itaalia köögis; Itaalia-pärane külm liha-, juustu- ja köögiviljavalik
antitrinitaar <+ trinit|`aar -aari -`aari 22e s> (< anti- + trinitas), sotsininaan <sotsinin|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn L. Sozzini, Itaalia humanist, 1525–62) • relig kolmainsuse dogmat eitava kristlase üldnimetus
arlekiin <arlek|`iin -iini -`iini 22e s> (it arlecchino) teater
1. lihtsameelne häbematu pilkaja ja naljahammas Itaalia commedia dell’arte’s, esines hrl kirjus kuues ja mustas poolmaskis, vt ka pantaloone, tartaglia, kolombiin; piltl narr, veiderdaja, koomik
2. külgedelt ja ülalt näitelava raamiv eesriie (mille voltides arlekiin end varjas)
3. lavaava kõrgust reguleeriv seade
ars nova (ld uus kunst) • muus Ph. de Vitry muusikatraktaadi (u 1320) nimetus, oli XIV s Prantsuse ja Itaalia mitmehäälse muusika uute suundade valitsev üldnimetus
barokk <bar|`okk -oki -`okki 22e s> (pr baroque < port barroco korrapäratu kujuga pärl), barokkstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> • kunst, kirj, muus XVI s lõpus Itaalia hilisrenessansist võrsunud ja XVII s keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil (ehituskunstis, kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas), mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine
bel canto [bel kanto] (it kaunis laulmine) • muus voolav, kõlav, kandev, virtuoosliku tehnikaga laulmisviis; omane eriti Itaalia XVII–XVIII s laulukoolile
bergamaska <bergam´aska 16 s> (it bergamasca < pn Bergamo, linn Itaalias) • folkl, muus vanemaaegne lõbus Itaalia tants
borsaliino <borsaliino 16 s> (< pn Borsalino, Itaalia firma) • tekst algse valmistaja järgi nimetatud meeste viltkaabu
carpaccio [karp·atšo] (it < pn V. Carpaccio, Itaalia maalikunstnik, u 1460–1525/26) • kok Itaalia suupiste, pipra, sidrunimahla ja oliiviõliga maitsestatud veisefilee
cassapanca [kassap·anka] (it < cassa kirst + panca iste) • kõrge seljatoe ja külgleenidega kirstiste, Itaalia renessansi tüüpilisi mööbliesemeid
cassone [kassoone] (it) • kogukas kirst tarbeesemete ja rõivaste hoidmiseks, Itaalia renessansi tüüpilisi mööbliesemeid
ciabatta [tšab·atta] (it „tuhvel“) • kok nisu- ja kõvanisujahu segust, hrl neljakandiline Itaalia leib, mis on seest õhuline ja pealt krõbe
cinquecento [tšinkuetš·ento] (it viissada) • aj XVI s Itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos
commedia dell’arte [kommeedia dell·arte] (it) • teater XVI–XVIII s itaalia rahvakomöödia improviseeritud tekstiga, kindlakskujunenud tegelastüüpidega (Arlecchino, Pantalone, Colombina, Capitano jt) ning kostüümidega
doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefekt • piltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised
dramma per musica [dramma per muuzika] (it) • muus muusikadraama, ooper, Itaalia ooperi varasem nimetus
empüreum <empür|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< kr empyros põlev, lõõmav) • müt vanaaja kreeklastel päikest ja tähti kandev kõrgeim taevaosa, täidetud tule ja valgusega; kirj Itaalia luuletajal Dante Alighieril: õndsate asukoht
fermi <fermi 16 s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54) • füüs pms elementaarosakeste füüsikas ja tuumafüüsikas kasutatav pikkusühik; 1 fermi = 10–15 m
fermion <f`ermion -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54) • füüs poolarvulise spinniga osake või kvaasiosake
fermium <f`ermium -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54), tähis Fm • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 100; avastatud 1952. a tuumaplahvatuse saadustes; looduses ei leidu
galjard <galj|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr gaillarde < gaillard tugev, uljas, lõbus, tore) • folkl, tants lõbusaloomuline ¾-taktimõõdus vana Itaalia tants; oli XVI ja XVII s Lääne-Euroopa armastatuim seltskonnatants
gall2 <g`all galli g`alli 22e s> (< pn G. Galilei, Itaalia loodusteadlane, 1564–1642), tähis Gal, Gl • füüs mittesüsteemne kiirendusühik; 1 gall = 0,01 m/s2
galvaanielement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98 + element) • el elektrivooluallikas, mille talitlus põhineb keemilise energia muundumisel elektrienergiaks; koosneb kahest elektroodist ja elektrolüüdist
galvaanivool <+ v`ool voolu v`oolu 22e s> (< pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el keemiliste reaktsioonidega tekitatav elektrivool
galvanisatsioon <galvanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr galvanisation < pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el madalpingelise alalisvoolu kasutamine ravi v tehnilisel otstarbel
galvanism <galvan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr galvanisme < pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el galvaanielekter, elekter, mis tekib metalli ja elektrolüüdi kokkupuutel
galvano- (< pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el galvaanivoolusse puutuv, sellega seoses olev, galvaanivoolu-
garibaldiin <garibald|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn G. Garibaldi, Itaalia vabadusvõitleja, 1807–1882) • aj vabatahtlik, kes 1860–70 G. Garibaldi juhtimisel võitles Itaalia vabastamise eest Austria ülemvõimust ja taotles Itaalia rahvuslikku ühinemist
gonfaloniere [gonfalonjeere] (it < gonfalone, teatud lipp) • aj sõjapealik ja võimukandja Itaalia keskaegseis linnvabariikides
gorgonzola [gorgondzoola] , ka Gorgonzola pn (< Itaalia kohanimi) • kok Itaalia sinihallitusjuust
grappa [grappa] (it) • Itaalia viinamarjaviin
hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine
interlingua <interl`ingua 1 s> (it < inter- + lingua keel) lgv
1. Itaalia matemaatiku G. Peano 1903. a loodud, ladina keelele tuginev rahvusvaheline tehiskeel
2. USA-s Rahvusvahelise Abikeele Assotsiatsiooni (asut 1934) loodud rahvusvaheline abikeel; rahvusvahelise abikeele üldnimetus
itaalikud pl <itaalik -u 2 s> (ld Italicus, pl Italici itaalia, itaallased) • aj itali keeli kõnelnud muistse Itaalia hõimud
kabun <kabun -a 2 s> (keskalamsks, keskülemsks kappūn < vanapr capon < ld capo) • eriliselt nuumatud kohikukk, eriti hinnatud Prantsuse, Itaalia ja Saksa kulinaarias
kannelloon <kannell|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it cannellone < canna pilliroog, kepike) • kok Itaalia päritolu makaron, serveeritakse täidisega
kantaluup <kantal|`uup -uubi -`uupi 22e s> (< pn Cantalupo, Itaalia kohanimi) • bot laperguse voldilise viljaga melonisort
karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist
kardaan <kard|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn G. Cardano, Itaalia matemaatik, 1501–76) • tehn mehhanism pöörlemise ülekandmiseks kahe nurgi asetseva võlli vahel, kusjuures võllidevaheline nurk võib muutuda
kassoon <kass|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it cassone) • (eriti renessansiaegne) suur Itaalia kirst, sageli dekoreeritud nikerdiste või maalidega
kolombiin <kolomb|`iin -iini -`iini 22e s> (it colombina) • teater lõbusa koketse teenijatüdruku tüüp Itaalia commedia dell’arte's. Vt ka arlekiin, pantaloone, tartaglia
koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum
korso <korso 16 s> (it corso jooks, sõit)
1. (karnevali)rongkäik läbi linna (lilledega) ehitud sõidukites
2. peatänav ning jalutuspaik (hrl Itaalia linnades)
kovelliin <kovell|`iin -iini -`iini 22e s> , kovelliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn N. Covelli, Itaalia mineraloog, 1790–1829) • miner heksagonaalses süngoonias kristallunud indigosinine mineraal, vasksulfiid, mida leidub vasemaakides; Eestis esineb Narva lademe dolomiitides
latiit <lat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld pn Latium Lazio, Itaalia maakond) • miner vulkaaniline kivim, mis koosneb kaaliumpäevakivist (ortoklass, fanidiin), plagioklassist (andesiin, labrador), biotsiidist, pürokseenist ja oliviinist
lauda (it kiituslaul < ld laus kiitus) • muus XIII s-st pärit itaalia vaimulik rahvalaul
leghorn <l`egh|`orn -orni -`orni 22e s> (< ingl pn Leghorn Livorno, Itaalia linn) • põll Itaaliast pärinev Ameerikas aretatud (valge) munakanatõug
liir <l`iir liiri l`iiri 22e s> (it lira < ld libra Rooma nael) • Türgi rahaühik, lüh TRL; aj Itaalia endine rahaühik, lüh ITL; aj Malta endine rahaühik, lüh MTL
lingua [lingva] (ld) • keel
lingua franca [lingva franka] (ld) • itaalia keele alusel kujunenud segakeel, kasut keskajal abikeelena Vahemere ida- ja lõunapoolseis sadamalinnades; lgv tänapäeval üldisemalt abikeel, mida eri keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
lingua Latina [lingva latiina] (ld) • ladina keel
lingua Romana rustica [lingva romaana rustika] (ld) • rahvaladina keel, millest on kujunenud romaani keeled
majoolika <majoolika 1 s> (it maiolica < pn Mallorca, saar Vahemeres) • kunst maalingutega kaunistatud glasuuritud fajanss, eriti XV–XVI s Itaalia ja Hispaania kunstkeraamika
makjavellism <makjavell|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn N. Machiavelli, Itaalia poliitik, ajaloolane ja kirjanik, 1469–1527) • pol eesmärkide saavutamiseks kõiki vahendeid lubav riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv poliitika
maraskiino <maraskiino 16 s> (it maraschino < (a)marasca mõrukirss) • Itaalia kirsiliköör
maremm <mar|`emm -emmi -`emmi 22e s> (it maremma mererannik) • geogr sooala Itaalia läänerannikul
marinism <marin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Marino, Itaalia luuletaja, 1569–1625) • kirj peenutsev luulesuund XVII s Itaalia barokk-kirjanduses; viljeles antiigi temaatikat, vormile olid iseloomulikud allegooria, metafoorid, sõnamängud, samuti tundelisus, sensuaalsus ja lähtumine mütoloogiast
martiini <martiini 16 s> (< pn Martini, Itaalia kaubamärk) • džinni-vermutikokteil (hrl Martini vermutiga)
mascarpone [maskarpoone] (it), ka maskarpoone <maskarpoone 16 s> • kok lehmapiimast valmistatud rasvane Itaalia toorjuust
milanees <milan|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr milanaise < pn Milano, Itaalia linn) • tekst looduslikust v tehissiidist õhuke elastne trikooriie
minestroone <minestroone 16 s> (it minestrone < minestrare serveerima) • kok Itaalia makaroni-köögiviljasupp, võib sisaldada ka liha v kala
mohar <mohar -i 2e s> , mohaar <moh|`aar -aari -`aari 22e s> (ar) • kukeleiva perekonda kuuluv söödataim, nn Itaalia hirss e nuihirss (Setaria italica)
moresk <mor|`esk -eski -`eski 22e s> (it moresca, pr mauresque, fem mauri) • kunst algselt arabeski (1) variant mauri kunstis; renessansskunstis tugevasti stiliseeritud lehtede ja õitega põimornament; muus XV–XVII s tants, kus kujutati mauride ja kristlaste vahelist võitlust; XV–XVI s laul, mille tekst parodeeris Aafrika päritolu tööliste itaalia keelt
mozzarella [motsar·ella] (it), ka motsarella <motsar´ella 16 s> • kok Itaalia päritolu valge poolpehme juustusort vesipühvli- v lehmapiimast
mung <m`ung mungi m`ungi 22e s> , mungvigna <+ vigna 16 s> (< hindi mūṅg + pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577-1647) • bot Aasias kasvav liblikõieline taim vigna perekonnast (Vigna radiata), mille ube (mungube) ja idusid süüakse
natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist
neorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + realism), uusrealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. fil vool XX s angloameerika filosoofias, mis vastandus idealismile, väites, et maailm eksisteerib sõltumatult tunnetavast subjektist
2. kirj suund 1940–50ndate Itaalia kirjanduses, kunstis, filmikunstis; kujutab ühiskonnakriitiliselt pms linnaelu, lihtinimeste argikonflikte ning taotleb tõsielulisust
osso buco (it õõnes kont), ka ossobùco • kok Itaalia köögist pärinev vasikakoodist tehtav pajaroog
palladionism <palladion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn A. Palladio, Itaalia arhitekt, 1508–80) • arhit antiikaja eeskujudele toetuv arhitektuuristiil, mida iseloomustavad sümmeetrilised põhiskeemid ja fassaadikõrgused sambad; rõhutatakse tervikidee selgust ja ehituskehandi ranget liigendust
panchetto [pank·etto] (it) • lihtne Itaalia renessansiaegne kolme harkjalaga talupojatool
pantaloone <pantaloone 16 s> (it pantalone) • teater koomiline vanamehekuju Itaalia commedia dell’arte’s. Vt ka arlekiin, tartaglia, kolombiin
parmesan <parmesan -i 19 s> (pr), ka Parmesan pn (pr < it parmigiano < pn Parma, linn Itaalias) • kok Parma juust, kõva, maheda maitsega ja väga valgurohke Itaalia juust
paskvill <paskv|`ill -illi -`illi 22e s> (< pn Pasquillo, Pasquino, XVI s Itaalia pilkevärsside fiktiivne autor) • teotav pilke- ning laimukirjutis, avaldatakse hrl autori nimeta
paskvinaad <paskvin|`aad -aadi -`aadi 22e s> (it pasquinata < pn Pasquillo, Pasquino, 16. s Itaalia pilkevärsside fiktiivne autor) • pilkejant, narrijant
passamezzo [passam·etso] (it) • tants, muus paaristaktimõõdus XVI–XVII s Itaalia tants, sageli ühendatud pavaaniga
pavaan <pav|`aan -aani -`aani 22e s> (it pavana < pn Padova, linn Itaalias) • tants, muus vanaaegne pidulik ning väärikas laadis Hispaania ja Itaalia käigutants 4/4-taktimõõdus
piinia <p`iinia 1 s> (< ld pineus männi- < pinus mänd) • bot itaalia mänd (Pinus pinea), Vahemere maades kasvav madal laiavõraline okaspuu, mille seemned on söödavad
podestà [podestaa] (it < ld potestas võim) • aj keskajal keiserlik haldusametnik v kõrgem võimukandja paljudes Itaalia linnades; a-tel 1926–46 Itaalias kogukonnaülem v linnapea
postglossaator <+ gloss`aator -i 2e s> (< post- + glossaator) • aj, jur XIV–XV s Itaalia õigusteadlaste koolkonna esindaja; postglossaatorid kommenteerisid ja süstematiseerisid Corpus iuris civilis’t ning mõjustasid õigusteaduse süsteemi arenemist
prerafaeliit <prerafael|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pre- + pn Raffael) • kunst, kirj Inglise kunstnike ja kirjanike rühmituse liige XIX s keskpaiku; prerafaeliidid seadsid eeskujuks Itaalia vararenessansi kunsti enne Raffaeli (1483–1520)
pultšinell <pultšin|`ell -elli -`elli 22e s> (it pulcinella < ld pullicenus tibu < pullus), polišinell <polišin|`ell -elli -`elli 22e s> (pr polichinelle < it pulecenella mrd) • teater koomiline, hrl küürakas pikaninaline kuju Itaalia rahvakomöödias
putsolaanid pl <putsol|`aan -aani -`aani 22e s> (it pozzolana < pn Pozzuoli, Itaalia sadamalinn) • geol aktiivsed ränidioksiidi sisaldavad purske- v settekivimid, mida kasut ehituses sideainete hüdraulilise lisandina
quattrocento [kwattrotš·ento] (it nelisada) • kunst XV s nimetus Itaalia kunsti- ja kultuuriloos, stiilimõiste Itaalia vararenessansi tähistamiseks
raviool <ravi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (it raviolo) • kok Itaalia päritolu toit, nuudlitainast taskuke v väike keedupirukas, mis on täidetud hakkliha, kala v köögiviljaga. Vt ka pelmeen
reedi <reedi 16 s> , reedia <r`eedia 1 s> (uusld redia < pn Fr. Redi, Itaalia loodusteadlane, 1626–97) • biol üks parasiitusside arenemisaste
ricotta [rik·otta] (it ülekeedetud), ka rikota <rik´ota 16 s> • kok Itaalia päritolu pehme värske vadakujuust (sarnaneb Eesti kodujuustuga)
risorgimento [rizordžimento] (it < risorgere uuesti tõusma) • aj Itaalia rahvuslikku ühendamist taotlenud vabadusliikumine (eriti a-tel 1820–70)
risoto <ris´oto 16 s> (it risotto < riso riis) • kok Itaalia riisiroog mitmesuguste lisanditega
ritornell <ritorn|`ell -elli -`elli 22e s> (it ritornello < ritorno tagasitulek) • folkl itaalia rahvaluulest pärit kolmerealine stroof, mille 1. (lühike) ja 3. (pikk) rida riimuvad; muus muusikateose osa, mida mitu korda korratakse; salmilaulu lühike instrumentaalne vahemäng; aaria v instrumentaalteose eel-, vahe- v järelmäng
sabir <sabir -i 2e s> (tehissõna < hisp saber, pr savoir teadma) • lgv Vahemere sadamais kõneldav segakeel, milles on prantsuse, provansi, hispaania, katalaani, itaalia, kreeka ja araabia keele sugemeid
saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires 3/8- v 6/8-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants
sieena <sieena 16 s> (< pn Siena, Itaalia linn) • kunst maalimisel ja graafikas kasutatav tumekollane looduslik pigment
sinjoriia <sinjoriia 16 s> (it signoria valitsemine, võim) • aj keskaja Itaalia linnriigi valitsusorgan v autokraatlik valitsusvorm
skopoolia <skop`oolia 1 s> (< pn G. A. Scopoli, Itaalia loodusteadlane, 1723–88) • bot maavitsaliste sugukonda kuuluv taimeperekond (Scopolia)
skuudo <skuudo 16 s> (it scudo < ld scutum kilp) • aj vanaaegne Itaalia hõbe- ja kuldmünt; hiljem viieliirise mündi nimetus
soldo <soldo 16 s> (it < ld solidus solidus) • aj Itaalia münt kuni 1947, 1 soldo = 1/20 liiri
sonett <son|`ett -eti -`etti 22e s> (it dem sonetto < suono hääl) • kirj keskaegsest Itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, 14-realine kindla vormiga luuletus, jaguneb Itaalia ja Inglise sonetiks
sonetipärg • kirj kindlal viisil omavahel seostatud 15 sonetist koosnev luuletus
stants1 <st`ants stantsi st`antsi 22e s> (it stanza) • kirj Itaalia päritolu 8-realine stroofivorm (nimet ka oktaviks)
stradivaarius <stradiv`aarius -e 11 s> (< pn A. Stradivari) • muus Itaalia viiulimeistri A. Stradivari (1644–1737) v tema poegade valmistatud üliviimistletud kaunikõlaline viiul
taaler <t`aal|er -ri 2e s> (sks Taler < Joachimsthaler < pn Sankt Joachimsthal, Jáchymov, linn Tšehhis)
1. Saksa hõbemünt a-st 1486, nimetusest on kujunenud Poola talar, Itaalia tallero, USA dollar; vermitud ka Baltimaadel XVI–XVIII s
2. aj vanal Liivimaal maa hindamise ühik
3. trük tiigelpressi osa, metallplaat, millele paigutatakse trükivorm
tarantel <tar`ant|el -li 2e s> (it tarantola < pn Taranto, Itaalia linn) • zool suurte karvaste ämblike perekond (Lycosa) huntämblike sugukonnast; toituvad putukatest
tarantella <tarant´ella 16 s> (it tarantella < pn Taranto, Itaalia linn) • folkl, tants kiiretempoline vana Itaalia paaristants 3/8- v 6/8-taktimõõdus, tantsitakse kastanjettide ja tamburiini saatel; muus ka virtuoosset mänguoskust nõudev instrumentaalpala
teatiin <teat|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld pn Teate, Theate, Itaalia Chieti linna ladinakeelne nimi) • relig 1524. a rajatud mungaordu liige
tenebrism <tenebr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it tenebroso hämar, hämune) • kunst XVII s Itaalia ja Hispaania maalikoolkonna maalimisviis, mida iseloomustab valguse-varju kontrasti rohke kasutamine
tiramisu <tiramisu 17~16 s> (it tiramisù < tira mi su tõmba mind üles) • kok Itaalia magustoit, mis sisaldab mascarpone’t, brändit, musta kohvi, mõru šokolaadi jm
tivoli <tivoli 1e s> (< pn Tivoli, lõbustuspark Kopenhagenis < Tivoli aiad, Pariisis < Tivoli Itaalia linn) • lõbustuspark, meelelahutuspark karusselli, vaateratta jm atraktsioonidega
tondo <tondo 16 s> (it < rotondo ümmargune) • kunst, aj ovaalse vormiga maaling v reljeef Itaalia kunstis pms XV–XVI s
torr <t`orr torri t`orri 22e s> (< pn E. Torricelli, Itaalia füüsik, 1608–47), tähis Torr • füüs mittesüsteemne rõhu mõõtühik, millimeeter elavhõbedasammast
tortelliin <tortell|`iin -iini -`iini 22e s> (it tortellino) • kok Itaalia päritolu pisike sõõrjas täidetud makaron
transavangardism <+ avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< trans- + avangardism) • kunst avangardismile järgnenud ekspressiivne, figuratiivne 1970ndate lõpus kujunenud suund pms Itaalia ja Saksa maalikunstis
travertiin <travert|`iin -iini -`iini 22e s> (it travertino < tivertino van Tiburi < ld Tiburtinus < pn Tibur, Itaalia Tivoli linna ladinakeelne nimi) • geol allikalubi, nõrglubi, allikavee kaltsiumkarbonaadist moodustunud urbne kivim; kasut pms happeliste muldade lupjamiseks
trecento [tretš·ento] (it kolmsada) • kunst, kirj XIV sajandi e eelrenessansi nimetus Itaalia kultuuriloos
troiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn D. Troili, Itaalia õpetlane, 1722–92 + -liit) • miner raudmeteoriitides leiduv kollakaspunane mineraal, raudsulfiid; leidub ka Maal (väikeste sulatistena ehedas rauas)
tsesalpiinia <tsesalp`iinia 1 s> (< pn A. Cesalpino, Itaalia loodusteadlane, 1519–1603) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste ning puitliaanide perekond (Caesalpinia), troopikas ja lähistroopikas u sada liiki; tsesalpiiniad on väga dekoratiivsed, paljudest liikidest saab väärtuslikku puitu, park- ja värvaineid
tšenteesimo <tšent`eesimo 1 s> (it centesimo sajandik) • aj Itaalia endine rahaühik, 1 tšenteesimo = 1/100 liiri
tšumiis <tšum|`iis -iisi -`iisi 22e s> (vn чумиза < hiina choumizi) • bot Itaalia kukeleiva alamliik e hiina hirss (Setaria italica), üheaastane väikeseteraline kõrreline; kasvat Aasias ja Euroopa lõunaosas toiduteraviljana ja söödakultuurina
vallisneeria <vallisn`eeria 1 s> (< pn A. Vallisnieri, Itaalia botaanik, 1661–1730) • bot väike taimeperekond (Vallisneria) kilbukaliste sugukonnast; selle liike kasvat akvaariumides
verism <ver|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it verismo < ld verus tõeline, õige) • kirj, kunst, muus naturalismile lähedane suund Itaalia kirjanduses, kujutavas kunstis ja ooperimuusikas XIX s 2. poolel
ver sacrum [veer sakrum] (ld) • relig pühitsetud kevad, ohvrikevad (Rooma-eelse Itaalia tava järgi tuua eriti raskel ajal jumalaile ohver kevadel sündivatest noorloomadest, alguses ka inimlastest)
vigna <vigna 16 s> (< pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577–1647) • bot lehmahernes (Vigna), taimeperekond liblikõieliste sugukonnast. Vt ka asukiuba, mung
villanella <villan´ella 16 s> (it külalaul < villano talupoeg) • folkl, muus XV–XVI s Itaalia lihtne naljatlev, hrl mitmehäälne ja tantsuline laul
volt <v`olt voldi v`olti 22e s> (< pn A. Volta, Itaalia füüsik, 1745–1827), tähis V • füüs pinge, potentsiaali ja elektromotoorjõu mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)