[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 121 artiklit

albitsia <alb`itsia 1 s> (< pn F. d. Albizzi, Itaalia aadlik XVIII s) • bot siidakaatsia (Wollemia), heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond mimoosiliste sugukonnast, kasvab troopikas ja lähistroopikas

amaretto [amar·etto] (it < amaro kibe) • mandlimaitseline Itaalia liköör

antipasti [antip·asti] (it pl < pasto söögikord, söömaaeg) • kok eelroog Itaalia köögis; Itaalia-pärane külm liha-, juustu- ja köögiviljavalik

antitrinitaar <+ trinit|`aar -aari -`aari 22e s> (< anti- + trinitas), sotsininaan <sotsinin|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn L. Sozzini, Itaalia humanist, 1525–62) • relig kolmainsuse dogmat eitava kristlase üldnimetus

arlekiin <arlek|`iin -iini -`iini 22e s> (it arlecchino) teater
1. lihtsameelne häbematu pilkaja ja naljahammas Itaalia commedia dell’arte’s, esines hrl kirjus kuues ja mustas poolmaskis, vt ka pantaloone, tartaglia, kolombiin; piltl narr, veiderdaja, koomik
2. külgedelt ja ülalt näitelava raamiv eesriie (mille voltides arlekiin end varjas)
3. lavaava kõrgust reguleeriv seade

ars nova (ld uus kunst) • muus Ph. de Vitry muusikatraktaadi (u 1320) nimetus, oli XIV s Prantsuse ja Itaalia mitmehäälse muusika uute suundade valitsev üldnimetus

barokk <bar|`okk -oki -`okki 22e s> (pr baroque < port barroco korrapäratu kujuga pärl), barokkstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> • kunst, kirj, muus XVI s lõpus Itaalia hilisrenessansist võrsunud ja XVII s keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil (ehituskunstis, kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas), mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, maalilisus, valguse ja varju kontrastimine

bel canto [bel kanto] (it kaunis laulmine) • muus voolav, kõlav, kandev, virtuoosliku tehnikaga laulmisviis; omane eriti Itaalia XVII–XVIII s laulukoolile

bergamaska <bergam´aska 16 s> (it bergamasca < pn Bergamo, linn Itaalias) • folkl, muus vanemaaegne lõbus Itaalia tants

borsaliino <borsaliino 16 s> (< pn Borsalino, Itaalia firma) • tekst algse valmistaja järgi nimetatud meeste viltkaabu

carpaccio [karp·atšo] (it < pn V. Carpaccio, Itaalia maalikunstnik, u 1460–1525/26) • kok Itaalia suupiste, pipra, sidrunimahla ja oliiviõliga maitsestatud veisefilee

cassapanca [kassap·anka] (it < cassa kirst + panca iste) • kõrge seljatoe ja külgleenidega kirstiste, Itaalia renessansi tüüpilisi mööbliesemeid

cassone [kassoone] (it) • kogukas kirst tarbeesemete ja rõivaste hoidmiseks, Itaalia renessansi tüüpilisi mööbliesemeid

ciabatta [tšab·atta] (it „tuhvel“) • kok nisu- ja kõvanisujahu segust, hrl neljakandiline Itaalia leib, mis on seest õhuline ja pealt krõbe

cinquecento [tšinkuetš·ento] (it viissada) • aj XVI s Itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

commedia dell’arte [kommeedia dell·arte] (it) • teater XVI–XVIII s itaalia rahvakomöödia improviseeritud tekstiga, kindlakskujunenud tegelastüüpidega (Arlecchino, Pantalone, Colombina, Capitano jt) ning kostüümidega

doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefektpiltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised

dramma per musica [dramma per muuzika] (it) • muus muusikadraama, ooper, Itaalia ooperi varasem nimetus

empüreum <empür|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< kr empyros põlev, lõõmav) • müt vanaaja kreeklastel päikest ja tähti kandev kõrgeim taevaosa, täidetud tule ja valgusega; kirj Itaalia luuletajal Dante Alighieril: õndsate asukoht

fermi <fermi 16 s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54) • füüs pms elementaarosakeste füüsikas ja tuumafüüsikas kasutatav pikkusühik; 1 fermi = 10–15 m

fermion <f`ermion -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54) • füüs poolarvulise spinniga osake või kvaasiosake

fermium <f`ermium -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54), tähis Fmkeem radioaktiivne keemiline element, järjenr 100; avastatud 1952. a tuumaplahvatuse saadustes; looduses ei leidu

galjard <galj|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr gaillarde < gaillard tugev, uljas, lõbus, tore) • folkl, tants lõbusaloomuline ¾-taktimõõdus vana Itaalia tants; oli XVI ja XVII s Lääne-Euroopa armastatuim seltskonnatants

gall2 <g`all galli g`alli 22e s> (< pn G. Galilei, Itaalia loodusteadlane, 1564–1642), tähis Gal, Glfüüs mittesüsteemne kiirendusühik; 1 gall = 0,01 m/s2

galvaanielement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98 + element) • el elektrivooluallikas, mille talitlus põhineb keemilise energia muundumisel elektrienergiaks; koosneb kahest elektroodist ja elektrolüüdist

galvaanivool <+ v`ool voolu v`oolu 22e s> (< pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el keemiliste reaktsioonidega tekitatav elektrivool

galvanisatsioon <galvanisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr galvanisation < pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el madalpingelise alalisvoolu kasutamine ravi v tehnilisel otstarbel

galvanism <galvan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr galvanisme < pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el galvaanielekter, elekter, mis tekib metalli ja elektrolüüdi kokkupuutel

galvano- (< pn L. Galvani, Itaalia füsioloog ja füüsik, 1737–98) • el galvaanivoolusse puutuv, sellega seoses olev, galvaanivoolu-

garibaldiin <garibald|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn G. Garibaldi, Itaalia vabadusvõitleja, 1807–1882) • aj vabatahtlik, kes 1860–70 G. Garibaldi juhtimisel võitles Itaalia vabastamise eest Austria ülemvõimust ja taotles Itaalia rahvuslikku ühinemist

gonfaloniere [gonfalonjeere] (it < gonfalone, teatud lipp) • aj sõjapealik ja võimukandja Itaalia keskaegseis linnvabariikides

gorgonzola [gorgondzoola] , ka Gorgonzola pn (< Itaalia kohanimi) • kok Itaalia sinihallitusjuust

grappa [grappa] (it) • Itaalia viinamarjaviin

hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine

interlingua <interl`ingua 1 s> (it < inter- + lingua keel) lgv
1. Itaalia matemaatiku G. Peano 1903. a loodud, ladina keelele tuginev rahvusvaheline tehiskeel
2. USA-s Rahvusvahelise Abikeele Assotsiatsiooni (asut 1934) loodud rahvusvaheline abikeel; rahvusvahelise abikeele üldnimetus

itaalikud pl <itaalik -u 2 s> (ld Italicus, pl Italici itaalia, itaallased) • aj itali keeli kõnelnud muistse Itaalia hõimud

kabun <kabun -a 2 s> (keskalamsks, keskülemsks kappūn < vanapr capon < ld capo) • eriliselt nuumatud kohikukk, eriti hinnatud Prantsuse, Itaalia ja Saksa kulinaarias

kannelloon <kannell|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it cannellone < canna pilliroog, kepike) • kok Itaalia päritolu makaron, serveeritakse täidisega

kantaluup <kantal|`uup -uubi -`uupi 22e s> (< pn Cantalupo, Itaalia kohanimi) • bot laperguse voldilise viljaga melonisort

karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist

kardaan <kard|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn G. Cardano, Itaalia matemaatik, 1501–76) • tehn mehhanism pöörlemise ülekandmiseks kahe nurgi asetseva võlli vahel, kusjuures võllidevaheline nurk võib muutuda

kassoon <kass|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it cassone) • (eriti renessansiaegne) suur Itaalia kirst, sageli dekoreeritud nikerdiste või maalidega

kolombiin <kolomb|`iin -iini -`iini 22e s> (it colombina) • teater lõbusa koketse teenijatüdruku tüüp Itaalia commedia dell’arte's. Vt ka arlekiin, pantaloone, tartaglia

koloonia <kol`oonia 1 s> (ld colonia)
1. aj asundus, antiikajal kreeklaste väljaspool emamaad paiknev, metropoliga tihedad sidemed säilitanud asula; Rooma võimu kindlustamiseks vallutatud Itaalia aladele rajatud kodanike asula
2. asumaa, kolonialismiajastul alistatud alade maa
3. rühm ühest rahvusest siirdlasi välismaal v välismaa linnas
4. teatav kinnipidamiskoht
5. biol ühe liigi isendite seltsing v kogum

korso <korso 16 s> (it corso jooks, sõit)
1. (karnevali)rongkäik läbi linna (lilledega) ehitud sõidukites
2. peatänav ning jalutuspaik (hrl Itaalia linnades)

kovelliin <kovell|`iin -iini -`iini 22e s> , kovelliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn N. Covelli, Itaalia mineraloog, 1790–1829) • miner heksagonaalses süngoonias kristallunud indigosinine mineraal, vasksulfiid, mida leidub vasemaakides; Eestis esineb Narva lademe dolomiitides

latiit <lat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld pn Latium Lazio, Itaalia maakond) • miner vulkaaniline kivim, mis koosneb kaaliumpäevakivist (ortoklass, fanidiin), plagioklassist (andesiin, labrador), biotsiidist, pürokseenist ja oliviinist

lauda (it kiituslaul < ld laus kiitus) • muus XIII s-st pärit itaalia vaimulik rahvalaul

leghorn <l`egh|`orn -orni -`orni 22e s> (< ingl pn Leghorn Livorno, Itaalia linn) • põll Itaaliast pärinev Ameerikas aretatud (valge) munakanatõug

liir <l`iir liiri l`iiri 22e s> (it lira < ld libra Rooma nael) • Türgi rahaühik, lüh TRL; aj Itaalia endine rahaühik, lüh ITL; aj Malta endine rahaühik, lüh MTL

lingua [lingva] (ld) • keel
lingua franca [lingva franka] (ld) • itaalia keele alusel kujunenud segakeel, kasut keskajal abikeelena Vahemere ida- ja lõunapoolseis sadamalinnades; lgv tänapäeval üldisemalt abikeel, mida eri keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
lingua Latina [lingva latiina] (ld) • ladina keel
lingua Romana rustica [lingva romaana rustika] (ld) • rahvaladina keel, millest on kujunenud romaani keeled

majoolika <majoolika 1 s> (it maiolica < pn Mallorca, saar Vahemeres) • kunst maalingutega kaunistatud glasuuritud fajanss, eriti XV–XVI s Itaalia ja Hispaania kunstkeraamika

makjavellism <makjavell|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn N. Machiavelli, Itaalia poliitik, ajaloolane ja kirjanik, 1469–1527) • pol eesmärkide saavutamiseks kõiki vahendeid lubav riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv poliitika

maraskiino <maraskiino 16 s> (it maraschino < (a)marasca mõrukirss) • Itaalia kirsiliköör

maremm <mar|`emm -emmi -`emmi 22e s> (it maremma mererannik) • geogr sooala Itaalia läänerannikul

marinism <marin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Marino, Itaalia luuletaja, 1569–1625) • kirj peenutsev luulesuund XVII s Itaalia barokk-kirjanduses; viljeles antiigi temaatikat, vormile olid iseloomulikud allegooria, metafoorid, sõnamängud, samuti tundelisus, sensuaalsus ja lähtumine mütoloogiast

martiini <martiini 16 s> (< pn Martini, Itaalia kaubamärk) • džinni-vermutikokteil (hrl Martini vermutiga)

mascarpone [maskarpoone] (it), ka maskarpoone <maskarpoone 16 s> • kok lehmapiimast valmistatud rasvane Itaalia toorjuust

milanees <milan|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr milanaise < pn Milano, Itaalia linn) • tekst looduslikust v tehissiidist õhuke elastne trikooriie

minestroone <minestroone 16 s> (it minestrone < minestrare serveerima) • kok Itaalia makaroni-köögiviljasupp, võib sisaldada ka liha v kala

mohar <mohar -i 2e s> , mohaar <moh|`aar -aari -`aari 22e s> (ar) • kukeleiva perekonda kuuluv söödataim, nn Itaalia hirss e nuihirss (Setaria italica)

moresk <mor|`esk -eski -`eski 22e s> (it moresca, pr mauresque, fem mauri) • kunst algselt arabeski (1) variant mauri kunstis; renessansskunstis tugevasti stiliseeritud lehtede ja õitega põimornament; muus XV–XVII s tants, kus kujutati mauride ja kristlaste vahelist võitlust; XV–XVI s laul, mille tekst parodeeris Aafrika päritolu tööliste itaalia keelt

mozzarella [motsar·ella] (it), ka motsarella <motsar´ella 16 s> • kok Itaalia päritolu valge poolpehme juustusort vesipühvli- v lehmapiimast

mung <m`ung mungi m`ungi 22e s> , mungvigna <+ vigna 16 s> (< hindi mūṅg + pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577-1647) • bot Aasias kasvav liblikõieline taim vigna perekonnast (Vigna radiata), mille ube (mungube) ja idusid süüakse

natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist

neorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + realism), uusrealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. fil vool XX s angloameerika filosoofias, mis vastandus idealismile, väites, et maailm eksisteerib sõltumatult tunnetavast subjektist
2. kirj suund 1940–50ndate Itaalia kirjanduses, kunstis, filmikunstis; kujutab ühiskonnakriitiliselt pms linnaelu, lihtinimeste argikonflikte ning taotleb tõsielulisust

osso buco (it õõnes kont), ka ossobùcokok Itaalia köögist pärinev vasikakoodist tehtav pajaroog

palladionism <palladion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn A. Palladio, Itaalia arhitekt, 1508–80) • arhit antiikaja eeskujudele toetuv arhitektuuristiil, mida iseloomustavad sümmeetrilised põhiskeemid ja fassaadikõrgused sambad; rõhutatakse tervikidee selgust ja ehituskehandi ranget liigendust

panchetto [pank·etto] (it) • lihtne Itaalia renessansiaegne kolme harkjalaga talupojatool

pantaloone <pantaloone 16 s> (it pantalone) • teater koomiline vanamehekuju Itaalia commedia dell’arte’s. Vt ka arlekiin, tartaglia, kolombiin

parmesan <parmesan -i 19 s> (pr), ka Parmesan pn (pr < it parmigiano < pn Parma, linn Itaalias) • kok Parma juust, kõva, maheda maitsega ja väga valgurohke Itaalia juust

paskvill <paskv|`ill -illi -`illi 22e s> (< pn Pasquillo, Pasquino, XVI s Itaalia pilkevärsside fiktiivne autor) • teotav pilke- ning laimukirjutis, avaldatakse hrl autori nimeta

paskvinaad <paskvin|`aad -aadi -`aadi 22e s> (it pasquinata < pn Pasquillo, Pasquino, 16. s Itaalia pilkevärsside fiktiivne autor) • pilkejant, narrijant

passamezzo [passam·etso] (it) • tants, muus paaristaktimõõdus XVI–XVII s Itaalia tants, sageli ühendatud pavaaniga

pavaan <pav|`aan -aani -`aani 22e s> (it pavana < pn Padova, linn Itaalias) • tants, muus vanaaegne pidulik ning väärikas laadis Hispaania ja Itaalia käigutants 4/4-taktimõõdus

piinia <p`iinia 1 s> (< ld pineus männi- < pinus mänd) • bot itaalia mänd (Pinus pinea), Vahemere maades kasvav madal laiavõraline okaspuu, mille seemned on söödavad

podestà [podestaa] (it < ld potestas võim) • aj keskajal keiserlik haldusametnik v kõrgem võimukandja paljudes Itaalia linnades; a-tel 1926–46 Itaalias kogukonnaülem v linnapea

postglossaator <+ gloss`aator -i 2e s> (< post- + glossaator) • aj, jur XIV–XV s Itaalia õigusteadlaste koolkonna esindaja; postglossaatorid kommenteerisid ja süstematiseerisid Corpus iuris civilis’t ning mõjustasid õigusteaduse süsteemi arenemist

prerafaeliit <prerafael|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pre- + pn Raffael) • kunst, kirj Inglise kunstnike ja kirjanike rühmituse liige XIX s keskpaiku; prerafaeliidid seadsid eeskujuks Itaalia vararenessansi kunsti enne Raffaeli (1483–1520)

pultšinell <pultšin|`ell -elli -`elli 22e s> (it pulcinella < ld pullicenus tibu < pullus), polišinell <polišin|`ell -elli -`elli 22e s> (pr polichinelle < it pulecenella mrd) • teater koomiline, hrl küürakas pikaninaline kuju Itaalia rahvakomöödias

putsolaanid pl <putsol|`aan -aani -`aani 22e s> (it pozzolana < pn Pozzuoli, Itaalia sadamalinn) • geol aktiivsed ränidioksiidi sisaldavad purske- v settekivimid, mida kasut ehituses sideainete hüdraulilise lisandina

quattrocento [kwattrotš·ento] (it nelisada) • kunst XV s nimetus Itaalia kunsti- ja kultuuriloos, stiilimõiste Itaalia vararenessansi tähistamiseks

raviool <ravi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (it raviolo) • kok Itaalia päritolu toit, nuudlitainast taskuke v väike keedupirukas, mis on täidetud hakkliha, kala v köögiviljaga. Vt ka pelmeen

reedi <reedi 16 s> , reedia <r`eedia 1 s> (uusld redia < pn Fr. Redi, Itaalia loodusteadlane, 1626–97) • biol üks parasiitusside arenemisaste

ricotta [rik·otta] (it ülekeedetud), ka rikota <rik´ota 16 s> • kok Itaalia päritolu pehme värske vadakujuust (sarnaneb Eesti kodujuustuga)

risorgimento [rizordžimento] (it < risorgere uuesti tõusma) • aj Itaalia rahvuslikku ühendamist taotlenud vabadusliikumine (eriti a-tel 1820–70)

risoto <ris´oto 16 s> (it risotto < riso riis) • kok Itaalia riisiroog mitmesuguste lisanditega

ritornell <ritorn|`ell -elli -`elli 22e s> (it ritornello < ritorno tagasitulek) • folkl itaalia rahvaluulest pärit kolmerealine stroof, mille 1. (lühike) ja 3. (pikk) rida riimuvad; muus muusikateose osa, mida mitu korda korratakse; salmilaulu lühike instrumentaalne vahemäng; aaria v instrumentaalteose eel-, vahe- v järelmäng

sabir <sabir -i 2e s> (tehissõna < hisp saber, pr savoir teadma) • lgv Vahemere sadamais kõneldav segakeel, milles on prantsuse, provansi, hispaania, katalaani, itaalia, kreeka ja araabia keele sugemeid

saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires 3/8- v 6/8-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants

sieena <sieena 16 s> (< pn Siena, Itaalia linn) • kunst maalimisel ja graafikas kasutatav tumekollane looduslik pigment

sinjoriia <sinjoriia 16 s> (it signoria valitsemine, võim) • aj keskaja Itaalia linnriigi valitsusorgan v autokraatlik valitsusvorm

skopoolia <skop`oolia 1 s> (< pn G. A. Scopoli, Itaalia loodusteadlane, 1723–88) • bot maavitsaliste sugukonda kuuluv taimeperekond (Scopolia)

skuudo <skuudo 16 s> (it scudo < ld scutum kilp) • aj vanaaegne Itaalia hõbe- ja kuldmünt; hiljem viieliirise mündi nimetus

soldo <soldo 16 s> (it < ld solidus solidus) • aj Itaalia münt kuni 1947, 1 soldo = 1/20 liiri

sonett <son|`ett -eti -`etti 22e s> (it dem sonetto < suono hääl) • kirj keskaegsest Itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, 14-realine kindla vormiga luuletus, jaguneb Itaalia ja Inglise sonetiks
sonetipärgkirj kindlal viisil omavahel seostatud 15 sonetist koosnev luuletus

stants1 <st`ants stantsi st`antsi 22e s> (it stanza) • kirj Itaalia päritolu 8-realine stroofivorm (nimet ka oktaviks)

stradivaarius <stradiv`aarius -e 11 s> (< pn A. Stradivari) • muus Itaalia viiulimeistri A. Stradivari (1644–1737) v tema poegade valmistatud üliviimistletud kaunikõlaline viiul

taaler <t`aal|er -ri 2e s> (sks Taler < Joachimsthaler < pn Sankt Joachimsthal, Jáchymov, linn Tšehhis)
1. Saksa hõbemünt a-st 1486, nimetusest on kujunenud Poola talar, Itaalia tallero, USA dollar; vermitud ka Baltimaadel XVI–XVIII s
2. aj vanal Liivimaal maa hindamise ühik
3. trük tiigelpressi osa, metallplaat, millele paigutatakse trükivorm

tarantel <tar`ant|el -li 2e s> (it tarantola < pn Taranto, Itaalia linn) • zool suurte karvaste ämblike perekond (Lycosa) huntämblike sugukonnast; toituvad putukatest

tarantella <tarant´ella 16 s> (it tarantella < pn Taranto, Itaalia linn) • folkl, tants kiiretempoline vana Itaalia paaristants 3/8- v 6/8-taktimõõdus, tantsitakse kastanjettide ja tamburiini saatel; muus ka virtuoosset mänguoskust nõudev instrumentaalpala

teatiin <teat|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld pn Teate, Theate, Itaalia Chieti linna ladinakeelne nimi) • relig 1524. a rajatud mungaordu liige

tenebrism <tenebr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it tenebroso hämar, hämune) • kunst XVII s Itaalia ja Hispaania maalikoolkonna maalimisviis, mida iseloomustab valguse-varju kontrasti rohke kasutamine

tiramisu <tiramisu 17~16 s> (it tiramisù < tira mi su tõmba mind üles) • kok Itaalia magustoit, mis sisaldab mascarpone’t, brändit, musta kohvi, mõru šokolaadi jm

tivoli <tivoli 1e s> (< pn Tivoli, lõbustuspark Kopenhagenis < Tivoli aiad, Pariisis < Tivoli Itaalia linn) • lõbustuspark, meelelahutuspark karusselli, vaateratta jm atraktsioonidega

tondo <tondo 16 s> (it < rotondo ümmargune) • kunst, aj ovaalse vormiga maaling v reljeef Itaalia kunstis pms XV–XVI s

torr <t`orr torri t`orri 22e s> (< pn E. Torricelli, Itaalia füüsik, 1608–47), tähis Torrfüüs mittesüsteemne rõhu mõõtühik, millimeeter elavhõbedasammast

tortelliin <tortell|`iin -iini -`iini 22e s> (it tortellino) • kok Itaalia päritolu pisike sõõrjas täidetud makaron

transavangardism <+ avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< trans- + avangardism) • kunst avangardismile järgnenud ekspressiivne, figuratiivne 1970ndate lõpus kujunenud suund pms Itaalia ja Saksa maalikunstis

travertiin <travert|`iin -iini -`iini 22e s> (it travertino < tivertino van Tiburi < ld Tiburtinus < pn Tibur, Itaalia Tivoli linna ladinakeelne nimi) • geol allikalubi, nõrglubi, allikavee kaltsiumkarbonaadist moodustunud urbne kivim; kasut pms happeliste muldade lupjamiseks

trecento [tretš·ento] (it kolmsada) • kunst, kirj XIV sajandi e eelrenessansi nimetus Itaalia kultuuriloos

troiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn D. Troili, Itaalia õpetlane, 1722–92 + -liit) • miner raudmeteoriitides leiduv kollakaspunane mineraal, raudsulfiid; leidub ka Maal (väikeste sulatistena ehedas rauas)

tsesalpiinia <tsesalp`iinia 1 s> (< pn A. Cesalpino, Itaalia loodusteadlane, 1519–1603) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste ning puitliaanide perekond (Caesalpinia), troopikas ja lähistroopikas u sada liiki; tsesalpiiniad on väga dekoratiivsed, paljudest liikidest saab väärtuslikku puitu, park- ja värvaineid

tšenteesimo <tšent`eesimo 1 s> (it centesimo sajandik) • aj Itaalia endine rahaühik, 1 tšenteesimo = 1/100 liiri

tšumiis <tšum|`iis -iisi -`iisi 22e s> (vn чумиза < hiina choumizi) • bot Itaalia kukeleiva alamliik e hiina hirss (Setaria italica), üheaastane väikeseteraline kõrreline; kasvat Aasias ja Euroopa lõunaosas toiduteraviljana ja söödakultuurina

vallisneeria <vallisn`eeria 1 s> (< pn A. Vallisnieri, Itaalia botaanik, 1661–1730) • bot väike taimeperekond (Vallisneria) kilbukaliste sugukonnast; selle liike kasvat akvaariumides

verism <ver|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it verismo < ld verus tõeline, õige) • kirj, kunst, muus naturalismile lähedane suund Itaalia kirjanduses, kujutavas kunstis ja ooperimuusikas XIX s 2. poolel

ver sacrum [veer sakrum] (ld) • relig pühitsetud kevad, ohvrikevad (Rooma-eelse Itaalia tava järgi tuua eriti raskel ajal jumalaile ohver kevadel sündivatest noorloomadest, alguses ka inimlastest)

vigna <vigna 16 s> (< pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577–1647) • bot lehmahernes (Vigna), taimeperekond liblikõieliste sugukonnast. Vt ka asukiuba, mung

villanella <villan´ella 16 s> (it külalaul < villano talupoeg) • folkl, muus XV–XVI s Itaalia lihtne naljatlev, hrl mitmehäälne ja tantsuline laul

volt <v`olt voldi v`olti 22e s> (< pn A. Volta, Itaalia füüsik, 1745–1827), tähis Vfüüs pinge, potentsiaali ja elektromotoorjõu mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur