[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergiatuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsikafüüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipommsõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekteratomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüsaatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituumaatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkelltäpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühikaatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

adagio [adaadžo] (it) • muus aeglaselt, rahulikult; ka suurvormi aeglane osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti tantsulise episoodi aeglane osa
adagio sostenuto [adaadžo sostenuuto] (it) • muus aeglaselt, tagasi hoides
adagio non troppo [adaadžo non troppo] (it) • muus mitte liiga aeglaselt

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

alligaat <allig|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alligare külge v kinni siduma) • trük säilitamise hõlbustamiseks teiste teostega ühteköidetud iseseisev väljaanne v käsikiri. Vt ka konvoluut

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

bitch [bitš] (ingl emane koer) • kõnek üleolev, võimukas ja iseseisev naine

datagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< ingl data andmed + -gramm) • info andmeid ja piisavat marsruuditeavet sisaldav iseseisev edastusüksus

dies [di˛es] (ld) • päev
dies ater [di˛es aater] (ld) • „must päev“, õnnetu päev
Dies irae [di˛es iire] (ld viha päev, viimnepäev) • muus reekviemi osa XIII s-st pärit ladinakeelsetele sõnadele; alates XVIII s-st ka iseseisev heliteos

fugaato <fugaato 16 s> (it fugato) • muus fuuga ekspositsiooni taoline lõik homofoonilises heliteoses; ka iseseisev polüfooniline pala

homofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr homophōnia kokkukõla) • muus mitmehäälsus, kus ühel häälel on iseseisev meloodia, millele teised hääled moodustavad harmoonilise saate; lgv sama kõlaga sõnade eritähenduslikkus

idiopaatia <+ p`aatia 1 s> (< idio- + -paatia) • med muust haigusest sõltumatu, iseseisev haigus

kadents <kad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (it cadenza < keskld cadentia langemine < ld cadere langema) muus
1. harmooniline järgnevus teose või selle osa lõpetamiseks
2. instrumentaalkontserdi iseseisev improvisatsiooniline sooloosa

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

proloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr prologos eeskõne)
1. teater antiiktragöödia ja -komöödia alguses tavaline pöördumine kuulajaskonna poole sisu selgitava sissejuhatusega
2. kirj, muus eellugu, kirjandus- v muusikateose iseseisev sissejuhatav osa, vastand epiloog

sait <s`ait saidi s`aiti 22e s> (ingl site koht)
1. biol genoomi väikseim lõik, millega seostub iseseisev geneetiline protsess
2. info veebisait

substantiiv <substant|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld substantivus iseseisev < substare olemas olema) • lgv nimisõna, liik noomeneid, mis tähistavad olendeid, esemeid, nähtusi, üldmõisteid

sudoku <sudoku 1 s> (jpn < number + doku üksik, iseseisev), sūdoku (jpn) • loogikale tuginev Jaapani päritolu numbrimäng

suveräänne <suver`ään|ne -se 2 adj> (pr souverain < keskld superanus kõrgest soost < ld super peal, kohal) • teistest ülekaalukalt parem, teistest üle olev; pol iseseisev, teistest täiesti sõltumatu

trofee <trof`ee 26i s> (pr trophée < ld tropaeum, trophaeum < kr tropaion)
1. aj Vana-Kreekas vastaselt sõjasaagiks saadud lahingulipud, relvad jm sõjavarustus v nendest võidu tähistamiseks püstitatud mälestusmärk
2. kunst alates renessansist iseseisev dekoratiivne motiiv fassaadide, mööbli jm kaunistamisel
3. sport, sõj võidu- v jahimälestis

uvertüür <uvert|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr ouverture < ouvrir avama) • muus avamäng, lavateost v suurt vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav instrumentaalheliteos, ka iseseisev heliteos

vasallriik <+ r`iik riigi r`iiki 22e s> (< vasall) • pol vormiliselt iseseisev, kuid tegelikult mõnest suurriigist sõltuv riik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur