[VSL] Võõrsõnade leksikon

afaasia <af`aasia 1 s> (kr aphasia keeletus, sõnatus) • med kõnehalvatus, ajukahjustusest põhjustatud täielik v osaline võimetus väljendada end kõnes ja kirjas v kõnest ja kirjast aru saada

agaa <ag`aa 26 s> (trg aǧa härra, isand) • aj Türgi väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel; austav kõnetlussõna

agraafia <+ gr`aafia 1 s> (< a- + -graafia) • med kirjutamisvõimetus, ajukahjustusest põhjustatud osaline v täielik kirjutamisvõimetus. Vt ka düsgraafia, paragraafia

amputatsioon <amputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld amputatio äralõikamine, kärpimine) • med amputeerimine, vigastatud v haigestunud kehaosa täielik v osaline kõrvaldamine lõikusega

autonoomia <+ n`oomia 1 s> (kr autonomia < auto- + -noomia) • pol omavalitsus, osaline iseseisvus, mis põhiseaduse v seadusega antakse riigi teatud piirkonna elanikele, rahvusgrupile v mõnele asutusele

autonoomsus <auton`oomsus -e 11~9 s> (< autonoomne) • pol omavalitsuslikkus; osaline iseseisvus

bai <b`ai 26 s> (trg bay rikas, isand) • aj feodaalide, rikaste kaupmeeste ja karjapidajate nimetus endisajal Kesk-Aasias ja Altais

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

derogatsioon <derogatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld derogatio) • jur seaduse v määruse osaline tühistamine

despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma

domeen <dom|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr domaine maavaldus, mõis < ld dominicus isanda v dominium omandiõigus, võim < dominus isand)
1. aj feodaali maavalduse osa, mida maahärra (senjöör) ise majandas; kuningale kuulunud maad
2. füüs ferromagneetikutes spontaanselt küllastumiseni magneetunud väike ala
3. info halduspiirkond internetis

domiinium <dom`iinium -i 19~2e s> (ld dominium < dominus isand) • omamisõigus; ülemvõim; omand

dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle

dominus (ld) • isand, käskija
Dominus • relig Issand (Jumala, Jahve ja Kristuse kohta)

don <don -i 19 s> (hisp, it < ld dominus isand) • härra, aadlike ja viisakustiitel hispaaniakeelsetes maades ning Itaalias, kasut eesnime ees

doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefekt • piltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised

düskromaasia <+ krom`aasia 1 s> , düskromatopsia <+ kromat`opsia 1 s> (< düs- + kromatopsia) • med osaline värvipimedus, värvitajunõrkus

efendi <ef´endi 16 s> (trg < kr authentēs tegija, isand) • härra (kõnetlussõna Türgis); aj lugupidamist väljendav tiitel Türgis ja Vahemere maades

fidutsiaarne tehing (< ld fiduciarius usaldusse v pärandisse puutuv < fiducia) • jur tsiviilõiguslik tehing, milles üks osaline usaldab teisele majanduslikel kaalutlustel väliselt suuremad õigused, kui kokkulepe eeldaks

fusionist <fusion|`ist -isti -`isti 22e s> • maj fusiooni osaline v pooldaja

geminatsioon <geminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld geminatio kahekordistamine), gemineerumine <gemin`eerumi|ne -se -st 12 s> • lgv lühikese konsonandi muutumine topeltkonsonandiks ehk geminaadiks, nt isand › issand

gradiir <grad|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< gradeerima) • tehn veejahutusseade, milles vee jahtumist põhjustab osaline aurustumine ja otsene soojusülekanne õhku

grand seigneur [gra(n)senj·ör] (pr suur isand) • kõrgaadlik, kõrgeauline härra; suuremeelne härra

hemiparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< hemi- + parees) • med ühe kehapoole osaline halvatus. Vt ka hemiparalüüs

hodža <hodža 16 s> (< prs khōjah isand < ar khawājah) • feodalismiaegne õukondlase, kõrgvaimuliku, kõrgema ametniku v suurkaupmehe tiitel Lähis- ja Kesk-Ida islamimaades; kasut ka pöördumisel majaperemehe poole

hospodar <hospodar -i 19 s> (rumeenia < ukr господар isand) • aj Valahhia ja Moldova valitsejate tiitel XIV–XIX s

hüpodontia <hüpod`ontia 1 s> (< hüpo- + kr odous, gen odontus hammas) • anat vaeghambalisus, jäävhammaste ja nende algete osaline puudumine. Vt ka anodontia

impressiivne <impress`iiv|ne -se 2 adj> (ingl impressive < ld imprimere, perf partits impressus sisse vajutama, muljet jätma) • muljet tekitav, mõju avaldav
impressiivne agrammatism • med kõnepuue, osaline v täielik võimetus mõista grammatiliste väljendusvahendite tähendust
impressiivne kõne • kõnetaju, kuuldu v loetu mõistmine; eelneb ekspressiivsele kõnele e kõneloomele (lapse kõne kujunemises)

infantiilsus <infant`iilsus -e 11~9 s> (< infantiilne), infantilism <infantil|`ism -ismi -`ismi 22e s> • med lapsepärasus, täiskasvanu kehaliste v vaimsete võimete püsimine lapse tasemel; infantiilsus võib olla täielik v osaline; vet puudulikust söötmisest ja halvast pidamisest johtuv põllumajanduslooma puudulik arenemine sünnijärgsel perioodil
psüühiline infantiilsus • psühh mõtlemise algelisus ja emotsioonide pidurdamatus (haigusena)

insult <ins|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld insultus rünnak) • med (aju)rabandus, järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine; sageli kaasneb ühe kehapoole halvatus

invaliidsus <inval`iidsus -e 11~9 s> (< invaliidne) • jääv v pikaajaline täielik v osaline töövõimetus, mille on põhjustanud kaasasündinud puue, haigus v vigastus

junkur <j`unk|ur -ru 2 s> (sks Junker < jung noor + Herr härra, isand) aj
1. noor aadlik; aadlikust suurmaaomanik endisel Preisimaal
2. sõjakooli õpilane Venemaal (1864–1917)
kammerjunkur • õukonna madalaim tiitel

katarakt <katar|`akt -akti -`akti 22e s> (< kr katarrhaktēs kosk)
1. suur juga
2. med läätsekae, hall kae (van), silmaläätse osaline v täielik hägustumus

kloroos <klor|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< klor-)
1. biol klorofüllitekke häireist johtuv roheliste taimede klorofüllivaegus, mida iseloomustab enneaegne üldine v osaline kollastumine v valkjaks muutumine
2. med kahvatustõbi, kehvveresuse liik

kommunikant <kommunik|`ant -andi -`anti 22e s> • relig armulaualine, kommuniooni osaline

konfiskatsioon <konfiskatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld confiscatio riigilaekasse võtmine) • jur sundvõõrandamine, konfiskeerimine, eraisiku vara täielik v osaline riigi kasuks äravõtmine

konspiraator <konspir`aator -i 2e s> (keskld conspirator) • konspiratsiooni osaline v teostaja, salasepitseja, vandeseltslane

leukism <leuk|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< leuko-) • zool osaline pigmendipuudulikkus loomadel. Vt ka albinism

lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees

master [maastə(r)] (ingl < ld magister < ld magnus suur) • isand, peremees; meister

mero- (< kr meros osa) • osa-, osaline

metamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr metamorphōsis)
1. ümberkujundus, muundus; muutus, teisenemine
2. zool moone, kaudne arenemine, mil munast kooruv noorloom (vastne) erineb tunduvalt täisealisest
3. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel
4. muus variatsiooniline muusikateos XX s

milord <mil|`ord -ordi -`ordi 22e s> (pr < ingl my lord mu isand) • aj inglise kõrgaadliku v kohtuniku kõnetlussõna Mandri-Euroopas; kõnek rikka inglise härrasmehe kohta prantsuse kõnepruugis. Vt ka mileedi

mister <m`ister -i 2e s> (ingl) • isand, härra; kasut inglise keelt kõnelevates maades, lüh Mr

molokaan <molok|`aan -aani -`aani 22e s> (vn молоканин < молоко piim, ilmselt õigeusklike antud nimetus, viitab sellele, et jõid paastuajal piima, st ei paastunud õigesti) • relig XVIII s lõpus tekkinud Vene usuliikumise osaline

monoparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< mono- + parees) • med ühe jäseme osaline halvatus. Vt ka monopleegia

monsenjöör <monsenj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr monseigneur mu isand) • ka relig kõrgvaimuliku (varem ka kõrgaadliku) tiitel Prantsusmaal

monsignore [monsinjoore] (it mu isand) • relig viisakussõna katoliku piiskoppide jt kõrgemate vaimulike kõnetamiseks

moratoorium <morat`oorium -i 19~2e s> (< ld moratorius viivitav < mora viivitus)
1. maj majandusüksuse võlakohustuse kehtivuse peatamine teatud ajaks, laenuleppe täitmise edasilükkamine; ajutistes makseraskustes krediidiasutuse tegevuse osaline peatamine, vt ka moora
2. pol ohtliku v vaenuliku tegevuse tähtajaline edasilükkamine v seiskamine ühepoolselt v riikide kokkuleppe alusel

mulla <mulla 16 s> (ar mawlā isand) • relig islami vaimulik v õpetlane

nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja

pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand

paraparees <+ par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< para- + parees) • med mõlemapoolne kerghalvatus, mõlema alajäseme (v ülajäseme) osaline halvatus, mõlema alajäseme lihasenõrkus. Vt ka parapleegia

parees <par|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr paresis lõtvumine) • med väiksem liikuvuse või jõudluse häire, kerge v osaline halvatus. Vt ka paralüüs

partsiaalne <partsi`aal|ne -se 2 adj> (ld partialis) • osaline, osa-

paternaalne <patern`aal|ne -se 2 adj> (keskld paternalis < ld pater isa) • isalik, isapoolne, isa-

peltsebul <peltsebul -i 19 s> (< kr pn Beelzeboub, Beelzeboul < hbr Baʿal-z'bub kärbeste isand) • kuri vaim, kurat

rabi <rabi 17 s> (< hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlase ja koguduse vaimse juhi tiitel. Vt ka rabiin

rabiin <rab|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rabbinus < hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlane, seadusetundja, kogudusevanem, usulise õppeasutuse juht; rabiinid on olnud judaismi pärimuse hoidjad ja säilitajad. Vt ka rabi

reduplikatsioon <reduplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reduplicatio kahekordistamine, kordamine)
1. kahekordistumine
2. lgv sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina; esineb täielik (nt eesti keeles läkiläki) v osaline reduplikatsioon (nt ladina keeles cucurri, kreeka keeles leloipa)
3. biol kromosoomide arvu kahekordistumine

reparatsioon <reparatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reparatio taastamine)
1. parandus, kordaseadmine
2. jur sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik v osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt, reparatsioonimakse
3. biol protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s eri põhjustel tekkinud kahjustusi

roodailend <rood´ailend -i 2e s> (< pn Rhode Island, USA osariik) • põll lihamunakanatõug

saaling <saaling -u 2 s> (holl saling) • mer masti tengiga ühendav ristpuu

seiid <se`iid seiidi se`iidi 22e s> (ar sayyid isand), ka saiid <sa`iid saiidi sa`iidi 22e s> • aj islamieelses Araabias hõimuülik v -pealik, hiljem Muhamedi ja Hasani järeltulija tiitel; kõnek härra

sinjoore <sinjoore 16 s> (it signore)
1. härra, isand (Itaalias)
2. aj sinjoriia autokraatlik valitseja

stuupor <st`uupor -i 2e s> (ld stupor) • med tardumus, liigutuste ja psüühika osaline v täielik pidurdus

subluksatsioon <+ luksatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< sub- + luksatsioon) • med osanihestus, osaline v mittetäielik nihestus

sui iuris [su˛i juuris] , ka sui iuris homo [su˛i juuris homo] (ld iseenese isand) • vaba isik (Rooma õiguse järgi)

sünonüümia <sünon`üümia 1 s> (< kr synōnymos samanimeline) • lgv kahe v enama keeleüksuse tähenduslik v funktsionaalne täielik v osaline samasus

torakoplastika <+ plastika 1 s> (< kr thōrax turvis; keha, rind + plastika) med
1. kirurgilise ravi meetod väärarenenud rindkere korral
2. mõne roide osaline v täielik eemaldamine