Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
document humain [doküm·a(n) üm·ä(n)] (pr) • kirj „inimlik dokument“ (pms tõsielu vaatlusel põhineva kirjandusteose kohta; sai Prantsuse naturalistide juhtsõnaks)
errare humanum est [erraare humaanum est] (ld) • eksimine on inimlik. Vt ka peccare humanum est
humaanne <hum`aan|ne -se 2 adj> (ld humanus) • inimlik, inimsõbralik, inimväärikust austav; inimese olemusele vastav
human interest [hjuumən intrəst] (ingl inimlik huvi) • sotsiol sotsioloogias uuritav massiteadvuse huvi üldinimlike teemade (katastroofid, seks, kuritegevus, raha, menu, kõmu jms) vastu (kasut edukalt meedias, filmitööstuses jm)
humaniora [humanioora] (uusld < ld humanus inimlik) • humanitaarteadused
humanism <human|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld humanus inimlik, haritud)
1. fil maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust, kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust
2. hool inimeste heaolu, arenemise ja selleks tingimuste loomise eest
3. Lääne-Euroopa renessansiajastu ühiskondlik ja kirjanduslik liikumine, mis propageeris inimese isiksuse vaba arenemist
ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi
kalokagaatia <kalokag`aatia 1 s> (kr kalokagathia < kalos kaunis + agathos hea) • fil inimlik täiuseõpetus vanakreeklastel, mis ühendas esteetilised ja kõlbelised väärtused, eeskätt ilu ja headuse, kuid ka jõu, õigluse, mõõdukuse, mehisuse ja arukuse; oli eriti tähtis Sokratese õpetuses
peccare humanum est [pekaare humaanum est] (ld) • eksimine on inimlik. Vt ka errare humanum est